Obsah (6)

§ 76§ 424§ 68§ 74§ 75§ 69

1-16-5025 KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 11.03.2019. a, Tallinna kohtumaja Kriminaalhooldusasja number 1–16-5025 Kohtunik Tatjana Bogdanova Kohtuistungi sekretär Kristin

§ 76lg 7 alusel pöörata täitmisele S.X-ile Harju Maakohtu 08.06.2016.

a kohtuotsusega mõistetud ja tingimisi ennetähtaegse vabastamise seisuga ärakandmata karistus – 8 (k aheksa) kuud ja 5 (viis) päev a vangistust.

1. Kohustada S.X-i ilmuma kohtumääruse jõustumisel karistuse kandmisele Tallinna Vanglasse (aadressil: Linnaaru tee 5, Soodevahe küla, Rae vald, Harjumaa).
2. S.X-i karistuse kandmise algust lugeda alates tema karistuse kandmisele ilmumisest või kinnipidamisest. tema
3. S.X-i suhtes valida tõkendiks – elukohast lahkumise keeld kuni kohtumääruse jõustumiseni. Kohtumääruse jõustumisel tõkend tühistada.
4. KrMS § 180 alusel mõista S.X-ilt välja menetluskuluna tasu õigusabi osutamise eest summas 60 € (kuuskümmend eurot), mis tuleb tasuda 1 (ühe) kuu jooksul kohtumääruse jõustumisest Maksuja Tolliameti arveldusarvele. KrMS § 159 lg 3 kohaselt makseinfo (kontod ja viitenumber) menetluskulu tasumiseks edastatakse S.X-ile eraldi dokumendina. Kui menetluskulu tähtajaks ei ole tasutud, pööratakse määrus tasumata osas täitmisele kohtutäituri kaudu. Määrus väljastada S.X-ile , p rokurörile, Tallinna Vanglale, Lääne-Harju kriminaalhooldusosakonnale ja PPA Põhja prefektuurile. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada 1 5 päeva jooksul määruskaebuse alates päevast, mil isik kohtumäärusest teada sai või pidi teada saama, määruse koostanud kohtule. Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused Harju Maakohtu 08.06.
5. a otsusega tunnistati S.X süüdi

§ 424

järgi ja karistati teda

§ 68

lg 1 alusel 1 aasta 5 kuu ja 27-päevase vangistusega.

§ 74

alusel määrati, et mõistetud vangistust ei pöörata täitmisele, kui S.X ei pane 3-aastase katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab talle käitumiskontrolli ajaks

§ 75

lg 1 sätestatud käitumiskontrolli nõudeid ja kohustusi kriminaalhooldaja järelevalve all.

§ 75lg 2 p 2, 8 alusel kohustati A.

Koplit käitumiskontrolli ajal mitte tarvitama alkoholi ning kohustati osalema sotsiaalprogrammis. Kohtuotsus jõustus 28.06.

1. a. Harju Maakohtu 03.08.
2. a kohtumäärusega määrati S.X Koplile lisakohustuseks – hiljemalt 1 kuu jooksul kohtumääruse jõustumisest pöörduda Wismari Haigla psühhiaatri poole ja alluda alkoholivastasele ravile ning esitada kriminaalhooldajale sellekohane tõend. Kohtumäärus jõustus 19.08.
3. a. Harju Maakohtu 11.01.
4. a kohtumäärusega rahuldati kriminaalhooldaja erakorraline ettekanne ja pöörati täitmisele S.X Koplile Harju Maakohtu 08.06.
5. a kohtuotsusega mõistetud karistus. Asendati

§ 74lg 5, § 69 lg 1 alusel S.X Koplile Harju Maakohtu 08.06.2016.

a otsusega mõistetud ja ärakandmata karistus 1 aasta 5 kuud ja 27 päeva vangistust üldkasuliku tööga arvestusega, et ühele päevale vangistusele vastab 1 tund üldkasulikku tööd. 1 aasta 5 kuu ja 27 -päevase vangistusele vastas 537 tundi üldkasulikku tööd. Vabastati S.X kohtumääruse kuulutamisel vahi alt ning loeti karistuse hulka 2 tema poolt vahi all viibitud aeg 03.01.-11.01.2017. a, s.o 9 päeva vangistust. Seega kuulus S.X Kopli poolt ärakandmisele 1 aasta 5 kuud ja 18 päeva vangistust, mille kohus asendas 528 tunni üldkasuliku tööga. Üldkasuliku töö tegemise tähtajaks määrati 2 aastat alates käesoleva kohtumääruse jõustumisest.

