Obsah (8)

§ 66§ 56§ 15§ 218§ 2§ 16§ 47§ 57

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht Väärteoasja number 16. detsember 2025, Viljandi kohtumaja 4-25-4132 (2840,25,001508) Kohtunik Väärteoasi Kaevatav mene

§ 66

lg-te 2 ja 3 alusel määrata rahatrahv 75 trahviühikut s.o 600 eurot tasumisele ositi 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest iga kuu

1. kuupäevaks 50 eurot kuni kogu summa tasumiseni.
2. Rahatrahvi tasumata jätmise korral saadetakse VTMS § 204 lg 3 ja VTMS § 202 lg 3 sätestatud korras jõustumise märkega otsuse koopia täitmiseks kohtutäiturile. Kohtutäituri kaudu rahatrahvi sissenõudmise korral tuleb võlgnikul kanda ka täitemenetlusega kaasnevad kulud.
3. Edastada kohtuotsus menetlusalusele isikule ja kohtuvälisele menetlejale.
4. Kohtuotsuse avalikustamisel kohaldada KrMS § 408 1 lg 2 sätteid ja mitte avalikustada menetlusaluse isiku elukohta. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale edasikaebamise kord on sätestatud VTMS §-des 155 – 158, mille kohaselt kohtuotsuse peale on menetlusalust isikut esindaval advokaadil, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal õigus edasi kaevata Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja kaudu Riigikohtule kirjaliku kassatsiooni esitamisega 30 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama Tartu Maakohtu Viljandi kohtumajale seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Kohtuotsus jõustub, kui edasikaebe (kassatsiooni-) tähtaeg on möödunud, jõustunud kohtuotsuse pöörab täitmisele samas väärteoasjas esmakordselt lahendi teinud kohtuväline menetleja. ASJAOLUDE KIRJELDUS JA OTSUSE PÕHJENDUSED
5. Kohtuvälise menetluse käik väärteoasjas 1.
6. Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri Viljandi politseijaoskonna grupijuht T.K menetlejana on 30.09.2025 koostanud väärteoprotokolli nr AB 1646392 väärteoasjas nr 2840,25,001508 Rafik Kaldoja õigusrikkumises liiklusseaduse (LS) § 90 lg 1 p 1 järgi, milline tegu on kvalifitseeritav LS § 201 lg 1 järgi. Õigusrikkumise kirjelduse kohaselt Rafik Kaldoja juhtis mootorsõidukit, omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust. 1.
7. Kohtuvälise menetleja 29.10.2025.a. otsusega väärteoasjas nr 2840,25,001508 on Rafik Kaldoja karistatud LS § 201 lg 1 järgi rahatrahviga 75 trahviühiku ulatuses, s.o 600 eurot. Otsuse põhjenduste kohaselt on kohtuväline menetleja seisukohal, et menetlusalune isik on toime pannud temale inkrimineeritud väärteo, protokoll on koostatud õigesti ja väärteo toimepanemine on tõendatud tunnistaja ütlustega. Kohtuväline menetleja leiab, et kohaldatav karistus on kooskõlas menetlusaluse isiku süü raskuse ja karistuse eesmärgiga ning rahatrahvi kohaldamine konkreetse menetlusaluse isiku asjas omab eripreventiivset eesmärki, mahub etteantud karistusraamidesse ja on proportsionaalne.
8. Kohtuvälise menetleja otsusele esitatud kaebuse sisu ja põhjendused 2.
9. Menetlusalune isik Rafik Kaldoja on esitanud Tartu Maakohtule 10.11.2025 kaebuse väärteoasjas nr 2840,25,001508 vaidlustades politseiametniku T.Ke poolt 29.10.2025 tehtud väärteootsuse selles osas, mis puudutab talle määratud rahatrahvi suurust. Rafik Kaldoja on kaebuses taotlenud, et kohus asendaks määratud rahatrahvi üldkasuliku tööga, kuna tema majanduslik olukord ei võimalda trahvi ettenähtud ulatuses tasuda. Ta on kaebuses välja toonud, et nüüdseks on tal olemas B-kategooria juhtimisõigus. 2.
10. 07.12.2025 esitas menetlusalune isik taotluse trahvi tasumiseks maksegraafiku alusel. Taotluse kohaselt soovib Rafik Kaldoja talle määratud trahvi summas 600 eurot tasuda 12 kuu jooksul maksegraafiku alusel. Taotluses on R. Kaldoja põhjendanud, et hetkel on tal rahalised raskused ning tal ei ole võimalik trahvi ühekorraga tasuda. Kuid ta soovib kohustuse siiski täita ning suudab seda teha osamaksetena. Menetlusalune isik on teinud taotluses ettepaneku maksegraafik koostada 12 kuuks, iga kuu tasuks 50 eurot ja maksegraafik algaks kuupäevast 15.01.
12. Kohtuvälise menetleja seisukohad kaebuses Kohtuväline menetleja kohtule esitatud kirjalikus seisukohas leiab, et kohtuvälise menetleja otsus on õiguspärane ja puuduvad alused määratud karistuse muutmiseks. Väärteoasja materjalidest nähtub, et Rafik Kaldoja juhtis 30.09.2025 kella 21:28 ajal Viljandi maakonnas, Viljandi linnas, Tartu tn 96 juures mootorsõidukit BMW 530D registreerimismärgiga XXX XXX , omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust. Rafik Kaldoja poolt toimepandud liiklusseaduse rikkumine on tõendatud tunnistaja J. A ütlustega, sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusega ja menetlusaluse isiku R. Kaldoja poolt väärteoprotokollis antud ütlustega. R. Kaldoja on väärteoprotokollis antud ütlustes selgitanud, et sõitis BMW reg nr XXX XXX Vana-Võidust Viljandisse poodi ning tagasi, kuigi tal ei ole juhilube. Lisaks on R. Kaldoja juhtimiselt kõrvaldamise otsuses oma taotlustesse märkinud, et on aus poiss ja teeb load 2 nädala pärast ära. Transpordiameti liiklusregistri väljavõttest nähtub, et Rafik Kaldoja´l puudub B-kategooria juhtimisõigus seisuga 28.10.2025 ja seega ei nähtu, et menetlusalune isik oleks enne kohtuvälise menetleja 29.10.2025 otsuse tegemist omistanud vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõiguse. Transpordiameti liiklusregistri 26.11.2025 väljavõtte kohaselt on menetlusalusele isikule Rafik Kaldojale B, B1, AM mootorsõiduki juhtimisõigus omistatud 10.11.2025 ehk siis samal päeva, kui on esitatud kaebus kohtuvälise menetleja 29.10.2025 tehtud otsusele.

