Obsah (9)

§ 81§ 37§ 14§ 2§ 12§ 15§ 16§ 56§ 47

4-25-2006 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 03. juuli 2025, Narva kohtumaja Väärteoasja number 4-25-2006 (940024000384) Kohtunik Jaanika Kõrgmaa Kaebuse

§ 81

lg 3 kohaselt on väärtegu aegunud, kui selle lõpule viimisest kuni selle kohta tehtud otsuse jõustumiseni on möödunud kaks aastat, kui seadus ei näe selle eest ette kolmeaastast aegumistähtaega. Tööstusheite seaduse (edaspidi THS) § 162 puhul ei näe seadus kahest aastast pikemat aegumistähtaega. Siinkohal märgib kohus, et kuivõrd menetlusalune isik on esitanud kaebuse, siis ei ole selle kohta tehtud kohtuvälise menetleja otsus jõustunud.

1. Esitatud kaebuses on menetlusealuse isiku lepinguline esindaja välja toonud, et kaebuse esitamise ajaks on enam kui kaks aastat möödunud järgnevatest otsuses kirjeldatud tegudest: 1)
2. ploki SO2 ööpäevakeskmise heite piirväärtuste (edaspidi HPV) ületamised
3. aasta järgmistel kuupäevadel 25.01, 26.01, 27.01, 16.02, 28.02 ja 04.03; 2) tahkete osakeste (PM-sum) HPV ületamine
4. plokis perioodil jaanuar – märts; 3) tahkete osakeste HPV ületamine
5. plokis I kvartalis. Lisaks ei ole aegumise tõttu võimalik kaebaja hinnangul määrata trahvi HCl ja PMsum aasta keskmise HPV ületamise eest. Aasta keskmist mõjutanud HCl ja PM-sum heitmete väljutamisest perioodil 01.01.2023 – 01.05.2023 oli möödunud otsuse tegemise ajaks kaks aastat. Kahtlus teo toimepanemise täpses ajas tuleb Riigikohtu praktika järgi in dubio pro reo põhimõttest tulenevalt tõlgendada menetlusaluse isiku kasuks (RKKKo 3-1-1-37-16, p 9.) Kuna väärteoprotokollist ei ilmne, millise
6. aasta perioodi heitmed põhjustasid aasta keskmise HCl ja PM-sum keskmise HPV ületamised, ei ole EI-i rikkumist ajaliselt täpselt võimalik määrata. Viidatud Riigikohtu praktikast tulenevalt tuleb kaebaja hinnangul eeldada, et aasta keskmise nõude ületamise põhjustasid heitmed perioodil 01.01.2023 – 01.05.2023, mille tõttu on karistuse määramine HCl ja PM-sum aasta keskmise HPV ületamise eest välistatud. 3
7. Kohtuväline menetleja on oma kirjalikus seisukohas möönnud, et osa väärteootsuses kirjeldatud rikkumisi on karistusseadustiku § 81 lg 3 alusel aegunud, kuivõrd nende toimepanemise hetkest kuni väärteootsuse tegemise kuupäevani (02.05.2025) on möödunud rohkem kui kaks aastat. Tulenevalt sellest Keskkonnaamet ei taotle sanktsiooni määramist nende episoodide eest, mille osas on väärteo aegumise tähtaeg möödunud. Samas juhtis Keskkonnaamet tähelepanu asjaolule, et väärteomenetluse aluseks olevad rikkumised ei piirdu ainult aegunud episoodidega. Mitmed sarnased rikkumised jätkusid ka pärast 02.05.2023, mis tähendab, et nende osas ei ole väärteo aegumine saabunud ning menetluse jätkamine on täielikult õiguspärane. Keskkonnaamet leidis enda kirjalikus seisukohas, et kaebaja väide, et keskmise piirväärtuse (HCI ja PM-sum) rikkumised on samuti aegunud, ei ole põhjendatud. Aasta keskmine kujuneb kogu kalendriaasta kestel mõõdetud heitkoguste alusel. Sellise rikkumise puhul ei ole asjakohane käsitleda üksikuid heitmeid (nt jaanuaris 2023) eraldiseisvate tegudena, kuna aasta keskmine on statistiliselt tuletatud koondnäitaja, mille rikkumine tuvastatakse kokkuvõttes pärast andmekogumise perioodi lõppu, s.o pärast 31.12.
8. Rikkumise tuvastamiseks vajalikud heited pärinevad ka perioodist 02.05–31.12.2023, siis ei ole aegumine veel saabunud. Keskkonnaamet juhib kohtu tähelepanu, et väärteotoimikus (lk 116 DVD plaadil 8pl SO2 ööpäevased ületamised
9. aastal) on olemas täpsed heiteandmed kogu
10. aasta kohta, millest nähtub, et
11. energiaploki HCl ja PM-sum kontsentratsioonid püsisid kõrgetel tasemetel ka pärast 02.05.
12. Seetõttu ei saa väita, et aasta keskmise piirväärtuse ületamist põhjustanud heitepiirväärtuste ületamised toimusid ainult aegunud perioodil. In dubio pro reo põhimõte ei rakendu juhul, kui menetlejal on väärteotoimikus olemas objektiivsed andmed, mis kinnitavad rikkumise toimumist ka aegumata ajaperioodil. Kokkuvõtlikult leiab Keskkonnaamet, et väärteootsuses kirjeldatud osa rikkumisi on aegunud, mistõttu nende episoodide alusel ei ole võimalik määrata sanktsiooni. Siiski esinesid samaliigilised rikkumised ka pärast 02.05.2023, s.t mitte aegumise perioodil. Aasta keskmise piirväärtuste rikkumise osas on olemas andmed, et see hõlmab ka aegumata perioodi, mistõttu väärtegu ei ole aegunud tervikuna.
13. Kohus leiab, et kaebaja poolt esitatud väide, et trahvi ei ole võimalik määrata HCI ja PMsum keskmise HPV ületamise eest, ei ole õiguslikult põhjendatud ning taotlus nimetatud väärteoepisoodides väärteomenetluse lõpetamiseks VTMS § 29 lg 1 p 5 alusel rahuldamisele ei kuulu. Kohus nõustub Keskkonnaameti seisukohaga, mille kohaselt aasta keskmine kujuneb kogu kalendriaasta kestel mõõdetud heitkoguste alusel ning DVD plaadilt 8pl SO2 ööpäevased ületamised
14. aastal (väärteotoimiku lk 116) nähtub, et
15. energiaploki HCl ja PM-sum kontsentratsioonid püsisid kõrgetel tasemetel ka pärast 02.05.2023 . Kohus on seisukohal, et aasta keskmise HPV määrade ületamise puhul on tegemist jätkuva süüteoga.

§ 81

lg 4 kohaselt arvutatakse jätkuva süüteo korral aegumise tähtaega viimase teo lõpuleviimisest. See tähendab, et juhul, kui viimase teo lõpuleviimisest arvutatav aegumistähtaeg ei ole möödunud, siis puudub väärteomenetluse lõpetamiseks seaduslik alus (RKKK 4-18-616/54 p 32). Kokkuvõtvalt kohus leiab, et aasta keskmiste määrade rikkumised ei ole seadusest tulenevalt aegunud, kuivõrd aasta keskmine kujuneb kalendriaasta lõpuga, mistõttu etteheidetava perioodi jooksul toimepandud teod aeguvad 31.12.2025. 15. Ometi leiab kohus, et väärteo etteheites välja toodud mõningad teised episoodid on

§ 81lg 3 kohaselt aegunud.

