Obsah (6)

§ 123§ 133§ 29§ 30§ 87§ 9

4-25-3130 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Otsuse tegemise aeg ja koht Väärteoasja number Kohtunik Kohtuistungi sekretär Väärteoasi Harju Maakohus 13. oktoobril 2025, Tallinnas 4-25-3130 (2315,2

) § 132 p-st 1 ja §-dest 133-134 maakohus otsustas:

1. Jätta muutmata Politsei – ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Lääne - Harju politseijaoskonna menetlustalituse kohtuesindusgrupi eriasjade uurija R.C 29.07.2025 otsus väärteoasjas nr 2315,25,006299, millisega Siim Looritsat karistati 207 lg 1 ja 227 lg 2 järgi, KarS § 63 lg 1 juhindudes LS § 227 lg 2 alusel mootorsõiduki juhtimisõiguse ära võtmisega 3 kuuks.
2. Siim Looritsale jõustumisel. määratud karistus pööratakse täitmisele kohtuotsuse
3. Liiklusseaduse § 127 kohaselt tuleb menetlusalusel isikul loovutada juhiluba viie tööpäeva jooksul pärast kohtuotsuse jõustumist Transpordiametile.
4. Väärteoasja materjalide juures olev digitaalne andmekandja ja sellel olev teave kohtuotsuse jõustumisel jätta väärteoasja materjalide juurde.
5. Jätta menetlusaluse isiku Siim Loorits Harju Maakohtule 14.08.2025 esitatud kaebus rahuldamata.
6. Kohtuotsus edastada kaebuse esitajale ja kohtuvälisele menetlejale. EDASIKAEBAMISE KORD Kohtuotsus on kuulutatud lõpposana. Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsiooni Riigikohtule menetlusalune isik advokaadist kaitsja vahendusel, kohtuväline menetleja ise või tema advokaadist esindaja. Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama Harju Maakohtule seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest. Kassatsiooniteatise saamisel on põhistusi sisaldav tervikotsus kättesaadav Harju Maakohtu kantseleis
7. novembril
8. Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Vaidlustatud otsus: Politsei – ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Lääne - Harju politseijaoskonna menetlustalituse kohtuesindusgrupi eriasjade uurija R.C 29.07.2025 otsusega nr 2315,25,006299 karistati Siim Looritsat (Loorits) mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega 3 kuuks selles, et tema 5.07.2025 kell 00.34, Järvevana tee, Veereni tn ja Siduri tn 9 maja vahel suunaga Siduri tn maja poole, Tallinnas, Harju maakonnas juhtis mootorsõidukit kiirusega 104+/- km/h. Suurim lubatud sõidukiirus sellel teelõigul oli 70 km/h. Siim Loorits ületas lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 30 km/h. Samuti tema juhtis mootorsõidukit, mis ei olnud tähtaegselt läbinud tehnonõuetele vastavuse kontrolli. Läbimata oli alates 31.01.
9. Sellisel viisil käitudes eiras menetlusalune isik rikkus LS § - de 50 lg 5 p 3 ja § 73 lg 2 nõudeid, pannes toime LS § 227 lg 2 ja § 207 lg 1 järgi kvalifitseeritud väärteod. Kohtule esitatud kaebuse sisu: Eelpool märgitud väärteootsuse peale esitas menetlusalune isik Siim Loorits Harju Maakohtule 14.08.2025 kaebuse. Kaebuses märkis Siim Loorits, et ta tunnistab väärtegude toimepanemist, kahetseb oma tegusid ja palub kohtult leebemat karistust, lubades tulevikuks olla kuulekam liikleja. Siim Loorits selgitas kaebuses, et mootorsõiduki juhtimise õigust vajab ta igapäevaselt, sellest sõltub tema majanduslik jätkusuutlikus. Oli talle etteheidetud väärteo toimepanemise ajal teel X OÜ remonditöökotta ning olemas on ka tunnistaja, kes seda fakti kinnitada võiks. Samuti palus ta kohtul arvestada asjaolu, et ta kasvatab üksi oma 6 aastat poega ning nüüdseks on tal olemas kehtiv tehnoülevaatlus. Menetlus maakohus: Väärteoasja arutati kaebemenetluses 22.09.2025 toimunud avalikul kohtuistungil, Siim Loorits jäi kohtule esitatud kaebuse juurde ning selgitas, et