lg 2 järgi lühimenetluses Prokurör Katrin Tron Süüdistatav R.D Isikukood: XXX; elukoht: xxx; xxx kodakondsus; emakeel: xxx keel; xxx; töökoht: xxx; kahtlustatavana kinni peetud 20.08.2019 kuni 21.08.2019, 12.10.2019 kuni 13.10.2019; karistused kustunud Tõkend elukohast lahkumise keeld alates 13.10.2019 kuni 13.10.2020 Kaitsja Indrek Västrik RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 238 lg 1 p-st 4 ja lg-st 2, §-st 306 ning § 309 lg-st 3 kohus otsustas: 1. Tunnistada R.D süüdi
MS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes R.D-le lõplikuks karistuseks 1 (üks) aasta 1 (üks) kuu ja 10 (kümme) päeva vangistust. 1 1-20-2476 3.
lg 1 alusel arvata R.D karistuse hulka eelvangistuses viibitud aeg 20.08.2019 kuni 21.08.2019, 12.10.2019 kuni 13.10.2019, s.o kokku 4 päeva. Lõplik karistus on 1 (üks) aasta 1 (üks) kuu ja 6 (kuus) päeva vangistust. 4.
lg-te 1, 2 ja 3 ning § 424 lg 4 p 1 alusel pöörata mõistetud karistus täitmisele osaliselt. Koheselt tuleb ära kanda 2 kuud vangistust. Ülejäänud osas, s.o 11 kuud ja 6 päeva vangistust jätta tingimisi kohaldamata tingimusel, et R.D ei pane 1 aasta ja 6 kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab
lg 1 p-des 1-6 ette nähtud kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas: xxx; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.
lg 1 alusel lugeda katseaja kulgemist alates otsuse kuulutamisest.
§-s 75 sätestatud kontrollnõudeid kohaldatakse alates kohtuotsuse jõustumisest.
lg-s 1 sätestatud kontrollnõuete täitmine peatub osaliselt täitmisele pööratud vangistuse kandmise ajaks.
MENETLUSE KÄIK Põhja Ringkonnaprokuratuur edastas 13. aprillil 2020 Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale menetlemiseks lühimenetluses kriminaalasja, kus on esitatud süüdistus R.D-le
Kriminaalasja arutati avalikul kohtuistungil 8. juunil 2020, R.D tunnistas ennast temale esitatud süüdistuses täielikult süüdi ning kahetses toime pandud tegusid. Prokurör taotles R.D süüditunnistamist
Lühimenetluse sätete alusel vähendada karistus kolmandiku võrra, jääb 1 aasta 4 kuud vangistust, arvestada sellest maha kinnipidamine kokku 4 päeva, jääb karistus 1 aasta 3 kuud ja 26 päeva, millest tuleb 2 kuud kanda reaalselt. 1 aasta 1 kuud ja 26 päeva vangistust ei pöörata täitmisele kui 2-aastase katseaja jooksul ei pane toime uut kuritegu ja täidab määratud kontrollnõudeid kriminaalhooldaja järelevalve all. Lisakohustused on mitte tarvitada katseajal alkoholi ja osaleda sotsiaalprogrammis. R.D kaitsja Indrek Västrik selgitas, et kuivõrd isik tunnistab end süüdi, siis süüdistust toetavate tõenditega ei tegele rohkem, oluline on karistus. Kergendav asjaolu on puhtsüdamlik kahetsus, paraku raskendav kriminaalmenetluse seadustiku säte ei võimalda jätta mõistetud karistust täielikult reaalselt tingimisi kohaldamata. Palub kohtul kaaluda, mõista vangistus alla 2 aasta ja teiseks, palub kaaluda, kas on võimalik see asendada ÜKT-ga, kui seadus sellist tõlgendamist võimaldab. Kui mitte, siis karistus lühem, tingimisi ilma kontrollnõueteta, ja menetluskulude tasumine määrata 12 kuu jooksul. MAAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED 4 1-20-2476 Kohus, kuulanud ära kohtu alla antud süüdistatava süü tunnistamise ja kontrollinud kriminaalasjas kogutud kirjalikke tõendeid, asub seisukohale, et süüdistatava süü talle inkrimineeritud kuriteo toimepanemises on täies mahus tõendamist leidnud. Sellisele seisukohale asumist põhjendab kohus järgmiselt.