1. Nimelt on menetlusalusele isikule etteheidetud
2. ploki SO2 ööpäevakeskmise heite piirväärtuste (edaspidi HPV) ületamine (
3. plokk, keevkihtkatlad, loaga lubatud SO2 ööpäevakeskmine HPV on 200 mg/Nm3 ) järgnevalt: 25.01.2023 – 414 mg/Nm3 ; 26.01.2023 – 412 mg/Nm3 ; 27.01.2023 – 268 mg/Nm3 ; 16.02.2023 – 250 mg/Nm3 ; 28.02.2023 - 388 mg/Nm ; 04.03.2023- 265 mg/Nm3; 05.06.2023 - 271 mg/Nm3 ; 06.06.2023 - 328 mg/Nm
4. Nimetatud süüteoepisoodide aegumistähtajad on vastavalt 25.01.2025, 26.01.2025, 27.01.2025, 16.02.2025, 28.02.2025, 04.03.2025, 05.06.2025, 06.06.
5. Seega on kohtuotsuse tegemise ajaks kõik nimetatud väärteoepisoodid aegunud. Kohus leiab, et antud juhul on põhjendatud ja 4 mõistlik lõpetada menetlus nimetatud episoodides seoses aegumisega.
6. Samuti on menetlusalusele isikule etteheidetud tahkete osakeste (PM-sum) HPV ületamist
7. plokis
8. aasta jaanuaris 24 päeval, veebruaris 9 päeval, märtsis 15 päeval, mais 9 päeval, oktoobris 9 päeval, novembris 12 päeval, detsembris 11 päeval. Kohus leiab, et kuivõrd nimetatud kuudel on ööpäevakeskmise HPV ületamised fikseeritud konkreetsetel kuupäevadel, siis aeguvad ka nimetatud episoodid kahe aasta möödumisel. See tähendab, et arvestades kohtuotsuse tegemise aega on põhjendatud lõpetada väärteomenetlus aegumise tõttu väärteoepisoodides tahkete osakeste (PM-sum) HPV ületamise eest
9. plokis
10. aasta jaanuaris 24 päeval, veebruaris 9 päeval, märtsis 15 päeval, mais 9 päeval.
11. Lisaks on menetlusalusele isikule etteheidetud tahkete osakeste HPV ööpäevakeskmiste ületamist
12. plokis
13. aasta I kvartalis(kuupäeval 02.01.2023), II kvartalis(kuupäeval 05.05.2023), III kvartalis(kuupäevadel 04.07.2023, 24.08.2023 kuni 28.08.2023, 09.09.2023 ja 10.09.2023, 12.09.2023, 20.09.2023, 21.09.2023) ja IV kvartalis(01.10.2023, 16.10.2023, 22.10.2023, 23.10.2023, 24.10.2023, 27.10.2023, 29.10.2023, 30.10.2023). Taaskord leiab kohus, et arvestades kohtuotsuse tegemise aega on põhjendatud lõpetada väärteomenetlus aegumise tõttu väärteoepisoodides tahkete osakeste HPV ööpäevakeskmiste ületamise eest
14. plokis
15. aasta I kvartalis (ühes episoodis) ja II kvartalis (ühes episoodis) ning III kvartalis kuupäeval 04.07.
16. Kohus märgib, et kuigi kohtuotsus on tehtud üks päev enne 04.07.2023 toime pandud väärteoepisoodi aegumist, siis ei ole võimalik nimetatud tähtaja jooksul tehtud kohtuotsusel jõustuda ning jõustumise ajaks on väärteoepisood igal juhul aegunud.
17. Eeltoodu tõttu leiab kohus, et antud juhul on põhjendatud ja mõistlik lõpetada menetlus nimetatud väärteoepisoodides seoses aegumisega. Aegumistähtaja möödumise kui absoluutse menetlustakistuse esinemise tõttu jätab kohus faktilised ja õiguslikud asjaolud aegunud episoodides esitamata, kuna selleks puudub õiguslik ja praktiline vajadus. Kohtu seisukoht väärteoepisoodide tõendatuse osas
18. Esmalt toob kohus välja, et kaebaja on ette heitnud, et trahv on määratud väärale isikule, kuna väärteomenetluse ajal toimus Enefit Power AS (praeguse ärinimega Enefit Industry AS) jagunemine. 01.04.2025 jagunes Enefit Industry AS eraldumise teel, andes Eesti Elektrijaama, Balti Elektrijaama ja Auvere Elektrijaama käitised ning nendega seotud varad, õigused ja kohustused üle jagunemisel asutatavale äriühingule Enefit Power OÜ (äriregistrikood 17209649). Jagunemine kanti äriregistrisse 01.04.
19. Alates 11.04.2025 on Eesti Elektrijaama keskkonnakompleksloa omajaks Enefit Power OÜ. Kaebaja leiab, et sellest lähtuvalt ei vastuta Enefit Industry AS Eesti Elektrijaama käitamise eest ja sellega kaasnevate võimalike keskkonnaalaste rikkumiste eest. Kõik Eesti Elektrijaama puudutavad juhtimisotsused tehakse pärast jagunemist Enefit Power OÜ poolt. Enefit Industry AS ei saa mõjutada Enefit Power OÜ kui iseseisva äriühingu tegutsemist ja keskkonnaalaseid meetmeid. Karistuse määramine Enefit Industry AS-le ei täidaks seega käesoleval juhul oma eesmärki. Juhul, kui kohus teeb uue otsuse karistuse määramise kohta, tuleb väärteo otsuse adressaadiks seega märkida Enefit Power OÜ.
20. Keskkonnaamet on kirjalikud seisukohas jäänud enda seisukoha juurde, mille esitas ka väärteomenetluse otsuses, et väärteoprotokollis etteheidetavad teod on pandud toime
21. aastal Enefit Power AS-i poolt. Seega jääb kohtuvälise menetleja hinnangul menetlusaluseks isikuks Enefit Industry AS (kuni 27.03.
22. a Enefit Power AS).
23. Vaidlust ei ole, et Enefit Power OÜ asutati Enefit Indrusty AS-ist eraldumise teel, jagunemine kanti äriregistrisse 01.04.2024 (kohtutoimik
24. kd, lk 63) ning väärteona etteheidetavad teod on toime pandud enne Enefit Power OÜ asutamist. Seega teo toimepanemise ajal puudus Enefit Power OÜ-l õigusvõime ja ka süüvõime

§ 37mõistes.

Kohus on seisukohal, et Enefit Power OÜ-d ei saa samastada Enefit Industry AS-iga ning tegemist ei ole sama õigussubjektiga. Seda olenemata asjaolust, et Eesti Elektrijaama, Balti Elektrijaama ja 5 Auvere Elektrijaama käitised ning nendega seotud varad, õigused ja kohustused on jagunemisel üle antud asutatavale äriühingule Enefit Power OÜ. Kohus leiab, et karistusõiguslikku vastutust (isiku süüd) ei ole võimalik juriidilise isiku õigusjärglasele üle kanda (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 20. jaanuari 2014. a otsust asjas nr 3-1-1-133-13). Eeltoodust lähtuvalt nõustub kohus kohtuvälise menetlejaga ning on seisukohal, et menetlusaluseks isikuks on Enefit Industry AS (kuni 27.03.2025. a ärinimega Enefit Power AS). 23. Järgnevalt toob kohus välja, et Keskkonnameti 02.05.2025 otsuse kohaselt ei täitnud ajavahemikul 01.01.2023 kuni 31.12.2023 Enefit Industry AS (kuni 27.03.2025 a ärinimega Enefit Power AS) juhatuse liikme A T (Enefit Power AS juhatuse liige ajavahemikul 01.01.2021 a kuni 15.11.2024