tema alustas sõitu XXX 1-st, liikudes punktist A punkti B. Punktiks B oli X, Teemeistri tn 2, Laagris. Eelnevalt enne möödasõitu sõitis ta 70-ga selles alas, kuna vasakult poolt rida lõpeb ära ja ta hakkas reastuma paremasse ritta, siis eesolev sõiduk tegi katkendliku äkilise pidurduse, mille tõttu ta reastus bussiritta ja, et sellest olukorrast, välja tulla ning enda ja teiste turvalisuse huvides lisas ta gaasi ja seetõttu ületas sõidukiirust. Kaebuse esitaja märkis, et politsei ei küsinud ta käest mitte kordagi, et miks ta ületas kiirust vaid kohe küsiti, et kas ta sai aru, mida ta rikkus. Politseile ta kinnitas, et ületas kiirust. Kinnitab ta seda, et kui ta bussirajal liikus, siis ta oma sõiduki kiirust ei vaadanud, aga ta tajus, et sõitis lubatust suurema kiirusega, kuid tegi seda seetõttu, et vältida liiklusohtlikku olukorda. Sõidukit liigutas ta selle põhimõttega, et viia seda järjekordselt remonditöökotta, kuna pidurid oli vaja korda teha ülevaatuse jaoks. Sõiduk, millisega ta sõitis, on rohkem hobisõiduk, mitte igapäeva kasutuseks ja seda on ta eelnevalt täpselt samamoodi liigutanud punktist A punkti B ilma kehtiva tehnoülevaatuseta. Sõiduki viis ta remonditöökotta öösel, sest muidu teostatakse seal remonditöid päevasel ajal tavaklientidele. Seda, et sõidukil ei olnud kehtivat tehnoülevaatust ta teadis, kuid see ei olnud tal tahtlik rikkumine. 2 Kaebuse esitaja Siim Loorits kahetses oma tegu ja märkides, et seda tegu ta ei oleks saanud vältida, sest bussirada hakkas ära lõppema. Liiklejaid ta ohtu seada ei tahtnud, juhtimiskogemus on tal olemas. Kohtuvälise menetleja esindaja T R märkis, et kohtuväline menetleja kaebust õigeks ei võta. Kohtuliku uurimise käigus kohus uuris ja avaldas järgmisi tõendeid ja nimelt kohtutoimikust tl 4-8, õiend rahvastikuregistrist, originaaltoimikust väärteoprotokolli, kiirusmõõturi kasutamise protokolli koos andmete väljatrükiga, kiirusmõõturi taatlustunnistuse koos digiallkirjalehega, tõendit J A poolt pädeva mõõtja koolituse läbimise kohta koos digitaalallkirjalehega, sõiduki taustakontrolli andmeid 4 lehel sõiduki Dodge Challengeri suhtes, detailandmete päringut isiku kohta politseiasutustele Siim Looritsa suhtes, kaebuse esitaja suhtes väljastatud karistusregistri väljatrükki ja kõne all olevas väärteoasjas tehtud väärteootsust koos digiallkirjalehega. Kohtulike vaidluste käigus kaebuse esitaja taotles kohtult temale määratud karistuse tühistamist, märkides, et lube on tal vaja seetõttu, et ta teeb juhutöid, tal on vaja liikuda erinevate objektide vahel. Kohtuvälise menetleja esindaja asus seisukohale, et otsust tehes ei ole rikutud väärteo ega materiaalõiguse norme. Lubatud sõidukiiruse ületamine on keelatud mistahes põhjustel. Menetlusalune isik on ka varasemalt korduvalt liiklusalaste õigusrikkumiste eest karistatud, tal on kolm kehtivat väärteokaristust lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest. Varasemalt on isikut karistatud rahatrahvidega, milliste määramine ei ole mõju avaldanud, isik jätkab õigusrikkumiste toimepanemist. Menetleja poolt määratud karistus on proportsionaalne toime pandud rikkumistega, seetõttu tuleb kaebus jätta rahuldamata. Kohtuotsuse motiivid: Kohus, tutvunud esitatud kaebusega, väärteoasjas kogutud materjalidega, ära kuulanud menetlusosaliste seisukohad, uurinud kirjalikke tõendeid, asub seisukohale, et Siim Looritsa poolt kohtule esitatud kaebus tema suhtes LS § 227 lg 2 alusel määratud karistuse mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmine 3 kuuks tühistamiseks on alusetu, kaebus rahuldamisele ei kuulu ja seda alljärgnevatel põhjendustel.

