Obsah (11)

§ 121§ 215§ 199§ 200§ 64§ 68§ 74§75§ 65§ 69§ 218

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 20. veebruar 2018, Viljandi kohtumaja Kriminaalasja number 1-18-764 (17284000255) Kohtunik Aivar Hint Kohtuistungi sek

§ 121

lg 1; § 199 lg 2 p 5, 7, 9; § 200 lg 1; § 215 lg 2 p 2 järgi, X.X süüdistuses

§ 215

lg 2 p 2 järgi ja X.G süüdistuses

§ 121

lg 2 p 3; § 199 lg 2 p 5, 7, 9 järgi kokkuleppemenetluses Prokurör Maiken Mardim Süüdistatav X.X (sikukood: xxxxxxxxxxxxx ; elukoht: xxxx xx-x xxxxxx /xxxxxxxxxx xxxxxxxx xxx xxxxxxxx xxxxxxxx xxxxxxxxx xxxxxx xxxxx Asenduskaitsja vandeadvokaat Mart Sikut Süüdistatav X.X (isikukood: xxxxxxxxxxx ; elukoht: xxxxx xxx x- x xxxxxx xxxxx xxxxxx xxxx xxxxxxxx xxxxxxxxx xxxxxxxxx xxxxx) Kaitsja vandeadvokaat Nikolai Kõiv Süüdistatav X.G (isikukood XXX ; elukoht xxxxx xxx x-x xxxxxxxx xxxxxx xxxxxxx xxxx xxxxxxxxxx ) RESOLUTSIOON Juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 248 lg 1 p 5 ja § 249 kohus otsustas: 1. Tunnistada X.X süüdi karistusseadustiku (

) § 121 lg 1 järgi ja mõista talle karistuseks 3 (kolm) kuud vangistust. Tunnistada X.X süüdi

§ 199lg 2 p 5, 7, 9 järgi ja mõista talle karistuseks 6 (kuus) kuud vangistust.

Tunnistada X.X süüdi

§ 215lg 2 p 2 järgi ja mõista talle k aristuseks 2 (kaks) kuud vangistust.

Tunnistada X.X süüdi

§ 200

lg 1 järgi ja mõista talle karistuseks 2 (kaks) aastat vangistust.

§ 64

lg 1 alusel kergema karistuse raskemaga kaetuks lugemisega mõista X.Xile liitkaristuseks 2 (kaks) aastat vangistust.

§ 68

lg 1 alusel arvata eelvangistuse aeg 17.-18.08.2017 ja 05.-06.10.2017, s.o 4 (neli) päeva mõistetud karistusaja hulka ja lugeda X.Xil kandmata karistuseks vangistus 1 (üks) aasta 11 (üksteist) kuud 26 (kakskümmend kuus) päeva.

§ 74

lg 1 ja 3 alusel määrata, et mõistetud vangistus jääb täielikult tingimisi kohaldamata. Määrata X.Xile katseaeg 2 (kaks) aastat 6 (kuus) kuud ning mõistetud vangistust 1 (üks) aasta 11 (üksteist) kuud 26 (kakskümmend kuus) päeva ei pöörata täitmisele, kui X.X ei pane katseajal toime uut kuritegu ja täidab

§75

lg-s 1 sätestatud käitumiskontrolli nõuded: 1) elab kohtu määratud alalises elukohas – xxxx xx-x xxxxxx xxxxxx xxxxxxxx xxxxxxx xxxxxxxxx xxxxxxx xxxxxx xxxxxxx ; 2) ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Määrata X.Xile katseajaks

§ 75

lg 2 p 4 alusel käitumis kontrolli ajal kohustusena jätkata üldhariduse omandamist. 2. Tunnistada X.X süüdi

§ 215lg 2 p 2 järgi ja mõista talle karistuseks 4 (neli) kuud vangistust.