lg 1 näeb ette vastutuse mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi juhtimise eest joobeseisundis. Eelnevast johtuvalt tuleb
lg 1 inkrimineerimiseks esmajoones tuvastada süüdistatava poolt süüdistuses näidatud ajal ja kohas mootorsõiduki juhtimine ning seejärel süüdistataval alkoholijoobe olemasolu. Episood 20.08.2019 kell 04.45 Kohtu hinnangul on alltoodud tõenditega tõendamist leidnud, et R.D juhtis 20.08.2019 kella 04.45 paiku Tallinnas, Taevakivi teel, Osmussaare tn 7 juures, suunaga Osmussaare tn poole, mootorsõidukit Xxx Xxx registreerimismärgiga xxx, olles joobeseisundis (alkoholi sisaldus väljahingatavas õhus vähemalt 1,28 mg/l). Kahtlustatava R.D ütluste kohaselt tunnistab ta, et 19.08.2019 kella 21 ajal jõi xxx kasiinos 4 purki 0,5 liitrist õlu. Siis jõid sõbraga kella 1 paiku pool liitrit viina kahepeale. Sõber läks autosse magama ja tema jõi veel 2-3 purki õlu. Kell 4.40 hakkas koju xxx poole sõitma ja 300 meetri pärast võttis politsei kinni. Kinnitab, et midagi sellist rohkem toime ei pane (tl 4-6). Tunnistaja H R ütluste kohaselt (tl 7) oli ta 20.08.2019 patrullis. Märkasid Xxx Xxx registreerimismärgiga xxx, mille juht sooritas vasakpööret ja ei näidanud suunatuld. Sõiduki peatumisel tundis kohe tugevat alkoholilõhna, indikaatorvahend näitas 1,40 mg/l kohta. Sõiduki juhiks osutus R.D (tl 1-3), kel puudus lisaks ka veel juhtimisõigus (tl 23). Seega kinnitab tõendikogum, et sõiduk, mille juhikohal R.D istus, oli liikumises, s.t sõitis ja seega juhtis R.D mootorsõidukit. Edasi juhib kohus tähelepanu tõendusliku alkomeetri kasutamise protokollile (tl 9), mille kohaselt kasutati 20.08.2019 kell 5:07 kuni 5:13 R.D seisundi kindlakstegemiseks taadeldud tõenduslikku alkomeetrit Dräger Alcotest 9510 EE. Tõendusliku alkomeetri näidud olid 1,42 mg ja 1,40 mg alkoholi väljahingatava õhu ühe liitri kohta ning laiendmääramatust +/-0,12 süüdistatava kasuks arvestades oli lõplikuks tulemiks 1,28 mg alkoholi ühe liitri väljahingatava õhu kohta. Eelnimetatud andmetest saab järeldada, et mõõtetulemus on mõõteseaduse § 5 lg 1 mõttes jälgitav, kuivõrd mõõtmist on teostanud pädev mõõtja J E (tl 13), kasutades taadeldud (taatlustunnistuse nr TTRC-19/00092) mõõtevahendit (tl 11-12), järgides seejuures mõõtemetoodikat. R.D rikkus liiklusseaduse § 69 lg 1 nõudeid, mille kohaselt juht ei tohi olla joobeseisundis. Korrakaitseseaduse § 36 lg 1 kohaselt joobeseisund on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides. LS § 69 lg 2 p 1 kohaselt alkoholijoobes olevaks loetakse mootorsõidukijuht kui juhi väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem. Antud 5 1-20-2476 juhul oli isiku väljahingatava õhu kohta 1,28 mg alkoholi ühe liitri kohta, seega oli süüdistatav joobeseisundis. Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et kriminaalmenetluse käigus kogutud tõenditega on tõendamist leidnud nii R.D mootorsõiduki juhtimine süüdistuses näidatud ajal ja kohas, kui ka see, et R.D juhtis sõidukit alkoholijoobes. Selline tegevus on vaadeldav
