Obsah (9)

§ 26§ 17§ 21§ 25§ 6§ 28§ 31§ 2§ 15

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Halduskohus Kohtunik Kadri Palm Otsuse tegemise aeg ja koht 3. jaanuar 2025, Tartu Haldusasja number 3-24-2061 Haldusasi Xi kaebus Sotsiaalkindlustusameti

) § 21 lg 1) ning peretoetuse suuruse kindlaks tegemisel võetakse arvesse kõik peres koos kasvavad lapsed (

§ 26lg 1).

Järelikult on lasterikka pere toetuse saamiseks eeldus, et peres kasvavad igapäevaselt koos vähemalt kolm last ning ei piisa sellest, et vanemal on kokku kolm last ja vanem oma lapsi või mõnda lastest osalise ajaga kasvatab. Aja eest, mil laps üksnes külastab teist vanemat, ei ole vanem õigustatud lasterikka pere toetust saama. 4) Vaides märgitud SKA varasematele 2024, 2023 ja

1. a otsustele vaidlustamise tähtaja möödumise tõttu enam vaiet esitada ei saa, mistõttu ei anna SKA nendele otsustele ka õiguslikku hinnangut.
2. Kaebaja esitas
3. juulil 2024 Tartu Halduskohtule kaebuse SKA tegevuse peale (dtl 2-10) ning
4. augustil 2024 kaebuse täienduse (dtl 153-156).
5. Tartu Halduskohus tagastas
6. septembri
7. a määrusega kaebuse osas, milles kaebaja nõudis SKA kohustamist lahendada uuesti peretoetuste määramise küsimus (dtl 160-165). Sama määrusega võttis kohus kaebuse ülejäänud osas menetlusse ja tunnistas vastustajaks SKA. Kohus menetleb seega kaebaja kaebust SKA
8. mai
9. a otsuste nr P6-2024-272460-1 ja nr P6-2024-272462-1 ning SKA
10. juuni
11. a vaideotsuse nr 5.2-3/14976-6 tühistamiseks ning SKA kohustamiseks otsustada asi uuesti ja hüvitada kahju seoses lasterikka pere hüvitise määramata jätmisega
12. a jaanuaris, veebruaris ja aprillis.
13. SKA esitas
14. oktoobril 2024 vastuse kaebusele ning
15. oktoobril 2024 täiendavad selgitused (dtl 171-174, 215-217).
16. Kaebaja esitas
17. oktoobril 2024 vastuväited SKA vastustele (dtl 221-224). MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
18. Kaebaja vaidlustab SKA
19. mai
20. a otsused nr P6-2024-272460-1 ja nr P6-2024-272462-1 ning
21. juuni
22. a vaideotsuse nr 5.2-3/14976-6, samuti taotleb SKA kohustamist otsustada asi uuesti ja tekitatud kahju hüvitamist, väites järgmist. 1) Kaebaja tegeleb
23. a sügisest igapäevaselt Q koolikohustuste täitmisega ning lapse haridusliku erivajadusega toimetulekuga enam kui Y. 2) Kaebaja ei nõustu SKA-ga, et ilma Ye nõusolekuta ei saa esitada SKA poolt laekumisi ning, et see on aegunud asi. Väljamakseid on teinud SKA ning kui hüvitised on 3 3-24-2061 valeandmetega määratud, tuleb hüvitiste väljamaksete määrajal selle ees vastutust kanda ning tuua esile

punkt, mis määrab väljavõtete aegumise perehüvitise maksete osas, mis on määratud peredele vanemate ühiste hooldusõigustega laste eest ning miks on perekonnast välja jäetud kogu 2023. aasta vältel kaebaja noorim laps F. 3) Kaebaja peres kasvab kaks last, lapsed C ja F, kellest kumbki Ye leibkonda ei kuulu. Vanemad pole ka selles osas

§ 26lg 3 kohaselt kokkulepet teinud aastast 2022 detsember ega jaanuar 2024.

