KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Ele Liiv, Krista Kirspuu ja Peeter Pällin Kohtukoosseis Määruse tegemise aeg ja koht 16.01.2026, Tallinn Tsiviilasja number 2-25-7220 Tsiviilasi J.I hagi Eest

) § 38 alusel kohtus vaidlustada.

§ 38

lg-s 5 sätestatud tähtaeg algas 05.03.2025, mil hageja sai kätte kostja 25.02.2025 otsuse. Isegi kui vaidlustatavaks otsuseks tuleks lugeda 03.12.2024 otsus, peatus hageja nõude esitamise aegumise tähtaeg

§ 160lg 2 p 8 alusel riigi õigusabi taotluse esitamisega 03.03.2025.

1. Maakohus jättis hagiavalduse 05.06.2025 määrusega käiguta ning palus hagejal täpsustada hagi aluseks olevaid asjaolusid. Maakohus selgitas, et vaidlustatud otsusega ei ole hagejat MTÜ liikmete hulgast välja arvatud, vaid pigem on kostja hagejaga 03.12.2024 lõpetanud töösuhte, sest hageja ei saa enam vaimulikuna edasi töötada. Maakohus palus hagejal välja tuua, milline on tema põhjendatud huvi sellise otsuse vaidlustamiseks ja kehtetuks tunnistamiseks. Samuti palus maakohus hagejal täiendavalt selgitada ja põhistada, miks ta leiab, et õiguskomisjoni näol on tegemist juhtorganiga, kelle otsuseid saaks kohtus vaidlustada.
2. Hageja esitas 25.06.2025 hagiavalduse täpsustuse, milles selgitas, et tema huvi kostja otsuse vaidlustamisel seisneb eelkõige selles, et ta saaks edasi teenida vaimuliku ametis. Hageja pöördus kostja vastu ka töövaidluskomisjoni poole, kuid seal leiti, et poolte vahel sõlmitud lepingu alusel ei ole töösuhet tekkinud. Seega ei saa hageja oma eesmärki saavutada töövaidluses. Hageja on küll edasi EELK kui MTÜ liige, kuid ainuüksi liikmeks olemine ei anna hagejale õigust nõuda enda nimetamist vaimulikuks. Otsuse kehtetuks tunnistamise korral tekiks hagejal võimalus esitada taotlus taas teenida vaimulikuna. 2 EELK õiguskomisjon on organ, kelle otsuseid saab vaidlustada

§ 38lg 1 ja MTÜS § 24 lg 7 alusel.

EELK kirikuseadustiku § 104 lg 1 ja § 107 lg 4 sätestavad, et kirikukogu moodustab revisjoni-, õigus- ja nomineerimiskomisjoni alaliste organitena. Kirikukogu on EELK kõrgeim seadusandlik ja korraldav organ, kelle otsused on siduvad kogu EELK-le. Juhul kui kohus ei tunnista 25.02.2025 otsust vaidlustatavaks organi otsuseks, tuleks lugeda, et 03.12.2024 otsus on vaidlustatud õigeaegselt, kuna otsuse lõplikkus realiseerus alles pärast õiguskaitsevõimaluste ammendumist 25.02.2025 otsusega. Maakohtu määrus 4. Maakohus keeldus hagiavalduse menetlusse võtmisest TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel, kuna hagi rahuldamine ei ole selles esile toodud asjaolude õigsust eeldades võimalik. 4.1.

§ 38

alusel on võimalik üksnes sellise organi otsuse kehtetuks tunnistamine, mis on käsitletav juriidilise isiku organina

§ 31

tähenduses.

