KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse kuupäev
- jaanuar 2022 Kohtuasja number 1-21-3963 Kohtukoosseis Erkki Hirsnik, Tiit Lõhmus ja Aarne Sarjas Kohtuasi süüdimõistetu Aimar Pandi (isikukood 39112212726) vangistuse täitmisele pööramine Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu (Jõgeva kohtumaja)
- detsembri 2021 määrus Määruskaebuse esitaja Aimar Pandi kaitsja vandeadvokaat Marko Paabumets Teised määruskaebemenetluse pooled Tartu Vangla kriminaalhooldusosakond Asja läbivaatamise viis kirjalik menetlus RESOLUTSIOON
- Jätta Tartu Maakohtu
- detsembri 2021 määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata.
- Määrata Osaühingule Advokaadibüroo In Jure määruskaebemenetluses Aimar Pandile osutatud riigi õigusabi eest makstava tasu suuruseks 129,60 eurot, sealhulgas käibemaks 21,60 eurot.
- Mõista eelmises punktis nimetatud menetluskulu katteks Aimar Pandilt Eesti Vabariigi kasuks välja 129,60 eurot. Menetluskulu tuleb tasuda 30 päeva jooksul makseinfo lehel näidatud arvelduskontole. Viitenumbri märkimine on kohustuslik. Kui rahaline kohustus jääb tähtajaks täielikult täitmata, saadetakse kohtumääruse ärakiri kohtutäiturile täitemenetluse läbiviimiseks.
- Jätta rahuldamata Aimar Pandi taotlus süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamiseks. Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale saab esitada kirjaliku määruskaebuse süüdimõistetu advokaadist kaitsja või Tartu Vangla kriminaalhooldusosakond. Määruskaebus tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. PÕHIOSA Menetluse käik
- Tartu Maakohtu
- juuli 2021 otsusega tunnistati Aimar Pant süüdi karistusseadustiku (KarS) § 199 lg 2 p 4 järgi ja teda karistati 10-kuulise vangistusega. KarS § 74 alusel jäeti A. Pandile mõistetud vangistus tingimisi 1 aasta ja 6 kuu pikkuse katseajaga täitmisele pööramata ja ta allutati katseajaks käitumiskontrollile.
- Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna kriminaalhooldusametnik esitas
- septembril 2021 Tartu Maakohtule A. Pandi suhtes erakorralise ettekande. Erakorralise ettekande esitamise põhjuseks on see, et A. Pant ei ilmunud
- ja
- augustil 2021 registreerimisele ning vahetas oma elukohta. Kriminaalhooldusametniku hinnangul ei ole A. Pant suhtunud kriminaalhooldusesse tõsiselt ning kriminaalhoolduse teostamine tema suhtes on takistatud. Kuna A. Pant jäi kriminaalhooldusametnikule kättesaamatuks, tegi ametnik kohtule ettepaneku kuulutada A. Pant tagaotsitavaks.
- Kriminaalhooldusametniku erakorralise ettekande arutamiseks määratud kohtuistungitele
- ja
- oktoobril ning
- novembril 2021 A. Pant ei ilmunud. Kriminaalhooldusametnik taotles A. Pandi vahistamist ning
- novembril 2021 koostaski kohus A. Pandi tagaselja vahistamise määruse. A. Pant tabati
- detsembril 2021 ning tema suhtes kohaldatud vahistamine jäeti muutmata.
- detsembri 2021 kohtuistungil tegi kriminaalhooldusametnik ettepaneku pöörata A. Pandile mõistetud vangistus täitmisele. Vaidlustatud kohtumäärus
- Tartu Maakohus rahuldas
- detsembri 2021 määrusega kriminaalhooldusametniku erakorralise ettekande ja pööras A. Pandi vangistuse täitmisele. Kohus jättis A. Pandi suhtes kohaldatud vahistamise muutmata ning määras, et vangistuse kandmise aja algust tuleb arvata A. Pandi vahistamisest
- detsembril
- Kohtu põhjendused olid järgmised.
