← Eesti

2-22-16314/38

Obsah (8)§ 162§ 368§ 657§ 651§ 654§ 132§ 163§ 178

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Ele Liiv (eesistuja), Siret Siilbek ja Janek Väli Otsuse tegemise aeg ja koht 03.10.2025, Tallinn Tsiviilasja number 2-22-1

) § 423 lg 3 alusel läbi vaatamata hageja nõude mõista kostjalt välja mittevaralise kahju hüvitis kohtu äranägemisel, kuna Harju Maakohus kuulutas 15.02.2023 määrusega tsiviilasjas nr 2-22-18487 kostja pankroti. Samuti oli maakohus lõpetanud 12.09.2024 määrusega menetluse hageja nõudes andmete ümberlükkamiseks väite osas „Ta sai keeruliste tehingute ahelaga büroomaja lõpuks enda kontrolli alla.“ Hageja saaks nõuda kostjalt meediaväljaande ees andmete ümberlükkamist võlaõigusseaduse (VÕS) § 1045 lg 1 p 4 ja § 1047 lg 4 alusel. VÕS § 1047 lg 4 annab hagejale õiguse nõuda, et kostja esitaks taotluse meediaväljaandele ebaõigete andmete ümberlükkamiseks tema kulul (RKTKo 19.03.2019, 2-17-17140, p 11). Kahju tekitava tegevuse lõpetamise nõude õiguslikuks aluseks saab olla VÕS § 1055 lg 1, § 1045 lg 1 p 4, § 1046, §

  1. 3.
  2. Vaidluse lahendamiseks tuvastas maakohus dokumentaalsete tõendite (artiklid, ERR õigusja teabehaldusosakonna juhataja 01.03.2023 kiri) alusel järgmised asjaolud: - kostja andis ajakirjanikule intervjuu; - ETV eetris näidati 20.11.2019 saadet „Pealtnägija“, mis sisaldas intervjuud kostjaga; - „Pealtnägija“ loo alusel avaldati venekeelse saate „Insait“ saatelõik koos kostja intervjuuga; - kostja intervjuu alusel avaldati portaalis err.ee eestikeelne artikkel „“Pealtnägija“: politsei kontrollib varem elamislubade skandaalis erandiks peetud Vene ärimeest“ ja venekeelne artikkel „„Pealtnägija“ ja „Insait“: kuidas endine vene maksupolitseinik sai Eestis suurinvestoriks“; - kostja ei avaldanud intervjuus ajakirjanikule hageja väidetud andmeid kostja tüssamise kohta; - saade „Insait“ sisaldab intervjuud kostjaga, kus kostja avaldas järgmist: „Ta esitas Peterburi arbitraažikohtusse ebaseadusliku aruande selle hoone väärtuse hindamise kohta mitmekordselt alandatud hinnaga selle äriühingu nimel, kes ostis nõude Swedpangalt. Seejärel organiseeris ta enampakkumise nendele hoonetele kontrollitud režiimis“; - samasisuline väide sisaldub ka kohtule esitatud venekeelses artiklis „„Pealtnägija“ ja „Insait“: kuidas endine vene maksupolitseinik sai Eestis suurinvestoriks“. 4