2

§ 74

lg 1 ja 3 alusel määrata, et mõistetud vangistus jääb täielikult tingimisi kohaldamata. Määrata X.Xile katseaeg 1 (üks) aasta ning mõistetud vangistust 4 (neli) kuud ei pöörata täitmisele, kui X.X ei pane katseajal toime uut kuritegu ja täidab

§ 75

lg-s 1 sätestatud käitumiskontrolli nõudeid: 1) elab kohtu määratud alalises elukohas – xxxxxxx xxxx x-x xxxxxxx xxxxx xxxxxxx xxxx xxxxxxxxxx/ xxxxxxxxx xxxxxxxxx xxxxxxxxx xxxxxxxxxxx ; 2) ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Määrata X.Xile katseajaks

§ 75

lg 2 p 4 alusel käitumis kontrolli ajal kohustusena jätkata üldhariduse omandamist. 3. Tunnistada X.G süüdi

§ 121lg 2 p 3 järgi ja mõista talle karistuse (üks) aasta vangistust.

ks 1 Tunnistada X.G süüdi

§ 199

lg 2 p 5, 7, 9 järgi ja mõista talle karistuseks 4 (neli) kuud vangistust.

§ 64

lg 1 alusel moodustada liitkaristus mõistetud üksikkaristustest raskeima osalise suurendamise teel ja mõista X.G-le liitkaristuseks 1 (üks) aasta 2 (kaks) kuud.

§ 68

lg 1 alusel arvata eelvangistuse aeg 04.-06.10.2017, s.o 3 (kolm) päeva mõistetud karistusaja hulka ja lugeda X.G il kandmata karistuseks vangistus 1 (üks) aasta 1 (üks) kuu 27 (kakskümmend seitse) päeva.

§ 65lg 2 alusel suurendada käes oleva kohtuotsusega Günt her X.G-le mõistetud karistust Tartu Maakohtu 03.08.2017 otsusega

Günt her X.G-le mõistetud karistuse ärakandmata osa 8 (kaheksa) kuud vangistust võrra ning mõista Günther X.G-le liitkaristuseks 1 (üks) aasta 9 (üheksa) kuud 27 (kakskümmend seitse) päeva vangistust.

§ 74lg 5 ja K ar

S § 69 lg 1, 3 alusel asendada Günther X.G-le mõistetud liitkaristuseks 1 (üks) aasta 9 (üheksa) kuud 27 (kakskümmend seitse) päeva vangistust üldkasuliku tööga 657 (kuussada viiskümmend seitse) tundi ja määrata üldkasuliku töö tegemise tähtajaks 2 (kaks) aastat kohtuotsuse jõustumisest arvates.

§ 69

lg 4 alusel on Günther X.G kohustatud üldkasuliku töö tegemise perioodil järgima

§ 75

lg-s 1 sätestatud käitumiskontrolli nõudeid: 1) elab kohtu määratud alalises elukohas – xxxxx xxx x-x xxxxxx xxxxxx xxxxxxxxx xxxxx xxxxxxxxx ; 2) ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 3 5) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Tsiviilhagid: TsMS § 440 lg 1 ja VÕS § 65 lg 1, § 137 lg 1, § 1043, § 1045 lg 1 p 5 , § 1053 alusel rahuldada kannatanute esitatud hagid täielikult. Välja mõista X.Xilt temal vahendite puudumisel tsiviilkostjaks tunnistatud X.Xilt 382 (kolmsada kaheksakümmend kaks) eurot X.X (isikukood XXXXXXXXXXX , Swedbank AS arveldusarve nr xxxxxxxxxxxxxxxxxxxx ) kasuks. Välja mõista X.Xilt temal vahendite puudumisel tsiviilkostjaks tunnistatud X.Xilt 505 (viissada viis) eurot X.X (isikukood xxxxxxxxxxx , Swedbank AS arveldusarve nr xxxxxxxxxxxxxxxxxxxx ) kasuks. Välja mõista solidaarselt X.Xilt temal vahendite puudumisel tsiviilkostjaks tunnistatud X.Xilt ja X.G-lt 907 (üheksasada seitse) eurot 04 senti Viljandi Linnavalitsuse (registrikood 75005222, SEB Pank AS arveldusarve nr 10302005455005) kasuks. Välja mõista solidaarselt X.Xilt temal vahendite puudumisel tsiviilkostjaks tunnistatud X.Xilt ja X.Xilt temal vahendite puudumisel tsiviilkostjaks tunnistatud X.Xilt 300 (kolmsada) eurot X.X (isikukood xxxxxxxxxxx, Swedbank AS arveldusarve nr xxxxxxxxxxxxxxxxxxxx ) kasuks. Välja mõista X.Xilt temal vahendite puudumisel tsiviilkostjaks tunnistatud X.Xilt 240 (kakssada nelikümmend) eurot X.X (isikukood xxxxxxxxxxx , Swedbank AS arveldusarve nr xxxxxxxxxxxxxxxxxxxx ) kasuks. Välja mõista X.G-lt 5 (viis) eurot X.X (isikukood xxxxxxxxxxx , Swedbank AS arveldusarve nr xxxxxxxxxxxxxxxxxxxx ) kasuks. Menetluskulude hüvitamine : KrMS § 180 lg 3 alusel jätta X.Xi kriminaalmenetluse kulud s.h sundraha 1250 eurot, riigi õigusabi tasu 324 eurot ja ½ asitõendi hoiutasust ja saatekulust 86 eurot riigi kanda. KrMS § 180 lg 3 alusel jätta X.Xi kriminaalmenetluse kulud s.h sundraha 750 eurot, riigi õigusabi tasu 180 eurot ja ½ asitõendi hoiutasust ja saatekulust 86 eurot riigi kanda. KrMS § ,180 3 lg 1 alusel välja mõista X.G ilt sundraha 375 (kolmsada seitsekümmend viis) eurot ja riigi õigusabi tasu 150 ( ükssada viiskümmend) riigi kasuks. Määrata kriminaalmenetluse kulud 525 ( viissada kakskümmend viis ) eurot tasumisele ositi aasta jooksul järgmiselt: 1) alates 20