- Kriminaalhoolduse teostamine on olnud A. Pandi suhtes võimatu, kuna ta ei ole registreerimisele ilmunud. Kriminaalhooldusametnik küll teadis, et A. Pandi elukoht võib olla muutunud, kuid selleks, et seda elukohta kontrollida, oli vajalik A. Pandiga kohtuda. Seni tuli A. Pandil jätkata registreerimiskohustuse täitmist ja seda talle korduvalt ka selgitati. Samuti määrati talle sobivaid aegu registreerimiseks. Siiski andis A. Pant vaid lubadusi ja kohale ei ilmunud. Elukohamuutus ei vabasta kriminaalhooldusalust kontrollnõuete täitmisest senise kriminaalhooldaja juures, kuniks kriminaalhooldajat ei ole kriminaalhooldusseaduse (KrHS) § 32 lg 1 p 4 alusel asendatud. A. Pandi väited selle kohta, et tal puudusid rahalised vahendid kriminaalhooldusametniku juurde sõitmiseks, ei ole tõsiseltvõetavad ega vabanda ilmumata jätmist. A. Pant on ise selgitanud, et vähemalt kriminaalhoolduse algusperioodil sai ta Töötukassast toetust ja tahtmise korral oleks sellest kindlasti jätkunud ca 4 eurot maksva bussipileti eest tasumiseks. Lisaks elas A. Pant koos lähedastega, kellelt ta oleks samuti saanud vajadusel abi paluda. Ka nähtub politsei andmetest, et ühel registreerimiseks kokkulepitud kuupäeval, s.o
- augustil 2021, mil A. Pant jättis registreerimisele ilmumata ega teavitanud ka mitteilmumise põhjustest, viibis ta tegelikult hoopis seltskonnaga kodunt eemal Peipsiääre vallas Keressaare külas. Seega olid tal võimalused kodust lahkumiseks ja ringi liikumiseks. Kõik see näitab, et registreerimiskohustuse täitmata jätmine ei olnud takistatud võimaluste puudumisest, vaid A. Pandi enda ükskõiksest suhtumisest kontrollnõuete täitmisesse.
- A. Pandi suhtumist kriminaalhooldusse iseloomustab seegi, et kui käitumiskontrolli algusperioodil suhtles ta ametnikuga telefoni või elektronposti teel, siis hilisemalt ei olnud ta 2
(6)ametnikule enam kättesaadav. Kättesaadav ei olnud A. Pant ka kohtule. Kohus üritas pärast erakorralise ettekande esitamist A. Pandiga korduvalt kontakti saada, kuid tulemuseta. Kohus planeeris asja arutamiseks kohtuistungi kolmel korral.
- oktoobril 2021 ei ilmunud A. Pant kohtuistungile ega informeerinud sellest ka kohut. Kriminaalhooldusametnikule avaldas ta, et on haigestunud, kuid arstitõendit ei esitanud.
- oktoobril 2021 toimunud kohtuistungile A. Pant samuti ei ilmunud ning kohtule tagastatud kutselt nähtub, et ta keeldus posti teel saadetud kutset vastu võtmast. Ka
- novembril 2021 ei ilmunud A. Pant kohtusse ega teavitanud kohut oma mitteilmumise põhjusest, kuigi oli kutse politsei vahendusel isiklikult kätte saanud. Ühtegi põhjendust selle kohta, miks ta kohtu kutsetele ei reageerinud, A. Pandil kohtuistungil esitada ei olnud. Ta avaldas vaid kahetsust, et oli kutseid eiranud ega ilmunud kohale.