(8)3.
  1. Hageja nõue jäi rahuldamata osas, millega kohustati kostjat esitama andmete avaldajale taotlus lükata ümber andmed („hageja tüssas kostjat“) ning esitama andmete avaldajale taotluse viidatud andmed saatest ja artiklist eemaldada. Seda põhjusel, et kostja ei avaldanud sellist väidet. Ülejäänud väidete osas avaldas kostja mõistliku isiku arusaama järgi järgmist: „hageja esitas Peterburi arbitraažikohtusse ebaseadusliku aruande hoone väärtuse hindamise kohta“, „aruanne kajastas hoone mitmekordselt alandatud hinda“ ja „hageja organiseeris hoonete enampakkumise kontrollitud režiimis“. Tegemist on liitväitega. Kõik kolm väidet on keeleliselt piisavalt üldised. Neid ei saa käsitada faktiväidetena, nende tõesust ei saa kontrollida, vaid nendele saab anda hinnangu, kas iga väide on ebakohane või mitte. Isik ei saa nõuda väärtushinnangu ümberlükkamist. Seetõttu jäi hagi andmete ümberlükkamiseks rahuldamata. 3.
  2. Kohus hindas, kas hagejal on õigus nõuda kostjalt väärtushinnangute avaldamise lõpetamist. VÕS § 1055 lg 1 seab nõude eelduseks vastava tegevuse õigusvastasuse. Käsitletavad väärtushinnangud riivavad hageja mainet. Andmed kujutavad hagejat isikuna, kes ei hoidu oma eesmärkide saavutamiseks avalikkuse silmis taunimisväärsete vahendite kasutamisest. Samas ei pea igasugust väärtushinnangu avaldamist õigusvastaseks lugema. VÕS § 1046 alusel ei tule lugeda õigusvastaseks väheolulisi rikkumisi, mida isik peab teatud juhul, nt tulenevalt avaldamise viisist, kontekstist või sisust mõistlikult võttes taluma (RKTKo 10.04.2024, 2-203847, p 11). Igale ajakirjanduses avaldatud negatiivse sisuga väärtushinnangule ei pea järgnema kahjuhüvitise väljamõistmine (RKTKo 03.07.2024, 2-20-2328, p 12). Asja materjalidest nähtuvalt käsitleti telesaates ja artiklis hageja äritegevust Eestis ja Venemaal. Sealhulgas kirjeldas kostja ajakirjanikele antud intervjuus tema ja hageja vahel tekkinud äritüli. Konfliktse olukorra kirjeldamisel on lubatud avaldada hinnanguid, mis ei pruugi isikule meelepärased olla ja mis võivad tema mainet riivata. Arvestades vaidlusaluste hinnangute sõnastust ja hinnangute avaldamise konteksti, ei peaks neid lugema isiku au teotavaks rohkem kui tühisel määral. Vaidlusalused hinnangud ei ületa kohtu arvates VÕS § 1046 lg 1 õigusvastasuse künnist, hinnangutel ei ole isikut alandavat, häbistavat või naeruvääristavat iseloomu. Kohus seisukohal, et väärtushinnangute avaldamine kostja poolt ei ole õigusvastane VÕS § 1046 lg 1 teise lause alusel. Kuivõrd hinnangute avaldamine ei ole õigusvastane, et saa hageja VÕS § 1055 lg 1 alusel nõuda kostjalt hinnangute avaldamise lõpetamist. Seetõttu jäi rahuldamata hageja nõue kohustada kostjat esitama andmete avaldajale taotlus kustutada hinnangud saatest ja artiklist. 3.
  3. Hagi rahuldamata jätmise tõttu jäid menetluskulud

§ 162lg 1 alusel hageja kanda.

Kostjal menetluskulude puudumise tõttu jättis kohus kostja menetluskulud rahaliselt kindlaks määramata. Hageja apellatsioonkaebus 4. Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada maakohtu otsuse osas, millega maakohus jättis rahuldamata hageja hagi kostja poolt avaldatud andmete ümberlükkamiseks, mis 5

(8)tulenevad lausetest „Ta esitas Peterburi arbitraažikohtusse ebaseadusliku aruande selle hoone väärtuse hindamise kohta mitmekordselt alandatud hinnaga selle äriühingu nimel, kes ostis nõude Swedpangalt. Seejärel organiseeris ta enampakkumise nendele hoonetele kontrollitud režiimis.“, kahju tekitava tegevuse lõpetamiseks ja jättis menetluskulud hageja kanda. 4.
  1. Väide „hageja organiseeris hoonete enampakkumise kontrollitud režiimis“ ei ole kostja väärtushinnang. Kohus ei ole oma järeldust mitte kuidagi põhjendanud. Avaldus faktiliselt aset leidnud tegevuse või sündmuse kohta ei saa põhimõtteliselt olla väärtushinnang. Maakohus leidis, et andmed sisaldavad ka faktilisi asjaolusid, kuid väidet kui tervikut tuleb artikli kontekstis väärtushinnanguna käsitleda. Kohtu mõttekäik jääb hagejale arusaamatuks. Ümberlükatavad on ka kaudsed faktiväited, st selliste väidete ning väärtushinnangute kogum, millest järeldub (mõistlikult võttes) teatav faktiväide. Väärtushinnangu ümberlükkamist ei saa just seetõttu nõuda, et selline informatsioon ei sisalda andmeid. Seega kui avaldus sisaldab andmeid, siis on võimalik neid andmeid ka ümber lükata. Kui kohtu hinnangul sisalduvad avalduses nii hinnangud kui faktid, ei saa sellest veel teha järeldust, et tegemist on kokkuvõttes hinnanguga. 4.
  2. Kostja leidis, et avaldatu puhul on tegemist kostja hinnanguga, mille kostja on andis 11 dokumendi põhjal. Seejuures ei ole kostja selgitanud, millist asjaolu ta dokumentidega tõendada soovib. Kohus ei saa asuda kosja asemel kostja seiskohta sisustama. Hageja jaoks on kohtuotsus üllatuslik. Kohus ei ole hagejat ära kuulanud väärtushinnangute avaldamise õiguspärasuse hindamise aluseks olevate asjaolude kohta. Riigikohtu praktika järgi ei ole välistatud ka üksnes tuvastushagi esitamine, milles hageja palub tuvastada väärtushinnangu või faktiväite õigusvastasuse, kui ta leiab, et tuvastushagiga on võimalik taastada tema au ja hea nime (