1. a märtsikuust igakuise menetluskulu osa 43 (nelikümmend kolm) eurot 75 senti tasumine, kuni menetluskulude täieliku tasumiseni; 2) igas kuus tasutava menetluskulu osa tasumistähtaeg kuu
2. kuupäev; 3) tähtaegselt kohtu määratud menetluskulu osa tasumata jätmisel või kokkuvõttes tasumise graafikujärgse võlgnevuse korral, lugeda tähtaeg saabunuks menetluskulu tasumisele tervikuna. Välja mõista Advokatuurile eraldatud eelarveliste vahendite arvelt Sikuti Advokaadibüroo kaudu riigi õigusabi tasu 60 eurot (s.h käibemaks 10 eurot) vandeadvokaat Mart Sikutile tema poolt X.Xile kohtumenetluses riigi õigusabi osutamise eest. 4 Välja mõista Advokatuurile eraldatud eelarveliste vahendite arvelt Advokaadibüroo Nikolai Kõiv kaudu riigi õigusabi tasu 60 eurot (s.h käibemaks 10 eurot) vandeadvokaat Nikolai Kõivule tema poolt X.X ile kohtumenetluses riigi õigusabi osutamise eest. Asitõendid ja salvestised: DVD-plaat Circle K turvakaamera videosalvestisega, mis on pakendatud ümbrikusse , jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaalasja materjalide juurde. Edasikaebamise kord ja selgitused kohtuotsusele Kohtuotsuse peale on õigus edasi kaevata KrMS § -s 318 sätestatud alustel Tartu Ringkonnakohtule kirjaliku apellatsiooni esitamisega viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Kohtuotsus jõustub edasikaebe (apellatsiooni) tähtaja möödumisel. K äitumiskontrollile allutatud süüdimõistetule nimetab kriminaalhooldaja kriminaalhooldusosakonna juhataja ning kui süüdimõistetu katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kohus kriminaal hooldusametniku sellekohase ettekande alusel määrata täiendavaid kohustusi, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistus täitmisele. Üldkasuliku töö täitmisele pööramiseks saadetakse kohtuotsus täitmiseks süüdimõistetu elukohajärgsele kriminaalhooldusosakonnale. Ositi täitmiseks määratud kriminaalmenetluse kulud loetakse täidetuks ja otsust menetluskuludes kohtutäiturile täitmisele pööramiseks ei saadeta, kui süüdimõistetu on rahasummad tähtaegselt tasunud Eesti Vabariigile. Tasumiseks vajalikud andmed sisalduvad kohtuotsuse lisas (makseinfos). Makseinfo tehakse kättesaadavaks ka e -toimiku süsteemi vahendusel. ASJAOLUDE KIRJELDUS JA OTSUSE PÕHJENDUSED Süüdistus
3. Süüdistusest nähtuvalt on X.X toime pannud kuritegudena: 1) teise inimese tervise kahjustamise ja valu tekitava kehalise väärkohtlemise

