S § 63 lg 1 alusel ja
lg 3 sanktsiooni kohaldades põhikaristusena mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega 6 kuuks. Kohtuväline menetleja: Põhja prefektuuri Lääne-Harju politseijaoskonna menetlustalituse kohtuesindusgrupp. Menetlusest osa võtnud isikud Menetlusalune isik: W.O ; ik: XXX; kaebuse kohaselt postiaadress: xxx, kaebuses andmeid faktilise elukoha kohta esitatud ei ole. E-post: xxx. RESOLUTSIOON 1. 2. 3. 4. Kirjalik menetlus VTMS § 120 lg 1 korras Jätta W.O ´i kaebus Põhja Prefektuuri Lääne-Harju politseijaoskonna menetlustalituse kohtuesindusgrupi uurija abi Aivar Hirs 22.05.2024 otsusele nr 2317,24,003657 W.O ´i karistamises
S § 63 lg 1 alusel ja
lg 3 sanktsiooni kohaldades põhikaristusena mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega 6 kuuks, rahuldamata. Jätta Põhja Prefektuuri Lääne-Harju politseijaoskonna menetlustalituse kohtuesindusgrupi uurija abi Aivar Hirs 22.05.2024 otsus nr 2317,24,003657 W.O ´i karistamises
S § 63 lg 1 alusel ja
lg 3 sanktsiooni kohaldades põhikaristusena mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega 6 kuuks, muutmata ja tühistamata. Vaidlustatud otsusega määratud mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmise 6-kuuline tähtaeg algab kohtuotsuse jõustumisest ja lõpeb 6-kuulise tähtaja möödumisel. Vastavalt
lg 6 sätetele kui esmase juhiloa omajal on mootorsõiduki juhtimisõigus karistusena ära võetud, tunnistatakse tema mootorsõiduki juhtimisõigus ja talle väljastatud esmane juhiluba kehtetuks. Mootorsõiduki juhtimisõigust ja uut esmast juhiluba võib isik 1 taotleda pärast järelkoolituse läbimist ning liiklusteooria– ja sõidueksami edukat sooritamist. 5. Vastavalt
sätetele kui isiku suhtes on jõustunud mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmise otsus, on isik kohustatud viie tööpäeva jooksul otsuse jõustumisest arvates loovutama oma juhiloa Transpordiametile. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib menetlusaluse isiku advokaadist kaitsja, kohtuväline menetleja või tema advokaadist esindaja esitada kassatsioonkaebuse. Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kohtuotsus on Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja kantseleis Lubja 4 tutvumiseks kättesaadav alates otsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o alates 17.06.
lg 5 p 3 sätestatud keeldu ja
lg 2 ja § 106 lg 3 sätestatud kohustusi ning pani toime
Otsusele esitas menetlusalune isik alljärgneva kaebuse Vaidlustatav haldusakt või toiming: Väärteoasi nr: 2317,24,003657 Kaebuse sisu: Antud väärteoasjas on Joosep Tamm koostanud 02.05.2024 väärteoprotokolli, mille kohaselt toimepanemise aeg: 02.05.2024 kell 01:14 toimepanemise koht: Harku vald, Harju maakond, Tallinn - Rannamõisa – Kloogaranna tee, 3 km Väärteo kirjeldus: Juhtis mootorsõidukit kiirusega 95 +/- 3 km/h, suurim liikluskorraldusvahendiga lubatud kiirus sellel teelõigul on 50 km/h, ületades seega suurimat lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 42 km/h. Juhtis mootorsõidukit, esmase juhiloa omajana puudusid autol ees ja taga nähtaval kohal algaja juhi tunnusmärgid ning mootorsõiduk ei olnud tähtaegselt läbinud tehnonõuetele vastavuse kontrolli. Kohtuesindusgrupi uurija Aivar Hirs määras: Liiklusseaduse § 227 lg. 3 alusel võtta võtta W.O’i mootorsõiduki juhtimisõigus ära 6 kuuks. Kaebuse nõue: väärteoasi otsuse muutmine – palun vahetada juhtimisõiguse äravõtmine rahatrahviga. Kaebuse faktiline põhjendus: Mina, W.O , kinnitan väärteo kirjelduse õigus. Kuid palun vahetada juhtimisõiguse äravõtmine rahatrahviga, võttes arvesse järgmisi tegureid:
lõige 5 p 3 sätestab, et juht ei tohi sõita kiiremini liikluskorraldusvahendiga lubatud kiirusest. Kuivõrd suurim lubatud sõidukiirus antud teelõigul oli 50 kilomeetrit tunnis, siis tuleb asuda seisukohale, et juhtides mootorsõidukit kiirusega 95 +/- 3 km/h rikkus. W.O
lõige 5 p 2 nõudeid ja talle etteheidetav tegu on õigesti kvalifitseeritud
Samuti puudub vaidlus selle üle, et, ette menetlusalune isik on esmane juht, kuid tema juhitud mootorsõidukil puudusid nii ees kui taga algaja juhi tunnusmärgid ning mootorsõiduk ei olnud tähtaegselt läbinud tehnonõuetele vastavuse kontrolli. Nimetatud rikkumised on õigesti kvalifitseeritud
lg 1 ja
Kuna
lg 1, § 227 lg 3 ja § 242 lg 1 järgi kvalifitseeritud väärteod on toime pandud ühe jätkuva teoga, siis määrati nende eest KarS § 63 lg 1 sätestatust lähtuvalt karistus
lg 3 alusel.