§ 123

lg 2 kohaselt arutab kohus väärteoasja täies ulatuses (ab ovo), sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid.

§ 133

kohaselt peab kohus välja selgitama, kas ei esine väärteoasjas

§ 29

sätestatud väärteomenetlust välistavaid asjaolusid (p 1), kas leidis aset tegu, milles menetlusalust isikut süüdistatakse (p 2), kas teo on toime pannud menetlusalune isik (p 3), kas tegu on väärtegu ning kas see on õigesti kvalifitseeritud (p 4), kas karistus väärteo eest määrati selleks pädeva kohtuvälise menetleja poolt (p 5), kas väärteo menetlemisel kohtuvälise menetleja poolt on järgitud väärteomenetlusõigust (p 6), kas menetlusalusele isikule karistuse määramine on toimunud kooskõlas karistuse kohaldamise alustega (p 7), kas väärteomenetlus ei kuulu lõpetamisele

§ 30

sätestatud alustel (p 8) ning kas lõpetada väärteomenetlus ja kohaldada karistusseadustiku §-s 87 sätestatud alaealisele kohaldatavaid mõjutusvahendeid või anda väärteoasja materjalid üle alaealiste komisjonile (p 9), kuidas lahendada taotlus hüvitada süüteomenetluses tekitatud kahju süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise seaduse kohaselt (p 10).

§ 87

kohaselt on kohus väärteoasja arutamisel rangelt seotud väärteoprotokolli kantud teokirjeldusega ning tal puudub õigus ise tuvastada väärteoprotokollis kajastamata koosseisulisi asjaolusid Antud juhul inkrimineeritakse menetlusalusele isikule LS – des § 207 lg 1 ja 227 lg 2 ettenähtud süütegude toimepanemist. Siim Loorits suhtes on kohaldatud üldmenetlust. 3 Menetluse senine käik on olnud järgnev. 5.07.202 koostas patrullpolitseinik A.J väärteoprotokolli, mille kohaselt juhtis Siim Loorits 5.07.2025 kella 00.34 ajal mootorsõidukit Dodge Challenger reg nr xxx Harju maakonnas, Tallinnas, Järvevana teel Veereni tn ja Siduri tn 9 maja vahel, Siduri tn 9 maja suunas kiirusega 104 km/h +/- 4 km/h, lubatud sõidukiirus antud teelõigul oli 70 km/h, seega ületas lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 30 km/h. Samuti Siim Loorits juhtis mootorsõidukit, mis ei olnud tähtaegselt läbinud tehnonõuetele vastavuse kontrolli, läbimata oli alates 31.01.

