KOHTUMÄÄRUS Kohus Kohtunik Harju Maakohus Kaija Koik Määruse tegemise aeg ja koht 30. oktoober 2025, Tallinn Tsiviilasja number 2-20-15430 Tsiviilasi H.V kohustustest vabastamise menetlus Menetlustoim

) § 130 lg 11 kohaselt loetakse sissetulekuks eelkõige võlgniku töötasu või muud sellesarnast tasu, päevaraha, konkurentsist hoidumise tasu, intellektuaalse omandi üleandmisest või kasutada andmisest saadavat tasu, pensioni, dividende ning kaupa, teenust, loonustasu või rahaliselt hinnatavat soodustust, mida isik on saanud seoses töö- või teenistussuhtega, juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorgani liikmeks olekuga või pikaajalise lepingulise suhtega. 28.5. Seega, kuigi sissetuleku mõiste on

§ 130

lg-te 1 ja 1 1 kohaselt lahtine, tuleneb

§ 130

lg-test 1 ja 11 üheselt, et sissetulekuks on üksnes töötasu ja sellega sarnased (tasu maksmises seisnevad) laekumised (RKTKm 12.08.2018, 2-16-12972, p 22; RKTKm 15.03.2017, 3-2-1-166-16, p 15; RKTKm 11.01.2017, 3-2-1-124-16, p 10; RKTKm 10.06.2015, 3-2-1-62-15, p 15). Muu hulgas on kohtupraktikas sissetulekuks loetud ka enammakstud tulumaksu tagastusnõuet (RKTKm 11.01.2017, 3-2-1-124-16, p 10), töövõimetushüvitist (TlnRnKm 14.08.2024, 2-17-8942/57, p 26-30) ning väljamakseid II pensionisambast (TlnRnKm 11.08.2023, 2-14-61405/76, p 31.3). 28.6. PankrS v.r. § 173 lg 5 kohaselt ei pea võlgnik usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet. Seejuures lähtutakse

§ 132lg-tes 13 sätestatust. Pankr

S v.r. § 173 lg-s 5 sätestatut ületavast osast tuleb PankrS v.r. § 173 lg 4 järgi jätta võlgnikule 25% (vt TlnRnKm 14.08.2024, 2-17-8942/57, p 24; TlnRnKm 15.04.2021, 2-12-33819, p 17.2). 28.7.

§ 132

lg 1 kohaselt sissetulekut ei arestita, kui see ei ületa ühe kuu eest ettenähtud palga alammäära suurust või vastavat osa nädala või päeva sissetulekust.

§ 132

lg 2 järgi, kui võlgnik peab seadusest tulenevalt ülal teist isikut või maksab talle elatist, suureneb mittearestitav summa iga 13 ülalpeetava kohta ühe kolmandiku võrra palga alammäärast kuus.

§ 132

lg 3 järgi mittearestitavat summat ületavast sissetuleku osast võib kuni viie palga alammäära suurusele summale vastavast osast arestida kaks kolmandikku, seda ületavast sissetulekust kogu sissetuleku, tingimusel, et arestitav summa ei ületa kahte kolmandikku kogu sissetulekust. Sätet ei kohaldata, kui sundtäitmisel on elatise nõue. 28.

1. Töölepingu seaduse (TLS) § 29 lg 5 alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse määrustest johtuvalt oli töötasu alammäär
2. a. 584 eurot,
3. a. 654 eurot,
4. a. 725 eurot,
5. a. 820 eurot ja
6. a. 886 eurot. 28.
7. Perekonnaseaduse (PKS) § 97 p-de 1-3 kohaselt on ülalpidamist õigustatud saama alaealine laps, laps, kes täisealisena omandab põhi-, kesk- või kõrgharidust või õpib kutseõppe tasemeõppes, kuid mitte kauem kui 21aastaseks saamiseni, ning muu abivajav alaneja või üleneja sugulane, kes ei ole võimeline ennast ise ülal pidama. 28.
8. PKS § 100 lg 1 kohaselt ülalpidamist antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatis). Kui selleks on mõjuv põhjus, võib kohustatud isik nõuda, et tal võimaldataks anda ülalpidamist muul viisil. PKS § 100 lg 2 kohaselt alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. 28.11.

§ 132

lg 2 ja PKS § 100 lg 2 viitavad ülalpidamiskohustusele, mis peaks reaalselt toimuma olevikus. Tegemist ei ole võlgniku abstraktse õigusega oma sissetuleku suurendamiseks täiendava arestivaba miinimumi näol ülalpidamine või elatise maksmine peavad reaalselt aset leidma. Kui tõendatud ei ole, et võlgnik täidaks seadusest tulenevat ülalpidamiskohustust laste ees, ei pea ülalpeetavaid mittearestitava sissetuleku arvutamisel arvestama (vt TlnRnKm 18.11.2024, 2-24-2824/10, p 9). 28.

