1-15-7740/14

KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja 16.03.2016, Rakvere kohtumaja Videokohtuistungi toimumise aeg 10.03.2016 koht Kohtuasja number 1-15-7740 Kohtunik Tiit Kullerkupp Kohtuistungi sekretär Kai Rosar Tõlk Tatjana Šibajeva Kohtuasi Viru Vangla materjalid U.B vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks Süüdimõistetu U.B , isikukood XXX, viibimiskoht: Viru Vangla Karistuse kandmise algus 14.04.2014 ja lõpp 10.04.2016 RESOLUTSIOON Jätta U.B vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Kohtumääruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Kohtumääruse ärakiri saata Viru Vanglale, U.B-le ja prokurörile. Asjaolud Viru Vangla esitas 09.02.2016 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava U.B vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Viru Maakohtu 17.11.2015 otsusega tunnistati U.B süüdi KarS § 199 lg 2 p 8, 9 järgi ja karistuseks mõisteti 9 kuud vangistust. U.B tunnistati süüdi ka KarS § 346 järgi ja karistuseks mõisteti rahaline karistus 50 miinimumpäevamäära summas 160 eurot. KarS § 65 lg 1, § 64 lg 1 alusel suurendati mõistetavat karistust Viru Maakohtu 30.09.2014 otsusega mõistetud ärakandmata karistuse 1 aasta 11 kuud 27 päeva vangistuse võrra ning lugedes kergem karistus kaetuks raskeima karistusega, mõisteti liitkaristuseks 1 aasta 11 kuud 27 päeva vangistus. Karistuse kandmise alguseks loeti 14.04.2014. 1 Kinnipeetavat on kriminaalkorras karistatud 19-l korral ning vangistuses viibib ta neljandat korda. Kuritegude dünaamika ei ole muutunud, isik on korduvalt pannud toime varavastaseid kuritegusid. Kuritegude muster on sama, soodusteguriks on sõltuvusainete tarvitamine. Vangistuse jooksul läbis riigikeele A1 -taseme õppe ning on osalenud vangla majandustöödel koristajana. Kinnipeetaval on 1 kehtiv distsiplinaarkaristus. Kinnipeetav omab sissekirjutust aadressil xxxx. Tegemist on 2-toalise korteriga. Telefonivestluses selgitas ema, et tema teada soovib kinnipeetav vabanemisjärgselt asuda elama ja töötama xxxx, sellel põhjusel on korter antud käesoleval ajal üürile. Samas, kui tekib vajadus sinna elama asuda, lubas ema seda võimaldada. Peale põhihariduse omandamist jätkas kinnipeetav õpinguid xxxx koka ja ehitaja erialadel, kuid jättis pooleli, kuna soovis tööle minna, kuid kooli juhtkond ei võimaldanud õppimist ja töötamist ühildada. Põhikoolis õppimise ajal esines õpiraskuseid, mistõttu jäi klassikursust kordama. Kinnipeetav on varasemalt töötanud nii ametlikult kui ka mitteametlikult, on olnud ka Töötukassas töötuna arvel ning osalenud tööharjutuse kursusel. Eelnevate vangistuste ajal töötas metallitsehhis ja pesumajas, samuti majandustöödel eluosakonna koristajana. Majanduslikku olukorda mõjutas negatiivselt sõltuvusainete tarvitamine. K -raha andmetel täitmata nõudeid 2788,17 eurot. Vanglas toetab materiaalselt ema. Vabanemisel garanteeritud töökoht puudub. Kinnipeetava lähivõrgustikku kuuluvad ema ning vanaema, kellega suhted on väidetavalt head, toetavad. Valdav enamus kinnipeetava suhtlusringkonnast on kriminaalse taustaga. Enda sõnul on ta suhted kuriteokaaslastega katkestanud. Alkoholi liigtarvitamist ning sellest tingitud vägivaldset käitumist eitab. Vangla meditsiiniosakonna andmetel on isikul diagnoositud narkosõltuvus . Kinnipeetavale on tehtud ettepanek vabanemisel osaleda narkosõltuvusra vil, millest ta keeldus, kuna tal ei ole seda vaja. Kuritegu on pandud toime eesmärgiga saada materiaalset kasu, sh narkootikumide ostmiseks. Enda sõnul oli kuritegude toimepanemise ajal narkojoobes. Suhtlemisel on üldjuhul rahulik. Tunnistab, et stressisituatsioonis võib käituda agressiivselt. Probleemide tekkimisel