- A. Pandi käitumine iseloomustab selgelt tema suhtumist võimalusse kanda karistust vabaduses. Ta oli teadlik kontrollnõuetest ja nende täitmata jätmise tagajärgedest. Sellele vaatamata hoidis ta kohtuotsuse täitmisest kõrvale, eirates järjekindlalt nõuete täitmist ega olnud enam ka kriminaalhooldusametnikule ega kohtule kättesaadav. Kaitsja leidis, et isik, kes ei ole varasemalt kriminaalhooldusel viibinud, võiks olla nüüdseks vahi all viibides saanud piisava õppetunni, mistõttu võiks ka eeldada, et edasiselt jätkub kriminaalhooldus nõuetekohaselt. Kohus sellise järelduse tegemiseks põhjust ei näinud. A. Pant on ka varem viibinud vangistuses ja seega oli ta teadlik, mis teda nõuete rikkumisel ootamas on. Tegemist ei ole A Pandi jaoks esmakordse kriminaalhooldusel viibimisega. Olukorras, kus isik ei täida esmast nõuet ega ilmu enam kui nelja kuu jooksul kordagi registreerimisele, ei ole käitumiskontrolli teostamine võimalik. A. Pandi senine käitumine ei anna vähimatki alust arvata, et tema suhtumine võiks ootamatult positiivses suunas muutuda. Kuna karistuse eesmärke ei ole A. Pandi puhul võimalik saavutada kergemate meetmetega kui vangistuse täitmisele pööramine, tuleb erakorraline ettekanne rahuldada ja A. Pant vangi saata. Et A. Pandi vahistamise alus ei ole ära langenud, tuleb vahistamine jätta kohtumääruse jõustumiseni muutmata. Määruskaebus ja A. Pandi taotlus
- Maakohtu määruse peale esitas määruskaebuse A. Pandi kaitsja vandeadvokaat Marko Paabumets, taotledes maakohtu määruse ja A. Pandi vahistamise tühistamist ning A. Pandi vabastamist vahi alt. Kaitsja leiab, et maakohtu määrus ei ole piisavalt põhistatud, kohus rikkus oluliselt menetlusõigust ja kohaldas ebaõigesti materiaalõigust. Kohus jättis põhjendamatult arvestamata, et probleemid kriminaalhooldusega tekkisid A. Pandil elukohamuutuse tõttu. Pärast kohtuotsuse tegemist kaotas A. Pant töö ja ühes sellega ka elukoha, kuivõrd varem elas ta tööandja ametikorteris. Ta oli sunnitud lahkuma Jõgevalt ning asuma elama Tartumaale oma ema juurde. Sellest teavitas A. Pant
- augustil 2021 ka kriminaalhooldajat ning avaldas soovi kriminaalhoolduse ümbermääramiseks Tartu esindusse. Kui isik teavitab kriminaalhooldajat elukoha muutusest ning taotleb kriminaalhoolduse ümbermääramist, ei saa sellest järeldada, et ta suhtub kontrollnõuete täitmisesse ükskõikselt. Sel juhul kuulub kriminaalhooldaja asendamisele ja senine kriminaalhooldaja ei saa kriminaalhooldust jätkata. Nimelt ütleb KrHS § 32 lg 4, et kriminaalhooldusaluse elukoha muutuse korral esitab kriminaalhooldaja viivitamatult kriminaalhooldusaluse senise elukoha järgsele kohtule või prokuratuurile taotluse saata kohtulahend või prokuröri määrus täitmiseks kriminaalhooldusaluse uue elukoha järgsele kriminaalhooldusosakonnale. Kuna praegu kriminaalhooldusametnik nii ei toiminud, rikkus ta KrHS § 32 lg-st 4 tulenevat kohustust. Lisaks esitas ametnik A. Pandile eksitavaid ja ebaõigeid selgitusi, kui ütles, et A. Pandil on vaja teha kriminaalhoolduse üleviimiseks avaldus ning sellest tulenevalt on oluline läbi viia esmakohtumine ja elukorralduse täpsustamine. Seadus ei nõua kriminaalhooldusaluse sellist avaldust ja esmakohtumist. Kuna kriminaalhooldusametnik rikkus KrHS § 32 lg-s 4 sätestatud kohustust ning esitas selle asemel A. Pandile alusetuid väited ja nõudmisi ilmuda ametniku juurde Jõgevale, olid kõik ametniku kutsed registreerimisele pärast
- augustit 2021 õigusvastased. Kohus ei analüüsinud, milline on KrHS § 32 lg-s 4 sätestatud 3
(6)kohustuse täitmise või mittetäitmise õiguslik tähendus ning asus vääralt seisukohale, et ainuüksi elukohamuutmine ei vabasta veel isikut kontrollnõuete täitmisest senise kriminaalhooldusametniku juures, kuniks kriminaalhooldajat ei ole KrHS § 32 lg 1 p 4 alusel asendatud. Eeltoodu tõttu on põhjendamatu ka maakohtu järeldus, et karistuse eesmärke ei ole võimalik A. Pandi suhtes saavutada kergemate meetmetega kui vangistuse täitmisele pööramine.