§ 121

lg 1 järgi, mis seisnes selles, et tema lõi 01.08.2017 kella 22:30 paiku Viljandimaal Viljandi vallas xxxxxx xxxxxx xxxxxxxx kinnistu juures X.X põlvega näkku ning seejärel teadvusetult maas lamanud kannatanut rusikate ja jalgadega peapiirkonda, põhjustades kannatanule kehavigastusi ja füüsilist valu; 2) vargused e võõra vallasasja äravõtmised selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis on toime pandud avalikult, kuid vägivalda kasutamata, grupi poolt ja süstemaatiliselt

§ 199

lg 2 p 5, 7, 9 järgi, mis seisnesid selles, et tema: 1) varastas 01.08.2017 kella 22:35 paiku Viljandimaal Viljandi vallas xxxxxxxxx xxxxxxx xxxxxxxx kinnistu juures teadvuse kaotanud X.X taskust mobiiltelefoni Sony Xperia M5, väärtusega 382 eurot; 2) varastas avalikult, kuid vägivalda kasutamata 04.08.2017 kella 15:40 paiku xxxxxxxxxx xxxxxxxx x.xxxxxxxxx xxxxx xx trepikojas X.X käest valget värvi kunstnahast käekoti väärtusega 15 eurot, milles olid dokumendid, punast värvi rahakott väärtusega 25 eurot, milles sularaha 390 eurot ja mobiiltelefon Iphone 3G väärtusega 100 eurot. Kuriteoga põhjustati kannatanule X.Xle varalist kahju 530 eurot; 3) süstemaatiliselt vargusi toime pannud isikuna, isikute grupis koos X.G-ga , l õhkus ajavahemikul 23.08.2017 kell 07:15 – 24.08.2017 kell 07:15 Viljandi linnas Väike -Turu 1 asuva tasulise WC ukselukkude ja elektriliste mündilugejate süsteemi ning varastas mündilugejast raha kokku 49,04 eurot. Vargusega põhjustati Viljandi Linnavalitsusele varalist kahju 49,04 eurot ning lõhkumisega 858 eurot; 3) võõra vallasasja omavolilise ajutise kasutamise grupi poolt

§ 215

lg 2 p 2 järgi, mis seisnes selles, et tema võttis 07.08.2017 kella 00:30–01:25 vahel omavolilise ajutise kasutamise eesmärgil Viljandi linnas xxxx-xxxxx xx maja aia ette pargitud X.X kuuluva sõiduauto Volkswagen Golf registreerimismärgiga XXX XXX, väärtusega 500 eurot, sõitis sellega ringi 5 ning 07.08.2017 kella 01:28 paiku kaotas X.X xxxxxxxx xxxxxxx xxxxxxx xx maja ees sõiduki üle juhitavuse ja sõitis otsa tänava äärde pargitud sõiduautole BMW registreerimismärgiga XXX XXX , põhjustades liiklusõnnetuse ja varalise kahju. Seejärel sõitis X.X Viljandimaale asuva maja juurde ning võttis auto peale X.Xi, kellega läks sõitma. 07.08.2017 kella 01:28–07:15 vahel kaotas X.X Viljandimaal xxxxxxxxx xxxxxx xxxxxxx xxxxxx xxxxxxxViljandi vallas Karula külas Kääriku teel sõiduki üle juhitavuse ning sõitis otsa betoonist elektripostile, põhjustas liiklusõnnetuse ja varalise kahju. Pärast sõiduki kasutamist jätsid X.X ja X.X auto Viljandimaale Viljandi valda xxxxxxxxxx xxxxxxxx xxxxxxxxx sissesõidu tee juurde kraavi. 4) võõra vallasasja äravõtmi se selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, kui see oli toime pandud vägivallaga

§ 200

lg 1 järgi, mis seisnes selles, et tema ähvardas 06.09.2017 kella 21:00 paiku Viljandimaal Viljandi linnas Valuoja orus 16-aastast X.Xit füüsilise vägivallaga („annab peksa“), kui viimane ei anna temale oma kaasasolevat raha. X.X teades, et X.X on varasemalt teiste suhtes vägivalda tarvitanud ning kartes tema poolt ähvarduse täideviimist, võttis oma telefoni kaante vahel olnud 250 eurot ning andis X.Xile. 2. Süüdistusest nähtuvalt on X.X toime pannud kuriteona võõra vallasasja omavolilise ajutise kasutamise grupi poolt