R.D
lg 1 järgi inkrimineeritava süüteo subjektiivse koosseisu hindamisel tuleb kontrollida süüdistatava tahtlust kõigi objektiivse koosseisu tunnuste suhtes. See tähendab, et süüdlane peab teadma või vähemalt pidama võimalikuks, et ta juhib sõidukit joobeseisundis. Kahtlustatava ütlustest nähtub, et ta oli teadlik sellest, et ta oli paar tundi varem joonud nii õlut kui viina. Ta pidi teadma, et peale sellise koguse alkoholi joomist sõidukit juhtima asudes on ta joobeseisundis, kuid sellest hoolimata otsustas ta autoga sõitma minna. Sellest järeldab kohus, et R.D käitumine oli eesmärgipärane ja teadlik tegevus, s.t R.D sai aru, et ta on juhile keelatud seisundis ning selline käitumine on vaadeldav kavatsetusega süüteo toimepanemisena. Episood 12.10.2019 kell 15.28 Kohtu hinnangul on alltoodud tõenditega tõendamist leidnud, et R.D juhtis 12.10.2019 kell 15.28 ajal Harjumaal, Lääne-Harju vallas, Keila linnas, Piiri tn 12 juures mootorsõidukit Xxx xxx, registreerimismärgiga xxx, olles joobeseisundis (alkoholi sisaldus väljahingatavas õhus vähemalt 1,46 mg/l). Kahtlustatava R.D ütluste kohaselt tunnistab ta, et 12.10.2019 lõuna paiku jõi sõbraga xxx juures kahepeale pool liitrit viina. Siis istus sõbra autosse ja hakkas muusikat kuulama. Sõber keelas tal mootorsõidukiga sõitma minemast, kuid lubas autos muusikat kuulata. Tema otsustas siiski sõita 20 meetri kaugusele tanklasse, kuid parklas sõitis ootamatult välja üks sõiduauto, kes kriimustas mõlemat sõidukit. Kohale kutsuti politsei, kes ta kinni pidas. Kahetseb oma tegu (tl 29-31). Tunnistaja A V ütluste kohaselt (tl 47-48) 12.10.2019 kell 15:28 sõitsid nad Keila Selveri parklasse, kui äkki tuli suure kiirusega must Xxx registreerimismärgiga xxx. Jäi kohe seisma, kuid see auto sõitis nende autole otsa. Juht väljus autost ja oli silmnähtavalt ebakaine. Tema autos olnud kaasistuja võttis purjus juhilt ära autovõtmed, kuna juht tahtis lahkuda. Kutsusid politsei. Joobes juht nende ees alkoholi ei tarbinud. Tunnistaja H L ütluste kohaselt (tl 49-50) 12.10.2019 kell 15:28 sõitis Keila Selveri parklas nende sõidukile xxx pihta sõiduk xxx. Juht oli nähtavalt joobes, võttis ära auto võtme, et juht ei saaks ära sõita ja kutsus politsei. Juht põgenes jala, kuid patrull sai ta kätte. Isikusamasuse tuvastamise protokolli kohaselt osutus juhiks R.D (tl 59), kellel puudus lisaks ka veel juhtimisõigus (tl 61). Seega kinnitab tõendikogum, et sõiduk, mille juhikohal R.D istus, oli liikumises, s.t sõitis ja seega juhtis R.D mootorsõidukit. 