1. a)kaudu Eesti elektrijaamas keskkonnakompleksloa nr XX (allkirjastatud loa versioon 13.05.2022 - 04.07.2022 a (keskkonnakompleksloa ümberregistreerimine uuele vormile 04.07.2022 a, mis kehtis kuni 29.12.2024 a )) sätestatud nõudeid. Arvestades, et kohus on eelnevalt tuvastanud, et mõningate süüteoepisoodide aegumistähtaeg on saabunud ning nende osas väärteomenetluse lõpetanud, siis toob kohus välja missuguste süüteoepisoodide osas on kohtul vaja veel seisukoht võtta: 1) Seire tavapärastest erinevates käitamistingimustes 2) 6. plokis raskmetalli Hg (elavhõbe CAS nr XX) sisalduse mõõtmine väljuvatest heitgaasidest 3) 3. plokis Cu (vase CAS nr XX) hetkelise heitkoguse ületamine (loas lubatud 0,004 g/
2. s)mõõdeti 05.12.2023 a 0,0092 g/
3. s)4) HCl HPV ületamine 8. plokis. Keskkonnakompleksloa kohaselt on 8. plokis vesinikkloriidi HPV (ühe aasta jooksul tehtud mõõtmiste keskväärtus) 15 mg/Nm3. Tegelikult mõõdeti HCl 2023. a keskmiseks HPV-ks 24,7 mg/Nm3. 5) Mõõta üks kord kvartalis heiteallikatest nr XX, XX, XX, XX ja XX (energiaplokkide 3-6 ja 8 korstnatest) väljuvatest heitgaasidest vesinikkloriidi (HCl) sisaldus. Seiret pole 2023 a teostatud nõutud mahus, nimelt 3. plokis on teostatud 1 mõõtmine, 4. plokis on teostatud 1 mõõtmine, 5. plokis on teostatud 3 mõõtmist ja 6. plokis on teostatud 1 mõõtmine. 6) NOx ööpäevakeskmiste HPV ületamine 6. plokis. Keskkonnakompleksloa kohaselt HPV 200 mg/Nm3. HPV ületamine järgnevalt: • 24.11 - 256,4 mg/Nm3 • 8.12 - 273,3 mg/Nm3. 7) Tahkete osakeste (PM-sum) HPV ületamine 8. plokis (keskkonnakompleksloa kohaselt on tahkete osakeste ööpäevakeskmine HPV 20 mg/Nm3 ja aastakeskmine HPV 20 mg/Nm3 ) järgnevalt: • oktoobris 9 päeval (kõrgeim heite näit oli 23.10 - 51,2 mg/Nm3 ) • novembris 12 päeval (kõrgeim heite näit 19.11 – 102,7 mg/Nm3 ) • detsembris 11 päeval (kõrgeim heite näit 7.12 - 128,8 mg/Nm3 ) 8. plokis ületati aasta keskmine PM-sum HPV, milleks oli 42,2 mg/Nm3 8) Tahkete osakeste HPV ületamine 5. plokis (keskkonnakompleksloa kohaselt on tahkete osakeste ööpäevakeskmine HPV 20 mg/Nm3 ja aastakeskmine HPV 20 mg/Nm3 ) järgnevalt: • III kvartal ööpäevakeskmiste HPV ületamine tahketel osakestel: - 24.08 kuni 28.08 HPV ületamised vahemikus 23,5 kuni 35,1 mg/Nm3 . - 9.09 ja 10.09 ületamised vahemikus 23,3 kuni 27,1 mg/Nm3 . - 12.09 - 26,9 mg/Nm3 20.09 - 25,1 mg/Nm3 21.09 - 28,6 mg/Nm3 • IV kvartal Novembris ületati tahkete osakeste HPV 16 päeval, maksimaalne heide oli 47,3 mg/Nm3 . - 1.10 – 27,7 mg/Nm3 16.10 – 33,7 mg/Nm3 22.10 – 25,0 mg/Nm3 6 - 23.10 - 37,6 mg/Nm3 24.10 - 24,6 mg/Nm3 27.10 – 27 mg/Nm3 29.10 - 22,9 mg/Nm3 30.10 - 27,3 mg/Nm3 Detsembris ületati tahkete osakeste HPV 4 päeval, maksimaalne heide 91,4 mg/Nm3 24. Kohtuväline menetleja on üldmenetluse otsuses märkinud, et sellise tegevusega pani menetlusalune isik toime THS § 162 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo. 25. THS § 162 lg 2 näeb ette vastutuse kompleksloa kohustuse ja kompleksloa nõuete rikkumise eest. Nimelt tegevuse eest kompleksloata valdkonnas, kus kompleksluba on nõutav, või kompleksloa nõuete rikkumise eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik karistatakse rahatrahviga kuni 400 000 eurot. Antud juhul on menetlusalusele isikule ette heidetud kompleksloa nõuete rikkumist. 26. Antud juhul peab kohus hindama, kas tõendamist on leidnud menetlusaluse isiku poolt keskkonnakompleksloa nr XXX nõuete rikkumine. 27. Käesolevas asjas puudub vaidlus väärteo toimepanemise aja ja koha osas. Väärtegu on toime pandud ajavahemikul 01.01.2023 kuni 31.12.2023 ning aadressil Keskterritooriumi (kat nr 51401:001:1297), Auvere küla, Narva-Jõesuu linn, Ida-Virumaa, kus asub Eesti elektrijaam. 28. Keskkonnakompleksloaga nr XXX (väärteotoimik lk 35-84) on sätestatud järgmised käesolevas asjas olulised nõuded: 1) Tabelis 5 Kasutusel oleva keskkonnajuhtimssüsteemi (edaspidi KKJS), seadmete ja tehnoloogia vastavus PVT-järeldustes kirjeldatud või muule loa andja poolt määratud parimale võimalikule tehnikale (edaspidi PVT)) on sätestatud, et AS Enefit Power peab Eesti elektrijaamas teostama seiret tavapärastest erinevates käitamistingimustes, mis on PVT nr 7. Käivitamis- ja seiskamisperioodi heiteid saab iseloomustada heite detailsete mõõtmistega tehnoloogilise käivitamise-seiskamise ajal. Saadud tulemused võetakse aluseks järgnevate käivitamiste-seiskamiste iseloomustamiseks. Käivitamisel-seiskamisel ainult kaubanduslike gaasiliste ja vedelkütuste kasutamisel tuleb mõõtmised teha vähemalt üks kord viie aasta jooksul, muude kütuste kasutamisel vähemalt üks kord aastas. 2) Tabelis 23 Saasteainete heitkoguste ja välisõhu kvaliteedi seire, saasteainete heitkoguste vähendamise tegevuskava ja muud eritingimused) punktis 23.9 on sätestatud, et AS Enefit Power peab Eesti elektrijaamas mõõtma üks kord aastas heiteallikatest nr XX, XX, XX, XX ja XX (energiaplokkide 3-6 ja 8 korstnatest) väljuvatest heitgaasidest elavhõbeda (CAS nr XX), vase (CAS nr XX), tsingi (CAS nr XX), plii (CAS nr XX), arseeni (CAS nr XX), kroomi (CAS nr XX), mangaani (CAS nr XX), vanaadiumi (CAS nr XX), kaadmiumi (CAS nr XX) ja vesinikfluoriidi (CAS nr XX) sisaldust. Mõõtmised viia läbi põletusseadmete tavapärasel töörežiimil. Mõõtmised teostada üks kord aastas. 3) Tabelis 5 Kasutusel oleva keskkonnajuhtimissüsteemi (edaspidi KKJS), seadmete ja tehnoloogia vastavus PVT-järeldustes kirjeldatud või muule loa andja poolt määratud parimale võimalikule tehnikale (edaspidi PVT)) on sätestatud SO2 heite piirväärtused 8. plokis, nimelt AS Enefit Power Eesti elektrijaama heiteallika nr XX (8. plokk, keevkihtkatlad) SO2 ööpäevakeskmine heite piirväärtus on 200 mg/Nm3 ja aastakeskmine heite piirväärtus 80 mg/Nm3 . 4) Tabelis 5 Kasutusel oleva keskkonnajuhtimissüsteemi (edaspidi KKJS), seadmete ja tehnoloogia vastavus PVT-järeldustes kirjeldatud või muule loa andja poolt määratud 5 parimale võimalikule tehnikale (edaspidi PVT)) on sätestatud tahkete osakeste ja raskmetallide heite vähendamise ja PMsum heite piirväärtused, st et AS Enefit Power Eesti elektrijaamas on heiteallikate XX, XX, XX, XX ja XX (energiaplokid 3-6 ja 8) 7 tahkete osakeste ööpäevakeskmine heite piirväärtus 20 mg/Nm3 ja aastakeskmine heite piirväärtus 20 mg/Nm3 . 5) Tabelis 5 Kasutusel oleva keskkonnajuhtimissüsteemi (edaspidi KKJS), seadmete ja tehnoloogia vastavus PVT-järeldustes kirjeldatud või muule loa andja poolt määratud parimale võimalikule tehnikale (edaspidi PVT)) on sätestatud NOx heite vähendamine ja heite piirväärtused, st et AS Enefit Power Eesti elektrijaamas on heiteallikate nr XX, XX, XX ja XX (energiaplokid 3-6, tolmpõletus) NOx ööpäevakeskmine heite piirväärtus 200 mg/Nm3 ja aastakeskmine heite piirväärtus 200 mg/Nm3 . 6) Tabelis 5 Kasutusel oleva keskkonnajuhtimissüsteemi (edaspidi KKJS), seadmete ja tehnoloogia vastavus PVT-järeldustes kirjeldatud või muule loa andja poolt määratud parimale võimalikule tehnikale (edaspidi PVT)) on sätestatud HCl heite vähendamine ja heite piirväärtus, st et AS Enefit Power Eesti elektrijaamas on heiteallikate nr XX, XX, XX ja XX (energiaplokid 3-6, NID seadmed) HCl heite piirväärtus (ühe aasta jooksul tehtud mõõtmiste keskväärtus) 5 mg/Nm3 . Heiteallika nr XX (energiaplokk nr 8, keevkihtkatlad) HCl heite piirväärtus (ühe aasta jooksul tehtud mõõtmiste keskväärtus) on 15 mg/Nm3 . Alates 2021 (PVT-järelduste vastuvõtmisest möödus 4 aastat) kontrollitakse HCl sisaldust heites sagedusega 4 korda aastas. 7) Tabelis 21 Välisõhku väljutatavate saasteainete lubatud hetkelised heitkogused (g/