§ 215

lg 2 p 2 järgi, mis seisnes selles, et tema olles teadlik, et X.X oli eelnevalt sõiduauto Volkswagen Golf registreerimismärgiga XXX XXX ärandanud Viljandi linnast, istus 07.08.2017 kella 01:25 paiku Viljandimaal Viljandi vallas Karula külas xxxxx xxx x maja juures nimetatud sõiduautosse ning läks koos X.Xiga sellega sõitma. 07.08.2017 kella 01:28 –07:15 vahel Viljandimaal Viljandi vallas Karula külas Kääriku teel kaotas X.X sõiduki üle juhitavuse ning sõitis otsa betoonist elektripostile, põhjustas liiklusõnnetuse ja varalise kahju. Pärast sõiduki kasutamist jätsid X.X ja X.X auto Viljandimaale Viljandi valda xxxxxxxxx xxxx xxxxxxx xxxx sissesõidu tee juurde kraavi. 3. Süüdistusest nähtuvalt on X.G toime pannud kuritegudena: 1) teise inimese tervise kahjustamise ja valu tekitava kehalise väärkohtlemise, mis on toime pandud korduvalt

§ 121

lg 2 p 3 järgi, mis seisnes selles, et tema, olles varem toime pannud kehalise väärkohtlemise, lõi 26.08.2017 kella 19:30 paiku Viljandi l innas Valuoja orus X.X ühe korra rusikaga ja ühe korra põlvega näo piirkonda, mille tagajärjel kannatanu kukkus pikali ning seejärel lõi X.G kannatanut korduvalt jalaga keha piirkonda, põhjustades kannatanule füüsilist valu ning tervisekahjustuse. 2) varguse e võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis on toime pandud avalikult, kuid vägivalda kasutamata, grupi poolt ja süstemaatiliselt

§ 199

lg 2 p 5,7,9 järgi, mis seisnesid selles, et tema: 1) olles 24.08.2017 karistatud Lõuna PP poolt väärteokorras

§ 218

lg 1 järgi (pisivargus), lõhkus isikute grupis koos X.Xiga ajavahemikul 23.08.2017 kell 07:15 – 24.08.2017 kell 07:15 Viljandi linnas Väike-Turu 1 asuva tasulise WC ukselukkude ja elektriliste mündilugejate süsteemi ning varastas mündilugejast raha kokku 49,04 eurot. Vargusega põhjustati Viljandi Linnavalitsusele varalist kahju 49,04 eurot ning lõhkumisega 858 eurot; 2) süstemaatiliselt vargusi toime pannud isikuna, varastas avalikult, kuid vägivalda kasutamata 06.09.2017 kella 22:00 paiku Viljandi linnas Ilmarise 1 asuva Viljandi bussijaama juures X.Xilt 5 eurot sularaha. Kriminaalasjas sõlmitud kokkulepped Prokuratuur ja süüdistatavad on nõustunud kriminaalasja lahendamisega kokkuleppemenetluses. Prokurör, süüdistatava d ja süüdistatavate kaitsjad on kriminaalasjas sõlminud kokkulepped süüdistatavate süüdimõistmiseks: 1) X.X

§ 121

lg 1 järgi ja mõista karistuseks 3 kuud vangistust.

§ 199

lg 2 p 5, 7, 9 järgi ja mõista karistuseks 6 kuud vangistust.

§ 215

lg 2 p 2 järgi ja mõista karistuseks 2 kuud vangistust ning

§ 200

lg 1 järgi ja mõista karistuseks 2 aastat vangistust.

§ 64

lg 1 alusel moodustada liitkaristus lugedes kergema karistuse kaetuks raskemaga ning kuritegude kogumi eest mõista liitkaristuseks vangistus 2 aastat.

§ 68

lg 1 alusel arvata karistusaja hulka X.X i kahtlustatavana kinnipidamise aeg 17.-18.08.2017, 05.-06.10.2017, s.o 4 päeva ning lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks lugeda vangistus 1 aasta 11 kuud ja 26 päeva. 6

§ 74

lg 1 ja lg 3 alusel määrata, et mõistetud karistust täitmisele ei pöörata, määrata X.Xile katseaeg 2 aastat 6 kuud koos allutamisega

§ 75

lg 1 sätestatud käitumiskontrollile.