Varasemalt (perioodil

1. jaanuar 2024 kuni
2. aprill 2024) elas Q vaheldumisi nii kaebaja kui Ye peres, millest tingitult on ka perehüvitisi makstud vanematele üle ühe kuu. 4) Kaebajale jääb arusaamatuks miks lapse (Q) elukorralduse teade suunati Ye poolt esmalt SKA-le, mitte kaebajale või kohalikule omavalitsusele ning miks jätkuva vahetu ülalpidamise korral tuli lõpetada perehüvitise maksmine mai 2023 eest, mida jaanuar 2023 ei tehtud vaid määrati ainuisikuliselt Kambja ja Tartu kohaliku omavalitsuse üksuse lastekaitsega koostöös Yele. 5) Perehüvitise määramisel aprill 2024 eest on perehüvitise maksmisel õiguslik alus Yele ära langenud. 6) Kui ema peres elas kaks last igapäevaselt ning kolmas laps võrdses osas kahe vanema vahel, siis kuidas antud olukorras sai üldse alustada Y
3. jaanuaril 2024 teavitust SKA-le, et tema ei nõustu perehüvitistest loobuma või seda tuleks ühtäkki eelistatult alustada tema leibkonnast üle ühe kuu jagamisega, kui väidetavalt see lahendus Yele eelneva 12 kuu vältel huvi ei pakkunud.
4. aastal maksti Yele iga kuu lasterikka pere hüvitist ajal, kui mõlemas leibkonnas kasvas samaaegselt kaks last. 7) Vahetu ülalpidamine ei tähenda, et teise vanema (ema) juures kasvavad lapsed C ja F kuuluvad mingil umbmäärasel tagaselja otsusel rahaliste hüvede saamisel Ye perekonda, kus nad ei ela ning kes neid ülalpidamisega ei toeta ning kelle eest lapsetoetus hüvitise saajal puudub. Ent samal ajendil vahetul ülalpidamisel Q ega W kaebaja perekonda ei määrata, kuigi kaebaja tasus varasemalt Q kulutusi ning alates 2023 maist lausa Tartu Maakohtu tsiviilasjas nr 2-23-2033 kinnitatud kohtumäärusega W ülalpidamise kohustusi. 8) Lapsetoetust ei ole enam kui 3 lapse eest kummalegi vanemale laekunud alates jaanuar 2023, seega jääb arusaamatuks, kuidas sai määrata ka üle kuu perehüvitise laekumist seda kokku leppimata või otsuseid edastamata. Seda ei saa kohalik omavalitsus ega keegi kolmas isik eeldada otsuseta kummagi leibkonna kasuks ega kahjuks. Segadust tekitab ka asjaolu, milline lapsetoetus määrati ümber maikuu 2024 Q eest, kui seda sai Y kogu perioodi vältel alates
5. jaanuarist 2023 kuni 31.veebruarini 2024 ning ka aprill 2024 eest. 9) Kaebaja arveldusarvele on perehüvitis ehk lasterikka peretoetus perioodil jaanuar 2023 kuni mai 2024 laekunud ainult ühe kuu eest.
6. a märtsikuu eest maksti kaebajale 3 lapse (F, C ja Q) eest lapsetoetust. 10) Perehüvitise kokkuleppeid saavad teha ainult lapsevanemad ise ühise avalduse alusel. Lastekaitsel ei ole õigus sekkuda, kui selleks ei ole kohtumäärust lapse perest eraldamiseks või ühel vanemale määratud ainuhooldusõiguseid. 11) SKA ei saa määrata perehüvitisi ümber, kui kärgperede ülalpidamiskohustusi täidetakse võrdselt ning ühiselt allkirjastatud avaldust ei ole esitatud. 4 3-24-2061 12) SKA poolt määrati ümber
7. veebruaril 2024 perehüvitis, ent puudub selgitus ja otsus, milline perehüvitis määrati ümber, mis alustel, asjaoludel ja kellele. 13) Kuidas sai kaebaja arveldusarvele 2023 jaanuar kuni 2024 mai noorima lapse Fi eest laekuda lapsehooldustasu summas 19,18 eurot, kui suurpere mudelit ei eksisteerinud. Lapsehooldustasu makstakse enne august 2019 aastat sündinud lastele kuni 3-aastaseks saamiseni või kuni lapse 8-aastaseks saamiseni, kui peres kasvab enam kui kolm last. Lapsehooldustasu maksmine lõpetati F eest alles juuni 2024 kui kaebaja oli esitanud vaide SKA-le. 14) Kaebaja peres elab kaks alaealist last ning Yega üks ühine alaealine laps, mis annaks võimaluse (450+100+80+80÷2) 355 eurot kuus ka Yele leibkonnale, mida vanemate vahelisel kokkuleppel kannaks kaebaja Ye arvelduskontole. Seda on seaduslikult võimalik kokku leppida. Huvi puudumine perehüvitise jagamiseks, viitab samuti asjaolule, et hüved on selles osas tagaselja rahuldatud Y enda täishooldusõiguslike laste eest ning kaebaja pere noorim laps on jäetud välja, ning kannataja on ka üks ühine laps, keda koheldakse ebavõrdselt vanema õega.
8. Vastustaja on seisukohal, et kaebus ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata. Vastustaja seisukohad on järgmised. 1) Lapsetoetuse saamise õigus on igal lapsel sündimisest kuni 19-aastaseks saamiseni (

§ 17lg 1).

Lasterikka pere toetuse saamise õigus on ühel vanemal, hoolduspere vanemal või eestkostjal või sama seaduse § 25 lg 1 p-des 2 või 3 nimetatud isikul, kes kasvatab peres kolme või enamat last, kes vastavad sama seaduse § 17 lg-tes 1 või 2 sätestatud tingimustele (

§ 21lg 1).

Peretoetusi taotleb last kasvatav vanem või muu

§ 25lg-s 1 nimetatud isik.

2) Riigikohtu üldkogu tunnistas põhiseadusvastaseks ja kehtetuks

§ 6

lg 1 teise lause osas, milles see säte ei võimalda SKA-l ilma seni toetust saava vanema nõusolekuta määrata, et lahus elavad vanemad saavad ühise lapse eest lapsetoetust ja lasterikka pere toetust kordamööda, kui see laps kasvab kordamööda ligikaudu võrdse aja kestel mõlema vanema peres (kohtuasi nr 3-18-1672). 3) Tulenevalt Riigikohtu lahendist otsustati maksta märtsikuust lapsetoetust vaheldumisi üle ühe kuu mõlemale vanemale. Samaaegselt (st samas kuus) ei ole vanematel õigust saada ühe ja sama lapse eest ühte ja sama toetust. Lasterikka pere toetust saab isik, kelle peres kasvab vähemalt 3 last ja kellele on määratud lapsetoetus vähemalt 3 lapse eest, st et laps arvatakse selle isiku perre, kes saab lapsetoetust selle lapse eest. 4) Enne märtsikuud maksti kaebajale lapsetoetust seoses kahe lapsega. Märtsikuus määrati kaebajale lapsetoetus seoses

1. lapsega, mistõttu maksti talle märtsikuus lapsetoetust 3 lapse eest ja lisaks ka lasterikka pere toetust. 5) Aprillis maksti lapsetoetus Qi eest (ja ka W eest) lapse isale ja ema sai lapsetoetust kahe lapse eest. Maikuus oleks kaebajal tekkinud Qi võrdse kasvatamise puhul taas õigus lapsetoetusele seoses kolmanda lapsega ja lasterikka pere toetusele. Arvestades, et isa teavitas
2. aprillil 2024, et Q elab püsivalt isa juures, mida kinnitas Tartu Linnavalitsuse
3. mai
4. a vastuskiri SKA-le, ei olnud emal enam õigust lapsetoetusele seoses Qi kasvatamisega. Samuti puudus tal õigus lasterikka pere toetusele, sest tema peres ei kasvanud enam 3 last, st ta ei saanud lapsetoetust 3 lapse eest. 5 3-24-2061 6) Kaebaja oli teadlik, et võrdse kasvatamise korral ei saa ta igakuiselt lapsetoetust ja lasterikka pere toetust ning asjaolu, et ta aprillis Qi eest toetusi ei saanud, ta ei vaidlustanud. 7) Kaebajale saab avaldada tema ja tema alaealiste lastega seotud andmeid, sh ka laste teisele vanemale ühiste laste eest makstavate hüvitiste kohta. SKA ei saa avaldada andmeid laste isa kohta, sh laste isale makstavate hüvitiste kohta, kui need ei ole seotud kaebaja lastega. 8) Lapsel on õigus lapsetoetusele (taotlejaks on küll lapsevanem) ja lasterikka pere toetust makstakse vanemale, kelle peres kasvab vähemalt 3 last, st et lapsevanemale makstakse lapsetoetust vähemalt 3 lapse eest. Kui lapsevanem saab ühes kuus lapsetoetust 2 lapse eest, siis lapsevanemal lasterikka pere toetusele õigust ei teki. Ammugi ei teki vanemal õigust toetustele seoses teise isiku lastega. Kaebajale on
5. augustil 2024 väljastatud tõend tema lastega seoses makstud peretoetuste kohta, sh ka laste isale nende ühiste laste eest makstud hüvitiste kohta. 9) Määratud igakuist peretoetust, sh ka lapsetoetust, makstakse jooksva kuu eest (