lg 3 järgi kvalifitseeritava rikkumise eest on seadusandja maksimaalse karistusena ette näinud rahatrahvi kuni 200 trahviühikut (s.o 800 eurot) või juhtimisõiguse 3 äravõtmisega kuni 6 kuuks. Samuti on ette nähtud võimalus rakendada lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmist kuni 12 kuuks. Otsuse tegija on W.O-le karistuseks määratud juhtimisõiguse äravõtmise 6 kuuks. Kohtuväline menetleja on hinnanud menetlusaluse isiku süü suurust, tema rikkumiste ohtlikkust ning on arvesse võtnud ka karistuse eri ja üldpreventiivseid eesmärke. Samuti on otsuse tegemisel arvestatud asjaolu, et tegemist on esmase juhiga, kellel on 1 kehtiv väärteokaristus liiklusalaste rikkumiste toimepanemise eest, kuid kelle suhtes on juba 6 korral kohaldatud mõjutustrahvi! Kuivõrd menetlusalust isikut on varasemalt juba karistatud samalaadsete rikkumiste toimepanemise eest, kuid rahatrahvid ei ole ilmselgelt mõju avaldanud ning ka isik ei ole enda jaoks nendest järeldusi teinud, siis teiste liiklejate turvalisuse tagamiseks tulebki menetlusalune isik ajutiselt liiklusest kõrvaldada. Kohtuväline menetleja on seisukohal, et otsuse tegija on õigesti leidnud, et uue rahatrahvi määramine ei suuda menetlusalust isikut mõjutada edaspidi liikluses hoolsamalt ja tähelepanelikumalt käituma ning sellega seoses ka uute õigusrikkumiste toimepanemisest hoiduma. Määratud karistus jääb sanktsiooni keskmise määra piiresse, on kooskõlas kehtiva karistuspraktikaga ja ei koorma menetlusalust isikut ebamõistlikult. Lähtudes kõigest eeltoodust asub kohtuväline menetleja seisukohale, et kaebuses toodud alustel ei ole põhjendatud 22.05.2024 koostatud üldmenetluse otsuse tühistamine ega muutmine ning palub jätta kaebus rahuldamata. Maakohtu seisukoht kirjaliku menetluse võimalikkuse ja süüteokoosseisu osas Menetlusalune isik on kaebuses märkinud, et kaebuse esitaja palub lahendada asi kirjalikus menetluses. Ka kohtuväline menetleja on oma kirjalikus seisukohas nõustunud kaebuse läbivaatamisega kirjalikus menetluses. Seetõttu leiab kohus, et kuivõrd menetluse pooled ei ole soovinud kohtuistungist osa võtta, lahendatakse kaebus kirjalikus menetluses. Kohus, tutvunud kohtule esitatud kaebusega, samuti kohtule edastatud väärteotoimikuga ja kohtuvälise menetleja esindaja kirjaliku seisukohaga, asub alljärgnevale seisukohale. Tulenevalt asjaolust, et VTMS § 123 lg 2 kohustab maakohut arutama väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid, peab kohus sellele järgnevalt lahendama VTMS § 133 loetletud küsimused. VTMS § 133 kohaselt peab kohus seega välja selgitama, kas ei esine väärteoasjas VTMS § 29 sätestatud väärteomenetlust välistavaid asjaolusid (p 1), kas leidis aset tegu, milles menetlusalust isikut süüdistatakse (p 2), kas teo on toime pannud menetlusalune isik (p 3), kas tegu on väärtegu ning kas see on õigesti kvalifitseeritud (p 4), kas karistus väärteo eest määrati selleks pädeva kohtuvälise menetleja poolt (p 5), kas väärteo menetlemisel kohtuvälise menetleja poolt on järgitud väärteomenetlusõigust (p 6), kas menetlusalusele isikule karistuse määramine on toimunud kooskõlas karistuse kohaldamise alustega (p 7), kas väärteomenetlus ei kuulu lõpetamisele VTMS § 30 sätestatud alustel (p 8) ning kas lõpetada väärteomenetlus ja kohaldada karistusseadustiku §-s 87 sätestatud alaealisele kohaldatavaid