1. Rahvastikuregistri andmetest nähtuvalt on võlgnikul üks laps sünnikuupäevaga 05.12.
2. Võlgniku selgituse kohaselt võlgnik ülalpeetavale elatist ei maksa, laps viibib võlgnikuga suviti, koolivaheaegadel ja nädalavahetustel, mil lapse ülalpidamise kulud kannavad võlgniku pereliikmed (dtl 465, ajamärk 00:30:31 – 00:31:52). 28.
3. Arvestades eeltoodut ning võlgniku esitatud selgitustest järelduvat ülalpidamise andmise määra ja episoodilisust ning ülalpidamiskohustuse täitmist puudutavate tõendite puudumist, ei ole kohtu hinnangul põhjendatud võlgniku mittearestitava sissetuleku arvutamisel arvestada ülalpeetava olemasoluga. 28.
4. Eeltoodust johtuvalt oli võlgniku mittearestitava tulu osa PankrS § 173 lg 5 ja

§ 132lg-te 1 ja 2 järgi 2021.

a. 584 eurot,

1. a. 654 eurot,
2. a. 725 eurot,
3. a. 820 eurot ja
4. a. 886 eurot. 28.
5. Mittearestitavat tulu ületavast osast pidi võlgnik PankrS v.r. § 173 lg-te 4 ja 5 järgi koosmõjus

§ 132

lg-ga 3 võlausaldajatele üle andma ⅔, millest omakorda 25 % pidi jääma võlgnikule. Seega pidi võlgnik andma võlausaldajatele üle

§ 132lg-tes 1 ja 2 sätestatud mittearestitavat sissetulekut ületavast sissetulekust kokku ½ (vt Tln

RnKm 14.08.2024, 2-1714 8942/57, p 26.1; TlnRnKm 15.04.2021, 2-12-33819, p 17.2). Juhul, kui võlgniku tulu ületab mõnes kuus viiekordset alampalga määra, tuleb loovutamisele kuuluva tulu suurus siiski leida tehte (võlgniku tulu – võlgniku mittearestitav tulu - (võlgniku tulu x 1/3)) x 0,75 abil. 28.