§ 28lg 5).

Peretoetusi makstakse iga kuu 8. kuupäeval (v.a kui see langeb nädalvahetusele või riigipühale). Kuupäev ei ole kehtestatud seadusega, kuid vastav info on avaldatud SKA kodulehel. https://sotsiaalkindlustusamet.ee/perehuvitised-ja-muud-toetused/peretoetused/lapsetoetus 10) Jaanuaris 2024 oli lapsetoetus seoses Q kasvatamisega avalduse esitamise hetkeks välja makstud lapse isale. Lapsetoetusele on õigus lapsel, mida saavad taotleda lapsevanemad, aga samaaegselt ei teki mõlemal vanemal õigust taotleda lapsetoetust ühe ja sama lapse eest, st et ühes kuus topelt hüvitist ei maksta. 11) Iga kuu makstava toetuse maksmine lõpetatakse peretoetuse saamise õiguse lõppemisele järgnevast kuust (

§ 31

). St, et kui jaanuaris oleks selgunud, et kaebajal on õigus lapsetoetusele, oleks seda olnud võimalik talle määrata kõige varem veebruarikuus ehk jaanuarikuus tal lapsetoetust saada ei olnud võimalik. Perehüvitiste taotlemiseks esitab taotleja taotluse SKA-le. Kui vanemad soovivad hüvitise saamise õigust kasutada kordamööda, esitab hüvitise uus taotleja taotluse, millel on seni hüvitist saanud isiku nõusolek (

§ 6lg 1).

12) Kaebaja esitas taotluse, kuid senise saaja nõusolekut ta ei lisanud. Ka ei olnud lisatud ühtegi dokumenti, mis üheselt tõendaks, et lapse kasvatamine toimub võrdselt. Seega ei olnud võimalik vaid kaebaja taotluse alusel määrata talle toetusi veebruarikuus. 13) Vastustaja on omakorda teinud lapse isale

1. jaanuaril 2024 päringu, kas ta on nõus loobuma Qi eest makstava lapsetoetusega lapse ema kasuks. Y sellega ei nõustunud. 14) Lapsetoetuse saajat on võimalik vahetada, kas ühe vanema taotlusel koos teise vanema nõusolekuga või peab leidma tõendamist, et taotleval lapsevanemal on õigus lapsetoetusele. Tulenevalt Riigikohtu lahendist on võimalik peretoetusi maksta ilma nõusolekuta vanematele nn kordamööda, kui leiab tõendamist, et vanemad kasvatavad last võrdselt.
2. veebruaril
3. a Kambja Vallavalitsuse kirja alusel luges SKA tõendatuks, et vanemad kasvatavad Qi võrdselt. Veebruarikuu lapsetoetus oli juba isale välja makstud ja

§-st 31 tulenevalt oli võimalik kaebajale toetused määrata alates märtsist 2024, mida ka

1. veebruari
2. a otsustega tehti. Kaebaja otsuseid ei vaidlustanud ja vaiet otsustele ei esitanud. Samuti ei vaidlustanud ta märtsikuu otsuseid, millega lõpetati talle toetuste maksmine aprillist. Aprillis maksti lapsetoetus välja lapse isale. 6 3-24-2061 15) Seoses kaebaja kahju hüvitamise nõudega selle eest, et kaebajale jäeti
3. a jaanuaris, veebruaris ja aprillis määramata lasterikka pere toetus, märgib SKA järgnevat. Kaebaja ei ole täpsustanud, millise seaduse alusel ta kahju nõuab. Vastustaja leiab, et kaebajal oli võimalus nõuda lasterikka pere toetuse maksmiseks haldusakti andmist ja vaidlustada haldusakti, millega lõpetati aprillist talle peretoetuste (lapsetoetus ja lasterikka pere toetus) maksmine. Kaebajal oli võimalik kahju (kui see üldse tekkis) vältida kasutades oma õiguste kaitseks sobivamaid õiguskaitsevahendeid. KOHTU PÕHJENDUSED
4. Kohus on seisukohal, et esitatud kaebus kuulub rahuldamisele osaliselt. Kohtu põhjendused on järgnevad.
5. Kaebaja on vaidlustanud SKA
6. mai
7. a otsused nr P6-2024-272460-1 ja nr P6-2024272462-1 ning SKA
8. juuni
9. a vaideotsuse nr 5.2-3/14976-6, nõudes nende tühistamist. Samuti on kaebaja taotlenud SKA kohustamist otsustada asi uuesti ja hüvitada kahju seoses lasterikka pere toetuse määramata jätmisega
10. a jaanuaris, veebruaris ja aprillis. Kaebaja on seisukohal, et Q kasvas võrdselt mõlema vanema juures perioodil
11. aprill kuni
12. aprill 2024 (kaebaja ekslikult märkinud
13. aprill) (dtl 3). Vastustaja kaebajaga ei nõustu ja leiab, et kaebajal ei olnud enam õigust lapsetoetusele seoses Qi kasvatamisega (dtl 173). Samuti puudus tal õigus lasterikka pere toetusele, sest tema peres ei kasvanud enam kolm last, st ta ei saanud lapsetoetust kolme lapse eest. Kolmas isik ei ole kasutanud õigust soovi korral kaebusele vastata (dtl 164).
14. Asja materjalidest nähtuvalt määras SKA kaebajale
15. veebruari
16. a otsusega nr P62024-236127 seoses lapse Q kasvatamisega lapsetoetuse 100 eurot kuus (dtl 182). Otsuses märgiti, et toetuse saamise periood on
17. märts 2024 kuni
18. detsember 2026 ning õiguslik alus on