mõjutusvahendeid või anda väärteoasja materjalid üle alaealiste komisjonile (p 9), kuidas lahendada taotlus hüvitada süüteomenetluses tekitatud kahju süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise seaduse kohaselt (p 10). Väärteotoimikus asuvatest dokumentidest, s.h kiirusmõõturi kasutamise protokollist nähtuvalt kontrolliti 02.05.2024 kell 01.14 menetlusaluse isiku juhitud sõiduki sõidukiirust kiirusmõõturiga Ultra-Lyte LTI 20-20 100 LR nr UX14762. Menetlusaluse isiku juhitud sõiduki sõidukiiruseks mõõdeti 95 km/h teelõigul, kus oli liikluskorraldusvahendiga kehtestatud suurimaks lubatud sõidukiiruseks 50 km/h. Vastavalt mõõtemetoodikale arvestati 4 mõõtmisel laiendmääramatust +/-3 km/h menetlusaluse isiku kasuks, mistõttu oli lõplikuks mõõtetulemuseks 92 km/h ja lubatud sõidukiiruse ületamise määraks oli seega mitte vähem kui 42 km/h. Protokolli on märgitud mõõtmiskauguseks 195,1 meetrit. Mõõteseaduse § 5 lg 1 p 1 kohaselt on mõõtetulemuse jälgitavus tõendatud kui mõõtmisel kasutatakse taadeldud mõõtevahendit ja mõõtmise on teinud pädev mõõtja, kes on akrediteeritud või erialaselt pädevaks mõõtjaks tunnistatud, järgides asjakohast mõõtemetoodikat. Käesoleval juhul kasutati mõõtmiseks mõõtevahendit, milline oli taatlustunnistuse nr TTRS-24/00038 kohaselt taadeldud 05.03.2024. Mõõtmist teostas sõidukiiruse kiirusmõõturiga mõõtmise koolituse läbinud Argo Jõgi, ning mõõtetulemuse saamisel arvestati asjakohast mõõtemetoodikat. Seega on mõõtetulemuse jälgitavus tõendatud ning tuvastamist on leidnud
lg 3 objektiivne koosseis, s.o menetlusalune isik ületas mootorsõiduki juhile lubatud suurimat sõidukiirust mitte vähem kui 42 km/h võrra, rikkudes
Lisaks sellele karistati menetlusalust isikut
lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest, kuivõrd menetlusalune isik rikkus
lg 2 sätestatud kohustust, mille kohaselt peavad liikluses kasutatavad mootorsõiduk ja selle haagis olema läbinud tähtaegselt tehnonõuetele vastavuse kontrolli. Menetlusaluse isiku juhitud sõiduk peatati 02.05.2024 kell 01.14 ning sõiduki andmete kontrollimisel ilmnes, et sõiduk ei olnud läbinud tähtaegselt tehnonõuetele vastavuse kontrolli. Sõiduki andmetest nähtuvalt kehtis eelmine teohnonõuetele vastavuse kontrolli tulemus kuni 30.04.2024. Seega pidanuks menetlusalune isik esitama sõiduki tehnonõuetele vastavuse kontrolli hiljemalt 30.04.2024, kuid menetlusalune isik jättis selle tegemata. Seejuures nähtub sõiduki andmetest, et sõiduk on kontrolli esitatud 02.05.2024, s.t samal päeval, mil menetlusalune isik oli kinni peetud. Menetlusalune isik on kohtuvälises menetluses selgitanud, et tal ei õnnestunud tehnonõuetele vastavuse kontrolli aega broneerida varem kui 02.05.2024, kuna 01.05.2024 oli püha ja ülevaatuspunktid suletud. Kohus leiab, et selline selgitus ei ole tõsiseltvõetav. Menetlusalusele isikule oli teada millal lõpeb tehnonõuetele vastavuse kontrolli esitamise tähtaeg ning tal oleks olnud piisavalt võimalusi täita seda kohustust varem, mitte jätta seda kas viimasele päevale või broneerida aega ajaks, mil tähtaeg on ületatud. Kui juht tahab sõidukit kasutada, siis peab ta ka hoolitsema selle eest, et see kasutatav sõiduk võib osaleda liikluses. Kui sõiduki kasutaja seda teha ei soovi, siis peab ta arvestama ka võimalike tagajärgedega. Kohus leiab, et menetlusalune isik rikkus