§ 69

lg 4 alusel oli S.X kohustatud järgima üldkasuliku töö tegemise perioodil

§ 75lg -s 1 p 1- 6 sätestatud kontrollnõudeid ja kohustusi.

Pikendati S.X Koplile alkoholi sõltuvusravi läbimise tähtaega ning kohustati teda esitada kriminaalhooldajale sellekohane tõend hiljemalt 01.03.2017. a. Kohtumäärus jõustus 27.01.2017. a. Harju Maakohtu 18.12.2017. a kohtumäärusega pöörati

§ 69lg 6 alusel täitmisele S.X Koplile Harju Maakohtu 08.06.2016.

a kohtuotsusega mõistetud ja Harju Maakohtu 11.01.

1. a kohtumäärusega asenduskaristusena mõistetud ja osaliselt ärakandmata karistus – 1 aasta 5 kuud ja 15 p äeva vangistust. S.X Kopli karistuse kandmise alguseks loeti 07.12.
2. a. Kohtumäärus jõustus 13.02.
3. a Riigikohtu määrusega. Harju Maakohtu 30.08.
4. a kohtumäärusega vabastati S.X tingimisi ennetähtaegselt vangistusest katseajaga kuni 22.05.
5. a, millest esimeseks 2-kuuks kohaldati tema suhtes elektroonilist valvet ning määrati ta selleks tähtajaks elukohajärgse kriminaalhooldusosakonna kriminaalhooldaja järelevalve alla ning kohustati täitma

§ 75

lg 1 p 1 - 6 sätestatud kontrollnõudeid.

§ 75

lg 2 , 4 alusel määrati S.X-ile lisakohustusteks – pöörduda vanglast vabanemisel 1 kuu jooksul psühhiaatri poole ja läbida alkoholismivastane ravi ning esitada kriminaalhooldusametnikule sellekohane tõend; mitte tarvitada alkohol i; asuda tööle või võtta end Töötukassas arvele 2 nädala jooksul peale vanglast vabanemist; mitte suhelda talle teadaolevalt kriminaalkorras karistatud isikutega kriminaalhooldajalt eelnevalt l uba saamata, v.a lähisugulased; alluda elektroonilisele valve 2 kuud alates päevast, mil elektroonilise valve seade kinnitatakse S.X-i keha külge. Kohtumäärus jõustus 17.09.2018. a. Tallinna Vangla Lääne-Harju kriminaalhooldusosakonna kriminaalhooldusametnik esitas 28.01.2019. a Harju Maakohtule erakorralise ettekande S.X-i karistuse täitmisele pööramiseks, kuna kriminaalhooldusalune S.X on rikkunud kohtu poolt talle määratud kohustust

§ 75lg 2 p 2 alusel - mitte tarvitada alkoholi.

06.12.

1. a kell kriminaalhooldusosakonnas registreerimisel, tuvastati isikul alkoholi joove. Katseajal on isikule koostatud 2 kirjalikku hoiatust: 1) 28.11.
2. a koostati isiku suhtes kirjalik hoiatus, kuna isik rikkus kohtu poolt määratud kohustust

§ 75

lg 2 p 5 - pöörduma vanglast vabanemisel 1 kuu jooksul psühhiaatri poole ja läbida alkoholismivastane ravikuur, esitades kriminaalhooldajale sellekohase tõendi. S.X ei pöördunud 1 kuu jooksul peale vanglast vabanemist psühhiaatri poole ning ei alustanud alkoholismivastast ravi; 2) 06.12.2018. a koostati isiku suhtes teine kirjalik hoiatus, kuna isik rikkus kohtu poolt määratud kohustust

§ 75lg 2 p 2 alusel - mitte tarvitada alkoholi.