§ 17. Samuti määras SKA 29.

veebruari

1. a otsusega nr P6-2024-236129 kaebajale seoses laste Q, C ja Fi kasvatamisega lasterikka pere toetuse 450 eurot kuus (dtl 183). Otsuses märgiti, et toetuse saamise periood on
2. märts 2024 kuni
3. detsember 2026 ning õiguslik alus

§ 21. SKA lõpetas 25.

märtsi

1. a otsusega nr P6-2024-253436 alates
2. aprillist
3. a kaebajale lapse Q kasvatamiseks määratud lapsetoetuse maksmise (dtl 184-185). Otsuses põhjendati, et Kambja Vallavalitsus kinnitab, et mõlemad vanemad tegelevad lapse Qi hooldamise ja kasvatamisega võrdselt. Eeltoodust tulenevalt määratakse Qi eest laosetoetus edaspidi vaheldumisi üle ühe kuu mõlemale vanemale. SKA tunnistas
4. märtsi
5. a otsusega nr P6-2024-253439 kehtetuks
6. veebruari
7. a otsuse nr P62024-236129 ning määras sama otsusega kaebajale seoses laste Q, C ja F kasvatamisega lasterikka pere toetuse 450 eurot perioodiks
8. kuni
9. märts 2024 (dtl 186-187). Lasterikka pere toetuse määramise asjaolud muutusid, sest muutus toetuse maksmise aluseks olevate lapsetoetust saavate laste arv või lapsetoetuse maksmise periood. SKA määras
10. aprilli
11. a otsusega nr P6-2024-272460 kaebajale seoses lapse Q kasvatamisega lapsetoetuse 100 eurot perioodiks
12. mai 2024 kuni
13. detsember 2026 (dtl 188). SKA määras
14. aprilli
15. a otsusega nr P6-2024-272462 kaebajale seoses laste Q, C, Fi kasvatamisega lasterikka pere toetuse summas 450 eurot kuus perioodiks
16. mai 2024 kuni
17. detsember 2026 (dtl 189).
18. SKA otsustas vaidlusaluse
19. mai
20. a otsusega nr P6-2024-272460-1 mitte määrata kaebajale lapsetoetust Q kasvatamiseks, kuna laps elab püsivalt isa juures. Seoses eelnevaga otsustas SKA lõpetada
21. mai
22. a otsusega nr P6-2024-272462-1 kaebajale alates
23. maist 2024 lasterikka pere toetuse maksmine laste Q, C ja Fi kasvatamiseks.
24. SKA
25. mai
26. a otsusest nr P6-2024-272460-1 nähtuvalt on SKA selle koostamisel lähtunud Riigikohtu otsusest nr 3-18-1672, mille kohaselt ei ole SKA kohustatud küsima 7 3-24-2061 hüvitise saaja nõusolekut hüvitise teisele vanemale määramiseks juhul, kui on tuvastatud, et mõlemad vanemad kasvatavad last ligikaudu võrdselt; Ye
27. aprilli
28. a avaldusest; kaebaja
29. mai
30. a kirjast ja Tartu Linnavalitsuse
31. mai
32. a vastusest. Õiguslike alustena on
33. mai
34. a otsuses üheselt arusaadavalt märgitud

§ 2, § 6 lg 1, § 8 lg-d 1 ja 3 ning § 10.

15. Vastavalt

§ 6

lg-le 1 esitab sotsiaalseadustiku üldosa seaduse (SÜS) § 3 lg-s 1 nimetatud isik perehüvitiste taotlemiseks taotluse SKA-le, välja arvatud juhul, kui peretoetused on määratud

§ 28lg-s 6 sätestatud alusel.

Kui vanemad soovivad hüvitise saamise õigust kasutada kordamööda, esitab hüvitise uus taotleja taotluse, millel on seni hüvitist saanud isiku nõusolek. Riigikohtu üldkogu otsus tunnistas põhiseadusvastaseks ja kehtetuks

§ 6

lg 1 teise lause osas, milles see säte ei võimalda SKA-l ilma seni toetust saava vanema nõusolekuta määrata, et lahus elavad vanemad saavad ühise lapse eest lapsetoetust ja lasterikka pere toetust kordamööda, kui see laps kasvab kordamööda ligikaudu võrdse aja kestel mõlema vanema peres. Viimati mainitud muudatus jõustus

1. oktoobril
3. Kohus selgitab, et lapse kasvatamine eeldab lapsega koos elamist ja tema eest igapäevast hoolitsemist. Seega on lapsetoetuse määramisel oluline välja selgitada, kus ja kellega koos laps elab (

§ 26lg 2).

Lapsetoetuse määramisel ei ole oluline, kumb vanematest kannab lapsega seoses suuremaid kulusid, kumb vanematest on majanduslikult paremini kindlustatud või kummal vanematest on rohkem lapsi. Peretoetuste eesmärk on tagada lastega peredele laste hooldamise, kasvatamise ja õppimisega seotud kulutuste osaline hüvitamine (

§ 15lg 1).

Peretoetuse saamise õigus on igal lapsel sündimisest kuni 19-aastaseks saamiseni (

§ 17

lg 1), kuid toetus makstakse reeglina välja vanemale (

§ 6lg 1, § 8, § 25 lg 1).

Vanema kaudu jõuab toetus eelduslikult ka lapseni ja täidab toetuse maksmise eesmärki. Seda, kumb vanem last puudutavate kulude kandmisse rohkem panustab ja kuivõrd saab selles kontekstis arvestada lapsetoetuse maksmist, on põhimõtteliselt võimalik arvesse võtta üksnes elatise nõude lahendamisel, mitte aga lapsetoetuse määramise otsustamisel. 17.