lg 2 sätestatud kohustust ja pani
lg 1 ettenähtud väärteo toime teadlikult, olles teadlik nii tehnonõuetele vastavuse kontrolliks esitamise tähtajast kui ka selle tähtaja ületamisest. Peale selle karistati menetlusalust isikut ka selle eest, et ta rikkus
106 lg 3 sätestatud kohustust, s.o kohustust, mille kohaselt autol, mida juhib esmase juhiloa omaja, peab olema ees ja taga nähtaval kohal algaja juhi tunnusmärk. Sõidukil, mida juhtis menetlusalune isik 02.05.2024, ei olnud ei ees ega taga algaja juhi tunnusmärki. Samas ei ole vaidlust selles, et menetlusalusel isikul on esmane juhtimisõigus ja menetlusaluse isiku juhtimisõigus kehtib alates 20.08.2023. Menetlusalune isik on põhjendanud algaja juhi tunnusmärkide puudumist sellega, et vahetas autot ja algaja juhi tunnusmärgid jäid teise auto külge. Kohus ei saa taolist põhjendust pidada kuigi usutavaks. Menetlusalune isik on teadlik sellest, et tal on esmane juhtimisõigus ning teist sõidukit kasutusse võttes tema esmane juhtimisõigus ei muutu. Kui ta on teadlik sellest, et ühe auto külge tuleb algaja juhi tunnusmärgid kinnitada, siis teab ta ka seda, et ka teist sõidukit kasutusse võttes tuleb need märgid teisele sõidukile samamoodi kinnitada. Sõidukit vahetades säilib tal endiselt vaid esmane juhtimisõigus ning ka
Kuna algaja juhi tunnusmärgid peavad olema nähtavalt kohal, siis peavad need ka algajale juhile nähtaval kohal olema ning algaja juht peab märkama ka nende puudumist. Kohus järeldab seda, et menetlusalune isik ei pidanud algaja juhi tunnusmärkide sõidukile paigaldamist vajalikuks ja väärtegu on toime pandud tahtlikult ega ole tingitud unustamisest. 5 Kohus leiab, et väärteomenetluses tehtud mõõtmise tulemusega on väärteokoosseisu olemasolu menetlusaluse isiku käitumises tuvastatud ning mõõtetulemusest sõltuvalt on menetlusaluse isiku käitumine õigesti kvalifitseeritud
Samamoodi on tuvastatud menetlusaluse isiku poolt
Seega puuduvad väärteoasjas VTMS § 29 sätestatud väärteomenetlust välistavad asjaolud VTMS § 133 p 1 mõttes. Samuti on tuvastatud, et menetlusalusele isikule süüks arvatud teod on aset leidnud (§ 133 p 2) ning need on toime pannud menetlusalune isik (§ 133 p 3), mida on ta ka ise sisuliselt tunnistanud. Kuna menetlusalune isik juhtis sõidukit kiirusega, mis ületas mootorsõiduki juhile liikluskorraldusvahendiga lubatud suurimat sõidukiirust (50 km/h) mitte vähem kui 42 km/h, siis rikkus menetlusalune isik
lg 5 p 3 nõudeid ja tegemist on väärteoga
Samuti rikkus menetlusalune isik
lg 2 ja § 106 lg 3 sätestatud kohustusi ning tegemist on väärtegudega
lg 1 ja § 242 lg 1 mõttes ja need süüteod on õigesti kvalifitseeritud (§ 133 p 4). Vaidlustatud otsusest nähtuvalt määras menetlusalusele isikule karistuse Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Lääne-Harju politseijaoskonna menetlustalituse kohtuesindusgrupi uurija abi, kes on täidesaatva riigivõimu volitustega asutuse ametnik VTMS § 9 p 1 ja § 10 lg 1 mõttes ning vaidlustatud otsuse koostaja on pädev otsust koostama (§ 133 p 5). Väärteoasja materjalidest ei ilmnenud, et kohtuväline menetleja oleks kohtuvälises menetluses väärteoasja menetledes või otsust koostades jätnud järgimata väärteomenetlusõiguse nõudeid (§ 133 p 6). Menetlusalust isikut karistati
S § 63 lg 1 ja
lg 3 järgi põhikaristusena mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega 6 kuuks.
