) § 248 lg 1 p 5 ja § 249 kohus otsustas:
lg 1 alusel välja mõista D.C-lt kriminaalmenetluse kuludena sundraha 352 (kolmsada viiskümmend kaks) eurot 50 senti ja riigi õigusabi tasu 192 (ükssada üheksakümmend kaks) eurot riigi kasuks. Määrata kriminaalmenetluse kulud 544 (viissada nelikümmend neli) eurot 50 senti tasumisele ositi aasta jooksul järgmiselt: 1) alates
Edasikaebamise kord ja selgitused kohtuotsusele Kohtuotsuse peale on õigus edasi kaevata
§-s 318 sätestatud alustel Tartu Ringkonnakohtule kirjaliku apellatsiooni esitamisega viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Kohtuotsus jõustub edasikaebe (apellatsiooni) tähtaja möödumisel. Käitumiskontrollile allutatud süüdimõistetule nimetab kriminaalhooldaja kriminaalhooldusosakonna juhataja ning kui süüdimõistetu katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kohus kriminaalhooldusametniku sellekohase ettekande alusel määrata täiendavaid kohustusi, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistus täitmisele. Ositi täitmiseks määratud kriminaalmenetluse kulud loetakse täidetuks ja otsust menetluskuludes kohtutäiturile täitmisele pööramiseks ei saadeta, kui süüdimõistetu on rahasummad tähtaegselt tasunud Eesti Vabariigile. Tasumiseks vajalikud andmed sisalduvad kohtuotsuse lisas (makseinfos). Makseinfo tehakse kättesaadavaks ka e-toimiku süsteemi vahendusel. ASJAOLUDE KIRJELDUS JA OTSUSE PÕHJENDUSED Süüdistus Süüdistusest nähtuvalt on D.C toime pannud kuriteona avalikus kohas käitumise üldnõuete rikkumise vägivallaga KarS § 263 lg 1 p 1 järgi, mis seisnes selles, et tema rikkus avalikus kohas käitumise üldnõudeid korrakaitseseaduse §-st 55 tulenevalt, kasutades vägivalda, mis seisnes selles et 02. märtsil 2017.a. kella 19.30 paiku Viljandi linnas Tallinna tn 41 asuva Uku kaubanduskeskuse juures tänaval lõi X.X ühel korral rusikaga näkku ja kahel korral jalaga keha piirkonda, tekitades oma tahtliku tegevusega kannatanule füüsilist valu ja tervisekahjustused- pindmise peavigastuse, kõhuseina kontusiooni, samuti häiris avalikus kohas käitumisnõuete rikkumisega teiste isikute õigusrahu. 2 Kriminaalasjas sõlmitud kokkulepe Prokuratuur ja süüdistatav on nõustunud kriminaalasja lahendamisega kokkuleppemenetluses. Prokurör, süüdistatav ja süüdistatava kaitsja on sõlminud kokkuleppe süüdistatava süüdimõistmiseks KarS § 263 lg 1 p 1 järgi ja karistamiseks vangistusega 8 kuud. KarS § 74 lg 1, 3 alusel jätta mõistetud karistus 8 (kaheksa) kuud vangistus tingimisi täielikult täitmisele pööramata, kui süüdlane ei pane 18 (kaheksateistkümne) kuulise katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab talle pandud käitumiskontrolli nõudeid KarS § 75 lg 1 järgi: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. KarS § 75 lg 2 p 8 alusel määrata lisakohustusena osalemine sotsiaalprogrammis. Põhjendused süüdimõistmises Kohtuistungil süüdistatav kinnitas, et on kokkuleppest aru saanud ja nõustus vastavalt kokkuleppele süüdimõistmises ning karistamises. Kriminaaltoimiku materjalide alusel ja kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järeldused, et kokkuleppe sõlmimine on olnud süüdistatava tõelise tahte avaldus ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Lähtudes
§-st 306 ei tekkinud kohtul kohtuotsuse tegemisel lahendatavates küsimustes kahtlusi, mis oleks tinginud kokkuleppemenetlusest keeldumise ja prokuratuurile kriminaaltoimiku tagastamise vastavalt
Kohus tuvastas, et kriminaalasja menetlemisel on tõendamiseseme asjaolud selged, vastavuses õigusliku kvalifikatsiooniga ning süüdistatav tuleb süüdi mõista vastavalt sõlmitud kokkuleppele. Põhjendused karistuse mõistmisel KarS § 263 lg 1 p 1 näeb ette süüdlase karistamise rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistusega. Kohus ei tuvastanud asjaolusid, mis välistaksid süüdistatava karistamise kokkuleppemenetluses. Süüdistatavat tuleb karistada vastavalt sõlmitud kokkuleppele. Kohtu põhjendused kriminaalmenetluse kulude hüvitamiseks
Sundraha määr tuleneb Vabariigi Valitsuse 18. detsembri 2015 määrusest nr 139 (Töötasu alammäära kehtestamine), millega on kehtestatud töötasu alammääraks 470 eurot kuus.