- A. Pant esitas ringkonnakohtule taotluse süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamiseks. Taotlusest võib järeldada, et A. Pandi hinnangul on erakorralise ettekande menetlus toimunud tema suhtes õigusvastaselt ning samuti on ta alusetult vahistatud. Sellega on talle tekitatud põhjendamatuid kannatusi, kahjustatud on tema tervist ning teotatud on tema au ja head nime. Seetõttu soovib ta mittevaralise kahju hüvitamist õiglases ulatuses kohtu äranägemisel. Ringkonnakohtu seisukoht
- Tulenevalt KarS § 74 lg-st 4 võib kohus kriminaalhooldusametniku erakorralise ettekande alusel määrata täiendavaid kohustusi vastavalt KarS § 75 lg-s 2 sätestatule, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistuse täitmisele, kui süüdimõistetu katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi või paneb toime tema karistamise aluseks olnud kuriteoga samalaadse väärteo.
- Ei ole vaidlust selles, et A. Pant jättis kahel korral kriminaalhooldusosakonda registreerimisele ilmumata. See võiks kujutada endast KarS § 75 lg 1 p-s 2 sätestatud kontrollnõude rikkumist. Kaitsja arvates ei saa A. Pandile selle nõude rikkumist aga ette heita, kuna A. Pant teavitas kriminaalhooldusametnikku oma elukohamuutusest ja soovist jätkata kriminaalhooldust uue elukoha järgi ning seetõttu ei saanud senine kriminaalhooldusametnik enam kriminaalhooldust jätkata ega nõuda A. Pandilt enda juurde registreerimisele ilmumist. Selle asemel oleks kriminaalhooldusametnik pidanud kaitsja hinnangul esitama kohtule viivitamatult KrHS § 32 lg 4 järgse taotluse, et kohtulahend saadetaks täitmisele A. Pandi uue elukoha järgsesse kriminaalhooldusosakonda; kriminaalhooldaja kutsed A. Pandile registreerimisele olid õigusvastased.
- KrHS § 32 lg 4 ütleb tõesti, et kriminaalhooldusaluse elukoha muutuse korral peab kriminaalhooldusametnik esitama viivitamatult kriminaalhooldusaluse senise elukoha järgsele kohtule taotluse saata kohtulahend täitmiseks kriminaalhooldusaluse uue elukoha järgsele kriminaalhooldusosakonnale. Igasuguse taotluse puhul on alati (vähemalt) kaks võimalust: taotluse võib rahuldada või rahuldamata jätta. Seetõttu ei ole õige kaitsja arusaam, et A. Pandi kriminaalhoolduse läbiviimise kord pidi A. Pandi elukohavahetuse tõttu automaatselt muutuma: oli mõeldav, et kohus jätab vastava taotluse rahuldamata. Lisaks ei oleks loogiline see, kui kriminaalhooldusaluse elukohamuutusest teadasaamisel ja isegi ka kohtule KrHS § 32 lg 4 järgse taotluse esitamisel ei saaks senine kriminaalhooldusametnik jätkata kriminaalhooldust seni, kuniks kohus on teinud otsustuse kriminaalhoolduse üleviimise või sellest keeldumise kohta. Vastasel juhul oleks kriminaalhooldusalusel lihtne hooldusega seoses manipuleerida, esitades järjest uusi andmeid oma elukohamuutuse kohta ning takistades seega (sisulise) kriminaalhoolduse teostamist. Seaduse selline tõlgendamine aga ei saaks olla õige: tagada tuleb efektiivne kriminaalhooldus, mida süüdimõistetu väärkasutada ei saa.