1. Oma sellise tegevusega Siim Loorits rikkus LS -de § 50 lg 5 p 3 ja § 73 lg 2 nõudeid, pannes toime väärteod, millised on kvalifitseeritavad LS § - de 227 lg 2 ja § 207 lg 1 järgi. 29.07.2025 koostas eriasjade uurija R.C üldmenetluse otsuse, milles leidis, et Siim Loorits on toime pannud talle väärteoprotokollis etteheidetavad rikkumised ja lähtudes KarS § 63 lg 1 sätetest määras menetlusalusele isikule karistuseks LS § 227 lg 2 alusel juhtimisõiguse äravõtmise 3 kuuks. Menetlusalune isik Siim Loorits kohtuvälise menetleja otsusega ei nõustunud ja esitas 14.08.2025 Harju maakohtule kaebuse, milles palub kohtuvälise menetleja tehtud otsus tühistada ja teha uus otsus, määrates talle kergem karistus, kui seda on mootorsõiduki juhtimisõiguse ära võtmine. Kohus asub seisukohale, antud hetkel puudub vaidlus selle üle, Siim Loorits juhtis mootorsõidukit Dodge Challenger reg nr xxx 5.07.2025 kell 00.34 ajal Harju maakonnas, Tallinnas, Järvevana teel, Veerenni tn ja Siduri tn 9 maja vahel, Siduri tn 9 maja suunas kiirusega 104 +/- 4 km/h. Suurim lubatud sõidukiirus antud teelõigul on 70 km/h, mis tähendab, et menetlusalune isik ületas suurimat lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 30 km/h. Mõõteseaduse § 5 lg 1 p 1 kohaselt on mõõtetulemuse jälgitavus tõendatud kui mõõtmisel kasutatakse taadeldud mõõtevahendit ja mõõtmise on teinud pädev mõõtja, kes on akrediteeritud või erialaselt pädevaks mõõtjaks tunnistatud, järgides asjakohast mõõtemetoodikat. Väärteoasja materjalide hulka lisatud dokumentidest nähtuvalt on kiirust mõõtnud politseiametnik J. A läbinud tööalaselt pädeva mõõtja koolituse 8.11.2022 ja omab õigust kasutada laser ja radar kiirusemõõtmeseadmeid s.t mh kiirusemõõteseadet LaserCam 4 seerianumbriga LE0825, millisega mõõdeti ka Siim Looritsa poolt juhitud sõiduki kiirust 5.07.2025 kella 00.34 ajal. Kiirusmõõteseade oli taadeldud ning tehniliselt korras. Kohtul puuduvad andmed selle kohta, et kiiruse mõõtmisel ei oleks järgitud mõõteseadme kasutamisel mõõtemetoodikat. Seega asub kohus seisukohale, et saadud mõõtetulemus on õige ja tõendatud. LS § 50 lõige 5 p 3 sätestab, et juht ei tohi sõita kiiremini liikluskorraldusvahendiga lubatud kiirusest. Kohtuvälises menetluses on menetlusalune isik põhjendanud lubatud suurima sõidukiiruse ületamist sellega, et tekkinud oli liiklusohtlik olukord, tema ees liikunud sõiduk tegi äkilise pidurduse ja tema taga tuli veel sõidukeid, siis ta pidi reastuma bussiritta ja kuna rida hakkas lõppema, siis pidi ta kiirust veelgi lisama. Samuti on Siim Loorits kohtus kinnitanud, et ta sai aru, et ületab lubatud sõidukiirust ja liikudes bussirajal ta seda kiirust ei jälginud. Vaatamata kaebuse esitaja ausale ülestunnistusele, et tema ei jälginud tegelikult oma sõiduki sõidukiirust ja, et ta tajus seda, et ületab lubatud sõidukiirust kohus ei pea piisavaks temale kohtuvälise menetleja poolt määratud karistuse tühistamiseks. Kohus leiab, et menetlusaluse isiku arusaamad liikluskorraldusvahendite kehtivusest ja tähendusest on puudulikud. Kohus asub seisukohale, et juhul, kui liikluskorraldusvahendiga on kehtestatud sõidukiiruse piirang, siis tuleb ka sellest lähtuda. Kui liikluskorraldusvahendil ei ole kehtivuse kohta lisatud lisatahvlit päevade või kellaaegade kohta, siis kehtib see 4 liikluskorraldusvahendil märgitud piirang ööpäevaringselt ja sõltumata ilmast, nähtavusest, liiklustihedusest või muust asjaolust. Tähtsust ei ole ka sellel, kus politsei kiirust mõõtis, sest kui liikluskorraldusvahendiga on kehtestatud lubatud suurim sõidukiirus 70 km/h, mis kehtib alates liikluskorraldusvahendi asukohast kuni järgmise liikluskorraldusvahendi asukohani, siis tuleb sellest ka lähtuda. Samamoodi ei ole tähtsust sellel, kas on öö või päev, piirang kehtib samamoodi ööpäevaringselt ega saa olla sõltuvuses sellest, mida juht parasjagu arvab liiklusohutuse kohta. Kui on teelõigul kehtestatud sõidukiiruse piirang 70 km/h, siis tulebki sellest piirangust