1. Kohtu kogutud võlgniku arvelduskonto väljavõttelt (dtl 429 jj) ning E.K.H maksuandmete tõendist (dtl 443-444) nähtub, et võlgnik on saanud tulu
2. a. septembris summas 3129,78 eurot,
3. a. septembris 266,62 eurot, oktoobris 713,23 eurot, novembris 713,23 eurot ja detsembris 713,23 eurot,
4. a. jaanuaris 349,46 eurot, veebruaris 281,79 eurot ja mais 79,90 eurot ning
5. a. märtsis 1000 eurot, mais 1864,19 eurot ja augustis 71,63 eurot. 28.
6. Seega tehte ((võlgniku tulu - võlgniku mittearestitav tulu)/2) ning kuul, mil võlgniku tulu ületas viiekordset alampalga määra tehte (võlgniku tulu – võlgniku mittearestitav tulu - (võlgniku tulu x 1/3)) x 0,75) kohaselt pidi võlgnik võlausaldajatele tulu loovutama alljärgnevalt:
7. a. septembris 1272,89 eurot,
8. a. oktoobris 29,62 eurot, novembris 29,62 eurot ja detsembris 29,62 eurot,
9. a. märtsis 90 eurot ja mais 522,10 eurot. Kokku pidanuks võlgnik kohustustest vabastamise menetluse kestel oma tulu loovutama vähemalt summas 1973,83 eurot. 28.
10. Võlgnik avaldas 20.10.2025 ärakuulamisel, et on kohustustest vabastamise menetluse kestel saanud ka mitteametlikku tulu, mida ta ei ole aruannetes kajastanud ning mille suurust või suurusjärku võlgnik välja tuua ei osanud (dtl 463, ajamärk 00:06:01 – 00:07:04). Seetõttu ei saa välistada, et loovutamisele kuuluva tulu suurus on veelgi suurem. 28.
11. Võlausaldajate vastustest nähtuvalt on oma nõude saanud 159,93 euro ulatuses rahuldatud üksnes Eesti Vabariik E.K.H kaudu tulenevalt 22.03.2023 tasaarvestusest
12. a. eest enamtasutud tulumaksu tagastamise nõudega (dtl 306-310, 503-506). 28.
13. Arvestades eeltoodud andmeid, on võlgnik rikkunud tulu loovutamise kohustust. 28.
14. Kohtu hinnangul on võlgnik rikkunud tulu loovutamise kohustust vähemalt osaliselt raskelt süüliselt. 28.
15. Asja materjalidest nähtuvalt on võlgnikule tema kohustusi selgitatud standardvormis 31.05.2021 kohtumääruses (dtl 147). Täiendavalt on võlgnikule tema kohustusi selgitatud koos 31.05.2021 kohtumäärusega võlgnikule edastatud selgitustes kohustustest vabastamise menetluses (dtl 134), mis on võlgnikule avaliku e-toimiku vahendusel kätte toimetatud 14.06.
16. Viimatinimetatud selgituses tõi kohus välja, kuidas loovutamisele kuuluva tulu suurus välja arvutada. Kohus ei selgitanud aga, milliseid tulusid tuleks käsitleda töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tuluna. 28.
17. Kohtu hinnangul on loovutamisele kuuluva tulu määratlemine ja loovutamisele kuuluva tulu väljaarvutamine piisavalt keerulised. Standardvormis kohtumääruse või kirja sisu ei ole võlgnikule tema kohustuste selgitamiseks piisav olukorras, kus võlgnik on füüsiline isik, kes on samal ajal ise määratud ka usaldusisikuks (TlnRnKm 14.08.2024, 2-17-8942/57, p 35). 15 28.
18. Asja materjalidest nähtuvalt ei ole ei kohus ega võlausaldajad teinud võlgnikule menetluse kestel etteheiteid loovutuskohustuse täitmise osas, etteheited on puudutanud teabe andmise kohustust ja mõistlikult tulutoova tegevusega tegelemise kohustust. 28.
19. Kohtu hinnangul ei saa õigusteadmisteta võlgnikult ilma kohtu vastavate selgitusteta eeldada teadlikkust asjaolust, et kohtupraktikas on võlgniku sissetulekuks loetud ka enammakstud tulumaksu tagastusnõuet (RKTKm 11.01.2017, 3-2-1-124-16, p 10), töövõimetushüvitist (TlnRnKm 14.08.2024, 2-17-8942/57, p 26-30) ning väljamakseid II pensionisambast (TlnRnKm 11.08.2023, 2-14-61405/76, p 31.3), ning et vastavaid laekumisi tuleb loovutuskohustuse täitmisel arvesse võtta. Seetõttu ei ole alust arvata, et võlgnik oleks vastavas osas tulu loovutamata jätnud raskest hooletusest. 28.
20. Arvestades, et kohus ei selgitanud võlgnikule seda, et loovutuskohustuse täitmist hinnatakse kuupõhiselt, ei saa õigusteadmisteta võlgnikult ilma kohtu vastavate selgitusteta eeldada teadlikkust ka asjaolust, et tal tulnuks nendel vähestel kuudel, mil tema tulu ületas piirmäära, millest alates see kuulub loovutamisele, tulu loovutada vaatamata sellele, et nendele kuudele eelnevatel ja järgnevatel perioodidel võlgnikul mistahes sissetulek puudus ning üksikutel kuudel saadud suurem tulu oli tõenäoliselt vajalik äraelamiseks. 28.
21. Eeltoodud asjaolusid ja kaalutlusi arvestades ei ole võlgnik kohtu hinnangul jätnud tulu loovutamata raskelt hooletult. Ka ei ole alust arvata, et võlgnik oleks seda teinud tahtlikult. 28.
22. Kuivõrd loovutuskohustuse rikkumise tõttu on võlausaldajatel jäänud saamata väljamaksed, millele neil olnuks õigus, on võlgnik loovutuskohustust rikkudes kahjustanud ka võlausaldajate huve. 28.
23. Kuivõrd võlgnik ei rikkunud loovutuskohustust raskelt süüliselt, ei esine loovutuskohustuse rikkumise osas PankrS v.r. § 175 lg 2 p-s 2 sätestatud alust keelduda võlgniku kohustustest vabastamisest.
24. Eeltoodust tulenevalt ja lähtuvalt PankrS v.r. § 175 lg 2 p-st 2 kohus jätab rahuldamata võlgniku taotluse ja keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast.
25. PankrS v.r. § 175 lg 7 alusel avaldab kohus teate võlgniku kohustustest vabastamata jätmise määruse kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded.
26. PankrS v.r. § 175 lg 8 alusel kohus lõpetab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse.
27. PankrS. v.r. § 172 lg 4 kohaselt vabastab kohus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpetamisel usaldusisiku. Lähtuvalt eeltoodust vabastab kohus usaldusisiku tema kohustuste täitmisest.
28. Tegemist on määrusega, mistõttu menetlust lõpetava jaotab kohus ka 16 menetluskulud. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 172 lg 1 järgi kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Kohus jätab TsMS § 172 lg 1 teise lause alusel kohustustest vabastamise menetluse kulud võlgniku kanda, v.a võlausaldajate menetluskulud, mis jäävad võlausaldajate endi kanda. Kohtutoimikust ei nähtu hüvitatavate menetluskulude tekkimist, mistõttu hüvitamisele kuuluvad menetluskulud puuduvad. (allkirjastatud digitaalselt) Kaija Koik kohtunik 17