lg 3 kohaselt karistatakse mootorsõidukijuhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest 41-60 kilomeetrit tunnis rahatrahviga kuni 200 trahviühikut või arestiga kuni 30 päeva või juhtimisõiguse äravõtmisega kuni 12 kuuni. Seega järeldub, et kohtuvälise menetleja määratud põhikaristus on määratud ettenähtud sanktsioonimäära keskmises määras, mistõttu kohus leiab, et karistuse määramine on toimunud kooskõlas karistamise kohaldamise alustega (p 7) ja süü suurust arvestades puudub ka alus väärteomenetluse lõpetamiseks VTMS § 30 alustel (§ 133 p 8). Arvestades, et tegemist on lubatud sõidukiiruse ületamisega
lg 3 sätestatud vahemiku alumises määras, millise süüteo toimepanemine liikluses on igapäevane ja massiline, ei saa kohus asuda seisukohale, et isiku süü ei ole suur ja väärteomenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi VTMS § 30 tähenduses. Väärteoasja materjalidest ja menetlusaluse isiku isikuandmetest nähtuvalt on menetlusaluse isiku puhul tegemist täisealise isikuga, mistõttu puuduvad ka alused väärteomenetluse lõpetamiseks ja alaealisele kohaldatavate mõjutusvahendite kohaldamiseks VTMS § 133 p 9 mõttes. Kuna puudub taotlus hüvitada süüteomenetluses tekitatud kahju, siis puudub ka vajadus lahendada küsimust süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamiseks (§ 133 p 10). Kohtuvälises menetluses on menetlusalune isik põhjendanud lubatud suurima sõidukiiruse ületamist sellega, et tegelikult oli ta juba linnast väljas, kuid peale silti, mis näitab, et linn lõpeb, on silt, mis näitab, et tegemist on 50 km/h alaga, kuid 200-300 meetri pärast on märk 70 km/h ja politsei oli just selle märgi juures. Samuti oli öö ja minimaalne hulk autosid sõitmas, nii et ei seadnud kellegi elu ohtu. Kohus leiab, et menetlusaluse isiku arusaamad liikluskorraldusvahendite kehtivusest ja tähendusest on puudulikud. Kohus asub seisukohale, et juhul, kui liikluskorraldusvahendiga on kehtestatud sõidukiiruse piirang, siis tuleb ka sellest lähtuda. Kui liikluskorraldusvahendil ei ole kehtivuse kohta lisatud lisatahvlit päevade või kellaaegade kohta, siis kehtib see liikluskorraldusvahendil märgitud piirang ööpäevaringselt ja sõltumata ilmast, nähtavusest, liiklustihedusest või muust asjaolust. Samamoodi kehtib kehtestatud piirang alates liikluskorraldusvahendist kui liikluskorraldusvahendil olev lisainformatsioon ei anna muud 6 teavet. Seega ei ole tähtsust sellel, kus politsei kiirust mõõtis, sest kui liikluskorraldusvahendiga on kehtestatud lubatud suurim sõidukiirus 50 km/h, mis kehtib alates liikluskorraldusvahendi asukohast kuni järgmise liikluskorraldusvahendi asukohani, siis tuleb sellest ka lähtuda. Samamoodi ei ole tähtsust sellel, kas on öö või päev, piirang kehtib samamoodi ööpäevaringselt ega saa olla sõltuvuses sellest, mida juht parasjagu arvab liiklusohutuse kohta. Kui on teelõigul kehtestatud sõidukiiruse piirang 50 km/h, siis tulebki sellest piirangust lähtuda, mitte lähtuda sellest, et öisel ajal lubatud suurimat sõidukiirust ületades kedagi ju ohtu ei seata. Selline menetlusaluse isiku seisukoht näitab seda, et menetlusalune isik tõlgendab liiklusnõudeid endale sobivalt, kuid ei saa aru piirangu kehtestamise vajadusest ja tähendusest. Arvestades seda, et lubatud sõidukiirust ületati peaaegu kahekordselt, saab järeldada, et lubatud sõidukiiruse ületamine sellises määras sai olla vaid eesmärgipärane ja teadlik tegevus. Samamoodi asub kohus seisukohale, et tehnonõuetele vastavuse kontrolliks sõiduki esitamata jätmine ja algaja juhi tunnusmärkide paigaldamata jätmine olid toime pandud tahtlikult. Kui lubatud suurima sõidukiiruse ületamine on toime pandud kavatsetult, s.t isik seadis süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise oma eesmärgiks ja teadis, et see ka saabub, siis tehnõnõuetele vastavuse kontrolliks sõiduki esitamata jätmine ja algaja juhi tunnusmärkide sõidukile paigaldamata jätmine on toime pandud otsese tahtlusega, s.t isik teadis, et ta teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu ja möönab seda. Süüd välistavaid ja õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Seega on kohtu arvates tuvastamist leidnud, et menetlusalune isik ületas mootorsõiduki juhile liikluskorraldusvahendiga lubatud suurimat sõidukiirust 50 km/h mitte vähem kui 42 km/h, millega rikkus