6 1-20-2476 Edasi juhib kohus tähelepanu tõendusliku alkomeetri kasutamise protokollile (tl 33-34), mille kohaselt kasutati 12.10.2019 kell 16:01 kuni 16:08 R.D seisundi kindlakstegemiseks taadeldud tõenduslikku alkomeetrit Dräger Alcotest 7110 EST. Tõendusliku alkomeetri näidud olid 1,60 mg ja 1,67 mg alkoholi väljahingatava õhu ühe liitri kohta ning laiendmääramatust +/-0,14 süüdistatava kasuks arvestades oli lõplikuks tulemiks 1,46 mg alkoholi ühe liitri väljahingatava õhu kohta. Eelnimetatud andmetest saab järeldada, et mõõtetulemus on mõõteseaduse § 5 lg 1 mõttes jälgitav, kuivõrd mõõtmist on teostanud pädev mõõtja A V (tl 38), kasutades taadeldud (taatlustunnistuse nr TTRC-19/00058) mõõtevahendit (tl 36-37), järgides seejuures mõõtemetoodikat. R.D rikkus liiklusseaduse § 69 lg 1 nõudeid, mille kohaselt juht ei tohi olla joobeseisundis. Korrakaitseseaduse § 36 lg 1 kohaselt joobeseisund on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides. LS § 69 lg 2 p 1 kohaselt alkoholijoobes olevaks loetakse mootorsõidukijuht kui juhi väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem. Antud juhul oli isiku väljahingatava õhu kohta 1,46 mg alkoholi ühe liitri kohta, seega oli süüdistatav joobeseisundis. Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et kriminaalmenetluse käigus kogutud tõenditega on tõendamist leidnud nii R.D mootorsõiduki juhtimine süüdistuses näidatud ajal ja kohas, kui ka see, et R.D juhtis sõidukit alkoholijoobes. Selline tegevus on vaadeldav
R.D ütlustest nähtub, et ta oli teadlik sellest, et ta oli lõuna paiku sõbraga kahepeale pool liitrit viina joonud, kuid sellest hoolimata otsustas autoga sõitma minna. Sellest järeldab kohus, et R.D käitumine oli eesmärgipärane ja teadlik tegevus, st R.D sai aru, et ta on juhile keelatud seisundis ning selline käitumine on vaadeldav kavatsetusega süüteo toimepanemisena. Süüd välistavaid ja õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud.
424 lg 2 kohaselt on karistatav mootorsõidukijuhtimine joobeseisundis kui see on toime pandud korduvalt. Käesoleval juhul on tõendamist leidnud, et R.D pani toime joobeseisundis mootorsõiduki juhtimise nii 20.08.2019 kui ka 12.10.2019. Seega on tõendamist leidnud, et R.D pani toime korduva mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis, s.o
KARISTUSE MÕISTMINE Vastavalt
Karistuse mõistmisel kohtu poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.