4. s)heiteallikate kaupa (väljavõte LHK-projektist)) sätestab, et AS Enefit Power Eesti elektrijaama 3. plokist (korsten) vase ja anorgaaniliste ühendite, ümberarvutatuna vaseks lubatud hetkelise heitkoguseks on 0,004 g/s (täpsus 0,001). 29. Keskkonnaameti korrapärase objekti kontrollimise protokolliga nr. XX (väärteotoimik lk 1-16) on tõendatud, et Keskkonnaameti poolne kontroll viidi läbi 20.03.2024, 21.03.2024, 26.04.2024 ja kontrolli aluseks on keskkonnakompleksloa XXX versioon, mis on kehtiv alates 13.05.2022, antud korraldusega nr XXX. Kontroll tulemusena tuvastati, et Enefit Power AS Eesti elektrijaama keskkonnakompleksloa nr XXX 2023. a nõuete täitmise kohta, et energiaplokkide käivitamistel-seiskamistel olid mõõtmised tegemata; 6. plokis oli raskmetalli(elavhõbeda) sisalduse mõõtmine 6. plokist väljuvatest heitgaasidest tegemata; elavhõbeda mõõtmine 6. plokil oli tegemata; väävliärastuse tase oli nõutust madalam 3., 4. ja 5. plokis; SO2 päevaste HPV ületamised olid tuvastatud 8. plokis; päevakeskmiste tahkete osakeste HPV ületamised tuvastati 5. plokis; tuvastati tahkete osakeste heite piirväärtuse (20 mg/Nm3) ületamine 8. plokis 85. päeval, NOx päevakeskmiste HPV ületamine 6.plokis; tahkete osakeste ja HCl HPV ületamised 8. plokis; 6. ploki raskemetallide seire tegemata jätmine; 3. plokis Cu hetkelise heitkoguse ületamine (loas lubatud 0,004 g/
5. s)mõõdeti 05.12.2023 a 0,0092 g/s). 30. Keskkonnaameti poolse kontrolli läbiviijaks oli S J . Loa halduriks J M . S J tunnistajana antud ütlustest (väärteotoimiku lk 211-216) nähtub, et tema tööülesannete hulka kuulus plaanilise kontrolli läbiviimine Enefit Power AS Eesti Elektrijaamas. Kontroll toimus kohapeal kahel päeval 20. ja 21. märts 2024 ning tema töökohas 26.04.2024. Kohapealsele kontrollile eelnes mahukas ettevõtte aruandluse kontroll ja analüüs. Kontrolli käigus tuvastas ta mitmeid keskkonnakompleksloa nr XXX tingimuste rikkumisi. Keskkonnakompleksloa nr XXX tabelis 5 on sätestatud, et alates 2021 käivitamisel-seiskamisel tehakse mõõtmised vähemalt kord aastas. Käivitamisel-seiskamisel ainult kaubanduslike gaasiliste ja vedelkütuste kasutamisel tuleb mõõtmised teha vähemalt kord viie aasta jooksul. Kuna elektrijaam kasutas peale gaasiliste kütuste ka tahkeid kütuseid, siis tuleb mõõtmised teha kord aastas. Kontrolli tulemusel tuvastati et mõõtmised on 2023. elektrijaama plokkidel käivitamistel-seiskamistel tegemata. Tabelis 23 on sätestatud, et üks kord aastas tuleb mõõta heiteallikast nr XX, XX, XX, XX ja XX (energiaplokkide 3-6 ja 8 korstnatest) väljuvatest heitgaasidest elavhõbeda sisaldust ja esitada tulemused läbi KOTKAS infosüsteemi. 6. ploki mõõtmisi esitatud ja tehtud ei olnud. Lisaks olid tegemata 6. plokis raskemetallide mõõtmised. Teisest mõõdetud näitajatest plokis nr 3 oli ületatud vase hetkeline heitkogus, (loas lubatud 0,004 g/
6. s)mõõdeti 05.12.2023 a 0,0092 g/s). 8 Tabelis 23 on sätestatu kohustuse mõõta kord kvartalis plokkides vesinikkloriidide sisaldus, kuid seiret ei olnud 2023. aastal teostatud nõutud mahus. Tabelis 5 on sätestatud, et vanadel põlevkivikateldel võimsusega 300 MW peab olema väävliärastuse aste vähemalt 95%. Kontrolli käigus ta tuvastas, et ettevõtte erinevad energiaplokid ei ole 2023 kogu töötamise aja suutnud erinevate saasteainete heidetega jääda loaga kehtestatud piirväärtuste piiresse. Saasteainete HPV on sätestatud tabelis 5 ja kontrolli käigus tuvastas ta SO2 ööpäevase HPV ületamise 8. plokis. Samuti tuvastas, et 2023. aastal on ületatud ka tahkete osakeste (Pm-sum) heiteks seatud HPV-sid 8. plokis. Ettevõte ületas tahkete osakeste HPV väärtusi 5. plokis. Lisaks tuvastas Nox ööpäevakeskmise HPV ületamise 6.plokis. Tunnistaja on oma ütlustele lisanud ka ütlusi kinnitavad aruanded ning pidevseire andmed. (väärteotoimiku lk 217-285). 31. Tunnistaja J M oma ütlustes (väärteotoimik lk 191-197) kinnitab kontrolli läbi viimist 2024. aastal Enefit Power AS Eesti Elektrijaamas ning kinnitab sarnaselt tunnistaja S. J , et kontrolli tulemusel selgus, et on rikutud keskkonnakompleksloa nõudeid. Nimelt seire tavapäraselt erinevates käitamistingimustes. Käivitamise ja seiskamise seire plokkides 3-6 ja 8 teostamata. Raskemetallide seiret tehakse vähemalt kord aastas. Ploki raskemetalli seire teostamata. SO2 ööpäevakeskmise heite piirväärtuse ületamine 8. plokis. Tahkete osakeste piirväärtuste ületamine 5. plokis ja 8. plokis. Nox päevakeskmiste heite piirväärtuste ületamine 6. plokis. HCl piirväärtuse ületamine 8. plokis. 32. Samuti kinnitavad keskkonnakompleksloa nõuete rikkumist järgnevad tõendid (väärteotoimik lk 116 (DVD –plaat)): - Välisõhu saastamisega seotud tegevuse aruanne 2023. a kohta, millest nähtub Enefit Power AS Eesti elektrijaama (keskkonnakompleksluba nr XXX) heiteallikate välisõhku väljutatud saasteainete heitkogused. - Enefit Power AS Eesti elektrijaama 8. ploki heite piirväärtuste seirete aruanne 2023. a, millest nähtuvad 8. ploki heite piirväärtuste ületamised. - Enefit Power AS Eesti elektrijaama 3. ploki emissioonimõõtmised, millest nähtub, et 3. plokis Cu hetkelise heitkoguse ületamine (mõõdeti 05.12.2023) a 0,0092 g/s). - Enefit Power AS Eesti elektrijaama heitepiirväärtuste aruanne 2023. a 1. kvartali kohta, millest nähtuvad 3., 4., 5. ja 6. ploki heitmete ületamised SO2, NOX, tolm ja CO osas. - Enefit Power AS Eesti elektrijaama heitepiirväärtuste aruanne 2023. a 2. kvartali kohta, millest nähtuvad 3., 4., 5. ja 6. ploki heitmete ületamised SO2, NOX, tolm ja CO osas. - Enefit Power AS Eesti elektrijaama heitepiirväärtuste aruanne 2023. a 3. kvartali kohta, millest nähtuvad 3., 4., 5. ja 6. ploki heitmete ületamised SO2, NOX, tolm ja CO osas. - Enefit Power AS Eesti elektrijaama heitepiirväärtuste aruanne 2023. a 4. kvartali kohta, millest nähtuvad 3., 4., 5. ja 6. ploki heitmete ületamised SO2, NOX, tolm ja CO osas. - Enefit Power AS Eesti elektrijaama pidevseire aruanne 2023. a 1. kvartali kohta, millest nähtuvad 3., 4., 5., 6. ja 8. ploki töödeldud õhuheitmete pidevseire ja pidevseirejaama seisakute andmed. - Enefit Power AS Eesti elektrijaama pidevseire aruanne 2023. a 2. kvartali kohta, millest nähtuvad 3., 4., 5., 6. ja 8. ploki töödeldud õhuheitmete pidevseire ja pidevseire seisakute andmete ülevaade. - Enefit Power AS Eesti elektrijaama pidevseire aruanne 2023. a 3. kvartali kohta, millest nähtuvad 3., 4., 5., 6. ja 8. ploki töödeldud õhuheitmete pidevseire ja pidevseire seisakute andmete ülevaade. - Enefit Power AS Eesti elektrijaama pidevseire aruanne 2023. a 4. kvartali kohta, millest nähtuvad 3., 4., 5., 6. ja 8. ploki töödeldud õhuheitmete pidevseire ja pidevseirejaama seisakute andmete ülevaade. 33. Eeltoodust lähtuvalt on kohus seisukohal, et keskkonnakompleksloa nr XXX nõuete rikkumine kohtuotsuse p-s 23 märgitud episoodides on tõendatud. 34.

