Obsah (5)

§ 424§ 73§ 78§ 50§ 329

1-20-5102 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 17. juuli 2020, Narva kohtumaja Kriminaalasja number 1-20-5102 (20233000679) Kohtunik Heili Sepp Kohtuistungi

§ 424

lg 1 järgi, kokkuleppemenetluses, kiirmenetluse sätete järgi Prokurör Viru Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Ragnar Plistkin Süüdistatav J.V Kaitsja Kohtuistungi toimumise aeg RESOLUTSIOON ik XXX, elukoht xxx ; määratlemata kodakondsus; xxx; emakeel vene keel; töökoht xxx; kriminaalkorras 2-l korral karistatud; tõkendit ei ole kohaldatud J.V Belugin (kohtumenetluses ei osalenud) 17.07.2020 Juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku §-dest 248-249, 2561 ja 2565 lg 1 p 2, lg 2 maakohus otsustas: Tunnistada J.V süüdi

§ 424lg 1 järgi ja mõista talle karistuseks 8 (kaheksa) kuud vangistust.

Jätta

§ 73

lg 1 ja 3 alusel mõistetud vangistus täitmisele pööramata, kui J.V ei pane 2 (kahe) aasta ja 6 (kuu) kuulise pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu.

§ 78

p 1 alusel hakkab katseaeg kulgema kohtuotsuse kuulutamisest, s.o alates 17.07.2020. Kohtuotsuse jõustumisel võtta

§ 50

lg 3 ja § 424 lg 3 alusel J.V-lt 3 (kolmeks) kuuks ära mootorsõiduki juhtimisõigus. Liiklusseaduse § 127 kohaselt kohustub J.V 5 (viie) tööpäeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest loovutama oma juhiloa Maanteeametile. Kui süüdistatav jätab juhiloa loovutamata, on tema suhtes võimalik rakendada liiklusseaduse § 128 alusel kuni 640 euro suurust sunniraha. Mõista J.V-lt Eesti Vabariigi kasuks välja 438 (nelisada kolmkümmend kaheksa) eurot sundraha vastavalt KrMS § 2565 lg-le 2 ja § 179 lg 1 p-le 2 ning 91 (üheksakümmend üks) eurot ja 71 senti muu menetluskulu (kaitsja J.V Belugini poolt kohtueelses menetluses 1 1-20-5102 osutatud õigusabi kulud summas 54 eurot ja joobeseisundi tuvastamisega seotud kulud summas 37,71 eurot) katteks. KrMS § 180 lg 1 alusel kohustub J.V hüvitama temalt väljamõistetud riigi nõude menetluskulude näol kogusummas 529 (viissada kakskümmend üheksa) eurot ja 71 senti alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest 6 (kuue) kuu jooksul maakohtu otsuses näidatud arvelduskontole. Viitenumbri märkimine on kohustuslik. Menetluskulud tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti arvelduskontole nr EE351010052031000004 SEB pangas, nr EE502200221014193355 SWEDBANK pangas või nr EE401700017002872300 LUMINOR BANK pangas. Maksekorraldusele märkida viitenumber 99920700030173 ning selgitus „J.V , 1-20-5102, kriminaalmenetluse kulud“. Kui rahalised nõuded pole tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Asitõendid elektrooniline andmekandja, s.o DVD+R plaat, ning väljavõte tõendusliku alkomeetri kasutamise tulemusega jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaaltoimiku juurde. Edasikaebamise kord Otsuse peale on õigus esitada apellatsioon Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul seoses kriminaalmenetluse seadustiku

1. peatüki
2. jao või § 339 lõike 1 sätete rikkumisega ning süüdistataval ja kaitsjal ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
3. J.V-d süüdistatakse selles, et tema ta ta 29.05.2020.a kella 23.25 paiku Narvas Võidu prospekt 6 juures juhtis sõiduautot BMW 530D, riikliku reg-märgiga xxx, alkoholi tarvitamisest tingitud joobeseisundis, mis avaldus selles, et J.V ´i ühes grammis veres oli alkoholisisaldus 2,49±0,06 mg/g kohta, seega oli alkoholisisaldus ühes grammis veres mitte väiksem kui 2,43 mg/g (vastavalt joobeseisundi tuvastamise saatekirjale nr 800T). Korrakaitseseaduse § 36 lg 1 kohaselt on joobeseisund alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides. KorS § 36 lg 4 p 1 kohaselt on alkoholijoove joobeseisund. LS § 69 lg 2 p 1 kohaselt loetakse alkoholijoobes olevaks mootorsõidukijuht, trammijuht ja maastikusõidukijuht kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem. Sellise käitumisega rikkus J.V liiklusseaduse § 69 lg-t 1, mille kohaselt ei tohi juht olla joobeseisundis. Sel moel pani J.V toime toime mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis, s.o

