RIIGIKOHUS KRIMINAALKOLLEEGIUM KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Teised määruskaebemenetluse pooled Asja läbi

§ 424lg 2 järgi Tallinna Ringkonnakohtu 22.

juuli

1. a määrus nr 1-20-2476/12 H.L-i kaitsja vandeadvokaat Indrek Västrik, määruskaebus Prokuratuur, esindaja Põhja Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Katrin Tron
2. oktoober 2020, kirjalik menetlus RESOLUTSIOON
3. Muuta Tallinna Ringkonnakohtu
4. juuli
5. a määruse põhiosa, jättes sellest välja põhjenduse, mille kohaselt peab

§ 424

lg 2 järgi süüdi mõistetud isik alati kasvõi osa vangistusest ära kandma ja tema vangistuse asendamine üldkasuliku tööga on välistatud.

1. Muus osas jätta ringkonnakohtu määrus muutmata.
2. Määruskaebus rahuldada osaliselt.
3. Määrata OÜ-le Advokaadibüroo Valdma & Partnerid H.L-ile Riigikohtus toimunud määruskaebemenetluses osutatud riigi õigusabi eest makstava tasu suuruseks 64 eurot 80 senti, sh käibemaks 10 eurot 80 senti. Jätta see summa menetluskuluna riigi kanda. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Maakohtu otsus
4. Harju Maakohtu
5. juuni
6. a otsusega tunnistati H.L lühimenetluses süüdi karistusseadustiku (

) § 424 lg 2 järgi ja teda karistati vangistusega üheks aastaks ja kaheksaks kuuks. Kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 238 lg 2 alusel vähendas maakohus seda karistust kolmandiku võrra ehk ühe aasta ühe kuu ja kümne päeva pikkuse vangistuseni ning arvas

§ 68

lg 1 alusel karistusaja hulka neli päeva eelvangistust.

§ 74

lg-te 1–3 alusel määras kohus, et vangistusest tuleb H.L-il kohe ära kanda kaks kuud ja ülejäänud vangistus kestusega 11 kuud ning 6 päeva jääb tingimisi pooleteistaastase katseajaga täitmisele pööramata. 1-20-2476 Kohus määras

§ 75

lg 2 p-de 2 ja 8 alusel, et katseajal peab H.L lisaks

§ 75

lg-s 1 sätestatud kontrollnõuete järgimisele mitte tarvitama alkoholi ja osalema kriminaalhooldaja määratud sotsiaalprogrammis.

1. H.L tunnistati süüdi kokkuvõtlikult selles, et ta juhtis nii
2. augustil kui ka
3. oktoobril 2019 mootorsõidukit, olles ise alkoholijoobeseisundis. Alkoholisisaldus tema väljahingatavas õhus oli esimesel korral 1,28 mg/l ja teisel korral 1,46 mg/l.
4. Põhjendades mõistetud karistust ja selle täitmisele pööramist, märkis maakohus järgmist.
5. Arvestades seda, milline oli alkoholisisaldus H.L-i väljahingatavas õhus, tuleb tema süüd pidada keskmisest suuremaks. Ta juhtis korduvalt mootorsõidukit ohtlikult raskes alkoholijoobeseisundis. Lisaks polnud H.L-il juhtimisõigust.
6. oktoobril 2019 riivas ta mootorsõidukit juhtides teist mootorsõidukit. Kergendava asjaoluna tuleb aga arvestada süüdistatava puhtsüdamlikku kahetsust. 5.

§ 424

lg 4 p 1 kohaselt ei jäeta sama seadustiku § 424 lg-s 2 ette nähtud kuriteo korral karistust täielikult tingimisi kohaldamata. Seega on H.L-i vangisusest täielik vabastamine välistatud.

1. H.L-i vangistuse asendamine üldkasuliku tööga pole põhjendatud. Süüdistatav pani lühikese aja jooksul toime kaks joobes juhtimist. Pärast esimest rikkumist kinnitas H.L , et rohkem ta midagi sellist toime ei pane. Vähem kui kahe kuu möödudes juhtis ta aga uuesti mootorsõidukit, olles alkoholijoobeseisundis. Seejuures oli alkoholisisaldus tema väljahingatavas õhus veelgi kõrgem. Lisaks polnud tal mootorsõidukit juhtides juhtimisõigust ja oktoobris riivas ta ka teist sõidukit.
2. Arvestades seda, et süüdistatava varasem karistus on kustunud ja ta kahetses toimepandut kohtuistungil korduvalt, tuleb tal vangistusest ära kanda kaks kuud ja ülejäänud vangistus jääb tingimisi pooleteistaastase katseajaga täitmisele pööramata. Apellatsioon
3. Harju Maakohtu otsuse peale esitas apellatsiooni H.L-i kaitsja vandeadvokaat Indrek Västrik, kes taotles maakohtu otsuse tühistamist karistuse osas, paludes asendada vangistuse üldkasuliku tööga. Karistuse asendamata jätmise korral palus kaitsja tühistada maakohtu otsuse osas, millega H.L-ile pandi katseajaks kohustus mitte tarvitada alkoholi ja osaleda sotsiaalprogrammis. Ringkonnakohtu määrus
4. Tallinna Ringkonnakohtu
5. juuli
6. a määrusega jäeti apellatsioon selle ilmse põhjendamatuse tõttu KrMS § 326 lg 3 alusel läbi vaatamata.
7. Kohtukolleegium leidis, et maakohtu kohaldatud õigusjärelmeid pole võimalik muuta. Maakohus on süüdistatavale karistust mõistes arvestanud kõigi oluliste asjaoludega, samuti põhjendanud veenvalt, miks ei saa H.L-i vangistust asendada üldkasuliku tööga.
8. Lisaks kordas ringkonnakohus enda varasemat seisukohta, et seadusandja tahte kohaselt peab