üritab neid lahendada probleemkäitumisega (vargused, röövimised, narkootikumide tarvitamine). Väljendab küll soovi loobuda kuritegelikust käitumisest, kuid reaalsed tulevikuplaanid on nõrgad. Korduv karistatus viitab võimalikele kuritegelikele hoiakutele. Käitumine ametnikega on üldjuhul rahuldav. Kriminaalhoolduse järelevalve alla on määratud korduvalt, kuid katseajad kulgesid mitterahuldavalt. Isikut on korduvalt karistatud nii kriminaal- kui ka väärteokorras, mis näitab, et tal puudub motivatsioon muuta enda elustiili ja käitumist ning suhtumist kehtivatesse õigusnormidesse. Uue korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus järgneva 2 aasta jooksul on vangla hinnangul 85%, uue korduva vägivallasisaldusega kuriteo toimepanemise tõenäosus 51%, mida loetakse korduva kuriteo toimepanemise kõrgeks tõenäosuseks. Vastavalt riskiprotsendile ei toeta vangla kinnipeetava tingimisi ennetähtaegset vanglast vabastamist. Juhul kui kohus otsustab kinnipeetava vabastada tingimisi enne tähtaegselt vangistusest, on otstarbekas määrata U.B-le katseaeg ning käitumiskontroll pikkusega 6 kuud, samuti kohustada isikut täitma KarS § 75 lg 2 p -des 2, 21, 4, 7 sätestatud lisakohustusi. Prokuratuuri seisukoht Viru Maakohtule edastatud seisukohas avaldab prokurör, et ei soovi osa võtta kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse arutamisest. Prokurör ei toeta 2 samuti isiku ennetähtaegset vangistusest vabastamist. Kinnipeetava varasem elukäik ning toimepandud kuritegude arvukus ja iseloom viitavad tema ohtlikkusele. Tegemist on korduvalt kriminaalkorras karistatud isikuga, kelle varasemate tingimuslike karistuste katseaeg ei ole kulgenud edukalt ning kes on vangistuses neljandat korda. Tema poolt uute kuritegude toime panemine ei ole olnud juhuslik ning kriminaalhoolduslike vahenditega ei ole võimalik tema käitumist õiguskuulekuse suunas mõjutada. Kinnipeetaval on üks kehtiv distsiplinaarkaristus. Vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks on vangistatu õiguspärane käitumine. Käesoleval juhul ei ole see tingimus täidetud. Isik, kes on paigutatud kinnisesse asutusse, peab käituma vastavalt seal kehtivatele reeglitele ning vältima distsiplinaarrikkumiste toimepanemist. Kui süüdimõistetu ei suuda alluda vanglas kehtestatud korrale, siis on vähetõenäoline, et ta suudaks vabaduses alluda kõigile kontrollnõuetele ja täita temale pandud kohustusi. Enne vangistust oli kinnipeetaval probleeme narkootikumide tarvitamisega, diagnoositud sõltuvus. Vangla hinnangul on süüdimõistetu poolt uue korduva kuriteo uue korduva vägivallasisaldusega kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise 2 aasta jooksul vastavalt 85% ja 51%. Samuti ei soovi isik tingimisi ennetähtaega vabaneda. Seega on kinnipeetava juhul suur tõenäosus nii katseaja ebaõnnestumiseks kui uute kuritegude toimepanemiseks. Eeltoodust tulenevalt ei toeta prokuratuur U.B vangistusest tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Maakohtu istung 10.03.2016 toimunud videokohtuistungil avaldas süüdistatav, et ei soovi tingimisi enne tähtaega vabaneda, kuna tal on jäänud vangistuses olla vaid 29 päeva. Avaldab, et esialgu elab xxxx ning töökohta hakkab otsima vabanemise järgselt. Maakohtu määruse põhjendused Karistusseadustiku (KarS) § 76 lg 4 sätestab, et katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu ning tutvunud prokuröri seisukoha ja Viru Vangla poolt esitatud materjaliga, leiab, et süüdimõistetu ei kuulu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisele. Kohtu hinnangul kaaluvad isiku vabastamist mittetoetavad asjaolud üles isiku vabastamist toetavaid asjaolusid. Tegemist on isikuga, keda on kriminaalkorras