Indikaatorvahendiga tuvastati alkoholi joove 0,124 mg/l kohta. Registreerimisel on isikuga vesteldud alkoholisõltuvusest. Isik ei tunnista, et tal oleks alkoholi tarvitamisega probleeme. Leiab erinevaid vabandusi alkoholi tarvitamiseks, stress, tervisemured ja probleemid lähedastega. Oma käitumisega näitab S.X vähest motivatsioonid käituda seaduskuulekalt ja täita kohtu poolt määratud kohustusi. Seega, teeb kriminaalhooldusametnik ettepaneku pöörata S.X-ile mõistetud karistus täitmisele. 3 Kriminaalhooldusametnik teatas kohtuistungil, et ta jääb erakorralise ettekande juurde, pöörata täitmisele S.X-ile Harju Maakohtu 08.06.

1. a kohtuotsusega mõistetud ja tingimisi ennetähtaegse vabanemise seisuga ärakandmata karistus, kuna kriminaalhooldusalune rikkus talle kohtumäärusega pandud k äitumiskontrolli kohustusi. S.X tarvitas alkoholi nii 28.11.
2. a ja 06.12.
3. a. Isik ei ole motiveeritud oma sõltuvusega tegelema. Kriminaalhooldusalune teatas kohtuistungil, et ta ei ole nõus karistuse täitmisele pööramisega . Ta tunnistab, et rikkus käitumiskontrolli kohustusi, kui tarvitas alkoholi ja ta kahetseb seda. Ta käis viimati 06.02.
4. a alkoholivastasel ravil, uuesti peab ta minema arsti vastuvõtule 17.04.
5. a. Ta varem ei pöördunud psühhiaatri poole, kuna läks Wismari Haiglas psühhiaatriga tülli. Ta osales AA-tugirühma töös, kuid sealt talle tõendeid ei antud. Ta soovib jätkata programmiga „Kainem ja Tervem Eesti“, sest see jättis talle positiivse mulje. Kaitsja taotles kohtuistungil mitte pöörata täitmisele S.X-ile mõistetud ja tingimisi ennetähtaegse vabanemise seisuga är akandmata karistust. Tõepoolest leidis kinnitust, et isik pani toime kriminaalhoolduse rikkumise, kui ta ei jõudnud õigeaegselt ravile. Kuid ta on arvel Töötukassas, et saada paremat töökohta. Ta on karistusest teinud omad järeldused. Taotles määrati S.X-ile lisakohustuse – alkoholisõltuvusravi jätkamine.

§ 76

lg 7 kohaselt, kui süüdlane katseajal ei järgi kontrollnõudeid, ei täida talle pandud kohustusi või ei allu elektroonilisele valvele või paneb toime tema karistamise aluseks olnud kuriteoga samalaadse väärteo, võib kriminaalhooldusametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus määrata täiendavaid kohustusi vastavalt käesoleva seadustiku § 75 lõikes 2 sätestatule, pikendada käitumiskontrolli aega kuni katseaja lõpuni või pöörata kandmata jäänud karistuse osa täitmisele. Kohus, kohtuistungil ära kuulanud kriminaalhooldusametniku, kriminaalhooldusaluse ja tema kaitsja seisukohad ning tutvunud esitatud materjalidega leiab, et kriminaalhooldusametniku taotlus S.X-ile Harju Maakohtu 08.06.

1. a kohtuotsusega mõistetud ja Harju Maakohtu 30.08.
2. a kohtumäärusega tingimisi ennetähtaegse vabanemise seisuga ärakandmata karistuse osa täitmisele pööramiseks on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Kohtu hinnangul esinevad alused karistuse täitmisele pööramiseks, kuna kriminaalhooldusalune S.X rikkus talle kohtu poolt määratud kohustusi - mitte tarvitada alkoholi ega asunud õigeaegselt sõltuvusravile. Kriminaalhooldusametnik koostas talle 28.11.
3. a kirjaliku hoiatuse, kuna isik rikkus kohtu poolt määratud kohustust

§ 75

lg 2 p 5 - pöörduma vanglast vabanemisel 1 kuu jooksul psühhiaatri poole ja läbida alkoholismivastane ravikuur, esitades kriminaalhooldajale sellekohase tõendi. Ning 06.12.2018. a koostati isiku suhtes teine kirjalik hoiatus, kuna isik rikkus kohtu poolt määratud kohustust

§ 75lg 2 p 2 alusel - mitte tarvitada alkoholi.