§ 14

lg 1 p 1 sätestab, et juriidiline isik vastutab seaduses sätestatud juhtudel teo 9 eest, mille on tema huvides või tema õiguslikke kohustusi rikkudes toime pannud tema organ, selle liige, juhtivtöötaja või pädev esindaja. 35. Riigikohtu 08.03.2017 otsuses 3-1-1-84-16 on selgitatud, et väljakujunenud kohtupraktika kohaselt näeb kõnealune omistamisnorm ette tuletatud (derivatiivse) vastutuse põhimõtte. See tähendab, et juriidilise isiku vastutus tuleb avada tema organi liikme, juhtivtöötaja või pädeva esindaja tegevuse või tegevusetuse kaudu, sest juriidiline isik kui õiguslik abstraktsioon saab toimida üksnes füüsilise isiku kaudu. Juriidiline isik vastutab vaid siis, kui tema organi, selle liikme, juhtivtöötaja või pädeva esindaja käitumises esinevad kõik

§ 2

lg-s 2 sätestatud deliktistruktuuri elemendid ehk kui tegu vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. Kui mõni deliktistruktuuri elementidest teo toimepannud füüsilise isiku käitumises puudub, on juriidilise isiku karistamine välistatud. (Vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi

1. märtsi
2. a otsus asjas nr 3-1-1-7-04, p 10;
3. oktoobri
4. a otsus asjas nr 3-1-1-88-12, p 7 ja
5. novembri
6. a otsus asjas nr 3-1-1-66-14, p 6).
7. Lisaks eeldab juriidilise isiku karistusõiguslik vastutus seda, et juriidilise isiku organi või juhtivtöötaja koosseisupärane, õigusvastane ja süüline tegu oleks toime pandud juriidilise isiku huvides. Nõudes, et tegu oleks toime pandud juriidilise isiku huvides, väljendub juriidilise isiku ja teo vaheline side. (RKKKo 3-1-1-9-05, p 9).
8. Käesolevas väärteoasjas on kohtuväline menetleja leidnud, et õigusvastase teo on toime pannud A T , kes oli teo toime panemise ajal menetlusaluse isiku juhatuse liige ning tema tegevusetuse tõttu on menetlusalune isik rikkunud Eesti elektrijaamas kompleksloa nr XXX nõudeid ajavahemikus 01.01.2023 kuni 31.12.
10. Äriregistri väljavõtte kohaselt (väärteotoimiku lk 113-114) nähtub Enefit Industry AS (kuni 27.03.2025 Enefit Power AS) andmetest, et käesoleval ajal juhatuse liikmeks A T ei ole. Ometi nähtub Enefit Power AS-i äriregistri väljavõttest, et Enefit Power AS juhatuse liige on olnud A T (väärteotoimiku lk 109-112). Enefit Power AS vastusest Keskkonnaameti päringule (väärteotoimiku lk 104-108) on võimalik tuvastada, et Enefit Power AS juhatuse liikmetel ei olnud ametijuhendeid. Sellegi poolest selgub Keskkonnaameti ja Enefit Power AS vahelisest kirjavahetusest juhatuse liikmete valdkondliku tööjaotus, millest nähtub, et A T oli Enefit Power AS’i juhatuse liige ajavahemikul 01.01.2021 – 15.11.2024 ning vastutas elektri- ja soojusenergia ning õlitootmise eest (energia muundamise valdkond) ajavahemikul 01.01.2021-31.12.
11. A T vastutusvaldkonda kuulusid järgmised käitised: Eesti elektrijaam, Balti elektrijaam, Auvere elektrijaam, õlitehased (Enefit 280-1, Enefit 140-1, Enefit 140-2). Seda, et A. Taal oli Enefit Power AS’i juhatuse liige ajavahemikul 01.01.2021 – 15.11.2024 ning tema koordineerida oli Eesti elektrijaamas soojus-ja elektrienergia tootmine, on kinnitanud oma ütlustes ka A. T ise. (väärteotoimiku lk 303-306). Nimetatu tuleneb ka R M ütlustest (väärteotoimiku lk 286-289), kelle ütluste kohaselt vastutas Eesti Elektrijaama eest
12. aastal A T .
13. Kuna kohtuväline menetleja on seisukohal, et A. T on nõuete rikkumise toime tegevusetusega tuleb arvestada järgmist. Tegevusetusdeliktide objektiivne koosseis nõuab muu hulgas tegutsemiskohustuse tuvastamist ja isikult nõutava teo konstrueerimist, tuleb ka

§ 14

lg 1 sätestatud isiku tegevusetuse koosseisupärasuse hindamisel näidata, et tegutsemiskohustus oli just konkreetsel füüsilisel isikul, ja seda, milline oli nõutav tegu, mille ta tegemata jättis (RKKKo 4-16-5811).