§ 31

lg-te 1 ja 2 kohaselt on eraõigusliku juriidilise isiku organid üldkoosolek ja juhatus, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Eraõigusliku juriidilise isiku juhtorgan on juhatus. Kui seaduses on sätestatud nõukogu olemasolu, on juhtorganiks ka nõukogu. Kirikuseadustiku § 129 p 1 kohaselt on konsistooriumi pädevuses lisaks põhikirjas nimetatule kirikukogu otsuste täideviimiseks vajalike otsuste ja määruste vastuvõtmine. Kirikuseadustiku § 107 lg 4 kohaselt on kirikukogu alalised komisjonid revisjonikomisjon, õiguskomisjon ja nomineerimiskomisjon. Sama paragrahvi viienda lõike kohaselt õiguskomisjon: 1) vaatab läbi kõigi kirikukogule esitatavate õigusaktide eelnõud ning konsistooriumile esitatavate normatiivse sisuga aktide eelnõud; 2) esitab kirikukogule ja konsistooriumile eelnõusid ja päevakorraküsimusi; 3) annab arvamuse kaebuste kohta, mida esitatakse peapiiskopi, piiskopi või konsistooriumi otsuste seaduslikkuse peale. Põhikirja § 22 kohaselt on kirikukogu EELK kõrgeim seadusandlik ja korraldav organ. Kirikukogu otsused on kohustuslikud tervele EELK-le, tema ametiisikutele ja kogudustele. Põhikirja § 35 p 1 järgi on konsistooriumi pädevuses on kirikukogu otsuste täideviimine. Ei saa nõustuda hageja seisukohaga, et kirikukogu 03.12.2024 otsuse vaidlustamise tähtaeg hakkas kulgema alates õiguskomisjoni otsuse tegemisest ehk alates 25.02.2025. Kirikuseadustikust tuleneb, et õiguskomisjoni pädevuses on arvamuse andmine peapiiskopi, piiskopi või konsistooriumi otsuste seaduslikkuse peale ning tegemist ei ole juhtorganiga, kelle otsuseid saaks kohtus vaidlustada. Eeltoodust tulenevalt ei ole hagejal õigust vaidlustada kostja õiguskomisjoni otsust, kuna tegemist ei ole organi otsusega tsiviilseadustiku üldosa seaduse tähenduses. 4.2. Hageja poolt vaidlustatud otsus võeti vastu 03.12.2024 ning edastati hagejale 04.12.2024.

§ 38

lg-s 5 sätestatud otsuse kolmekuuline vaidlustamise tähtaeg saabus seega 04.03.2025. Hagiavaldus on kohtusse esitatud 09.05.2025, seega pärast

§ 38lg-s 5 ette nähtud tähtaega.

4.

1. Hageja esitas küll töövaidluskomisjonile kostja vastu avalduse töötasu, kahjuhüvitise ja viiviste nõuetes, kuid rahuldamata jäetud töövaidluskomisjoni otsust ta kohtus ei vaidlustanud. Sellest aga ei järeldu, et hageja ja kostja vahel puudub töölepinguline suhe. 3 Hageja poolt väljendatud peamiseks eesmärgiks on naasta oma töökohustuste juurde, kuid seda eesmärki esitatud hagiga võimalik saavutada ei ole. 4.
2. Maakohus jättis menetluskulud TsMS § 168 lg 1 alusel hageja kanda ning vabastas ta TsMS § 190 lg 7 alusel riigi õigusabi tasu tasumisest riigi tuludesse. Määruskaebus
3. Hageja esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ja võtta hagi menetlusse. Samuti palus hageja vabastada end menetlusabi korras määruskaebuse esitamisel riigilõivu tasumisest. 5.
4. Kirikukogu õiguskomisjon on käsitatav organina, kelle otsuseid saab vaidlustada. Hageja jääb selle osas hagiavalduses esitatud põhjenduste juurde. 5.
5. Kuna maakohus leidis, et hagi kostja 03.12.2024 otsuse vaidlustamiseks on esitatud hilinenult, järeldub sellest, et vähemalt 03.12.2024 otsus on

§ 38mõistes vaidlustatav.

Hageja jääb selle juurde, et aegumistähtaeg peatus

§ 160

lg 2 p 8 alusel hageja poolt 03.03.2025 riigi õigusabi taotluse esitamisega, mille kohus 17.03.2025 määrusega rahuldas. 5.

1. See, kas hageja ja kostja vaheline suhe oli käsitatav töölepingulise või mõne muu õigussuhtena, ei oma käesolevas asjas menetlusse võtmise otsustamisel tähtsust. Hageja soovitud eesmärki pole võimalik töölepingu seaduse (TLS) sätete abil saavutada, kuivõrd TLS ei näe ette töölepingu kohustuslikku ennistamist. 5.
2. EELK sisekord ega seadus ei näe ette, et EELK karistusotsus aeguks. Sellisel otsusel on hageja jaoks püsiv ja lõplik mõju. EELK otsuse kehtetuks tunnistamise korral tekiks hagejal võimalus esitada taotlus taas teenida vaimulikuna. Menetluse edasine käik
3. Maakohus vabastas hageja menetlusabi korras määruskaebuse esitamisel riigilõivu tasumisest, jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
4. Ringkonnakohus leiab, et vaidlustatud määrus tuleb TsMS § 667 lg 2 alusel tühistada ja saata asi menetlusse võtmise otsustamiseks samale maakohtule. Määruskaebus kuulub rahuldamisele.
5. Maakohus leidis ekslikult, et hagiavaldusega ei ole võimalik taotletud eesmärki saavutada ning esineb TsMS § 371 lg 2 p-s sätestatud alus hagi menetlusse võtmisest keeldumiseks. 8.
6. Kostja kirikuna on usuline ühendus kirikute ja koguduste seaduse (KiKoS) § 2 lg 1 tähenduses. KiKoS § 5 lg-st 1 tulenevalt kohaldub usulistele ühendustele MTÜS ning KiKoS § 5 lg 2 näeb ette, et usulise ühenduse põhikirjas võib ette näha erisusi MTÜS-s liikmeskonna ja juhtimise kohta sätestatust, kui need tulenevad usulise ühenduse ajalooliselt väljakujunenud õpetusest ja struktuurist. Seega on usuliste ühenduste organid ja juhtimise korraldus põhimõtteliselt nende endi põhikirja määrata. Ka usulise ühenduse organi otsuseid saab 4 kohtus