Indikaatorvahendiga tuvastati alkoholi joove 0,124 mg/l kohta. Kriminaalhooldusametnik taotles kohtuistungil pöörata S.X-ile mõistetud karistus täitmisele. S.X teatas kohtuistungil, et ta ei ole nõus tema poolt ärakandmata karistuse täitmisele pööramisega, kuid tunnitas kriminaalhooldusametniku poolt talle etteheidetavaid rikkumisi ning taotles võimaldada tal jälle kriminaalhoolduse nõudeid vabaduses edasi täita. Ta teatas, et nüüd

1. a veebruarikuus pöördus ta psühhiaatri poole ja asus alkoholismivastasele ravile, samuti soovis ta jätkata ka programmis „Kainem ja tervem Eesti“. Kohus menetleb küll alles esimest erakorrali st ettekannet selles kriminaalasjas peale S.X-i tingimisi ennetähtaegselt vanglast vabanemisest, kuid enne S.X-i tingimisi 4 vangistuse täitmisele pööramist, kohus menetles eelnevalt juba 2-korral kriminaalhooldaja erakorralisi ettekandeid. Kohtuistungil leidis kinnitust, et S.X rikkus vanglast vabanemisel mitmeid talle määratud käitumiskontrolli kohustusi – tarvitas alkoholi ega asunud õigeaegselt alkoholismivastasele ravile. Kriminaalhooldusametnik on 5-kuulise kriminaalhoolduse kestel teinud S.X-ile juba 2 kirjalikku hoiatust, kuid need ei motiveeritud isikut nõuetekohaselt käituma. Kohtu hinnangul on S.X rikkunud talle vanglast tingimisi ennetähtaegselt vabastamisel määratud kohustusi tahtlikult. Kohus andis isikut tingimisi ennetähtaegselt vangistust vabastades talle võimaluse edaspidi karistust vabaduses kanda, kuid kriminaalhooldusalune ei saanud aru talle pakutud võimalusest ning kuritarvitas kohtu usaldust. Kohus vabastas S.X-i tingimisi ennetähtaegselt vanglast uskudes, et ta täidab edaspidi käitumiskontrolli nõudeid ja lisakohustusi korralikult, kuid isik ei pidanud vajalikuks nõuetekohaselt kriminaalhoolduse nõudeid täita. Kriminaalhooldusalune ei saanud aru kohtu vastutulekust teda tingimisi ennetähtaegselt vanglast vabastades. Kohtu hinnangul on kriminaalhooldusaluse S.X-i rikkumised niivõrd tõsised, et praegusel ajal on ainuvõimalik tema poolt ärakandmata karistuse täitmisele pööramine. Kohus vabastas isiku 30.08.
2. a kohtumäärusega karistuse kandmiselt just eesmärgil, et anda isikule ikkagi võimalus karistust vabaduses edasi kanda, kuid S.X ei ole osanud seda hinnata. S.X ja tema kaitsja taotlesid kohtuistungil võimaldada isikul alkoholiravil edasi olla, kuid kohtu hinnangul ei ole see enam otstarbekas. Isik oli kohustatud peale vanglast vabanemist 1 kuu jooksul ravile asuma, kuid ta tegi seda alles käitumiskontrolli
3. kuul. Kogu S.X-ile kohtuotsusega mõistetud käitumiskontrolli käigus, s.o alates
4. a juunikuust on isikul pidevalt olnud probleemid just alkoholi tarvitamisega ja alkoholiravile mitteasumisega seotud rikkumised. Kohtu hinnangul on isikule väga mitmel korral antud võimalusi karistust vabaduses kanda, kuid jällegi ta eksis nõuete vastu. Kohus on seisukohal, et praegusel ajal on S.X-i suhtes karistuse eesmärgi saavutamine võimalik ainuüksi selle reaalsele täitmisele pööramisega, mistõttu tuleb S.X-ile Harju Maakohtu 08.06.
5. a kohtuotsusega mõistetud ja tingimisi ennetähtaegse vabanemise seisuga ära kandmata karistus – 8 kuud ja 5 päeva vangistust -

§ 76lg 7 alusel täitmisele pöörata.

Tatjana Bogdanova Harju Maakohtu kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ 5