lg 5 p 3 sätestatud keeldu ja pani toime
Samuti jättis menetlusalune isik sõiduki tehnonõuetele vastavuse kontrolliks esitamata ja rikkus
lg 2 sätestatud kohustust ja pani toime
Samuti jättis menetlusalune isik tema juhitud sõidukile ette ja taha nähtavale kohale paigaldamata algaja juhi tunnusmärgi, millega rikkus
lg 3 sätestatud kohustust ja pani toime
S § 56 lg 1 sätetele on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt tuvastatakse kõigepealt menetlusaluse isiku süü suurus ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. Sellele järgnevalt arvestatakse eri- ja üldpreventiivseid eesmärke. Seadusandja on
lg 3 ettenähtud väärteo toimepanemise eest ette näinud karistuseks rahatrahvi kuni 200 trahviühikut, s.o kuni 800 eurot, aresti kuni 30 päeva või mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmise 12 kuuks. Lisaks sellele on
lg 5 p 2 kohaselt võimalik kohaldada lisakaristusena mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmist 3 kuust kuni 6 kuuni.
lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest on seadusandja ette näinud karistusena rahatrahvi kuni 100 trahviühikut.
lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest on seadusandja ette näinud karistusena rahatrahvi kuni 20 trahviühikut. Käesoleval juhul nähtub väärteoasjas kogutud tõenditest, et menetlusalune isik on temale inkrimineeritud väärteod toime pannud sõidukit juhtides, mistõttu tuleb asuda seisukohale, et need väärteod on toime pandud ühe teoga. Vastavalt KarS § 63 lg 1 sätetele, kui isik on toime pannud ühe teo, mis vastab mitmele eri süüteokoosseisule, siis määratakse või mõistetakse talle üks karistus seadusesätte alusel, mis näeb ette raskeima karistuse. Kuivõrd toimepanduist raskeimat karistust näeb ette
lg 3 ettenähtud väärtegu, tuleb karistust kohaldada
Seda on kohtuväline menetleja ka teinud. 7 Hinnates menetlusaluse isiku süüd
lg 3 ettenähtud teo toimepanemisel leiab kohus, et mõõdetavate suuruste puhul sõltuvad süüteo kvalifikatsioon ja süü suurus numbrilisest näidust. Käesoleval juhul on menetlusalune isik lubatud suurimat sõidukiiruse ületamise määra,
lg-s 3 nimetatud vahemikku, s.o kuni 41-60 km/h ületanud 42 km/h võrra, s.o vahemiku alammääras. See omakorda tähendab, et karistuse määra valikul tuleks lähtuda eelkõige süü keskmisest suurusest ja seetõttu ettenähtud sanktsiooni keskmisest määrast, kuivõrd kehtiva kohtupraktika kohaselt võetakse karistuse mõistmisel lähtepunktiks vastava seadustiku (käesoleval juhul liiklusseaduse) sanktsiooni keskmine määr, mille järgselt tuvastatakse menetlusaluse isiku süü suurus ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. Samas, kuigi
lg 3 ettenähtud väärteo puhul saab süüd hinnata keskmisena, siis pani menetlusalune isik toime kolm väärtegu üheaegselt, mis suurendab menetlusaluse isiku süüd ning taoline asjaolu annaks aluse määrata või mõista karistus, mis ületab ettenähtud sanktsiooni keskmist määra. Süü kõrval arvestatakse ka karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude olemasolu, kuid ei kohtuvälises menetluses ega ka kaebemenetluses ei ole kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid tuvastatud, mistõttu ei ole ka asjaolusid, mis võiks kohaldatavat karistust mõjutada. Karistuse määramisel tuleb lisaks ka arvestada võimalusega, et karistus sunnib isikut hoiduma uute süütegude toimepanemisest. Puutuvalt eripreventiivsesse eesmärki peab kohus vajalikuks märkida, et karistusregistri andmete kohaselt on kaebuse esitajal kehtiv karistus