1. Juhatuse hoolsuskohustuse hulka kuulub äriühingu juhtimine kooskõlaliselt keskkonnavaldkonna õigusaktidega. Keskkonnaseadustiku üldosa seaduse § 221 kohaselt on juriidilise isiku juhatuse liige kohustatud korraldama esindatava tööd järgides õigusaktide nõudeid, sh ka tööstusheite seaduse ning selle seadusega reguleeritavate valdkondade Euroopa Liidu määrustest tulenevate rahaliste ja mitterahaliste kohustuste tähtaegse ja täieliku täitmise. Arvestades, et Eesti elektrijaama käitamine ning juhtimine kuulus etteheidetava teo toime panemise ajal A T vastutusvaldkonda, siis ettevõtte keskkonnakaitseliste, sh tööstusheite seadusega kooskõlas oleva töö tagamise kohustus lasus selaegsel Enefit Power AS juhatuse 10 liikme A T ning ta pidi oma tegevuses lähtuma keskkonnakompleksloa nr XXX nõuetest.
2. Kohus peab oluliseks välja tuua, et Keskkonnaameti korrapärase objekti kontrollimise protokollidest nr XX ja XX (väärteotoimiku lk 17-43) nähtub, et keskkonnakompleksloa nr XXX nõudeid rikuti ka
3. aastal ja
4. aastal. 21.11.2024 Enefit Power AS juhatuse liige A J antud ütlustega (väärteotoimik lk 290-294), tunnistaja D E 13.11.2024 antud ütlustega (väärteotoimiku lk 117-122), tunnistaja A M 20.11.2024 antud ütlustega (väärteotoimiku lk 198210), tunnistaja I M ütlustega (väärteotoimiku lk 123-127) ning tunnistaja R M 05.12.2024 antud ütlustega (väärteotoimiku lk 286-289) on tõendatud, et keskkonnateenistus andis jooksvalt Enefit Power AS-is juhatuse liikmete, sh A T , ülevaate Eesti elektrijaamaga seotud keskkonnakompleksloas olevate nõuete kohustuste rikkumistest ja täitmistest. Nii kinnitab D. E oma ütlustes, et Enefit Power AS-is toimub iganädalaselt juhtkonna koosolek, kus keskkonnateenistuse juht R M annab ülevaate keskkonnateemadest. Tunnistaja A M ütlustest nähtub, et keskkonnaspetsialistid teavitavad juhatuse liikmeid ja seotud osakondade juhte keskkonnatingimustest ja nende täitmise vajadusest. Iganädalaselt on koosolekud. R M kinnitab, et keskkonnateenistus jagab kord nädalas infot juhtkonnaga ning kord kuus antakse perioodi ülevaade. Tunnistaja I M ütlustest nähtub, et igal esmaspäeval toimuvad Keskkonnateenistuse koosolekud, kus nad teavitavad ja annavad ülevaate heitmetest R. M . I. M täidab Eesti Elektrijaama tabelit, mida näevad ka juhtkonna liikmed, sh A. T .
5. aastal on tal olnud kirjavahetust ja koosolekuid A. T , seoses Eesti Elektrijaama keskkonnakompleksloa nõuete täitmisega. Tunnistaja toob välja ka selle, et Eesti Energial oli oma ökoloogialabor, mis teostas ise kõiki välisõhu mõõtmisi, v.a raskemetallid. Labor suleti
6. aastal ning keskkonnateenistus on teinud korduvaid ettepanekuid labori taasavamiseks. A J ütlustest nähtub, et igal kuul on keskkonnateenistusel kohtumine vastutusvaldkondade juhatuse liikmetega, antakse ülevaade välisõhuheitmete seiretest. Koosolekutel selgus, et on probleeme pideseire andmete ja seadmetega. Koostati tegevusplaan. Keskkonnaekspert I. M iseseisvalt otsuseid vastu võtta ei saa ning saab teha ettepanekuid juhatuse liikmetele. A. J sõnul on ta
7. aastal teinud ettepanekuid
8. plokiga seoses, sh pideseire seadmete hoolduse ja remondi osas.
9. Eesti Energia AS-i, Elektrilevi OÜ, Enefit AS-i ja Enefit Power AS-i juhtorganite tegevuse hindamise erikontroll perioodil 01.01.2020-31.12.2023 a (väljavõte lõpparuandest – keskkonnanõuete järgmise riskivaldkond) (väärteotoimik lk 116 - DVD plaat) kinnitab et keskkonnariskide audit tuvastas Enefit Power AS elektrijaamades, sh Eesti elektrijaamas keskkonnakompleksloas sätestatud heite piirväärtuste ületamise ja asjaolu, et ei teostata välisõhu seireid nõutud mahus. Rikkumine oli Enefit Power AS juhtorganitele teada.
10. Seega on tõendatud, et juhatuse liikmena oli A. T teadlik keskkonnakompleksloa nõuete rikkumisest, kuid ei võtnud tarvitusele vajalikke meetmeid rikkumise lõpetamiseks, võimaldades seeläbi rikkumiste jätkumist. Seega pani ta oma tegevusetusega toime keskkonnakompleksloa nr XXX nõuete rikkumise.
11. Kokkuvõtvalt leiab kohus, et keskkonnakompleksloa nr XXX nõuete täitmise kontrollimine kuulus juhatuse liikme A T vastutusalasse ning ta oli teadlikuks saanud, et Eesti elektrijaama töös on esinenud probleeme, kuid ei muutnud töökorraldust selliselt, et rikkumiste toimepanemist kontrollida või välistada. Arvestades, et Eesti elektrijaama käitamine ning juhtimine kuulus A T vastutusvaldkonda ja juhatus ühiselt otsustas mitte võtta asjakohaseid meetmeid rikkumise kõrvaldamiseks, pani A T väärteoprotokollis kirjeldatud teo toime ettevõtte huvides. Seega vastutab Enefit Industry AS

§ 14

lg 1 p 1 alusel teo eest, mille on toime pannud tema teo toimepanemise ajal juhatuse liige A T Enefit Power AS huvides, s.t tegu on seostatav juriidilise isiku tegevusega. 45. Esitatud kaebuse täiendavas seisukohas on menetlusalune isik välja toonud, et Eesti Elektrijaamast saasteainete paiskumise puhul on olemuselt tegemist saasteainete sattumisega enamjaolt autonoomselt toimivast seadmest välisõhku. Elektrijaama töö on suuresti automatiseeritud ning juhatuse liikmed ei tegelenud elektrijaama käitamisega, vaid andsid üksnes 11 korraldusi elektrijaama töö põhimõttelisemates küsimustes. Kohus sellise seisukohaga ei nõustu ning selgitab, et THS § 7 lg 2 teine lause selgitab, et kompleksloaga sätestatavad nõuded peavad tagama vee, õhu ja pinnase kaitse ning käitises tekkinud jäätmete käitlemise viisil, mis hoiab ära saastatuse kandumise ühes keskkonnaelemendist, nagu vesi, õhk ja pinnas, teise. Seega ei ole võimalik väita, et elektrijaamast tööst tekkivat saasteainet peaks lihtsalt taluma, vaid justnimelt korralduslike ja põhimõttelisemate küsimuste lahendamisega on võimalik tagada keskkonnakompleksloa nõuete jälgimist ja kaitsta seeläbi ümbritsevat keskkonda. 46.

§ 12

lg 3 kohaselt on süüteokooseisu subjektiivseteks tunnusteks tahtlus (kavatsetus, otsene ja kaudne tahtlus) või ettevaatamatus.

§ 15lg 3 kohaselt on väärteona karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu.

47. Kohus, leiab sarnaselt kohtuvälise menetlejaga, et menetlusaluse isiku juhatuse liige A T on väärteo toime pannud kaudse tahtlusega.

§ 16

lg 4 sätestab, et isik paneb teo toime kaudse tahtlusega, kui ta peab võimalikuks süüteokoosseisule vastava asjaolu saabumist ja möönab seda.

1. Kohus on varasemalt tuvastanud, et kompleksloa nõuete rikkumise toimepanemisest oli Enefit Power AS juhtorganid, sh juhatuse liige A T , teadlikuks saanud. Kuivõrd elektri- ja soojusenergia ning õlitootmise eest vastutas juhatuse liige A T , siis pidas ta võimalikuks ja möönis, et olukorra ja töökorralduse muutmata jätmisel nõuete rikkumine jätkub.
2. Kaebuses on asutud seisukohale, et ühegi etteheidetud rikkumise puhul ei ole tegemist tahtliku teoga ning viidatud väärteoprotokollile esitatud vastulausele, milles on selgitatud heite piirväärtuste ja seire teostamata jätmise põhjusi. Kaebaja on palunud arvestada vastulauses esitatud seisukohtadega. Kohus leiab, et kohtuväline menetleja on oma väärteootsuses ammendavalt põhjendanud, miks vastulauses esitatud seisukohad ei tingi vastutusest vabanemist. Kohus nõustub kohtuvälise menetleja esitatud seisukohtadega ning märgib kokkuvõtvalt järgmist. Enefit Industry AS oli teadlik keskkonnaloas sätestatust nõuetest ning pidi nendega teenuse tellimisel arvestama. Kui ilmnes, et laborid ei suuda reageerida, siis oleks pidanud töö ümber korraldama või leidma uued teenusepartnerid. Ka asjaolu, et plokkide töötsüklid on lühiajalised ja labori töögraafiku ja plokkide töö ühildamine võib osutuda keeruliseks, ei saanud olla ettevõttele üllatuseks ning see oli välditav pikema etteteatamisajaga. Mõõtmiste mitte kattumine tööperioodidega tähendab ebaefektiivset töö planeerimist ning ei ole vältimatu ega ettenägematu takistus mõõtmiste teostamata jätmiseks. Sarnaselt pidi Enefit Industry AS tagama, et pidevseire mõõtmised oleksid usaldusväärsed ning seadmed seadistatud ning kalibreeritud.
3. Seega on menetlusalune isik oma tegevusega täitnud talle inkrimineeritava teo objektiivse ja subjektiivse koosseisu, õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud.
4. Kaebuses on välja toodud, et väärteoprotokoll ei vasta kohustuslikele nõuetele. Kaebaja hinnangul ei saa Enefit Industry AS võtta vastutusele THS § 162 alusel ainuüksi heite piirmäärade ületamise asjalust ja nõutava seire tegemata jätmisest, vaid väärteoprotokoll peab kirjeldama Enefit Industry AS huvides tegutsenud füüsilise isiku teo ning põhjendama, kuidas see täidab väärteo deliktistruktuuri elemendid(sh THS § 162 koosseisu objektiivsed ja subjektiivsed tunnused). Protokolli ja otsuse kohaselt rikkus Enefit Industry AS THS § 162 nõudeid A T , endise Enefit Industry AS juhatuse liikme kaudu. Protokollis ega otsuses ei ole kirjeldatud, millise teoga (sh võimaliku tegevusetusega) A T rikkus Eesti Elektrijaama kompleksloa nõudeid. Kohus antud väitega ei nõustu, kuivõrd väärteoprotokollist ja otsusest on võimalik tuvastada, et juhatuse liikmele heidetakse ette tegevusetust. Väärteoprotokollist tulenevalt on välja toodud „..seega pidi A T teadlikult möönma, et lastel käitisel edasi töötada …“, mis otseselt viitab tegevusetusele.
5. Kohus märgib sedagi, et väärteoprotokollis ja väärteootsuses on selgelt viidatud juhatuse liikme A T tegevusetusele: „Iganädalaselt toimus Enefit Power AS-is juhatuse liikmete koosolek, kus Keskkonnateenistus andis juhatusele, sh A T ning kus osales ka A J , ülevaate Eesti elektrijaamaga seotud keskkonnakompleksloas olevate nõuete kohustuste rikkumistest ja 12 täitmistest, seega pidi A T teadlikult möönma, et lastes käitisel edasi töötada tingimustel, kus Eesti elektrijaama keskkonnakompleksloa nõuded ei ole täidetud, paneb toime rikkumise. Samuti toimub igakuiselt Enefit Industry AS (kuni 27.03.2025 a Enefit Power AS) vastutusvaldkondade juhtide koosolek Eesti Energia Keskkonnateenistuse osakonnaga (R M , D E , I M ), kus käsitleti välisõhu heitmete ja heitepiirväärtuste ning heitmete monitooringute vajadusi ja nõudeid.“
6. Eeltoodust lähtuvalt on kohus seisukohal, et kohtuvälise menetleja poolt ei ole kohtuvälise menetluse käigus väärteomenetlusõigust rikutud. Nii on väärteoprotokollis märgitud konkreetse rikkumise asjaolud ning neist andmetest lähtuvalt on hilisemalt koostatud ka väärteootsus. Karistus on määratud Keskkonnainspektsiooni ametniku poolt, kes on pädev kohtuväline menetleja väärtegudes. Karistuse mõistmine 54.