§ 75

lg 1 kohaselt on X.X kohustatud täitma talle sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ja kohustusi:

1. elama kohtu määratud alalises elukohas;
2. ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;
3. alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;
4. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui 15 päevaks;
5. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks.
6. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Tulenevalt

§ 75

lg 2 p 4 on X.X kohustatud käitumiskontrolli ajal jätkama üldhariduse omandamist. 2) X.X

§ 215

lg 2 p 2 järgi ja mõista karistuseks 4 kuud vangistust.

§ 74

lg 1 ja lg 3 alusel määrata, et mõistetud karistust täitmisele ei pöörata, määrata X.Xile katseaeg 1 aasta koos allutamisega

§ 75

lg 1 sätestatud käitumiskontrollile.

§ 75

lg 1 kohaselt on X.X kohustatud täitma talle sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ja kohustusi:

1. elama kohtu määratud alalises elukohas;
2. ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;
3. alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;
4. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui 15 päevaks;
5. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks.
6. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Tulenevalt

§ 75

lg 2 p 4 on X.X kohustatud käitumiskontrolli ajal jätkama üldhariduse omandamist. 3) X.G

§ 121

lg 2 p 3 järgi ja mõista karistuseks 1 aasta vangistust.

§ 199

lg 2 p 5, 7, 9 järgi ja karistamiseks ja mõista karistuseks 4 kuud vangistust.

§ 64

lg 1 alusel moodustada liitkaristus mõistetud üksikkaristustest raskeima osalise suurendamise teel ning kuritegude kogumi eest mõista liitkaristuseks vangistus 1 aasta 2 kuud.

§ 68

lg 1 alusel arvata karistusaja hulka X.G kahtlustatavana kinnipidamise aeg 04.-06.10.2017, s.o 3 päeva ning lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks lugeda vangistus 1 aasta 1 kuu ja 27 päeva.

§ 65

lg 2 alusel suurendada mõistetud karistust Tartu Maakohtu 03.08.2017 mõistetud ärakandmata karistuse - 8 kuud vangistust - võrra, mõistes liitkaristuseks 1 aasta 9 kuud 27 päeva vangistust.

§ 74

lg 5 ja § 69 alusel asendada karistus 1 aasta 9 kuud 27 päeva vangistust üldkasuliku tööga, arvestades, et ühele päevale vangistusele vastab 1 tund üldkasulikku tööd, s.o 657 tundi üldkasulikku tööd. Üldkasulik töö tuleb ära teha 2 aasta jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Üldkasuliku töö tegemisel allutada X.G

§ 75

lõikes 1 sätestatud käitumiskontrollile.

§ 75

lg 1 kohaselt on X.G kohustatud täitma talle sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ja kohustusi:

1. elama kohtu määratud alalises elukohas;
2. ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 7
3. alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;
4. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui 15 päevaks;
5. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks.
6. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Põhjendused süüdimõistmises Kohtuistungil süüdistatavad kinnitasid, et on kokkulepetest aru saanud ja nõustusid vastavalt kokkulepetele süüdimõistmises ning karistamises ja tekitatud kahjude heastamises. Kriminaaltoimiku materjalide alusel ja kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järeldused, et kokkulepete sõlmimine on olnud süüdistatavate tõeliste tahete avaldused ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Lähtudes KrMS § -st 306 ei tekkinud kohtul kohtuotsuse tegemisel lahendatavates küsimustes kahtlusi, mis oleks tinginud kokkuleppemenetlusest keeldumise ja prokuratuurile kriminaaltoimiku tagastamise vastavalt KrMS § 248 lg 1 p-le
7. Kohus tuvastas, et kriminaalasja menetlemisel on tõendamisesemete asjaolud selged, vastavuses õiguslike kvalifikatsioonidega ning süüdistatavad tulevad süüdi mõista vastavalt sõlmitud kokkulepetele. Põhjendused karistuste mõistmisel

§ 121

lg 1 näeb ette süüdlase karistamise rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistusega.

§ 199

lg 2 p 5, 7, 9 näeb ette süüdlase karistamise rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistusega.

§ 200

lg 1 näeb ette süüdlase karistamise kahe- kuni kümneaastase karistusega.