lg 2 ja § 242 lg 1 ettenähtud väärtegude toimepanemise eest ning menetlusalust isikut karistati rahatrahviga 37 trahviühikut, s.o 148 eurot. Seega vaatamata sellele, et menetlusalune isik pani toime kaks väärtegu ühe teoga, määrati talle karistus määras, mis jääb alla ettenähtud sanktsiooni keskmise määra. Seejuures määrati lubatud sõidukiiruse ületamise eest karistus teo eest, mis oli toime pandud 26.03.2024. Rahatrahv tasuti küll 09.05.2024, kuid menetlusesemeks olevad väärteod pani menetlusalune isik toime juba 02.05.2024 ning seekord ületati lubatud sõidukiirust oluliselt rohkem ja menetlusalune isik pani seekord toime juba kolm väärtegu üheaegselt. Seega on menetlusaluse isiku liiklust ohustav käitumine muutunud ajas ohtlikumaks. Lisaks nähtub väärteootsusest ja ka kohtuvälise menetleja kirjalikust seisukohast, et menetlusalusel isikul on 6 mõjutustrahvi. Seega kuna menetlusalusel isikul on juhiluba olnud alates 20.06.2023 ning seisuga 22.05.2024 on menetlusalusel isikul juba kaks väärteootsust lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest ning 6 mõjutustrahvi, siis sellest saab järeldada, et isikut on liikluses peatatud liiklusnõuete rikkumiste tõttu kokku juba 8 korda, mis teeb 1 peatamise keskmiselt kuus. Kohus leiab, et selline liikluskäitumine viitab üheselt sellele, et menetlusalune isik on liikluses ohtlik ja ei mõjutustrahvid ega ka väärteokaristus ei ole sundinud teda liikluses õiguskuulekusele. Seega on rahaline mõjutamine jäänud tagajärjetuks ning kohtu arvates on kohtuväline menetleja õigesti loobunud rahatrahvist kui tulemuseta jäänud karistusliigist ja eemaldas menetlusaluse isiku liiklusest, kohaldades põhikaristusena mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmist. Seega võiks eeldada, et kohaldatud karistuse liik ja määr mõjutavad menetlusalust isikut edaspidi liikluses õiguskuulekalt käituma, tehes seda arusaamises, et liiklusnõuete jätkuval eiramisel kõrvaldatakse ta taas liiklusest. Karistuse määramisel tuleb lisaks lähtuda ka õiguskorra kaitsmise huvidest ning kohtu arvates kuulub õiguskorra alla ka liikluskord. Liikluses on suurima ohu allikaks teistele liiklejatele mootorsõidukijuhid, kes ei täida liikluskorda tagavaid õigusnorme korrektselt. Antud juhul ületas menetlusalune isik liikluskorraldusvahendiga piiratud lubatud sõidukiirust peaaegu kaks korda. Arvestades vaidlusalusel teelõigul asetsevaid liikluskorraldusvahendeid, peaks igale kirjaoskajale sõidukijuhile olema numbritega märgitud kiiruse piirangu tähendus üheselt ja tõlgendamisruumita arusaadav. Kuivõrd sellel teelõigul ületatakse suhteliselt tihti lubatud sõidukiirust, teostatakse seal ka tihemini mõõtmist. Seega kiiruse mõõtmine, samuti sõidukijuhtide kinnipidamine ja karistamine peaks tekitama kõigis sõidukijuhtides arusaama piirkiirusest kinnipidamise vajalikkusest. Sellest tulenevalt on oluline ka see, kuidas teised 8 liiklejad tajuvad seda, et lubatud sõidukiirust ületanud, kehtestatud piirangutesse ja teistesse liiklejatesse hoolimatult suhtuvaid juhte ka karistatakse. Seejuures on lubatud suurima sõidukiiruse ületamise puhul tegemist massiliselt toime pandava liiklusalase väärteoga, mille toimepanemise tõkestamiseks kasutab riik erinevaid võimalusi, s.h väärteokaristusi. Selline teadmine teo karistatavusest suurendab ka teiste liiklejate turvatunnet kui nad näevad, et ohtlikult käituvaid kaasliiklejaid karistatakse, s.t sellega täidetakse ka üldpreventiivseid eesmärke. Kõike eelnevat arvesse võttes nõustub kohus kohtuvälise menetleja määratud karistuse liigi ja määraga ning leiab, et karistust võib pidada proportsionaalseks nii isiku süü suurusest kui üldja eripreventiivsetest kaalutlustest lähtuvalt ning arvestab