lähtuda, mitte lähtuda sellest, et öisel ajal võib olla lubatud suurimat sõidukiirust ületades kedagi ju ohtu ei seata. Kohus asub seisukohale, et menetlusalune isik tõlgendab liiklusnõudeid endale sobivalt, kuid ei saa aru piirangu kehtestamise vajadusest ja tähendusest. Võttes arvesse menetlusaluse enda kohtus antud ütlusi selle kohta, et ta ise tajus kiiruse ületamist ja ei jälginud sõiduki kiirust, saab järeldada, et lubatud sõidukiiruse ületamine sellises määras sai olla vaid eesmärgipärane ja teadlik tegevus. Kuivõrd suurim lubatud sõidukiirus antud teelõigul oli 70 kilomeetrit tunnis, siis tuleb asuda seisukohale, et juhtides mootorsõidukit kiirusega 104 +/- 4 km/h rikkus Siim Loorits LS § 50 lõige 5 p 3 nõudeid ja talle etteheidetav tegu on õigesti kvalifitseeritud LS § 227 lg 2 järgi. Samuti puudub vaidlus selle üle, et menetlusaluse isiku juhitud mootorsõiduk Dodge Challenger reg nr xxx ei olnud 5.07.2025 tähtaegselt läbinud tehnonõuetele vastavuse kontrolli. Märgitud fakti on kinnitanud nii kaebus esitaja ja samuti toetab märgitud teadmist väärteoasja materjalide juures olev sõiduki taustkontrolli infoandmed. Märgitud tõendist sisalduvast teabest nähtub, et kaebuse esitaja juhitud sõiduki tehnoülevaatus kehtis kuni 31.01.
2. Menetlusaluse isiku juhitud sõiduk peatati 5.07.2025 kell 00.34 ning sõiduki andmete kontrollimisel ilmnes, et sõiduk ei olnud läbinud tähtaegselt tehnonõuetele vastavuse kontrolli. Sõiduki andmetest nähtuvalt kehtis eelmine teohnonõuetele vastavuse kontrolli tulemus kuni 31.01.
3. Seega pidanuks menetlusalune isik esitama sõiduki tehnonõuetele vastavuse kontrolli hiljemalt 31.01.2025, kuid menetlusalune isik jättis selle tegemata. Kohtus on Siim Loorits selgitanud, et sõiduk, millisega tema sõitis oli hobisõiduk ja kuna ta oli sellega liikumas remonditöökotta, siis ta teab, et võib selliselt liigutada punktis A punkti B. Kohus Siim Loorits sellekohaseid väiteid, et tema oli 5.07.2025 öösel kell 00.34 liikumas remonditöökotta eluliselt usutavaks ei pea, vaid leiab, et need on antud kaebuse esitaja poolt eesmärgiga vabaneda võimalikust väärteovastutusest. Siim Loorits on ise kohtus kinnitanud, et ta on ka varem selliselt sõidukit liigutanud, kui tehnoülevaatus puudub. Kohus on veendumusel, et ka 5.07.2025 oli menetlusalusele isikule teada, et sõidukil ei ole teostatud tehnonõuetele vastavuse kontrolli, tal oli olnud piisavalt võimalusi täita seda kohustust varem, kuid ta ei teinud seda. Kohus märgib, et kui juht tahab sõidukit kasutada, siis peab ta ka hoolitsema selle eest, et see kasutatav sõiduk võib osaleda liikluses. Kui sõiduki kasutaja seda teha ei soovi, siis peab ta arvestama ka võimalike tagajärgedega, sh võimaliku karistusega. Kohus leiab, et menetlusalune isik rikkus LS § 73 lg 2 sätestatud kohustust ja pani LS § 207 lg 1 ettenähtud väärteo toime teadlikult, olles teadlik nii tehnonõuetele vastavuse kontrolliks esitamise tähtajast, kui ka selle tähtaja ületamisest. Seega on asjakohane menetlusalusele isikule ette heita LS § 73 lg 2 rikkumist, millise sätte kohaselt liikluses kasutatav mootorsõiduk ja selle haagis peavad olema läbinud tähtaegselt tehnonõuetele vastavuse kontrolli ja LS § 207 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemist. Eeltoodust tulenevalt on tuvastatud, et menetlusalune isik rikkus LS § 50 lg 5 p 3 ja § 73 lg 2 nõudeid, pannes seega toime LS § 227 lg 2 ja § 207 lg 1 järgi on õiged. Kuna LS § 207 lg 1 ja 5 § 227 lg 2 järgi kvalifitseeritud väärteod. Samuti on tuvastatud, et menetlusaluse isiku poolt on väärteod toime pandud ühe jätkuva teoga, ning temale karistuse mõistmine KarS § 63 lg 1 alusel raskeima väärteo, ehk LS § 227 lg 2 alusel on põhjendatud. Vaidlustatud otsusest nähtuvalt määras menetlusalusele isikule karistuse Politsei - ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Lääne - Harju politseijaoskonna menetlustalituse kohtuesindusgrupi eriasjade uurija, kes on täidesaatva riigivõimu volitustega asutuse ametnik