§ 215

lg 2 p 2 näeb ette süüdlase karistamise rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistusega. Kohus ei tuvastanud asjaolusid, mis välistaksid süüdistatavate karistamise kokkuleppemenetluses. Süüdistatavaid tuleb karistada vastavalt sõlmitud kokkulepetele. Tsiviilhagide lahendamine KrMS § 310 kohaselt süüdimõistva kohtuotsuse puhul teeb kohus otsuse tsiviilhagis. (VÕS) § 1043 kohaselt teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi. X.X on esitanud kriminaalasjas tekitatud ja heastamata kahjude hüvitamiseks tsiviilhagi 382 eurot. Tsiviilhagi tuleb täielikult rahuldada ning välja mõista X.Xilt 382 eurot X.X kasuks. X.X on esitanud kriminaalasjas tekitatud ja heastamata kahjude hüvitamiseks tsiviilhagi 505 eurot. Tsiviilhagi tuleb täielikult rahuldada ning välja X.Xilt 505 eurot X.X kasuks. Viljandi Linnavalitsus on esitanud kriminaalasjas tekitatud ja heastamata kahjude hüvitamiseks tsiviilhagi 907,04 eurot. Tsiviilhagi tuleb täielikult rahul dada ning välja mõista solidaarselt X.X ilt ja X.G-lt 907,04 eurot Viljandi Linnavalitsuse kasuks. X.X on esitanud kriminaalasjas tekitatud ja heastamata kahjude hüvitamiseks tsiviilhagi 300 eurot. Tsiviilhagi tuleb täielikult rahuldada ning välja mõista solidaarselt X.Xilt ja X.Xilt 300 eurot X.X kasuks. X.X on esitanud kriminaalasjas tekitatud ja heastamata kahjude hüvitamiseks tsiviilhagi 240 eurot. Tsiviilhagi tuleb täielikult rahuldada ning välja mõista X.Xilt 240 eurot X.Xi kasuks. X.X on esitanud kriminaalasjas tekitatud ja heastamata kahjude hüvitamiseks tsiviilhagi 5 eurot. Tsiviilhagi tuleb kult täieli rahul dada ning välja mõista X.G-lt 5 eurot X.Xi kasuks. 8 Alaealisel X.Xil vahendite puudumisel mõista tsiviilhagid välja tsiviilkostjaks tunnistatud X.X ilt ja alaealisel X.Xil vahendite puudumisel mõista tsiviilhagi välja tsiviilkostjaks tunnistatud X.X ilt tulenevalt VÕS §