- Võttes arvesse eelmises punktis märgitut, ei toiminud kriminaalhooldusametnik kuidagi õigusvastaselt, kui nõudis A. Pandilt pärast viimase teadet, et ta on elukohta vahetanud, siiski enda juurde registreerimisele ilmumist, sealhulgas ka selleks, et selgitada välja A. Pandi uue elukorraldusega seonduvaid asjaolusid ning veenduda vajaduses esitada kohtule KrHS § 32 lg 4 järgne taotlus – sealhulgas tuua taotluses välja ka piisavalt asjaolusid, et kohus saaks otsustada, kas ta taotluse rahuldab või mitte. Selleks lepiti esmalt kokku registreerimine
- augustil 2021 4
(6)ning A. Pant oli kohustatud sellele registreerimisele ilmuma. Kuna A. Pant seda ei teinud, rikkus ta KarS § 75 lg 1 p-s 2 sätestatud kontrollnõuet. Samuti rikkus ta nimetatud kontrollnõuet, kui jättis ilmumata uuele registreerimisele
- augustil
- Ringkonnakohtu hinnangul ei esinenud A. Pandil registreerimiskohustuse rikkumisele ühtegi mõjuvat põhjust. Mõlemal korral põhjendas ta registreerimisele mitteilmumist rahapuudusega.
- augustil 2021 helistas ta kriminaalhooldusametnikule vahetult enne registreerimisaega ja selgitas, et ei saa rahapuuduse tõttu registreerimisele ilmuda.
- augustil 2021 ta isegi ei teavitanud kriminaalhooldusametnikku eelnevalt mitteilmumisest ning tõi sellise põhjenduse välja alles kohtuistungil. Maakohus märkis asjakohaselt, siis isegi kui A. Pandil ei olnud endal raha, et osta Jõgevale kriminaalhooldusosakonda minekuks ca 4 eurot maksev bussipilet, saanuks ta selle raha kelleltki siiski laenata. Samuti nähtub erakorralisest ettekandest, et juba kõnesolevate registreerimiste ajal kasutas A. Pant Töötukassa teenuseid. Kohtuistungil väitis ta, et sai nende teenustega seoses esimesel paaril kuul abiraha. Niisiis oleks tal kohusetundliku suhtumise korral olnud võimalik panna bussipileti raha kõrvale ka abirahast. Lisaks viitas maakohus asjakohaselt sellele, et
- augusti 2021 registreerimise ajal oli A. Pant hoopis kodunt eemal Peipsiääre vallas. Seega tuleb leida, et A. Pant ei soovinudki registreerimisele ilmuda. Seega tuleb KarS § 75 lg 1 ps 2 sätestatud kontrollnõude rikkumisi lugeda tahtlikeks.
- Lisaks ei ole vaidlust, et A. Pant lahkus kohtu määratud alalisest elukohast Jõgevamaal ning asus elama Tartumaale. On võimalik, et süüdimõistetul ei ole temast mitteolenevatel põhjustel võimalik elada kohtu määratud alalises elukohas kuni käitumiskontrolli lõpuni. Praegu nii oligi. A. Pant pidi elama Jõgevamaal XXX . Et aga tegemist oli tööandja ametikorteriga ja vahetult pärast kohtuotsuse tegemist kaotas A. Pant töökoha, pidi ta sellest elukohast lahkuma. Ringkonnakohtu meelest aga ei tähenda lahkumiseks mõjuva põhjuse olemasolu seda, et A. Pant midagi ei rikkunud. Kriminaalhooldusametnik sai A. Pandi elukohavahetusest teada alles siis, kui ta helistas A. Pandile
- augustil 2021 täpsustamaks registreerimisega seonduvaid asjaolusid. Selleks ajaks oli A. Pant oma elukohta juba vahetanud, ent jätnud kriminaalhooldaja sellest teavitamata. Ringkonnakohtu meelest tuleb isikul, kes soovib talle määratud elukohast lahkuda, alati teavitada vastavast soovist aegsasti kriminaalhooldajat – seda sõltumata sellest, kas süüdimõistetu enda hinnangul on tal elukohavahetuseks mõjuv põhjus (või on tema meelest teise elukohta minemine suisa möödapääsmatu) või mitte. Esiteks on võimalik, et kurjategija enda hinnangul soovib ta mujale minna mõjuval põhjusel, kriminaalhooldaja aga põhjust mõjuvaks ei pea ega anna ära minekuks luba. Seetõttu on kriminaalhooldaja teavitamata jätmises võimalik näha KarS § 75 lg 1 p 5 rikkumist. Samas tuleb sellises olukorras kõne alla ka viitamine vastuollu minemisele KarS § 75 lg 1 p-ga
- See säte paneb hooldusalusele kohustuse esitada kriminaalhooldajale andmeid oma kohustuste täitmise kohta. A. Pant aga ei teatanud kriminaalhooldajale, et tal ei olnud enam võimalik kohtu määratud elukohas elada.