§ 21

lg 1 sätestab, et lasterikka pere toetuse saamise õigus on mh ühel vanemal, kes kasvatab peres kolme või enamat last, kes vastavad

§ 17

lg-s 1 või 2 sätestatud tingimustele.

§ 21

lg 2 kohaselt on lasterikka pere toetuse suurus kolme last kasvatavale perele 450 eurot. Peretoetusi taotleb last kasvatav vanem (

§ 25lg 1).

Peretoetuste suuruse kindlakstegemisel võetakse arvesse kõik peres koos kasvavad lapsed, kellel on õigus saada lapsetoetust (

§ 26lg 1).

Lasterikka pere toetuse maksmisel on määrav lapsetoetuse saaja isik, mille läbi saab SKA otsustada, mitu last toetust taotleva isiku pere koosseisu kuulub.

1. Asja materjalidest nähtub, et Y andis
2. aprillil 2024 SKA-le teada, et Q on loobunud kordamööda elamisest mõlema vanema juures ja oli viimati ema juures märtsikuus (dtl 209). Y selgitas, et Q on otsustanud elada püsivalt isa juures ja mitte naasta elama ema juurde, millise otsuse tegi ta ärakuulamistoimingul esindajale
3. aprillil 2023 tsiviilasja nr 2-23-2033 raames. Seejuures on Y koostanud oma
4. aprilli
5. a kirja vastukaaluks SKA otsusele määrata perehüvitis (lastetoetus) kordamööda mõlemale vanemale.
6. Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 6 järgi on haldusorganil kohustus haldusakti andmiseks tähtsust omavad asjaolud välja selgitada. Kuna SKA ei saa ise otsustada, kummale vanematest toetus määrata, kui vanemad toetuse saajas

§ 26

lg-s 3 nimetatud kokkuleppele ei jõua, on kohtupraktika kohaselt SKA-l siiski võimekus otsustuse tegemiseks vajalikke tõendeid ise koguda ja tuvastada, et laps kasvab mõlema vanema peres ligikaudu võrdselt. Peretoetuste määramine ja nende suurus sõltub laste arvust, mitte pere vajadusest 8 3-24-2061 riigi abi järele ega sellest, kui palju üks või teine vanem lapse kasvatamisse raha on panustanud. Vaja on tuvastada, et laps kasvab mõlemas peres kordamööda ja et teiselt vanemalt pole hooldusõigust ära võetud või piiratud viisil, mis välistab ka talle toetuse määramise (vt ka Riigikohtu