§ 56lg 1 sätestatu kohaselt on karistamise aluseks isiku süü.

Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Kohtupraktikas väljakujunenud seisukohale vastavalt tuleb konkreetse karistusmäära kindlaks tegemiseks võtta lähtepunktiks normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse isiku süü suurus ja karistust kergendavad ning raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. Lisaks isiku süüle tuleb

§ 56

kohaselt arvestada eri- ja üldpreventiivseid kaalutlusi, s.o võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest, ning õiguskorra kaitsmise huvisid.

1. Enefit Industry AS on pannud toime süüteo, mis vastab väärteokoosseisule (THS § 162 lg 2).
2. THS § 162 lg 2 ettenähtud väärteo eest on karistusena ette nähtud rahatrahv kuni 400 000 eurot.

§ 47

lg 1 sätestab, et kohus või kohtuväline menetleja võib väärteo eest kohaldada rahatrahvi kolm kuni kolmsada trahviühikut ning trahviühik on rahatrahvi baassumma, mille suurus on kaheksa eurot. Vastavalt

§ 47

lg 2 võib kohus või kohtuväline menetleja väärteo eest kohaldada juriidilisele isikule rahatrahvi minimaalselt 100 eurot ning seega antud juhul jääb juriidilisele isikule THS § 162 lg 2 järgi määratav rahatrahv vahemikku 100 – 400 000 eurot. Sanktsiooni keskmine määr on 200 000 eurot.

1. Menetlusalust isikut on Keskkonnaameti 02.05.2025 otsusega väärteoasjas nr 940024000384 karistatud THS § 162 lg 2 alusel rahatrahviga 190 000 eurot. Kohtuväline menetleja on väärteo otsuses märkinud, et kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad.
2. Hinnates menetlusaluse isiku süüd THS § 162 lg 2 ettenähtud teo toimepanemisel, märgib kohus esmalt, et tegemist on ohudeliktiga, ehk kahjulikke tagajärgi ei pea koosseisu täitmiseks saabuma. Ometi märgib kohus, et keskkonnakomplekslubade rikkumisega võivad kaasneda olulised keskkonnamõjud, mis võivad kaasa tuua pikaajalisi ja raskeid tagajärgi elukeskkonnale. Samas kohus selgitab, et teo ohtlikkusega on seaduseandja arvestanud täiel määral sanktsiooni vahemike kehtestamisel ja karistust kohaldav menetleja ei pea sellist ohtlikkust täiendavalt rõhutama.
3. Sarnaselt kohtuvälise menetlejaga ei näe kohus alust arvestada karistust kergendavate ega raskendavate asjaoludega.
4. Kohus arvestab süü hindamisel, et tegu ei ole teadaolevalt kaasa toonud keskkonnakahju (s.t keskkonnakahju ei ole tuvastamist leidnud) ega kahjustanud inimesi, vara ega keskkonda. Samuti ei jäta kohus tähelepanuta asjaolu, et Enefit Industry AS on teinud väärteoasja lahendamisel kohtuvälise menetlejaga koostööd, st edastanud Keskkonnaametile kõik nõutud dokumendid, võimaldanud Enefit Industry AS töötajate ja teiste Eesti Energia kontserni töötajate 13 ülekuulamist ning andnud omapoolseid selgitusi.
5. Kohus arvestab süüd suurendavalt seda, et toime ei ole pandud kõigest ühte tegu, vaid tegemist on mitmete väärteoepisoodidega. Mitme rikkumise toimepanemisel on isiku süü suurem, kui see oleks ühe teoga rikkumise toimepanemise puhul.
6. Kaebuses on välja toodud, et mitmed
7. aastal kehtinud loa redaktsioonis määratud tingimused olid ebamõistlikult ranged. Seda seisukohta kinnitas kaebaja hinnangul 30.12.2024 muudetud keskkonnakompleks luba, millega nõudeid osaliselt leevendati. Kaebaja leiab, et Keskkonnaamet on ka ise seega möönnud, et
8. aastal kehtinud nõuded olid liialt ranged ega olnud otstarbekad keskkonnakaitse seisukohalt. Kohus leiab, et keskkonnakompleksluba on antud Keskkonnaameti poolt välja hinnates kehtivat olukorda ning tingimusi. Asjaolu, et hiljem on Keskkonnaamet pidanud võimalikuks anda välja mingites kriteeriumites leebemaid nõudeid sätestava loa, ei tähenda, et varasemat kehtivat luba ei tulnud täita. Sellest ei saa kohtu hinnangul teha ka järeldust, et Keskkonnaamet on jaatanud, et varasemad tingimused on olnud ülemäära ranged.
9. Lisaks isiku süüle, tuleb

§ 56

kohaselt isikule karistuse mõistmisel arvestada ka erija üldpreventiivseid kaalutlusi, s.o võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid (Riigikohtu Kriminaalkolleegiumi lahendid 31-1-76-12 p. 7 ; 3-1-1-52-13 p. 19). Enefit Industry AS-l puuduvad varasemad kehtivad keskkonnaalased karistused. Kohus märgib, et kohtuväline menetleja on üldmenetluse 02.05.2025 otsuses välja toonud, et teises väärteomenetluses otsustas maakohus 28.04.2025 otsusega kohtuasjas nr 4-25-255 jätta Keskkonnaameti otsus THS § 162 lg 2 alusel menetlusaluse isiku suhtes muutmata. Kohus leiab, et nimetatud asjaolu, kui süüd suurendava asjaoluga arvestamine ei ole lubatud, kuivõrd nimetatud otsus ei ole jõustunud. See tähendab, et menetlusalusel isikul puuduvad keskkonnaalased kehtivad karistused. Ometi märgib kohus, et kohtupraktika kohaselt peab menetlusalusele isikule määratav karistus olema mõjuv sellisel määral, et võimalik karistus ei soodustaks rikkumiste toimepanemist ehk karistus ei oleks niiöelda rikkumise toimepanemist väärt.