§ 424lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

2. Kooskõlas süüdistatava, tema kaitsja ja prokuröri vahel 17.07.2020 sõlmitud kokkuleppega taotleb prokurör kohtus J.V süüdimõistmist

§ 424

lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises ja tema karistamist 8 kuu pikkuse vangistusega.

§ 73

lg-te 1 ja 3 alusel tuleb mõistetud vangistus jätta täielikult täitmisele pööramata, kui J.V ei pane 2 aasta ja 6 kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu.

§ 50

lg 3 ja § 424 lg 3 alusel kohaldada J.V suhtes lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmist 3-ks kuuks. Kokkuleppe kohaselt tuleb mõista J.V-lt Eesti Vabariigi kasuks välja 438 eurot sundraha, 91,71 eurot muu menetluskulu (kaitsja J.V Belugini poolt kohtueelses menetluses osutatud õigusabi kulud summas 54 eurot ja joobeseisundi tuvastamisega seotud kulud summas 37,71 eurot) katteks. KrMS § 180 lg 1 alusel kohustub J.V hüvitama temalt väljamõistetud riigi nõude menetluskulude näol kogusummas 529,71 eurot alates kohtuotsuse jõustumisest 6 kuu aasta jooksul. Prokuratuur selgitas J.V-le , et kuriteo eest mõistetud ja 2 1-20-5102 täitmisele pööratud

§-s 50 sätestatud lisakaristuse täitmisest teadlik kõrvalehoidumine on kuritegu

§ 329järgi.

Asitõendid: elektrooniline andmekandja, s.o DVD+R plaat, ning väljavõte tõendusliku alkomeetri kasutamise tulemusega jäetakse KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaaltoimiku juurde.

1. Kohtuistungil avaldas J.V , et saab sõlmitud kokkuleppest aru ja nõustub kõikide kokkuleppes kajastatud õiguslike järelmitega. Samuti kinnitas ta, et jääb kokkuleppe juurde, andis vabatahtlikult nõusoleku kokkuleppemenetluse kohaldamiseks ning kokkuleppe sõlmimisel avaldas oma tõelist tahet. Süüdistatava soovil ei osalenud kohtuistungil kaitsjat. Prokurör toetas sõlmitud kokkulepet, taotledes kohtult selle kohtuotsusega kinnitamist. MAAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
2. Olles tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja kuulanud ära kohtumenetluse poolte arvamused, on kohus seisukohal, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja kokkuleppe sõlmimine vastab tema tõelisele tahtele. Pooled jäid kohtuistungil kokkuleppe juurde. Kohus leiab, et kokkuleppemenetluses ei ole rikutud KrMS
3. peatüki
4. jao sätteid ning kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse regulatsiooni. Kriminaalasjas kogutud tõendid annavad aluse mõista J.V süüdi

§ 424lg 1 järgi ja mõista talle kokkuleppekohane karistus.

Taotletud karistus vastab süüdistatava süü suurusele ning karistuse eesmärkidele. KrMS § 245 lg 1 p 12 kohaselt on otsustus hüvitamisele kuuluvate menetluskulude kohta kokkuleppemenetluse esemeks ning kokkuleppest nähtuvalt on selles osas ka kokkulepe saavutatud. 5. Sõlmitud kokkuleppega on hõlmatud kõik kokkuleppe olulised osised ning kohtul puudub vajadus ja õiguslik alus toodu osas täiendava seisukoha kujundamiseks. Kohus teeb otsuse eeltoodu alusel ning vastavalt sõlmitud kokkuleppele. /allkirjastatud digitaalselt/ Heili Sepp Kohtunik 3