§ 9

p 1 ja § 10 lg 1 mõttes ning vaidlustatud otsuse koostaja on pädev otsust koostama (§ 133 p 5). Väärteoasja materjalidest ei ilmnenud, et kohtuväline menetleja oleks kohtuvälises menetluses väärteoasja menetledes või otsust koostades jätnud järgimata väärteomenetlusõiguse nõudeid (§ 133 p 6). Vastavalt KarS § 56 lg 1 sätetele on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt tuvastatakse kõigepealt menetlusaluse isiku süü suurus ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. Sellele järgnevalt arvestatakse eri- ja üldpreventiivseid eesmärke. Seadusandja on LS § 227 lg 2 ettenähtud väärteo toimepanemise eest s.o suurima sõidukiiruse ületamise eest 21 - 40 kilomeetrit tunnis, ette näinud karistuseks rahatrahvi kuni 100 trahviühikut või mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmise 6 kuuks. Lisaks sellele on LS § 227 lg 5 p 1 kohaselt võimalik kohaldada lisakaristusena mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmist ühest kuni kolme kuuni. LS § 207 lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest on seadusandja ette näinud karistusena rahatrahvi kuni 100 trahviühikut. Siim Looritsale on põhikaristuseks määratud juhtimisõiguse äravõtmine 3 kuuks. Kohtuväline menetleja on hinnanud menetlusaluse isiku süü suurust, tema rikkumiste ohtlikkust ning on arvesse võtnud ka karistuse eri ja üldpreventiivseid eesmärke. Samuti on otsuse tegemisel arvestatud asjaolu, et tegemist on esmase juhiga, kellel on 3 kehtivat väärteokaristust liiklusalaste rikkumiste toimepanemise eest, millised uue rikkumise toimepanemise ajaks ei ole kustunud. Märkimisväärseks on peetud teadmist, et Siim Looritsat on varasemalt korduvalt rahatrahvidega karistatud, kuid need ei ole olnud mõjusaks hoidmaks viimast ära uute liiklusalaste väärtegude toimepanemisest. Kohus asub seisukohale, et kuivõrd menetlusalust isikut on varasemalt juba karistatud samalaadsete rikkumiste toimepanemise eest, kuid rahatrahvid ei ole ilmselgelt mõju avaldanud ning ka isik ei ole enda jaoks nendest järeldusi teinud, siis teiste liiklejate turvalisuse tagamiseks tulebki menetlusalune isik ajutiselt liiklusest kõrvaldada. Juba eelnevalt märgitud menetlusalust isikut karistati LS § 227 lg-s 2 ja § 207 lg-s 1 ettenähtud väärtegude toimepanemise eest KarS § 63 lg 1 ja LS § 227 lg 2 järgi põhikaristusena mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega 3 kuuks. Väärteoasjas kogutud tõenditest, et menetlusalune isik on temale inkrimineeritud teod toime pannud sõidukit juhtides, mistõttu tuleb asuda seisukohale, et need väärteod on toime pandud ühe teoga. Vastavalt KarS § 63 lg 1 sätetele, kui isik on toime pannud ühe teo, mis vastab mitmele eri süüteokoosseisule, siis määratakse või mõistetakse talle üks karistus seadusesätte alusel, mis näeb ette raskeima karistuse. Kuivõrd toimepanduist raskeimat karistust näeb ette LS § 227 lg 2 ettenähtud väärtegu, tuleb karistust kohaldada LS § 227 lg 2 sätestatud sanktsiooni alusel. Seda on kohtuväline menetleja ka teinud. Karistuse määramisel tuleb lisaks ka arvestada võimalusega, et