lg 2 kohaselt karistatakse mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis kuni 4aastase vangistusega. 7 1-20-2476 Hinnates süüdistatava süü suurust talle inkrimineeritava kuriteo toimepanemisel, tuleb süü suurust hinnata numbrilise näidu alusel. Süüdistataval tuvastati sõiduki juhtimiselt kinnipidamise järgselt alkoholisisaldus väljahingatavas õhus mitte vähem kui 1,46 mg/l ja varasema teo puhul 1,28 mg/l. Arvestades selliseid näite, võib asuda seisukohale, et isiku süü on keskmisest suurem. Teadlikult mootorsõiduki juhtima asumine lubatud piirmäära oluliselt ületavas seisundis ja seda korduvalt näitab isiku hooletut suhtumist liikluskorda ja -ohutusse, mis on oma olemuselt aga ohtlik, kuivõrd isik ei taju või ei taha tunnistada temast enesest tulenevat ohtu ei enesele, teistele liiklejatele ega ka kõrvaliste isikute varale. Süü kõrval arvestatakse ka karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude olemasolu. Süüdistatav on nii kohtueelses kui ka kohtumenetluses avaldanud korduvalt kahetsust, seega arvestab kohus seda kergendava asjaoluna. Lisaks eelmärgitule tuleb aga karistuse määramisel lähtuda ka õiguskorra kaitsmise huvidest. Liikluses on suurima ohu allikaks teistele liiklejatele mootorsõiduki juhid, kes ei täida korrektselt liiklusnõudeid. Kohus juhib tähelepanu, et lisaks joobes juhtimisele puudus süüdistataval mõlemal juhul ka juhtimisõigus (tl 23, 61) ja lisaks sellele riivas süüdistatav viimasel juhul ka teist mootorsõidukit (tl 43-46). Üldpreventsiooni arvestades, leiab kohus, et teadmine, et ohtlikud juhid kõrvaldatakse liiklusest, võib suurendada ka teiste liiklejate turvatunnet. Seega, arvestades kuriteo asjaolusid, süü suurust, R.D isikut ja preventiivseid eesmärke, leiab kohus, et süüdistatavale tuleb mõista karistus sanktsiooni keskmises määras, mida aga tuleb vähendada seoses kergendava asjaolu – puhtsüdamliku kahetsuse esinemisega. Sellest tulenevalt leiab kohus, et R.D tuleb karistada vangistusega 1 aasta ja 8 kuud. Kuivõrd kriminaalasja lahendati lühimenetluse sätete järgi, kuulub mõistetav karistus vähendamisele 1/3 võrra ning samuti tuleb KrS § 68 lg 1 aluse arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 20.08.2019 kuni 21.08.2019 ning 12.10.2019 kuni 13.10.2019, s.o kokku 4 päeva. R.D lõplikuks ja ärakandmisele kuuluvaks karistuseks jääb 1 (üks) aasta 1 (üks) kuu ja 6 (kuus) päeva vangistust.
lg 4 p 1 kohaselt § 424 lg 2 ettenähtud kuriteo korral ei jäeta mõistetud karistust täielikult tingimisi kohaldamata. Seega on vangisusest täielikult vabastamine seadusega välistatud. Kohus on seisukohal, et süüdistatava suhtes ei ole võimalik kohaldada ka
sätestatud karistuse asendamist üldkasuliku tööga, kuna taotletav eripreventiivne eesmärk puudub täielikult. Süüdistatava puhul on tegemist isikuga, kes on lühikese ajavahemiku jooksul (20.08.2020 ja 12.10.2020) toime pannud 2 kuriteo episoodi. Peale esimest joobes juhtimist (1,28 mg/l) väitis süüdistatav, … ning ma kinnitan, et rohkem ma midagi sellist toime ei pane (tl 4-6). Vähem kui 2 kuu möödudes pani ta toime uue joobes mootorsõiduki juhtimise ja seda veel suurema piirmäära ületamisega (1,46 mg/l). Lisaks puudub isikul juhtimisõigus ja teisel korral riivas ta ka teist sõidukit. Eelnevast lähtudes, leiab kohus, et antud juhul vangistust ei saa asendada üldkasuliku tööga ja karistuseks tuleb mõista reaalne vangistus. Samas arvestades asjaolu, et süüdistataval puuduvad kehtivad kriminaalkaristused (eelmine Harju Maakohtu 16.10.2013 otsusega nr 1-13-1204 mõistetud karistus on ärakantud 15.03.2015, seega kustunud 15.03.2020) (tl 19) ja süüdistatav on kohtuistungil toimepandut korduvalt kahetsenud, leiab kohus, et mõistetava karistuse täies ulatuses ärakandmine ei ole põhjendatud. Esmakordsel süüdimõistmisel pikaajalise vangistuse täies ulatuses ärakandmine 8 1-20-2476 võib vähendada süüdistatava resotsialiseerumise väljavaateid. Seetõttu peab kohus võimalikuks kohaldada