§ 424lg 2 järgi süüdi mõistetud isik kasvõi osa vangistusest reaalselt ära kandma.

See tähendab, et

§ 424lg 2 järgi mõistetud vangistuse asendamine üldkasuliku tööga on välistatud. (Tallinna Ringkonnakohtu otsused asjades nr 1-19-8179 ja 1-19-4203) 2

§ 75lg 2 p-de 2 ja 8 alusel lisakohustuste panemise kohta.

MÄÄRUSKAEBEMENTLUSE POOLTE SEISUKOHAD Määruskaebus 13. Tallinna Ringkonnakohtu määruse peale esitas määruskaebuse H.L-i kaitsja vandeadvokaat I. Västrik, kes taotleb vaidlustatud kohtumääruse tühistamist ja kriminaalasja saatmist samale ringkonnakohtule apellatsiooni menetlusse võtmise otsustamiseks. Kaitsja hinnangul leidis ringkonnakohus ekslikult, et

§ 424

lg-s 2 sätestatud kuriteo eest mõistetud karistuse asendamine üldkasuliku tööga on välistatud. Seadusest sellist keeldu ei tulene. Järelikult ei ole ka põhjendatud teise astme kohtu seisukoht, et kaitsja apellatsioon on ilmselgelt põhjendamatu. Prokuratuuri vastus

1. Prokuratuur palub jätta ringkonnakohtu määruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
2. Riigikohus ei kahtle selles, et ringkonnakohtul oli küllaldane alus jätta H.L-i kaitsja apellatsioon kui ilmselgelt põhjendamatu KrMS § 326 lg 3 alusel läbi vaatamata. Samas ei nõustu kolleegium vaidlustatud kohtumääruse põhiosas ja seal viidatud kohtulahendites väljendatud seisukohaga, et

§ 424

lg 2 järgi mõistetud vangistuse asendamine üldkasuliku tööga on alati välistatud. 16.

§ 424

lg 4 p 1 kohaselt ei jäeta sama paragrahvi lõikes 2 sätestatud kuriteo korral mõistetud karistust täielikult tingimisi kohaldamata. Karistuse tingimisi kohaldamata jätmine osutatud sätte mõttes tähendab karistusest vabastamist

§ 73või § 74 alusel.

Seda järeldust kinnitab ka koos

§ 424

lg 4 p 1 kehtestamisega nii

§ 73

lg-sse 1 kui ka § 74 lg-sse 1 lisatud teine lause, mis sätestab, et karistuse võib täielikult jätta tingimisi kohaldamata, kui sama seadustiku eriosast ei tulene teisiti (vt karistusseadustiku muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse (RT I, 07.07.2017, 1) § 1 p-d 5, 7 ja 18). Järelikult on sellised eriosa sätted, nagu

§ 424

lg 4 p 1 erinormid just

§-de 73 ja 74 suhtes ja seda osas, milles viimati viidatud normid lubavad jätta karistuse ka täielikult tingimisi kohaldamata. 17. Vangistuse asendamine üldkasuliku tööga (

§ 69

) ei ole karistuse tingimisi kohaldamata jätmine, mida reguleerib karistusseadustiku

1. peatükk („Karistusest vabastamine“), vaid hoopis karistusseadustiku
2. peatükis ette nähtud karistuse kohaldamise erivorm (asenduskaristus). Seejuures ületab asenduskaristus oma võrdlevalt raskuselt vangistusest tingimisi vabastamist (vt ka Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
3. juuni
4. a otsus asjas nr 3-1-1-84-03, p 7). Seetõttu ei tähenda vangistuse asendamine üldkasuliku tööga (

§ 69

) – niisamuti nagu ka selle asendamine elektroonilise valve (

§ 691

) või raviga (

§ 692

) – mitte karistuse tingimisi kohaldamata jätmist, vaid üksnes karistuse kohaldamist teises ehk asenduskaristuse vormis. Järelikult ei keela

§ 424

lg 4 p 1 sama paragrahvi teise lõike järgi mõistetud vangistuse asendamist üldkasuliku töö, elektroonilise valve või raviga. 18. Ringkonnakohus põhjendas enda tõlgendust seadusandja tahtega, et

§ 424lg 2 järgi süüdi mõistetud isik kannaks kasvõi osa vangistusest reaalselt ära.

