lg 2 järgi kokkuleppemenetluses Prokurör Natalia Duškina Süüdistatav Tõkend D.J isikukood: XXX; elukoht: xxx; xxx kodakondsus (dokument nr xxx); emakeel: xxx keel; xxx; töökoht: xxx; üks kehtiv kriminaalkaristus, 08.06.2016 Harju Maakohtu otsusega nr 1-16-5025 tunnistati D.J süüdi
järgi ning teda karistati 1 aasta 6 kuulise vangistusega, mis jäeti
MS § 217 alusel kahtlustatavana kinni peetud 12.09.202213.09.2022, s.o 2 päeva) Kaitsja Kaitsja osalemist ei taotletud Kohtuistungi toimumise aeg 12.04.2023 RESOLUTSIOON Tunnistada D.J süüdi
lg 2 järgi ja mõista talle karistuseks 1 (üks) aasta ja 8 (kaheksa) kuud vangistust.
lg 1 alusel lugeda karistuse hulka eelvangistuses viibitud aeg 12.09.202213.09.2022, s.o 2 päeva ning ärakandmata karistuseks lugeda 1 (üks) aasta 7 (seitse) kuud 1 1-23-597 ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust.
lg-te 1 ja 3 alusel asendada mõistetud vangistus üldkasuliku tööga, arvestades, et ühele päevale vangistusele vastab 1 (üks) tund üldkasulikku tööd, s.o 598 tundi üldkasulikku tööd.
lg 3 alusel määrata üldkasuliku töö tegemise tähtajaks 2 (kaks) aastat alates kohtuotsuse jõustumisest.
lg 4 alusel allutada D.J üldkasuliku töö tegemise ajal
D.J-ile mõistetud karistust ei pöörata täitmisele tingimusel, et ta ei pane üldkasuliku töö tegemise ajal toime uut kuritegu ja järgib
D.J on kohustatud: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas: xxx; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks; 7) mitte tarvitama alkoholi; 8) osalema kriminaalhooldaja määratud sotsiaalprogrammis, mille eesmärgiks on süüdistuses nimetatud või nendega sama liiki süütegude edasine ära hoidmine. Määrata D.J üldkasuliku töö tegemise ajaks Tallinna Vangla kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt määratava kriminaalhooldusametniku järelevalve alla.
§-s 75 sätestatud kontrollnõudeid kohaldatakse alates kohtuotsuse jõustumisest. D.J-ile kohaldatud tõkend - elukohast lahkumise keeld, tühistada kohtuotsuse jõustumisel. KrMS § 175 lg 1 p 4, § 179 lg 1 p 2 ja § 180 lg 1 alusel välja mõista D.J-ilt menetluskuludena teise astme kuriteos süüdimõistmisega kaasnev sundraha, s.o 1087,50 eurot ja õigusabi kulud kokku summas 187,20 eurot. Kokku 1274,70 eurot. KrMS § 180 lg 3 alusel tuleb D.J-il tasuda menetluskulud ositi 12 kuu jooksul alates otsuse jõustumisest igakuiste maksetena, tasudes esimesel
lg 2 järgi selles, et tema, olles karistatud 08.06.2016
§-i 424 järgi Harju Maakohtu poolt, juhtis uuesti, st korduvalt ja tahtlikult 12.09.2022 kella 23.40 ajal Tallinnas, Mustamäe tee ja Marja tn ristmikul mootorsõidukit xxx reg-nr xxx, olles joobeseisundis (lõplik tulem 1,69 mg/l, laiendmääramatusega ± 0,15 mg/l mõõtetulemus 1,54 mg/l). Sellise tegevusega rikkus D.J Liiklusseaduse (LS) § 69 lg 1 ja Korrakaitseseaduse (KorS) § 36 lg 1 nõudeid. LS § 69 lg 1 - Juht ei tohi olla joobeseisundis. Joobeseisundi või käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud piirmäära ületamine tuvastatakse korrakaitseseaduses sätestatud korras. LS § 69 lg 2 p 1 - Alkoholijoobes olevaks loetakse mootorsõidukijuht, trammijuht ja maastikusõidukijuht kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem. KorS § 36 lg 1 - Joobeseisund on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides. KorS § 36 lg 4 p 1 ja 2 - Joobeseisundi liigid on: 1) alkoholijoove; 2) narkootilise, psühhotroopse või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud joove. Seega pani D.J toime mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis, mis on toime pandud korduvalt, s.o
D.J , tema kaitsja Karine Nersesjan ja Põhja Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Natalia Duškina vahel 27.01.2023 sõlmitud kokkuleppe kohaselt nõuab prokurör kohtus
lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest D.J-ile karistuseks 1 aasta ja 8 kuud vangistust.
lg 1 alusel lugeda karistusaja hulka D.J-i eelvangistuses viibitud aeg 12.09.2022-13.09.2022,, s.o kaks päeva, seega kandmisele kuulub 1 aasta, 7 kuud ja 28 päeva vangistust. 3 1-23-597 Lähtuvalt
lg 1 asendada 1 aasta, 7 kuud ja 28 päeva vangistust üldkasuliku tööga mahus 598 tundi, arvestusega, et ühele päevale vangistusele vastab üks tund üldkasulikku tööd.
lg 3 alusel määrata üldkasuliku töö tegemise ajaks kaks aastat alates kohtuotsuse jõustumisest. Üldkasuliku töö tegemise ajal kohustub D.J järgima
lg-s 1 sätestatud kontrollnõudeid ehk: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- ja õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.
lg 2 p 2, 8 alusel peab D.J käitumiskontrolli ajal mitte tarvitama alkoholi ja osalema sotsiaalprogrammides. Kriminaalmenetluse kulud: KrMS § 175 lg 1 p 9 alusel süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis on II astme kuriteo puhul 1,5 kuupalga alammäära, s.o 1087,50 eurot ja KrMS § 175 lg 1 p 4 määratud kaitsja tasu 187,20 eurot. KrMS § 180 lg 3 alusel määrata, et D.J võib menetluskulud tasuda 1 aasta jooksul ositi igakuiste võrdsete maksetena alates kohtuotsuse jõustumisest arvates. Kohtuistungil avaldas süüdistatav, et saab sõlmitud kokkuleppest aru, nõustub sellega, andis vabatahtlikult nõusoleku kokkuleppemenetluse kohaldamiseks, kokkuleppe sõlmimisel avaldas oma tõelist tahet. Prokurör toetas sõlmitud kokkulepet. Maakohtu seisukoht Olles tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja kuulanud ära kohtumenetluse poolte arvamused, on kohus seisukohal, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja kokkuleppe sõlmimine vastab tema tõelisele tahtele. Kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Kriminaalasjas kogutud tõendid annavad aluse mõista süüdi ning karistada D.J-i
Ka muud kokkuleppe tingimused, s.o menetluskulud vastavad seaduse nõuetele. Vastavalt sõlmitud kokkuleppele kuulub D.J-ilt KrMS § 180 alusel väljamõistmisele sundraha summas 1087,50 eurot ja määratud kaitsja kulud 187,20 eurot. Arvestades menetluskulude suurust annab kohus süüdistatavale õiguse tasuda väljamõistetud menetluskulud ühe aasta jooksul alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust. Samuti kohus nõustub kokkuleppes märgitud asitõendi suhtes vastuvõetavate meetmetega. Kohus teeb kohtuotsuse tuginedes eeltoodule ning juhindudes KrMS § 248-249. (allkirjastatud digitaalselt) Astrid Asi kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.