karistus sunniks isikut hoiduma uute süütegude toimepanemisest. Puutuvalt eripreventiivsesse eesmärki peab kohus vajalikuks märkida, et karistusregistri andmete kohaselt on kaebuse esitajal mitmeid kehtivaid liiklusalaste väärtegude toimepanemisega seotud karistusi. Vaatamata sellele, et varasemalt 6 määratud rahatrahvid on menetlusalusel isikul tasutud, ei ole tema karistused kustunud, vaid Siim Loorits jätkab liiklusalaste väärtegude toimepanemist. Seega on menetlusaluse isiku liiklust ohustav käitumine muutunud ajas ohtlikumaks. Kohus leiab, et Siim Looritsa liikluskäitumine viitab üheselt sellele, et varasemad väärteokaristused rahatrahvide näol ei ole sundinud teda liikluses õiguskuulekusele. Seega on rahaline mõjutamine jäänud tagajärjetuks ning kohtu arvates on kohtuväline menetleja õigesti loobunud rahatrahvist, kui tulemuseta jäänud karistusliigist ja eemaldas menetlusaluse isiku liiklusest, kohaldades põhikaristusena mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmist. Seega võiks eeldada, et kohaldatud karistuse liik ja määr mõjutavad menetlusalust isikut edaspidi liikluses õiguskuulekalt käituma, tehes seda arusaamises, et liiklusnõuete jätkuval eiramisel kõrvaldatakse ta taas liiklusest. Karistuse määramisel tuleb lisaks lähtuda ka õiguskorra kaitsmise huvidest ning õiguskorra alla kuulub ka liikluskord. Liikluses on suurima ohu allikaks teistele liiklejatele mootorsõidukijuhid, kes ei täida liikluskorda tagavaid õigusnorme korrektselt. Antud juhul ületas menetlusalune isik liikluskorraldusvahendiga piiratud lubatud sõidukiirust märkimisväärses ulatuses. Seega kiiruse mõõtmine, samuti sõidukijuhtide kinnipidamine ja karistamine peaks tekitama kõigis sõidukijuhtides arusaama piirkiirusest kinnipidamise vajalikkusest. Sellest tulenevalt on oluline ka see, kuidas teised liiklejad tajuvad seda, et lubatud sõidukiirust ületanud, kehtestatud piirangutesse ja teistesse liiklejatesse hoolimatult suhtuvaid juhte ka karistatakse. Seejuures on lubatud suurima sõidukiiruse ületamise puhul tegemist massiliselt toime pandava liiklusalase väärteoga, mille toimepanemise tõkestamiseks kasutab riik erinevaid võimalusi, s.h väärteokaristusi. Selline teadmine teo karistatavusest suurendab ka teiste liiklejate turvatunnet kui nad näevad, et ohtlikult käituvaid kaasliiklejaid karistatakse, s.t sellega täidetakse ka üldpreventiivseid eesmärke. Kohtu hinnangul saab teha järelduse selle kohta, et kohtuvälise menetleja määratud põhikaristus on määratud ettenähtud sanktsioonimäära keskmises määras, mistõttu kohus leiab, et karistuse määramine on toimunud kooskõlas karistamise kohaldamise alustega (p 7) ja süü suurust arvestades puudub ka alus väärteomenetluse lõpetamiseks

§ 30alustel (§ 133 p 8).

Arvestades, et tegemist on lubatud sõidukiiruse ületamisega LS § 227 lg 2 sätestatud vahemiku alumises määras, millise süüteo toimepanemine liikluses on igapäevane ja massiline, ei saa kohus asuda seisukohale, et isiku süü ei ole suur ja väärteomenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi

§ 30tähenduses.