§ 368lg 1).

Kohtu selgitamiskohustuse täitmine oleks seega omanud tähendust ka hageja nõude võimalikul ümberkvalifitseerimisel või alternatiivse tuvastusnõude esitamisel, eesmärgiga taastada hageja au ja hea nimi. Hageja ei nõustu kohtu seisukohaga, et konflikti puhul ei ületa au teotavate väärtushinnangute avaldamine õigusvastasuse künnist. Kostja on hagejast loonud kuvandi, justkui hageja oleks ebaseaduslikult, sh kuritegelikult (sest viidatakse pankrotimenetluse kontrollimisele, ebaseaduslike aruannete esitamisele) omastanud kostjale kuuluvat vara. Ka konflikti puhul ei tule au riivavaid avaldusi taluda. Avaldused ei käsitlenud kostja ja hageja vahelist konflikti, vaid kostja süüdistas hagejat tegudes, mida ei ole toimunud või millega hageja ei ole seotud. Kostja on esitanud hageja suhtes laimavaid ja au teotavaid asjaolusid teadvalt vastuolus jõustunud kohtulahendis tuvastatuga. Kostja ei viidanud oma avaldustes, et jõustunud on vastupidine kohtulahend, millega kostja pole nõus. Avaldused käsitlevad Venemaal toimunud asju, mille kohta Eestis pole võimalik otsida avaklikke kohtulahendeid ning veenduda, et kostja avaldused põhinevad läbinisti väljamõeldisel. Maakohtu seisukoht, et hageja pidi taluma kostja laimu ja au teotavaid avaldusi, pole põhjendatud ega rajane asjas kogutud tõenditel. Kostja vastus apellatsioonkaebusele 5. Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta see rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda. 6

(8)Menetluse edasine käik
  1. Pooled saavutasid apellatsioonimenetluses kompromissi kahe väite („hageja esitas Peterburi arbitraažikohtusse ebaseadusliku aruande hoone väärtuse hindamise kohta“, „aruanne kajastas hoone mitmekordselt alandatud hinda“) ümberlükkamiseks ja ringkonnakohus kinnitab poolte kompromissi eraldi määrusega. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
  2. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb osaliselt tühistada menetluskulude jaotuse osas. Muus osas jääb maakohtu otsus muutmata. Ringkonnakohus saab teha uue otsuse (

§ 657lg 1 p 2).

Apellatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt. 8. Ringkonnakohus kontrollib apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust

§ 651

lg 1 järgi üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud ja mille osas ei ole menetlust lõpetatud. Ringkonnakohus lahendab siinse otsusega vaidluse, kas kostja peab ümber lükkama Eesti Rahvusringhäälingu ees väite, et hageja organiseeris hoonetele enampakkumise kontrollitud režiimis, samuti, kuidas tuleb jaotada menetluskulud.