lg 1, 2 ja 3 sätteid, määrates, et koheselt kuulub ärakandmisele väiksem osa karistusest ning ülejäänud osa võib jätta süüdistatava suhtes tingimisi kohaldamata. Riigikohtu praktikas on väljendatud seisukohta, et vangistuse osalise täitmisele pööramise mõte seisneb šokiefektis, mis tekitatakse süüdimõistetule tema lühiajalise paigutamisega vangistusasutusse ja millega antakse isikule tõsine hoiatus tema edasise käitumise suhtes. Riigikohus on sedastanud, et nimetatud efekti pole võimalik saavutada pikemaajalise (enam kui mõnekuulise) vangistusega, sest selle aja jooksul isik kohandub vangistusega. Šokivangistusega taotletakse nn eripreventiivset eesmärki isiku suhtes, kelle täielik karistuse kandmisest vabastamine pole tema teost lähtuva süü suuruse ja isikuomaduste tõttu põhjendatud (RK 3-11-21-05 p. 5). Seega määrab kohus
lg-te 1, 2 ja 3 ning § 424 lg 4 p 1 alusel süüdistatavale 2-kuulise šokivangistuse ja ülejäänud vangistuse jätab 1 aasta ja 6 kuulise katseaja jooksul
MS § 75 lg 2 p-de 2 ja 8 alusel R.D-le kohustuseks mitte tarvitada katseajal alkoholi ja kohustada R.D-d osalema kriminaalhooldaja poolt määratud sotsiaalprogrammis. Ärakandmisele kuuluva vangistuse ärakandmist arvestada alates R.D karistuse ärakandmisele asumisest või tema karistuse ärakandmisele toimetamisest. MENETLUSKULUD KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Menetletavas kriminaalasjas on süüdistatava menetluskuludeks määratud kaitsja tasu 97,20 eurot (tl 69-70, 81) ning teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistva otsusega kaasnev sundraha, s.o 876 eurot. Senine kohtupraktika on olnud seda meelt, et menetluskulude vähendamise korral tuleb esmajoones arvestada selle meetme võimalikku positiivset eripreventiivset toimet. Isiku poolt toimepandud süütegu võib olla n.ö juhuslikku laadi ning kui menetluskulude riigi kanda jätmine annab täiendava positiivse tõuke isiku seaduskuulekusele, on alust selle põhimõtte rakendamiseks. Käesoleval juhul tuleb seda aga eitada, kuna isik mõistetakse süüdi kahe kuriteo episoodi toimepanemises. Seetõttu tuleb kõik menetluskulud süüdistatavalt täies mahus välja mõista. Samas leiab kohus, et arvestades menetluskulude summa suurust, siis esinevad küllaldased alused võimaldada süüdistataval tasuda menetluskulud kohtuotsuse jõustumisest osade kaupa 12 kuu jooksul (KrMS § 180 lg 3, KrMS § 313 lg 1 p-d 7 ja 12). Kohus selgitab ka, et kohtu määratud 12-kuulise tähtaja ületamisel loetakse maksetähtaeg saabunuks ja kogu nõue suunatakse täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. ASITÕENDID KrMS § 306 lg 1 p 13 kohaselt peab kohus lahendama küsimuse, kuidas toimida asitõendite ja 9 1-20-2476 kriminaalmenetluses äravõetud, arestitud või konfiskeerimisele kuuluvate muude objektidega. Seega peab kohus võtma seisukoha esemete osas, milliste kohta ei ole kohtueelse menetluse lõpule viimisel menetlusotsustust tehtud, mis on kas kriminaaltoimikus või hoiustatud kohtueelse menetleja juures. 1 CD plaat, mis asub toimiku juures (tl 74a) jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaalasja juurde. (allkirjastatud digitaalselt) Mairi Heinsalu Kohtunik 10
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.