§ 38ja MTÜS §-de 24 ja 24 1 alusel vaidlustada (vt ka V.

Kõve. Usuvabadus vs usuorganisatsioonide vabadus. Usuorganisatsiooni eristamine mittetulundusühingutest ja selle põhjendatus. – Juridica 2024, nr 8, lk 571–583). 8.2. Maakohus ekslikult käsitanud

§ 38

lg-s 5 sätestatud tähtaega õigustlõpetava tähtajana ning leidnud, et pärast kolmekuulise tähtaja möödumist ei saa otsuse kehtetuks tunnistamise nõudega kohtusse pöörduda. Tegemist on aegumistähtajaga, mille möödumine ei lõpeta õigustatud isikule kuuluvat õigust esitada kohtule nõue otsuse kehtetuks tunnistamiseks, kuid nõue jääb rahuldamata, kui juriidiline isik esitab nimetatud vaidluses aegumise vastuväite (

komm

§ 31lg 1 ega MTÜS § 31 tähenduses.

Maakohus on viidanud kostja põhikirjale (kättesaadav arvutivõrgus: https://eelk.ee/kirikukorraldus/seadusandlus/pohikiri/) ning lisaks EELK kirikuseadustikule (kättesaadav arvutivõrgus: https://eelk.ee/kiriku-korraldus/seadusandlus/kirikuseadustik/), mis lähtub EELK põhikirjast ning on kiriku seadusandluse kodifikatsioon (kirikuseadustiku § 2 lg-d 1 ja 2). Kostja põhikirja

1. peatükis on loetletud kostja juhtimiseks moodustatud organid, mille alla kuulub ka konsistoorium. Põhikirja § 30 kohaselt on konsistoorium EELK valitsus, kellel on § 33 lg-st 1 tulenevalt õigus vastu võtta konsistooriumi pädevusse (kirikuseadustiku § 129) kuuluvaid otsuseid. Kuigi kirikukogu on põhikirja § 22 järgi EELK kõrgeim organ, ei saa kirikukogu juurde moodustatud õiguskomisjoni käsitada eraldiseisva organina, kelle otsuseid saaks kohtus vaidlustada. Nagu ka maakohus välja tõi, on õiguskomisjoni eesmärgiks valdkonna küsimuste arutamine ning peapiiskopi, piiskopi või konsistooriumi otsuste seaduslikkuse osas arvamuse andmine (vt kirikuseadustiku § 104 lg 1 ja § 107 lg 5 p 3). Hageja tõi hagis välja, et ta esitas õiguskomisjonile konsistooriumi otsuse peale kaebuse kirikuseadustiku § 388 lg 1 p 3 alusel, mis näeb ette, et kirikliku väärteo toimepanemise eest karistatul on õigus esitada kaebus tema kohta tehtud karistamisotsuse peale õiguskomisjonile, kui karistuse määramisel on rikutud õiguskorda ning kui peapiiskop ei ole karistamisotsust tühistanud. Kuigi õiguskomisjon ei ole kostja organ, on kostja enda põhikirja ja põhikirjal põhineva kirikuseadustikuga näinud ette, et konsistooriumi otsuse saab esmalt vaidlustada õiguskomisjonis. Seega kuigi hageja saab kohtus vaidlustada konsistooriumi kui kostja organi 03.12.2024 otsust, hakkab hageja nõude aegumistähtaeg kulgema siiski õiguskomisjoni otsusest teadasaamisega. Vastasel korral ei oleks õiguskomisjoni poole pöördumisel ja komisjoni otsusel mõtet.
2. Eeltoodust tulenevalt tuleb maakohtu määrus tühistada ning saata asi tagasi maakohtule hagiavalduse menetlusse võtmise otsustamiseks.
3. Menetluskulude jaotus jääb TsMS § 173 lg 3 teise lause kohaselt maakohtu otsustada. 5 (allkirjastatud digitaalselt) 6