  1. Põhjendamatud on hageja etteheited maakohtule, et maakohus on jätnud selgitamiskohustuse täitmata ja seetõttu ei ole hageja saanud oma nõuet ümber kvalifitseerida tuvastusnõudeks. Maakohus ei pidanud hagejale selgitama, millise õiguskaitsevahendi peab ta oma õiguste paremaks kaitseks valima. Samuti ei ole maakohus hinnanud kostja väidetud allikate kohta esitatud tõendeid ega sisustanud nendega kostja seisukohti.
  2. Maakohus tuvastas siinse otsuse p-s 3.1 nimetatud asjaolud, mille üle puudub vaidlus apellatsioonimenetluses ja mille ringkonnakohus võtab seetõttu aluseks asja lahendamisel.
  3. Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga, et väide „hageja organiseeris hoonete enampakkumise kontrollitud režiimis“ on väärtushinnang, kuna selle tõele vastavust ei ole selle üldisuse tõttu võimalik kontrollida. Tegemist ei ole ka kaudse faktiväitega, sest selle üldisusest tulenevalt ei ole mõistlikult võimalik järeldada, mida peab avaldaja silmas enampakkumise organiseerimisega kontrollitud režiimis. Maakohus märkis põhjendatult, et väärtushinnangu ümberlükkamist hageja nõuda ei saa.
  4. Samuti nõustub ringkonnakohus maakohtu põhjendustega, et tegemist pole õigusvastase väärtushinnanguga VÕS § 1046 lg 1 mõttes. Seetõttu järgib ringkonnakohus maakohtu põhjendusi ja ei korda neid (

§ 654lg 6).

  1. Ringkonnakohus muudab maakohtu menetluskulude jaotust. 13.
  2. Hageja mittevaralise kahju hüvitamise nõude osas jättis maakohus 22.11.2024 määrusega läbi vaatamata, kuna kostja suhtes algatati pankrotimenetlus. Nimetatud nõude osas jättis maakohus menetluskulud poolte endi kanda ja see määrus on jõustunud (tl 31–32). 13.
  3. Algselt nõudis hageja siinses vaidluses mittevaralise kahju hüvitamist kohtu äranägemisel ja viie väite ümberlükkamist, millest kaks on väärtushinnangud ja kolm faktiväited. Ühe faktiväite osas loobus hageja nõudest ja maakohus lõpetas selles osas 12.09.2024 määrusega menetluse. Maakohus ei ole selles osas menetluskulude jaotust määranud ja on leidnud, et seda tuleb teha lõpplahendi tegemisel, arvestades nõudest loobumise asjaolusid (tl 144). Maakohtu otsusest ei nähtu, et maakohus oleks nimetatud nõudega menetluskulude jaotamisel arvestanud. 7

(8)Kahe faktiväite ümberlükkamise osas saavutasid pooled kokkuleppe apellatsioonimenetluses. Poolte kokkuleppe kohaselt jäid nende menetluskulud selles osas poolte endi kanda. 13.3. Mittevaralise kahju hüvitamise nõudes oli menetluse lõpetamine tingitud mitte poolte toimingutest menetluses, vaid kostja pankrotimenetluse algatamisest. Ka PankrS § 431 lg 3 sätestab, et kui kohus jätab nõude kostja pankroti väljakuulutamise tõttu läbi vaatamata, jäävad sellega seotud poolte menetluskulud poolte endi kanda, kui kohus ei otsusta teisiti. Seetõttu ei peaks sellega hageja eesmärgi määratlemisel arvestama. Kõik ülejäänud hageja nõuded on kvalifitseeritavad mittevaraliste nõuetena

§ 132

mõttes, mistõttu ei ole võimalik hinnata hageja nõuete rahuldamise täpset ulatust, nagu seda saab teha rahalise nõude puhul. Seetõttu ei saa menetluskulusid jaotada täpselt võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega

§ 163lg 1 järgi.

Ringkonnakohus leiab, et arvestades seda, et kostja rahuldab poolte kokkuleppe alusel kahe faktiväite ümberlükkamise nõude, hageja saavutab sellega mittevaraliste nõuete puhul hinnanguliselt 50% osas oma eesmärgi, on põhjendatud ja õiglane jätta poolte menetluskulud mõlemas kohtuastmes nende endi kanda (

§ 163lg 1).

Seoses sellega ei määra ringkonnakohus kindlaks poolte menetluskulusid maa- ega apellatsioonikohtus. 14.

§ 178

lg 1 esimese lause järgi saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. 15. Juhindudes

§ 654lg st 2², esitab ringkonnakohus otsuse resolutsiooni juures kohtuotsuse kehtiva resolutsiooni tervikliku sõnastuse. (allkirjastatud digitaalselt) 8

(8)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.