1. Seega ei saa kohtu arvates karistusemäär olla sanktsiooni vinklis väike, kuid peaks jääma alla keskmise. Kohus märgib, et seoses ligikaudu poolte süüteoepisoodide osas väärteomenetluse lõpetamisega on episoodide maht oluliselt vähenenud. Arvestades välja toodud asjaoludega leiab kohus, et menetlusaluse isiku käitumise korrigeerimiseks on põhjendatud kohaldada keskmisest väiksemat karistusemäära.
2. Kohtu arvates on arvestades tuvastatud asjaolusid põhjendatud määratud karistuse tühistamine ja uue otsuse tegemine. Kohtu hinnangul on mõistetud keskmise sanktsioonimäära lähedane rahatrahv liiga suur. Seega teeb kohus uue otsuse, millega karistada Enefit Industry AS THS § 162 lg 2 ettenähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 90 000 eurot. KOHTU MEETMED
3. Eeltoodust lähtuvalt tuleb Enefit Industry AS kaebus Keskkonnaameti 02.05.2025 otsusele nr 940024000384 rahuldada osaliselt. Lõpetada väärteoasjas väärteomenetlus VTMS § 29 lg 1 p 5 alusel teo aegumise tõttu
4. ploki SO2 ööpäevakeskmise heite piirväärtuste (edaspidi HPV) ületamises, s.o kuupäevadel 25.01.2023, 26.01.2023, 27.01.2023, 16.02.2023, 28.02.2023, 04.03.2023, 05.06.2023, 06.06.
5. Lõpetada väärteoasjas väärteomenetlus VTMS § 29 lg 1 p 5 alusel teo aegumise tõttu tahkete osakeste (PM-sum) HPV ületamine
6. plokis
7. aasta jaanuris 24 päeval, veebruaris 9 päeval, märtsis 15 päeval, mais 9 päeval. Lõpetada väärteoasjas väärteomenetlus VTMS § 29 lg 1 p 5 alusel teo aegumise tõttu tahkete osakeste HPV ööpäevakeskmiste ületamine
8. plokis
9. aasta I ja II kvartalis ning III kvartalis kuupäeval 04.07.
10. Tühistada Keskkonnameti 02.05.2025 otsus nr 940024000384 menetlusalusele isikule määratud karistuse osas. Teha tühistatud osas uus otsus, millega karistada Enefit Industry 14 AS tööstusheite seaduse § 162 lg 2 järgi ettenähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga summas 90 000 eurot. Muus osas jätta kohtuvälise menetleja otsus muutmata. Kohus juhib tähelepanu, et 90 000 eurot tuleb 45 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemise päevast tasuda vaidlustatud otsuses märgitud Rahandusministeeriumi arveldusarvele, märkides ära kohustusliku viitenumbri
11. Menetluskulud
12. VTMS § 23 sätestab alused kaitsja tasu hüvitamiseks väärteomenetluse lõpetamise korral. Väärteomenetluse lõpetamise korral § 29 lõike 1 punktides 1-3 ja 5-6 sätestatud alustel hüvitatakse menetlusalusele isikule tema taotlusel valitud kaitsjale makstud mõistliku suurusega tasu kohtu määruse alusel riigi- või kohaliku eelarve vahenditest. Keskkonnaamet on riigieelarveline riigiasutus, mistõttu õigusabikulud kuuluvad väljamõistmisele riigieelarvest. VTMS § 38 lg 1 kohaselt järgitakse kohtumenetluses menetluskulude arvestamisel kriminaalmenetluse sätteid. KrMS § 180 lg 1 kohaselt süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu.
13. KrMS § 173 lg 1 p 1 ja § 175 lg 1 p 1 kohaselt kuulub kriminaalmenetluse kulude hulka valitud kaitsjale makstud mõistliku suurusega tasu. Taotletava tasu suuruse mõistlikkuse hindamisel tuleb võtta arvesse, kas kaitsja tehtud toimingud on vajalikud, nendeks kulunud aeg põhjendatud ja kaitsja tunnitasu mõistliku suurusega (RKKKo 1159051 p 38). Kaitsjatasu suuruse mõistlikkuse hindamisel tuleb muu hulgas arvestada osutatud teenuse vajalikkust, kaebuses esitatud seisukohtade põhjendatust, väärteoasja mahtu ja keerukust. (RKKo 3- 1-1-32-15, p 9).
14. Esitatud kaebuses on menetlusaluse isiku lepinguline esindaja palunud mõista Keskkonnaametilt välja Enefit Industry AS-I menetluskulud vastavalt edaspidi esitatavale menetluskulude nimekirjale. 20.06.2025 esitas menetlusaluse isiku lepinguline esindaja menetluskulude nimekirja koos õigusteenuse osutamise käsunduslepinguga. Menetluskulude nimekirjas palutakse mõista Keskkonnaametilt välja Enefit Industry AS-I menetluskulud summas 2100 eurot(käibemaksuta). Kaebuse esitaja taotleb lepingulise esindaja, s.o Eesti Energia AS õigusteenistuse juristi A P , õigusabikulude väljamõistmist menetluskuludena. Kulude kandmise kohustuse tekkimist tõendab Enefit Industry AS ja Eesti Energia AS vahel sõlmitud käsundusleping, mis on lisatud menetluskulude nimekirjale. Kaebuse esitajal on vastavalt nimetatud käsunduslepingule tekkinud kohustus tasuda väärteoasja nr 940024000384 menetluses lepingulise esindaja tasu summas 2100 eurot(käibemaksuta). Täpsemalt on tekkinud kulud seoses väärteo otsusega ja selle materjalidega(sh väärteoprotokolliga) tutvumine 07.05.2025 2,5 tunni ulatuses, väärteo otsusega ja selle materjalidega(sh väärteoprotokolliga) tutvumisega 08.05.2025 1 tunni ulatuses, kaebuse koostamisega 15.05.2025(1 tund), 16.05.2025(2 tundi) ja 19.05.2025(5 tundi) kokku 8 tundi. Samuti on tekkinud kulutused seoses Keskkonnaameti seisukohaga tutvumisega 19.06.2025 0,5 tunni ulatuses ja täiendava seisukoha koostamisega 20.06.2025 2 tunni ulatuses. Seega on kokku tekkinud kulutused 14 tunni õigusteenuse osutamises ulatuses. Menetluskulude nimekirja kohaselt on õigusteenuse tunnihinnaks 150 eurot ning osutatud teenuse kogumaksumuseks vastavalt 2100 eurot(käibemaksuta).
15. Esmalt märgib kohus, et nagu on menetluskulude nimekirjas kaebaja lepinguline esindaja märkinud, siis kontsernisisese õigusabi osutamise osas on kohtupraktikas asutud seisukohale, et menetluskulude väljamõistmine on õiguslikult lubatav, kui Eesti Energia kontserni kuuluv äriühing tellib käsunduslepingu alusel õigusabiteenust kontsernisiseselt Eesti Energia AS-lt (Tallinna Ringkonnakohtu 26.01.2018 otsus asjas 3-16-2460, p 20 ja Tallinna Ringkonnakohtu 30.06.2020 otsus asjas 3-19-1376, p 18). Samuti märgib kohus, et tekkinud menetluskulud on arvestades asja mahukust ja keerukust põhjendatud. Seejuures ei ole õigusteenuse osutamise tunnihind ülemäärane ning tekkinud kulu suurus on mõistlik. Kohus märgib, et kuigi kaebuse esitamisele ainuüksi kulutatud 8 tundi ei pruugi olla põhjendatud, siis arvestades, et materjalidega tutvumiseks on märgitud kokku 3,5 tundi, siis on põhjendatud, et kaebuse koostamisele kulunud 15 aja hulka võis kuuluda ka täiendav materjalide analüüs. Seega puuduvad kohtul etteheited tekkinud kulutuste kujunemisele ja peab tekkinud menetluskulusid põhjendatuks.
16. Kohus on VTMS § 29 lg 1 p 5 alusel väärteomenetluse ligikaudu pooltes etteheidetavates süüteoepisoodides lõpetanud seoses aegumisega ning tühistanud kohtuvälise menetleja otsuse ja teinud uue otsuse karistuse osas. Eeltoodust tulenevalt peab kohus põhjendatuks rahuldada VTMS § 23 alusel menetlusaluse isiku Enefit Industry AS lepingulise esindaja taotlus menetluskulude hüvitamiseks osaliselt. Seega tuleb menetlusalusele isikule hüvitada õigusabikulud summas 1050 eurot riigi eelarve vahenditest. Menetlusaluse isiku esindajal tuleb esitada kohtule arvelduskonto number, kuhu välja mõistetud õigusabikulud kohtuotsuse jõustumisel tasumisele kuuluvad. Asitõendid
17. Toimiku materjalide juures asuvad elektroonilised andmekandjad, s.o neli CD-plaati, tuleb jätta VTMS § 2 ja KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel väärteoasja materjalide juurde. /allkirjastatud digitaalselt/ Jaanika Kõrgmaa Kohtunik Viru Maakohtu otsus on tühistatud osaliselt 09.01.2026 Riigikohtu otsusega. 16