§ 56

lg 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü ning karistuse mõistmisel arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Väärteona on karistatav nii tahtlik kui ka ettevaatamatusest toime pandud tegu (

§ 15

lg 3), mistõttu mõjutab tahtluse liik süüteokoosseisu subjektiivse tunnusena süü suurust. Kohtuväline menetleja on seisukohal, et menetlusalune isik asus teadlikult sõidukit juhtima, teadmisega, et tal puudub vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigus. Selline käitumine liikluses ei ole lubatud. Juhtimisõiguseta juhtimise näol on tegemist riigi poolt rangelt karistatava õigusrikkumisega. Juhtides sõidukit omamata selleks õigust, pani menetlusalune isik toime äärmiselt ühiskonnaohtliku teo, seades sellega ohtu nii iseenda, kui ka kaasliiklejate elu ja tervise. Riigikohtu kohtupraktikas välja kujunenud seisukoha kohaselt võetakse karistuse mõistmisel aluseks ettenähtud sanktsiooni keskmine määr ning seejärel, arvestades süü suurust, kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ning üld- ja eripreventsioone, mõistetakse karistus. Kohtuväline menetleja ei tuvastanud menetluse käigus karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid. Karistuse määramisel tuleb arvestada menetlusaluse isiku varasema käitumisega. Karistusregistri 28.10.2025 andmetel omab menetlusalune isik kehtivat karistust