Kolleegium märgib, et seaduse tekstist seadusandja sellist tahet ei nähtu. Üksnes õiguspoliitilistele argumentidele tuginedes ei saa normi tekstist isiku õigusi kitsendavalt ulatuslikult kõrvale kalduda (vt nt Riigikohtu 3

§ 424

lg 4 p 1 keelab sõnaselgelt üksnes karistuse täieliku tingimisi kohaldamata jätmise, pole võimalik seadusandja väidetavale tahtele viidates tõlgendada seda normi isikule ebasoodsas suunas nii, et välistatud on ka karistuse asendamine, ehkki seadus ei loe viimast karistuse tingimisi kohaldamata jätmiseks. Selliseks tõlgenduseks ei saaks alust anda ka seaduseelnõu seletuskiri, sest üksnes seletuskiri ei õigusta üldjuhul seadusesätte tõlgendamist lahknevalt selle sõnalisest tähendusest (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 27. detsembri 2019. a otsus nr 1-18-3901/97, p 10). 19. Neil põhjustel tuleb ringkonnakohtu vaidlustatud määruse põhiosast välja jätta argument, mille kohaselt ei ole

§ 424lg 2 järgi mõistetud vangistust võimalik üldkasuliku tööga asendada.

20. Selle põhjendi eemaldamine ei sea aga löögi alla ringkonnakohtu vaidlustatud määruse resolutsiooni. Maakohus lähtus erinevalt teise astme kohtust arusaamast, et ka

§ 424

lg 2 järgi mõistetud vangistus on üldkasuliku tööga asendatav, kuid asus seisukohale, et H.L-i puhul poleks asenduskaristus õigustatud. Seejuures tugines kohus argumentidele, mis on

§ 69kontekstis igati asjakohased (vt käesoleva määruse punkt 6).

Kaitsja apellatsioonis pole ühtki sellist asjaolu, mis võiks anda alust järelduseks, et maakohus tegi menetletavas asjas

§ 69

lg-t 1 kohaldamata jättes kaalutlusvea või kohaldas muul põhjusel materiaalõigust valesti. Järelikult on igati nõustumisväärne ka ringkonnakohtu seisukoht, et maakohtu põhjendus vangistuse asendamata jätmise kohta on veenev ja apellandi taotlus asenduskaristuse kohaldamiseks ilmselgelt perspektiivitu. 21. Määruskaebuses pole väidetud, et ringkonnakohus eksis, kui pidas KrMS § 326 lg 3 mõttes ilmselgelt põhjendamatuks ka apellandi alternatiivset taotlust H.L-ile

§ 75lg 2 p-de 2 ja 8 alusel pandud kohustuste tühistamiseks.

Kolleegium ei leia ka ise ringkonnakohtu sellisest järeldusest viga.

1. Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS § 390 lg-st 1 ja § 361 lg 1 p-st 3, muudab Riigikohtu kriminaalkolleegium Tallinna Ringkonnakohtu
2. juuli
3. a määruse põhiosa, jättes sellest välja põhjenduse, mille kohaselt peab

§ 424

lg 2 järgi süüdi mõistetud isik alati kasvõi osa vangistusest ära kandma ja tema vangistuse asendamine üldkasuliku tööga on välistatud. Muus osas jätab kolleegium ringkonnakohtu määruse muutmata. Määruskaebus tuleb rahuldada osaliselt.

1. Riigi õigusabi seaduse § 23 lg 1 ja § 21 lg 3 ning justiitsministri
2. juuli
3. aasta määruse nr 16 § 1 lg-te 6 ning 10 ja § 7 lg 1 alusel rahuldab kolleegium H.L-i kaitsja taotluse määrata määruskaebemenetluses H.L-ile osutatud riigi õigusabi eest makstava tasu suuruseks 64,80 eurot (sh käibemaks 10,80 eurot).
4. Olukorras, kus Riigikohus muudab vaidlustatava kohtumääruse põhjendusi, tuleb menetluskulude hüvitamise otsustamisel koosmõjus KrMS § 390 lg-ga 1 kohaldada KrMS § 186 (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
5. oktoobri
6. a määrus nr 1-18-5023/12, p 28 koos seal toodud viidetega). KrMS § 186 lg 1 sätestab, et kui kassatsioonimenetluses tehakse üks sama seadustiku § 361 lg 1 p-des 2–7 nimetatud lahend, kannab menetluskulud riik. Kuna kolleegium teeb menetletavas asjas KrMS § 361 lg 1 p-s 3 nimetatud lahendi, tuleb määratud kaitsja tasu kui KrMS § 175 lg 1 p-s 4 nimetatud menetluskulu jätta riigi kanda. (allkirjastatud digitaalselt) 4