karistatud kokku lausa 19-l korral, vangistuses viibib ta neljandat korda. Sellest nähtub, et kuritegude toimepanemine ei ole olnud juhuslik, mistõttu on kinnipeetava puhul tegemist isikuga, kel esineb riskivat elustiili, mis omakorda näitab isiku negatiivset suhtumist ühiskonda. Kuritegude dünaamika ei ole muutunud, isikut on korduvalt karistatud varavastaste süütegude eest, mis on toime pandud materiaalse kasu saamiseks. Soodusteguriks sõltuvusainete tarvitamine. Positiivsena võib välja tuua, et kinnipeetav on vangistuse jooksul omandanud riigikeele A1-taseme ning töötanud vangla majandustöödel koristajana. K innipeetava ema võimaldab poja le vajadusel kindla alalise elukoha oma korteris, mis käesoleval hetkel on antud üürile, kuna ema teada soovis poeg vabanemisel asuda elama ja töötama xxxx. Ema toetab poega vangistuse jooksul materiaalselt. 3 Riigikohtu kriminaalkolleegium on oma 02.11.2006 määruses nr 3-1-1-91- 06 märkinud, et vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks on vangistatu õiguspärane käitumine. Kinnipeetaval on käesoleval ajal 1 kehtiv distsiplinaarkaristus, mistõttu ei ole õiguspärase käitumise tingimus täidetud. Kinnipeetava puhul on tegemist isikuga, kes ei ole vangistuses viibitud aja jooksul teinud oma tegudest ja tagajärgedest järeldusi ning on jätkanud õigusrikkumisi ka range järelevalve all viibides. Kinnipeetaval puudub vabanemisel garanteeritud töökoht, millest tulenevalt ka kindel igakuine sissetulek, mis aitaks tal majanduslikult toime tulla. Iseloomustuse kohaselt on isikul tasumata nõudeid 2788,17 eurot ning tema majanduslikku toimetulekut võib vabanemisel negatiivselt mõjutada ka sõltuvusainete tarvitamine. Valdav enamus isiku suhtlusringkonnast on kriminaalse taustaga, enda sõnul on suhted kuriteokaaslastega katkenud. Kinnipeetaval on diagnoositud narkosõltuvus. Isikule tehti ettepanek vabanemisel osaleda sõltuvusravil, millest isik keeldus, kuna leiab, et tal ei ole seda vaja. Kuriteod on toime pandud just selleks, et saada raha sõltuvusainete ostmiseks. Enda sõnul oli ka kuritegude toimepanemise ajal narkojoobes. Isik küll väljendab soovi kuritegelikust käitumisest loobumiseks, kuid tema reaalsed tulevikuplaanid on nõrgad. Vangla hindab uue üldise kuriteo toimepanemise tõenäosuseks järgneva kahe aasta jooksul 85% ning vägivaldse kuriteo puhul 51%, milliste näol on tegemist väga kõrgete riskidega, mistõttu on isiku ennetähtaegne vabastamine käesoleval hetkel ennatlik. Kohtu hinnangul ei suudaks isiku kontrollnõuetele allutamine käesoleval juhul vähendada uue kuriteo toimepanemise riski, kuna isik on varasemalt korduvalt olnud kriminaalhooldusele allutatud, kuid katseajad on kulgenud mitterahuldavalt. Samuti, kuna isik on ise avaldanud, et ta ei soovi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabaneda, ei ole ta kohtu hinnangul ka motiveeritud täitma ennetähtaegse vabanemisega kaasneva katseaja ja käitumiskontrolli tingimusi, mistõttu on suur tõenäosus katseaja ja käitumiskontrolli nõuete täitmise ebaõnnestumiseks. Kohus rõhutab, et reeglina tuleb süüdimõistetul ära kanda talle mõistetud karistus tervikuna ning üksnes erandlikud asjaolud võimaldavad süüdimõistetu tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kohus leiab, et U.B puhul selliseid erandlikke asjaolusid käesoleval ajal ei esine. Prokuratuur ja vangla ei toeta samuti kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist. Eeltoodust tulenevalt ei nõustu kohus süüdimõistetu U.B vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisega. Maakohus juhindus KarS § 76 ning KrMS § 426, § 432, § 383, § 384 ja § 387 sätteist. Kohtunik /digitaalselt allkirjastatud/ Tiit Kullerkupp 4