§ 218

lg 1 toimepanemises, mille eest on menetlusalusele isikule määratud karistuseks rahatrahv. Olgugi, et menetlusalusele isikule varasem määratud karistus ei ole liiklusalase õigusrikkumise toimepanemise eest, näitab see kohtuvälise menetleja hinnangul seda, et menetlusalusel isikul oli olemas varasem kogemus õigusrikkumise toimepanemisega kaasneva karistuse osas. Seega teadis menetlusalune isik, et õigusrikkumisele võib järgneda vastutus rahatrahvi näol, mis võib halvendada tema majanduslikku olukorda. Eeltoodust tulenevalt on kohtuväline menetleja seisukohal, et menetlusaluse isiku Rafik Kaldoja poolt esitatud kaebus väärteoasjas 2840,25,001508 LS § 201 lg 1 tunnustel tehtud otsuse peale tuleb jätta rahuldamata ja kohtuvälise menetleja ametniku poolt asjas tehtud otsus tuleb jätta muutmata. 4. Kohtu põhjendused 4.1. VTMS § 120 kohaselt võib kohus kohtuistungit korraldamata lahendada kaebuse kohtuotsusega kirjalikus menetluses, kui kohus on saatnud kaebuse koopia kohtumenetluse teisele poolele ning selgitanud tema seisukoha kaebuse suhtes ning kohtumenetluse pooled on kaebuses või selle vastuses teatanud, et nad ei soovi kohtuistungist osa võtta. Arvestades väärteo asjaolusid ja poolte nõusolekut kirjalikuks menetluseks, peab kohus võimalikuks kaebuse lahendamist kirjalikus menetluses. 4.2.

§ 2

lg 2 kohaselt karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. LS § 90 lg 1 p 1 kohaselt mootorsõidukit ei tohi juhtida isik, kellel ei ole vastava kategooria või alamkategooria mootorsõiduki juhtimisõigust. LS § 201 lg 1 näeb ette vastutuse, kui mootorsõidukit juhib vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõiguseta isik. 4.