1. oktoobri
2. a otsus nr 3-18-1672, p 33).
3. Tartu Linnavalitsuse sotsiaal- ja tervishoiuosakonna
4. mai
5. a vastusega nr 138.2/06766 on tõendatud, et Tartu Linnavalitsus vestles nii Ye kui Qga (dtl 111) ning et nende vestluse sisu andis linnavalitsus SKA-le edasi järgmiselt: Y kinnitas, et tema tütar Q elab alates
6. aprillist tema juures. Samuti kinnitas Q, et alates
7. aasta aprillist elab ta püsivalt Ye juures ja käib emal külas. Samas kirjutas kaebaja
8. mail 2024 SKA-le, et tegelikult veetis laps siiski 50% aprillikuust emaga (dtl 61). Kaebaja märkis, et lisab failid tegelikkusest. Kaebaja selgitas, et Q viibis ema juures aprillis, ka siis, kui ema viibis väljaspool Eestit (dtl 62). Vastustaja ei ole vaidlusalustes otsustes selgitanud, miks ta kaebaja väiteid arvesse ei võta. HMS § 56 lg 1 järgi peab kirjalik haldusakt ja soodustava haldusakti andmisest keeldumine olema kirjalikult põhjendatud. Vastustaja on jätnud välja uurimata asja lahendamisel tähtsust omavad asjaolud ja on teinud otsuse ebapiisava teabe alusel. Olukorras, kus kolmas isik ja kaebaja on tähtsust omavate asjaolude suhtes vastandlikel seisukohtadel, ei saanud vastustajal olla piisavalt teavet lapsetoetuse ümber määramiseks teisele vanemale. Seda eriti olukorras, kus ka Tartu Linnavalitsuse sotsiaal- ja tervishoiuosakonna vastuses sisalduv teave on liiga napp. Muu hulgas ei nähtu linnavalitsuse vastusest, kas on püütud välja selgitada ka kaebaja seisukohta Qi elukohaga seoses.
9. Asja materjalidest nähtuvalt oli Tartu Linnavalitsuse sotsiaal- ja tervishoiuosakond teadlik kaebaja seisukohast, kuna kaebaja oli neile
10. veebruaril 2024 saatnud e-kirja, milles selgitab, et Q elab alates jaanuarist võrdsel kahe vanema juures (dtl 71). Linnavalitsus on
11. veebruaril 2024 kaebajale soovitanud uuesti SKA poole pöörduda ja selgitada, et alates
12. a jaanuarist elab laps võrdselt vanemate juures ja paluda seda peretoetuse määramisel arvesse võtta (dtl 71). Samuti nähtub Tartu Linnavalitsuse
13. juuni
14. a kirjast maakohtule tsiviilasjas nr 2-24-5512, et Tartu linna lastekaitseteenistuse vaateväljas on pere juba alates
15. novembrist 2022 (dtl 84). Selles kirjas on mainitud, et
16. jaanuaril 2024 vestles lastekaitse spetsialist Qga, kes avaldas, et talle sobib 50/50 elada, kus vanemate võimalused on võrdsed.
17. Kaebaja on
18. mail
19. a pöördunud e-kirjaga SKA poole ning selgitanud, et Ye ütlused selle kohta, et alates
20. a aprillikust elab Q täies ulatuses isaga, on valed (dtl 197). Samuti on isa pannud sunduslikult last seda sama kinnitama. Asjaolude väljaselgitamiseks on nii Tartu Linnavalitsus kui SKA jätnud tegelikult faktid läbi vaatamata ning teise vanema üle kuulamata. Kaebaja on ka SKA-le esitatud vaides selgitanud, et Qi ja Ye ütlused ei ole tõesed. Q viibis, ööbis ja toitlustas end vahemikus
21. kuni
22. aprill 2024 kaebaja juures (dtl 30). Kaebaja on
23. mai
24. a e-kirjas SKA-le täiendanud, et aprillis oli laps ema juures isaga võrdse aja (dtl 202). Kaebaja hinnangul tulnuks toetuse maksmise lõpetamiseks ära kuulata mõlemad vanemad (dtl 203).
25. oktoobri
26. a kirjas kohtule oli kaebaja seisukohal, et perioodil
27. jaanuar 2024 kuni
28. mai 2024 viibis Q 50/50 ajast kahe vanema vahel (dtl 222).
29. Kohtu hinnangul tulnuks SKA-l pärast kaebaja selgituste saamist hiljemalt vaidemenetluses täiendavalt uurida, kas Q kasvas mõlema vanema juures ligikaudu võrdselt, kuivõrd see asjaolu oli haldusakti andmiseks tähtsust omav asjaolu. Vastavalt HMS §-le 83 kontrollitakse vaiet läbi vaadates haldusakti andmise õiguspärasust ja otstarbekust. Samuti uuritakse vaiet läbi vaadates dokumentaalseid tõendeid, kuulatakse ära asjast huvitatud isikute seletused ja ekspertide arvamused ning tunnistajate ütlused, vaadeldakse asitõendeid ja teostatakse paikvaatlusi. Kuigi SKA on HMS §-le 83 viidanud, ei nähtu SKA vaideotsusest, et vastustaja oleks vaidemenetluses läbi vaadanud täiendavaid tõendeid või kuulanud ära asjast 9 3-24-2061 huvitatud isikute seletused. Vaideotsuse p-s 2 on vastustaja selgitanud, et varasemalt kasvas Q vaheldumisi nii kaebaja kui ka Ye peres, millest tingitult on ka perehüvitisi makstud vanematele vaheldumisi üle kuu. Seejärel on vastustaja esitanud sisuliselt samad põhjendused, mis SKA tõi välja
30. mai
31. a otsuses nr P6-2024-272460-1 ning millele on kaebaja vastu vaielnud. Ehk siis asjaolud, et
32. aprillil 2024 teavitas Y SKA-d, et Q on otsustanud püsivalt elada isa juures ning et ta elas viimati ema juures märtsikuus; et Tartu Linnavalitsuse lastekaitse spetsialist vestles
33. mail
34. a Qga, kes kinnitas, et alates
35. a aprillist elab ta püsivalt isa juures ja käib emal külas. Arusaamatuks jääb, miks Ye seisukohti, kus ta viitab aasta varasemale Qi
36. aprilli
37. a tsiviilasja ärakuulamistoimingule, on peetud asja lahendamisel tähtsust omavaks, kuigi SKA on pärast nimetatud kuupäeva pidanud põhjendatuks
38. a märtsikuus kaebajale peretoetust maksta.
39. Kaebaja on kohtule esitanud
40. juulil
41. a kohtuistungi protokolli
42. maist 2024 tsiviilasjas nr 2-24-3307 (dtl 48-51). Protokollist nähtub, et kaebaja on istungil selgitanud, et Q elas
43. a jaanuarist kuni
44. aprillini 2024 võrdsetes osades ema ja isa juures. Seejuures on kaebaja selgitanud, et viibis
45. aprillist kuni
46. maini välismaal. Y vastas kohtu küsimusele „kas teie tegite aprillikuus ja märtsikuus lastele kulutusi ja kas see teie elu mõjutas, kui X oli kolm nädalat ära“ järgmiselt: „[---] Otseselt ei ole mõjutanud. Nad tahtsid omaette olla.“ Protokollist järeldub, et Q elas
47. a aprillikuus teatud aja ikkagi ema mitte isa pool. Seega on see info vastuolus Tartu Linnavalitsuse
48. mai
49. a vastuses märgituga. Kohtule ei ole teada, kas SKA-le oli
50. mai
51. a istungiprotokollist nähtuv info teada ka vaideotsust tehes. Küll aga on SKA-le nähtavaks tehtud kõik kohtumenetluses kaebaja poolt esitatud dokumendid, sh ülalnimetatud istungi protokoll ning sellele protokollile viitas kaebaja ka oma kaebuses (dtl 3). Asja materjalidest nähtub samuti, et Y on
52. aprillil 2024 saatnud kaebajale e-kirja, mille ta tunnistab, et on lastelt saanud info selle kohta, et kaebaja on Eestist kolmeks nädalaks ära sõitnud (dtl 44). Ka
53. aprillil 2024 on Y oma e-kirjas avaldanud pahameelt, et kaebaja on jätnud lapsed omapead (dtl 45).
54. Kohtuasjas nr 3-18-1672, milles Riigikohtu üldkogu tegi
55. oktoobril
56. a otsuse ning millele SKA viitab, oli tegemist olukorraga, kus vanematele pakuti võimalust saada lapse kasvatamiseks toetust kordamööda, kuid lapse ema ei olnud sellega nõus. Oluline on seejuures, et kohtud pidasid tõendatuks, et laps kasvas võrdselt mõlema lahus elava vanema juures. Praeguses asjas on see aga vaidluse all ja SKA poolt tõendamata, kas Q kasvas võrdselt mõlema lahus elava vanema juures.
57. Riigikohus selgitas viidatud otsuse nr 3-18-1672 p-des 25 ja 28, et peretoetuste suuruse kindlakstegemisel võetakse arvesse kõik peres koos kasvavad lapsetoetusele õigust omavad lapsed (

§ 26lg 1).

Peretoetuste suuruse kindlakstegemisel ei arvata peretoetusi taotleva vanema pere koosseisu last, kes elab perest lahus (

§ 26lg 2).

Lahus elavate vanemate lapse arvamist pere koosseisu reguleerib

§ 26lg 3.

Toetuse saamise õiguse kordamööda kasutamist reguleerib

§ 6lg 1 teine lause.