- Eeltoodu tõttu tuleb otsustada, kuidas A. Pandi rikkumistele reageerida ning seejuures ei saa tähelepanuta jätta ka A. Pandi käitumist kriminaalhoolduse ajal tervikuna. Nii tuleb arvestada, et pärast viimasele registreerimisele ilmumata jäämist
- augustil 2021 oli A. Pant esialgu kriminaalhooldusametnikule telefoni teel kättesaamatu, kuniks
- augustil 2021 lubas A. Pant ekirja teel, et helistab kriminaalhooldusametnikule. Seda ta aga ei teinud. Samuti ei ilmunud A. Pant vabatahtlikult maakohtusse erakorralise ettekande arutamiseks määratud kohtuistungitele, kuigi kahel korral oli ta kutse kätte saanud ning ühel korral oli kutse tagastatud märkega, et isik ei võta kirja vastu. Neist ühe kohtuistungi kohta väitis A. Pant küll kriminaalhooldusametnikule, et ei saa istungile tulla haigestumise tõttu, kuid arstitõendit ta selle kohta ei esitanud ega teavitanud istungile mitteilmumisest ka kohut. Et A. Pant ei tulnud istungitele vabatahtlikult ning oli alust arvata, et ta hoiab kohtuotsuse täitmisest kõrvale, tuli maakohtul ta vahistada – ringkonnakohtu hinnangul igati põhjendatult. Kuna istungitele mitteilmumist ei osanud A. Pant ka hiljem mõjuvalt põhjendada, näitab tema menetlusaegne käitumine ühes varasemate rikkumistega selgelt, et teda 5
(6)ei saa kriminaalhoolduse jätkamiseks usaldada. A. Pant on suhtunud temale mõistetud karistusse ja selle kandmiseks antud kergemasse võimalusse ükskõikselt. Ei ole põhjust uskuda, et edaspidi ta sellist käitumist muudab ning teda oleks võimalik distsiplineerida katseaja pikendamise või täiendavate kohustustega. Nagu maakohus asjakohaselt viitas, ei ole põhjust uskuda ka seda, et A. Pant muudab oma käitumist vahi all viibimise tõttu: vanglakogemus on tal olemas juba varasemast, kuid et see tema käitumist ei distsiplineerinud, ei ole põhjust sellele lootma jääda nüüdki. Seetõttu on põhjendatud pöörata A. Pandi vangistus täitmisele ning põhjendatud on ka maakohtu seisukoht, et kuni kohtumääruse jõustumiseni tuleb A. Pant jätta vahi alla ja arvata vangistuse kandmise aja algust tema vahistamisest. A. Pandi vahi alt vabastamisel on tõenäoline, et vabatahtlikult ta vanglasse ei ilmuks – seda näitab juba senine menetlusest kõrvalehoidumine.
- A. Pant taotleb ringkonnakohtult ka süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamist, kuna tema hinnangul on erakorralise ettekande menetlus toimunud õigusvastaselt ja ta on alusetult vahistatud. Et ringkonnakohus midagi sellist ei tuvasta, jääb A. Pandi taotlus rahuldamata.
- Toodud põhjustel ning juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 390 lg-st 1 ja § 337 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus Tartu Maakohtu
- detsembri 2021 määruse muutmata ning määruskaebuse rahuldamata. Samuti jääb rahuldamata A. Pandi taotlus süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamiseks.
- Kaitsja esitas ringkonnakohtule taotluse riigi õigusabi tasu suuruse kindlaksmääramiseks. Kaitsja märgib, et maakohtu määrusega tutvumisele kulus tal 60 minutit ja määruskaebuse koostamisele 60 minutit. Selle eest soovib ta tasu 108 eurot, millele lisandub käibemaks 21,60 eurot. Ringkonnakohus leiab, et kaitsja taotlus on põhjendatud ja tuleb rahuldada. KrMS § 187 lg 2 esimese lause kohaselt tuleb nimetatud riigi õigusabi tasu kui määruskaebemenetluse kulu A. Pandilt riigi kasuks välja mõista. (allkirjastatud digitaalselt) 6
(6)