võimalusega, et keskmises määras karistus ja liiklusest eemaldamine sunnib isikut edaspidi hoiduma uute süütegude toimepanemisest ja piirkiirusest kinni pidama. Mis puudutab karistuse liiki, siis on menetlusalune isik märkinud kaebuses, et ta soovib kohaldatud karistuse liigi muutmist. Kohus viitab ülalmärgitule, et varasem kohaldatud karistuse liik, s.o rahatrahv ei ole menetlusalust isikut mõjutanud ja menetlusaluse isiku käitumine on muutunud ohtlikumaks. Kaebuses on põhjendatud, et menetlusalune isik elab xxxs ja peres on kokku 6 last, kes käivad koolis ja huviringides Tallinnas, mistõttu aitab ta vanemaid transpordiga. Lisaks töötab ta kullerina, mis on ainsaks sissetulekuks, mis aitab koguda raha ülikoolis käimise hõlbustamiseks. Kohus asub seisukohale, et kaebuses esitatud põhjendused tuleb jätta tähelepanuta. Väärteoasja materjalides koostatud dokumentidest ja kaebusest nähtub üheselt, et menetlusalune isik on oma elukohana või postiaadressina nimetanud xxx. Seega ei ole üheski dokumendis viidet elukoha kohta xxxs. Seejuures ei ole kordagi märgitud väidetava xxxs asetseva elukoha aadressi. Seega väide xxxs elamise kohta on jäetud tõendamata ja ka vastuolus menetlusaluse isiku enda kaebuses märgitud postiaadressiga. Lisaks on kaebuses märgitud, et peres kasvavat kokku 6 last, kuid ühtegi tõendit sellise asjaolu kohta esitatud ei ole. Samamoodi ei ole esitatud tõendeid selle kohta, kus asuvad need lasteasutused, huviala ringid ja koolid, kuhu menetlusalune isik peaks lapsi Tallinnas transportima. Samamoodi ei ole kaebusele lisatud mingeid andmeid kullerina töötamise kohta. Seega on kõik kaebuses esitatud väited, mis peaks tingima karistuse liigi muutmise, jäetud tõendamata. Puutuvalt juhtimisõiguse vajalikkusesse seoses vajadusega aidata vanemaid laste transportimisel, kullerina töötamisel jne, peab kohus vajalikuks märkida, et menetlusalune isik oli teadlik sellest, et talle on juhtimisõigus vajalik. Selline teadmine ei olnud aga menetlusalusele isikule takistuseks uute väärtegude toimepanemisel. Kohus leiab, et kaebuse esitaja oli juhtimisõiguse vajalikkusest teadlik ka siis kui ta menetlusesemeks olevad liiklusalased väärteod toime pani ja arvestades seda, et lubatud sõidukiirust ületas kaebuse esitaja mitte vähem kui 42 km/h, tehes seda teadlikult, pidi menetlusalune isik pidama võimalikuks, et teda uuesti karistatakse. Kuna menetlusalusel isikul on esmane juhtimisõigus, peaksid tal värskelt meeles olema ka liiklusnõuded ja võimalikud karistused nende nõuete rikkumise eest. Seega ei saanud kaebuse esitajale järjekordse karistuse saabumine olla üllatuseks. Samamoodi ei saanud talle olla üllatuseks ka see, et kohtuväline menetleja loobub rahatrahvi kohaldamisest, sest tema karistusandmetest on näha, et rahatrahv teda ei mõjuta. Kohus on seisukohal, et isik peab tegema kõik enesest oleneva, et tema olukord tema enese tahtliku süülise käitumise tõttu ei halveneks. Seega saanuks menetlusalune isik säilitada väärteo toimepanemisele eelnenud olukorra vaid juhul, kui ta oleks hoidunud temale inkrimineeritud järjekordsete väärtegude toimepanemisest. Teadmine, et menetlusalusele isikule on juhtimisõigus vajalik, ei tekkinud menetlusalusel isikul pärast väärteootsuse kättesaamist, vaid see teadmine oli tal oluliselt varem. Kokkuvõtvalt asub kohus seisukohale, et kaebuse lahendamisel ei ilmnenud menetlus- või materiaalõiguse ebaõiget kohaldamist ning ka kaebuse argumentides ei osutatud sellistele minetustele, millega kaasneks või võiks kaasneda kohtuvälise menetleja otsuse muutmine või 9 tühistamine. Seega puudub õiguslik alus kohtuvälise menetleja seadusliku ja põhjendatud otsuse muutmiseks või tühistamiseks ning esitatud kaebus tuleb jätta rahuldamata. Märt Toming kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ 10
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.