Hüvitise saamise õiguse kordamööda kasutamine tähendab esiteks selle vanema perioodilist vahetumist, kelle kaudu lapsetoetus jõuab lapseni. Teiseks tähendab see, et lasterikka pere toetus jõuab kordamööda mõlema pere lasteni. Lapsetoetuse kordamööda saamise eesmärk on, et toetus jõuaks lapseni just selle pere kaudu, kus laps parajasti kasvab, st elab perehüvitiste seaduse mõttes. Lasterikka pere toetuse kordamööda kasutamise eesmärk on, et see toetus jõuaks kõigi lasteni sel ajal, kui pere, kus nad kasvavad, vastab lasterikka pere materiaalsele tunnusele. 27.

§ 17lg 3 kohaselt on lapsetoetuse suurus pere esimese ja teise lapse kohta 80 eurot.

Kolmanda ja iga järgmise lapse kohta on lapsetoetuse suurus 100 eurot. Y sai Q eest peretoetust 80 eurot kuus jaanuari, veebruari ja aprillikuu

1. a eest (kokku 240 eurot), seevastu kaebaja sai Q eest peretoetust 100 eurot märtsikuu
2. a eest (dtl 207-208). Juhul, 10 3-24-2061 kui tegelikkuses kasvas Q sel perioodil kordamööda mõlema vanema juures võrdse aja kestel, on kaebajat ja kolmandat isikut lapsetoetuse saamise õiguse kordamööda kasutamise võimaluse puudumise tõttu ilmselgelt ebavõrdselt koheldud. Samuti ei makstud kaebajale perioodidel
3. jaanuar 2023 kuni
4. veebruar 2024 ja
5. aprill 2024 kuni
6. mai 2024 lapsetoetust kolme või enama lapsega seoses, sest laste Qi ja W eest oli määratud peretoetus laste isale (dtl 262).
7. Kaebaja märgib, et SKA poolt välja toodud tabelis ei ole näidatud kõik laekumised (dtl 223). Kohus palus
8. oktoobri
9. a määruses kaebajal esitada tõendid oma
10. oktoobri
11. a vastuväidete kohta, mille kohaselt ei ole SKA esitatud tabel väljamaksete kohta tõene (vt HKMS § 59 lg 1). Samuti palus kohus kaebajal nimetatud väidet ka täpsemalt põhjendada. Kaebaja väidab, et talle on alates
12. a maikuust jäetud lasterikka pere toetus maksmata ning seda on teostatud tagaselja ainult Yele, sest põhjust pere sellest ilma jätta antud tõendid ei tuvasta ning lasterikka pere toetuse lõpetamise otsust ei ole SKA teinud enne
13. maid
14. Kohtule on arusaamatu, kuidas Yele lasterikka pere toetuse maksmist tõendavad järgmised dokumendid: Ye
15. märtsi
16. a vastus C hagile (dtl 245-246); kohtuistungi protokoll tsiviilasjas nr 2-24-3307 (dtl 247-250); e-kirjad (dtl 251-252). Kohtul pole põhjust kahelda SKA info tõele vastavuses. SKA on kinnitanud, et teabe aluseks on Eesti Vabariigi sotsiaalkaitse infosüsteemi andmed (dtl 208).
17. SKA on selgitanud, et jaanuaris 2024 oli lapsetoetus seoses Q kasvatamisega avalduse esitamise hetkeks (
18. jaanuar 2024) välja makstud lapse isale. Sellest tulenevalt on kohtule arusaadav, miks kaebajale Qi eest jaanuarikuus toetust ei makstud. Nagu SKA on õigesti selgitanud, ei teki samaaegselt mõlemal vanemal õigust taotleda lapsetoetust ühe ja sama lapse eest, st et ühes kuus topelt hüvitist ei maksta. Iga kuu makstava toetuse maksmine lõpetatakse peretoetuse saamise õiguse lõppemisele järgnevast kuust (

§ 31). 30.

Järgnevalt on SKA selgitanud, et kui vanemad soovivad hüvitise saamise õigust kasutada kordamööda, esitab hüvitise uus taotleja taotluse, millel on seni hüvitist saanud isiku nõusolek (

§ 6lg 1).

Kaebaja esitas taotluse, kuid senise saaja nõusolekut ta ei lisanud. Ka ei olnud lisatud ühtegi dokumenti, mis üheselt tõendaks, et lapse kasvatamine toimub võrdselt. Seega ei olnud SKA hinnangul võimalik vaid kaebaja taotluse alusel määrata talle toetusi veebruarikuus. Samas on vastustaja

1. mai
2. a otsuses märkinud, et kuna laps viibib ema ja isa juures ligikaudu võrdse aja, määrati vastavalt Riigikohtu otsusele 3-18-1672 peretoetus alates
3. veebruarist 2024 üle ühe kuu mõlemale vanemale. Vastustaja ei ole selgitanud ja kohtule ei ole ka arusaadav, miks alustati toetuse maksmist kolmandale isikule, kui talle oli toetust makstud juba
4. a jaanuarikuu eest. Riigikohus leidis eelnevalt viidatud asja 3-181672 p-s 43, et

§ 6

lg 1 teises lauses kasutatud termin “kordamööda“ tähendab vaheldumisi mingi pikema aja kestel. Kui nelja kuu jooksul on makstud kolm korda ühele ja üks kord teisele vanemale, siis ei saa väita, et vanemad oleksid toetust saanud vaheldumisi.