1. Kohtu põhjendused k riminaalmenetluse kulude hüvitamiseks KrMS § 175 lg 1 p 9 kohaselt on menetluskuluks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha. Sundraha määr tuleneb Vabariigi Valitsuse
2. detsembri 2017 määrusest nr 189 ( ), millega on kehtestatud töötasu alammääraks 500 eurot kuus. KrMS § 179 lg 1 kohaselt on sundraha teise astme kuriteo puhul 1,5 kuupalga alammäära, s. o 750 eurot ja esimese astme kuriteo puhul 2,5 kuupalga alammäära, s. o 1250 eurot. KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt on menetluskuluks määratud kaitsjale määratud tasu ja kulud kuni nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Süüdistatava X.Xi kaitsja esinemise eest kohtueelsel uurimisel on määratud hüvitamisele kuuluvaks summaks riigi õigusabi tasuna 264 eurot. Süüdistatava X.Xi kaitsja vandeadvokaat Mart Sikut on esitanud kohtus taotluse riigi õigusabi suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks summas koos käibemaksuga 60 eurot. Kaitsja kohtus esitatud taotlus on põhjendatud ja vastavuses kehtestatud advokaadi tasumääradega ning kaitsjat tuleb selles ulatuses tasustada. Süüdistatava X.Xi kaitsja esinemise eest kohtueelsel uurimisel on määratud hüvitamisele kuuluvaks summaks riigi õigusabi tasuna 120 eurot. Süüdistatava X.Xi kaitsja vandeadvokaat Nikolai Kõiv on esitanud kohtus taotluse riigi õigusabi suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks summas koos käibemaksuga 30 eurot. Lähtudes asjaolust, et kohtuistungiks kulus aega üle 1 tunni, on põhjendatud suurendada riigi õigusabi tasu 30 euro võrra (s.h käibemaks). Kaitsja kohtus esitatud taotlus on põhjendatud suurendatud ulatuses ja vastavuses kehtestatud advokaadi tasumääradega ning kaitsjat tuleb tasustada summas 60 eurot (s.h käibemaks). Süüdistatava X.G kaitsja esinemise eest kohtueelsel uurimisel on määratud hüvitamisele kuuluvaks summaks riigi õigusabi tasuna 150 eurot. KrMS § 175 lg 1 p 6 kohaselt on menetluskuluks asitõendite hoiutasu, saate - ja hävitamiskulud – Volkswagen Golfi XXX XXX veoteenuse ja tasulise parkimise tasu 172eurot (kt I kd lk 58). KrMS § 189 lg 1 kohaselt kohtueelses menetluses kriminaalmenetluse kulude hüvitamine otsustatakse uurimisasutuse või prokuratuuri määrusega. Kohtumenetluses otsustatakse kriminaalmenetluse kulude hüvitamine kohtumääruse või kohtuotsusega (KrMS § 189 lg 2). KrMS § 180 lg 1 kohaselt süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Seejuures arvestatakse KrMS § -s 182 sätestatud erandeid. Kui ühes kriminaalasjas mõistetakse süüdi mitu isikut, siis otsustab kulude jaotuse kohus, arvestades iga süüdimõistetu vastutuse ulatust ja varalist seisundit (KrMS § 180 lg 2). KrMS § 180 lg 3 kohaselt menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Kriminaalmenetluses moodustavad s üüdistatavate menetluskulud: 1) X.X: sundraha 1250 eurot, riigi õigusabi tasu 324 (264 + 60) eurot ja ½ asitõendi hoiutasust ja saatekulust 86 eurot; 2) X.X: sundraha 750 eurot ja riigi õigusabi tasu 180 (120 + 60) eurot ja ½ asitõendi hoiutasust ja saatekulust 86 eurot; 3) X.G draha: 750 sun eurot ja riigi õigusabi tasu 150 eurot. 9 Arvestades asjaolu, et X.X ja X.X on alaealised, siis on põhjendatud KrMS § 180 lg 3 alusel jätta menetluskulud riigi kanda. Arvestades asjaolu, et X.G-l puudub kodu ja tugikeskkond vanemate näol, ta ei tööta, peab hüvitama kannatanutele tekitatud kahju, siis KrMS § 180 lg 3 alusel vähendada sundraha poole võrra ning mõista välja s.o 375 eurot. Arvestades kohtu põhjendusi menetluskuludes ja seoses süüdimõistva kohtuotsusega tuleb riigi kasuks välja mõista naal krimi menetluse kuludena X.G-lt sundraha 375 eurot ja riigi õigusabi tasu 150 eurot. Arvestades süüdimõistetu majanduslikku olukorda määrata menetluskulude tasumine ositi aasta jooksul, igakuiste võrdsete osade kaupa. Kohtu muud põhjendused ja eelvangistusaja arvestus Kriminaalasja juures olev asitõend - DVD-plaat Circle K turvakaamera videosalvestisega, mis on pakendatud ümbrikusse , tuleb KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel jätta kriminaalasja materjalide juurde. X.X on kahtlustatavana kinni peetud 17.-18.08.2017 ja 05.-06.10.2017, seega on X.X viibinud eelvangistuses 4 päeva.

§ 68

lg 1 kohaselt arvatakse eelvangistus karistusaja hulka, kusjuures ühele eelvangistuspäevale vastab üks vangistuspäev. X.G on kahtlustatavana kinni peetud 04.-06.10.2017, seega on X.G viibinud eelvangistuses 3 päeva.

§ 68lg 1 kohaselt arvatakse eelvangistus karistusaja hulka, kusjuures ühele eelvangistuspäevale vastab üks vangistuspäev. Kr

MS § 408 lg 2 kohaselt kohtuotsus jõustub, kui apellatsiooni esitamise tähtaeg on möödunud. KrMS § 412 lg 2 kohaselt süüdimõistev kohtuotsus pööratakse täitmisele selle jõustumisest või kriminaalasja apellatsiooni- või kassatsioonikohtust tagastamisest alates kolme päeva jooksul. (allkirjastatud digitaalselt) Aivar Hint Kohtunik 10