lg 1 kohaselt on sundraha teise astme kuriteo puhul 1,5 kuupalga alammäära, s.o 705 eurot.
lg 1 p 4 kohaselt on menetluskuluks määratud kaitsjale määratud tasu ja kulud kuni nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Süüdistatava D.C kaitsja esinemise eest kohtueelsel uurimisel on määratud hüvitamisele kuuluvaks summaks riigi õigusabi tasuna 244,80 eurot. Süüdistatava D.C kaitsja on esitanud kohtus taotluse riigi õigusabi suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks 98,40 eurot. Kaitsja kohtus esitatud aruanne kaitsjatasus on usaldusväärne ja vastavuses kehtestatud advokaadi tasumääradega ning kaitsjat tuleb selles ulatuses tasustada.
lg 1 p 4 sätestatu kohaselt peab kohus D.C-lt väljamõistetavaks menetluskuluks osutatud õigusabi eest põhjendatud ja vajalikus ulatuses 192 eurot (s.h 3 käibemaks). D.C-le õigusabi osutamisega seonduv advokaadi sõidukulu 151,20 eurot (s.h käibemaks) tuleb jätta riigi kanda. Kohtu hinnangul riigi õigusabi andva advokaadi määramine selliselt, et advokaadi sõiduga seonduvad kulutused, millised lisanduvad sisulisele õigusabi osutamise kuludele, on süüdistatavat ülemääraselt ja asjakohatult koormav ning õigusabi saajale ei ole selline õigusabi andmise korraldamine mõistlik.
lg 1 kohaselt kohtueelses menetluses kriminaalmenetluse kulude hüvitamine otsustatakse uurimisasutuse või prokuratuuri määrusega. Kohtumenetluses otsustatakse kriminaalmenetluse kulude hüvitamine kohtumääruse või kohtuotsusega (
lg 2).
lg 1 kohaselt süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Seejuures arvestatakse
§-s 182 sätestatud erandeid.
lg 3 kohaselt menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Võttes arvesse asjaolu, et Günter D.C on töötu ning arvestades tema varalist seisundit tuleb süüdimõistetul vähendada sundraha poole võrra. Kriminaalmenetluses on süüdistatavale arvestuslikult menetluskuludeks kokku 544,50 eurot: sundraha 352,50 eurot ja riigi õigusabi tasu 192 eurot. Arvestades süüdimõistetu majanduslikku olukorda määrata tal menetluskulude tasumine ositi aasta jooksul, igakuiste võrdsete osade kaupa. Kohtu muud põhjendused Kriminaalasja juures olev asitõend CD plaat Uku Keskuse turvakaamera videosalvestisega 02.03.2017.a, mis on pakendatud ümbrikusse, tuleb
lg 3 p 1 alusel jätta kriminaalasja materjalide juurde.
lg 2 kohaselt kohtuotsus jõustub, kui apellatsiooni esitamise tähtaeg on möödunud.
lg 2 kohaselt süüdimõistev kohtuotsus pööratakse täitmisele selle jõustumisest või kriminaalasja apellatsiooni- või kassatsioonikohtust tagastamisest alates kolme päeva jooksul. (allkirjastatud digitaalselt) Aivar Hint Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.