1. Eeltoodut arvesse võttes tühistab kohus SKA
2. mai
3. a otsused nr P6-2024-272460-1 ja nr P6-2024-272462 1 ning
4. juuni
5. a vaideotsuse nr 5.2-3/14976-
7. HKMS § 41 lg 3 sätestab, et kohustamiskaebuse rahuldamisel võib kohus kohustada vastustajat nii haldusakti andma või toimingut tegema kui ka haldusakti andmist või toimingu tegemist uuesti otsustama. Tulenevalt riigivastutuse seaduse (RVastS) § 6 lg-st 5 võib kohus teha avaliku võimu kandjale ettekirjutuse haldusakti andmiseks ilma asjaolude täiendava kaalumiseta vaid juhul, kui juhtumi asjaolude tõttu ei saa avaliku võimu kandja haldusakti andmisest või toimingu sooritamisest asja uuel otsustamisel ühelgi tingimusel keelduda. Kohus on praegusel juhul heitnud vastustajale ette, et viimane on jätnud välja uurimata asja lahendamisel tähtsust omavad asjaolud ja on teinud otsuse ebapiisava teabe alusel. Seega teeb 11 3-24-2061 kohus vastustajale ettekirjutuse asja uueks läbivaatamiseks, arvestades käesoleva otsuse põhjendusi. SKA-l tuleb uuesti lahendada lapsetoetuse ja lasterikka peretoetuse määramise küsimus. Selleks tuleb SKA-l mh tuvastada, kas Q kasvas vaidlusaluses perioodil jaanuar kuni aprill 2024 ema ja isa peres ligikaudu võrdselt.
8. Kuivõrd kaebaja ei ole vastu vaielnud
9. septembri
10. a kohtumääruses toodud tõlgendusele, siis menetleb kohus praeguses asjas ka kaebaja kaebust SKA vastu tekitatud varalise kahju hüvitamiseks. Täpsemalt mõistab kohus, et kaebaja nõuab kahju hüvitamist selle eest, et kaebajale jäeti
11. a jaanuaris, veebruaris ja aprillis määramata lasterikka pere toetus. Kohus jätab selle kaebaja nõude rahuldamata. Nagu kohus eelnevalt märkis, peab SKA uuesti lahendama nii lapsetoetuse kui lasterikka pere toetuse määramise küsimuse. Praegusel hetkel ei ole tõendatud, et kaebajal tekkis varaline kahju, mis tuleks SKA-lt välja mõista.
12. Täiendavalt märgib kohus, et ei nõustu vastustajaga, et kaebaja peab ära näitama, millise seaduse alusel ta kahju nõuab. Halduskohus selgitab enda initsiatiivil välja kaebuse menetlemiseks kohaldatava õiguse. Avalik-õiguslikus suhtes õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamise üldine nõudealus on sätestatud RVastS § 7 lg-tes 1 ja
13. RVastS § 7 lg 1 kohaselt võib isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud, nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada sama seaduse §-des 3, 4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega. RVastS § 7 lg 2 sätestab, et tegevusetusega tekitatud kahju hüvitamist võib nõuda üksnes juhul, kui haldusakt jäi õigel ajal andmata või toiming õigel ajal sooritamata ja sellega rikuti isiku õigusi. Nende normide alusel hüvitatakse nii otsene varaline kahju kui ka saamata jäänud tulu (RVastS § 7 lg 3). Tulenevalt RVastS § 7 lg-st 1 on nii varalise kui ka mittevaralise kahju hüvitamise nõude tekkimise eelduseks RVastS §-des 3, 4 ja 6 sätestatud nõuete ehk esmaste õiguskaitsevahendite kasutamine, mille eesmärgiks on kahju vältimine ja vähendamine (Riigikohtu üldkogu
14. märtsi
15. a otsus asjas nr 3-3-1-85-09, p 114). Kui kaebaja jätab kasutamata esmased õiguskaitsevahendid ning ei vaidlusta tähtaegselt SKA poolt välja antud haldusakte, ei ole esitatud hüvitamiskaebuse rahuldamiseks põhjust.
16. Kohus nõustub SKA-ga, et

järgi on lasterikka pere toetuse maksmisel määrav kolme või enama lapse ühes peres kasvatamine

tähenduses, mitte vähemalt kolme lapse olemasolu, kolme lapse ülalpidamine ja nende eest hoolitsemine perekonnaseaduse tähenduses või perekonna mõiste mõne muu õigusakti tähenduses. Lasterikka pere toetusega toetatakse üldisemalt pere kui terviku toimetulekut, et laste arvu suurenemisega pere elatustase oluliselt ei langeks. Täpsemalt on aga seadusandja otsustanud lasterikka pere toetusega toetada seda vanemat, kes faktiliselt rohkem kui kolme lapse eest hoolitseb ja neid kasvatab ning kellel võib laste eest hoolitsemise tõttu olla elatise teenimine takistatud ja elatise teenimise võimalused piiratumad (vt ka

§-d 2, 3 ja 15 ning

eelnõu 217 SE seletuskirja1 lk-d 9, 18).

1. HKMS § 158 lg 5 kohaselt määrab kohus otsuses kindlaks menetluskulude jaotuse ja menetlusosalistelt väljamõistetavad menetluskulud. HKMS § 108 lg 1 ls 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuludokumentide ja menetluskulude nimekirja esitamata jätmise korral menetluskulusid välja ei mõisteta (HKMS § 109 lg 1). Käesoleval juhul on kaebaja esitanud kaebuse SKA vastu seoses peretoetuste ebaõige maksmise ja maksmata jätmisega. Riigilõivuseaduse § 22 lg 2 lg 2 kohaselt on sellise kaebuse esitamisel kaebaja vabastatud riigilõivu tasumise kohustusest. Kaebaja on kaebuse esitamisel tasunud riigilõivu 15 eurot. Tartu Halduskohus on
2. septembri
3. a määrusega kaebajale tasutud riigilõivu 12 3-24-2061 tagastanud (dtl 160). Seega ei ole kohtule teada menetluskuludest, mis tuleks teiselt poolelt välja mõista. Kohtule ei ole esitatud ka sellekohaseid menetluskulude nimekirju ja kuludokumente.
4. Kohus kuulutab haldusasja menetluse kinniseks, kuna haldusasja toimik sisaldab läbivalt andmeid kaebaja laste kohta, asja kinniseks kuulutamine on vajalik isiku eraelu kaitseks ning huvi asja avaliku arutelu vastu ei ole kaebaja eraelu kaitse huvist suurem (HKMS § 77 lg 1 koosmõjus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 38 lg 1 p ga 3).
5. HKMS § 175 lg-te 3 ja 4 ning SÜS § 8 alusel tuleb avaldatavas otsuses asendada Xi, Ye, W, Q, C ja Fi nimed tähemärgiga. (allkirjastatud digitaalselt) 13