Märkimisväärne on teadmine, et süü kõrval arvestatakse ka karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude olemasolu ning kohtuväline menetleja on seda ka teinud, arvestanud menetlusalusele isikule karistuse määramisel viimase poolt avaldatud kahetsust tehtusse. Väärteoasja materjalidest ja menetlusaluse isiku isikuandmetest nähtuvalt on menetlusaluse isiku puhul tegemist täisealise isikuga, mistõttu puuduvad ka alused väärteomenetluse lõpetamiseks ja alaealisele kohaldatavate mõjutusvahendite kohaldamiseks

§ 133p 9 mõttes.

Menetlusaluse isiku süüd välistavaid ja õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus ka ei tuvastanud. Kõike eelnevat arvesse võttes nõustub kohus kohtuvälise menetleja määratud karistuse liigi ja määraga ning leiab, et karistust võib pidada proportsionaalseks nii isiku süü suurusest kui üldja eripreventiivsetest kaalutlustest lähtuvalt ning arvestab võimalusega, et keskmises määras karistus ja liiklusest eemaldamine sunnib isikut edaspidi hoiduma uute süütegude toimepanemisest ja piirkiirusest kinni pidama. Mis puudutab karistuse liiki, siis on menetlusalune isik märkinud kaebuses, et ta soovib kohaldatud karistuse tühistamist ja leebema karistuse s.t karistusliigi muutmist. Kohus viitab ülalmärgitule, et varasem kohaldatud karistuse liik, s.o rahatrahv ei ole menetlusalust isikut mõjutanud ja menetlusaluse isiku käitumine on muutunud ohtlikumaks. Kaebuses ja kohtus on menetlusaluneisik põhjendatud, et tema teeb juhutöid vajab töö tegemiseks igapäevaselt juhtimisõigust, ta kasvatab üksi last ja ta satuks raskesse majanduslikku olukorda. Kohus asub 7 seisukohale, et kaebuse esitaja sellekohased selgitused tuleb jätta tähelepanuta, sest antud asjaolud olid menetlusalusele isikule teada ka sel hetkel, kui ta liiklusalaseid väärtegusid toime pani, kuid need asjaolud ei olnud tema jaoks piisavad, et väärtegude toimepanemisest hoiduda. Märgitu tähendab, et Siim Loorits oli teadlik sellest, et juhtimisõigus on talle vajalik. Pannes väärtegusid toime teadlikult, pidi menetlusalune isik pidama võimalikuks, et teda uuesti karistatakse. Seega ei saanud kaebuse esitajale järjekordse karistuse saabumine olla üllatuseks. Samamoodi ei saanud talle olla üllatuseks ka see, et kohtuväline menetleja loobub rahatrahvi kohaldamisest, sest tema karistusandmetest on näha, et rahatrahv teda ei mõjuta. Kohus on seisukohal, et isik peab tegema kõik enesest oleneva, et tema olukord tema enese tahtliku süülise käitumise tõttu ei halveneks. Seega saanuks menetlusalune isik säilitada väärteo toimepanemisele eelnenud olukorra vaid juhul, kui ta oleks hoidunud temale inkrimineeritud järjekordsete väärtegude toimepanemisest. Teadmine, et menetlusalusele isikule on juhtimisõigus vajalik, ei tekkinud menetlusalusel isikul pärast väärteootsuse kättesaamist, vaid see teadmine oli tal oluliselt varem. Kokkuvõtvalt asub kohus seisukohale, et kaebuse lahendamisel ei ilmnenud menetlus- või materiaalõiguse ebaõiget kohaldamist ning ka kaebuse argumentides ei osutatud sellistele minetustele, millega kaasneks või võiks kaasneda kohtuvälise menetleja otsuse muutmine või tühistamine. Seega puudub õiguslik alus kohtuvälise menetleja seadusliku ja põhjendatud otsuse muutmiseks või tühistamiseks ning esitatud kaebus tuleb jätta rahuldamata. Kohtunik Katre Poljakova (allkirjastatud digitaalselt) 8