1. Väärteotoimikus olevast 29.10.2025 otsusest nähtuvalt on kohtuväline menetleja menetlusalusele isikule väärteona ette heitnud LS § 90 lg 1 p 1 nõuete rikkumist, milline väärtegu on kvalifitseeritav LS § 201 lg 1 järgi ja mis seisnes selles, et menetlusalune isik juhtis 30.09.2025 kella 21:28 ajal Viljandi maakonnas Viljandi linnas Tartu tn 96 maja juures suunaga Viljandi-Tartu mnt poole mootorsõidukit, omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust. 4.
2. Esmalt tuleb kohtul menetlusalusele isikule etteheidetava väärteorikkumise põhjendatuse hindamisel anda hinnang selle kohta, kas väärteoprotokollis märgitud ajal ja kohas juhtis menetlusalune isik mootorsõidukit, pannes sellega toime LS § 90 lg 1 p 1 rikkumise. Kohtumenetluse pooled ei vaidle selle üle, kas menetlusalune isik on temale etteheidetava väärteo toime pannud. Kohtu hinnangul on menetlusalusele isikule etteheidetava väärteo objektiivne teokoosseis usaldusväärselt tõendamist leidnud alljärgnevate tõenditega. Menetlusaluse isiku ütlustest väärteoprotokollis nähtub, et ta on süü omaks võtnud talle etteheidetavas väärteos – ta tunnistas ütlustes, et sõitis valge BMW-ga Vana-Võidust Viljandisse poodi, auto numbrimärk XXX XXX, juhilube ei ole. Tunnistaja J.A ütlused riimuvad menetlusaluse isiku väärteoprotokollis antud ütlustega. Tunnistaja J. A on ütlustes kinnitanud, et 30.09.2025 teostati liiklusjärelvalvet Viljandi linnas Tartu tänaval. Kell 21:28 peatas Tartu tn 96, Viljandi linn juures sõiduki BMW 530d registreerimisnumbriga XXX XXX. Kontrollimise käigus selgus, et sõiduki juhil puudub vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus. Juhiks osutus Rafik Kaldoja (isikukood 50702094936). Lisaks eeltoodule kinnitab mootorsõiduki juhtimise fakti ka 30.09.2025.a. koostatud sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsus, mille kohaselt on Rafik Kaldoja sõiduki juhtimiselt liiklusseaduse § 91 lg 2 p 3 alusel kõrvaldatud kuni aluse äralangemiseni. Transpordiameti liiklusregistri 28.10.2025.a. väljavõtte kohaselt menetlusalusel isikul Rafik Kaldojal juhtimisõigus puudub. Transpordiameti liiklusregistri 26.11.2025 väljavõtte kohaselt on mootorsõiduk BMW 530D registreerimismärgiga XXX XXX liiklusregistrisse kantud ja liiklusesse lubatud. Käsitletud tõenditega kogumis on tõendamist leidnud, et Rafik Kaldoja 30.09.2025 kell 21:28 Viljandi linnas Tartu tn 96 maja juures juhtis mootorsõidukit BMW 530D registreerimismärgiga XXX XXX , omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust, millega rikkus LS § 90 lg 1 p 1 nõudeid. Seega kohus leiab, et menetlusalune isik on LS § 90 lg 1 p 1 nõuete rikkumisega täitnud LS § 201 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo objektiivse teokoosseisu. 4.
3. Kohtu hinnangul pani Rafik Kaldoja väärteo toime otsese tahtlusega

§ 16lg 3 mõttes.

Isik paneb toime teo otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteo koosseisule vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda. Menetlusaluse isiku Rafik Kaldoja väärteoprotokollis antud ütlustest tuleneb, et temal vastava kategooria mootorsõiduki juhtimiseks juhtimisõigus puudus ja ta sai aru, et tal seaduslik alus mootorsõiduki juhtimiseks puudub, kuid vaatamata sellele istus ta mootorsõiduki rooli ja asus seda juhtima. 4.6. Kohus ei tuvastanud väärteoasjas õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid. 5. Kohtu seisukoht karistuse osas 5.1. Karistuse mõistmisel tuleb lähtuda

§ 56

lg-st 1, mille kohaselt on karistamise aluseks isiku süü ning karistuse mõistmisel tuleb arvestada kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ning võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Riigikohtu lahendi 3-1-1-58-13 p 7 kohaselt tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. 5.2. LS § 201 lg 1 kohaselt mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi juhtimise eest vastava kategooria mootorsõiduki või trammi juhtimisõiguseta isiku poolt karistatakse rahatrahviga 200 trahviühikut või arestiga.

§ 47

lg 1 kohaselt võib kohus või kohtuväline menetleja väärteo eest kohaldada rahatrahvi üks kuni kolmsada trahviühikut. Trahviühik on rahatrahvi baassumma, mille suurus on kaheksa eurot. 5.3. Kohtuväline menetleja on leidnud, et Rafik Kaldoja on pannud toime LS § 201 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo ning on pidanud võimalikuks karistada menetlusalust isikut LS § 201 lg 1 alusel põhikaristusena rahatrahviga 75 trahviühikut, s.o 600 eurot, mis on sanktsiooni keskmisest määrast mõnevõrra madalam. Kohus peab põhjendatuks rahatrahvi kohaldamist, kuna varasemad liiklusrikkumised puuduvad ning kohtu hinnangul on Rafik Kaldojale määratud rahatrahvi suurus kooskõlas toimepandud süü suuruse ja karistuse eesmärgiga. Kohus põhjendab oma seisukohti alljärgnevalt. Karistusregistri 28.10.2025.a. registriteate andmetel on menetlusalusel isikul 1 kehtiv väärteokaristus s.o PPA Lõuna prefektuuri Viljandi politseijaoskonna piirkonnagrupi 02.05.2025 otsus väärteoasjas nr 284025000274, millega on Rafik Kaldoja

§ 218lg 1 järgi karistatud rahatrahviga 30 trahviühikut, s.o 240 eurot.

Seega ei ole Rafik Kaldoja liiklusalaste süütegude eest varasemalt karistatud. Kuigi Rafik Kaldoja ei ole varem karistatud liiklusalaste süütegude ees, on tema poolt 30.09.2025 toimepandud liiklusrikkumise asjaolud rasked, kuna Rafik Kaldoja juhtis mootorsõidukit, omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust, millega pani toime ühiskonnaohtliku teo, seades ohtu nii iseenda kui ka kaasliiklejate elu, tervise ja vara. Liiklusrikkumine toimus Viljandi linnas õhtusel ajal. Kohus möönab, et kuigi õhtusel ajal võib liiklustihedus olla mõnevõrra väiksem, siis sellegipoolest menetlusaluse isiku poolt toime pandud liiklusrikkumine ohustas teisi kaasliiklejaid. Kohus tuvastas, et Rafik Kaldoja pani teo toime tahtlikult, kuna on nii väärteoprotokollis kui sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsuses tunnistanud, et teadis, et tal puudub juhtimisõigus. Kohus ei tuvastanud

§ 57ja § 58 mõttes karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid.

Kõiki eeltoodud süüteo toimepanemise asjaolusid arvestades tuleb hinnata Rafik Kaldoja süü suurust keskmiseks. Kohtuväline menetleja on 29.10.2025 otsuses põhjendanud, et kuna menetlusalusel isikul kehtivaid karistusi ei ole, otsustas kohtuväline menetleja piirduda rahatrahviga, mis jääb alla sanktsiooni keskmist määra. Kohus nõustub kohtuvälise menetlejaga. Tegemist oli Rafik Kaldoja esimese liiklusrikkumisega, lisaks on menetlusalusel isikul nüüdseks olemas juhiluba, mida kinnitab 26.11.2025 Transpordiameti liiklusregistri väljavõte. Seega kohaldatud karistus on kooskõlas menetlusaluse isiku süü raskuse ja karistuse eesmärgiga. Eeltoodu alusel jätab kohus menetlusaluse isiku Rafik Kaldoja kaebuse rahuldamata ja muutmata Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri 29. oktoobri 2025.a. otsuse väärteoasjas nr 2840,25,001508 Rafik Kaldoja karistamises LS § 201 lg 1 alusel rahatrahviga 75 trahviühikut, s.o 600 eurot. 5.4. Menetlusalune isik on kaebuses viidanud majanduslikele raskustele. 07.12.2025 esitas R. Kaldoja taotluse trahvi tasumiseks maksegraafiku alusel, kuna tal on rahalised raskused ning ei ole võimalik rahatrahvi ühe korraga tasuda. Taotluse kohaselt sooviks R. Kaldoja tasuda trahvi osamaksetena 12 kuu jooksul.

§ 66

lg 2 sätestab, et kohus või väärtegu menetlev kohtuväline menetleja võib mõjuvatel põhjustel määrata rahatrahvi tasumise ositi ning sama paragrahvi lg 3 kohaselt ositi tasutava karistuse täitmise tähtaeg ei tohi ületada ühte aastat. Seega eeltoodud asjaoludest lähtudes kohus määrab rahatrahvi 75 trahviühikut s.o 600 eurot tasumisele ositi 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest iga kuu

1. kuupäevaks 50 eurot kuni kogu summa tasumiseni. Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri
2. oktoobri 2025.a. otsusega karistuseks mõistetud rahatrahv tasuda 29.10.2025 otsuses märgitud arvenumbrile ja viitenumbriga. (allkirjastatud digitaalselt) Aivar Hint Kohtunik