Obsah (11)

§ 367§ 168§ 162§ 468§ 230§ 5§ 436§ 440§ 445§ 173§ 175

KOHTUOTSUS (ÕIGEKSVÕTUOTSUS) Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 2-25-117339 Otsuse tegemise aeg ja koht 12. detsember 2025, Jõhvi Kohus Viru Maakohus Kohtunik Piret Raik Kohtuasi AB Ventimo OÜ hag

§ 367

). Hageja palub kohtul Lex Gold Est OÜ-lt välja mõista põhivõlgnevus 6672,10 eurot; põhivõlgnevuselt sissenõutavaks muutunud lepingujärgne viivis alates 07.12.

1. a kuni hagiavalduse esitamiseni so 29.08.2025 887,39 eurot, viivis määras 0,05% päevas alates hagi esitamisele järgnevast päevast so alates 30.08.2025 kuni kohtuotsuse tegemiseni kindlas summas ja edasi protsendina põhivõlgnevuselt kuni põhivõlgnevuse täieliku tasumiseni. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda.
2. 8.12.2025.a. esitatud menetlusdokumendis palub hageja kostjalt välja mõista hageja esinduskulud 3799,36 eurot. Esindaja märgib et advokaaditeenusel on diferentseeritud tunnitasud 200 eurot juristil, 220 eurot advokaadil ning 240 eurot vandeadvokaadil, partneril ja nõunikul. Asjas ei kohaldu

§ 168lg 6.

Selle sätte kohaldamisel on kolm kumulatiivset eeldust: -kostja on hagi õigeks võtnud; -õigeksvõtmine on toimunud kohe; -kostja ei ole oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks. Kuigi esineb esimene eeldus (kostja on hagi õigeks võtnud), ei ole teised kaks eeldust täidetud. Kostja ei ole hagi kohe õigeks võtnud, vaid on nõudele vastu vaielnud nii maksekäsu kiirmenetluses kui ka hagile vastates. Kostja, kes hagivastuses nõudele vastu vaidleb, ei saa nõuda

§ 168

lg 6 alusel menetluskulude hageja kanda jätmist (Tallinna Ringkonnakohtu 11.11.2022 määrus nr 2-1915767, p 12). Teiseks on kostja oma käitumisega andnud põhjuse hagi esitamiseks. Asjas ei ole vaidlust, et kostja on jätnud lepingulise kohustuse täitmata. Siinse menetluse on põhjustanud kostjapoolne kohustuse rikkumine. Ühtlasi pidi hageja hagiavalduse esitama üksnes põhjusel, et kostja esitas maksekäsu kiirmenetluses alusetu vastuväite. Kuna hiljem selgus, et kostjal oma vastuväitele sisulisi põhjendusi ei ole, siis järeldub, et siinne menetlus ja sellega kaasnevad kulud olid 3 ebavajalikud. Neid kulusid oleks olnud võimalik vältida, kui kostja ei oleks esitanud maksekäsule ainetut vastuväidet. Hageja palub kohtul jätta kõik menetluskulud

§ 162

lg 1 alusel kostja kanda.

§ 468

lg 1 p-i 1 kohaselt tunnistab kohus omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks hagi õigeksvõtul põhineva otsuse. Kuna kostja on hagi õigeks võtnud, siis palub hageja, et kohus tunnistaks otsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks. KOSTJA VASTUVÄITED

1. 29.09.2025.a kohtule esitatud vastuses hagile märgib kostja, et vaieldes hagiavaldusele tervikuna vastu ehk tunnistamata hageja nõudeid tervikuna, on kostja vaidluse ajalist kestvust ja kulukust arvestades (seda mõlemale poolele) nõus sõlmima kompromissi, millega - tunnistab hageja põhinõudeid; - põhinõuete jääksumma tasumine ajatatakse: - kostja tasub põhinõuete summa igakuiste maksetega summas 1 000 eurot kuni võlgnevuse lõpliku tasumiseni, - menetluskulud jäävad poolte enda kanda Kostja osundas, et olukorras, milles tema rahaliste vahendite olemasolu on vahetus sõltuvuses tellitavatest teetööde mahtudest (mis paraku on üleüldise majanduslanguse tõttu samuti langemas) ja tellijate maksekultuurist, ei välista kostja kompromissi sõlmimata jätmise korral ka olemasolevate kohustuste ümberkujundamise avalduse esitamist.
2. Kohtuistungil 2.12.2025.a nõustus kostja esindaja nii põhinõude kui viivisenõudega, kuid oli seisukohal, et menetluskulud tuleks jätta poolte enda kanda. Kostja märkis, et on kahel korral teinud hagejale ettepanekuid, et saaks alustada maksmisega, aga hageja ei ole kostja kompromissettepanekutega nõustunud. Esimene kord tehti pakkumine juba
3. juulil, et alustada maksetega. Tänaseks oleks saanud ära tasuda 2500 eurot. Menetluskulude tasumisega kostja nõus ei ole. Hageja on sisuliselt esitanud ultimaatumi, millega kostja justkui peaks nõustuma. Ei ole nõus ka hageja soovitud tingimusega, et juhatuse liige annab käenduse isiklikult. Vaadates ettevõtte varasid ja asju, siis on kostjal ka teisi kohustusi, mida tuleb täita. Kompromissina oli kostja valmis igakuiselt tasuma 750 eurot kuus kuni võla tasumiseni. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
4. Kohus, kuulanud ära poolte seisukohad, tutvunud tsiviilasja materjalidega ja hinnanud asjas kogutud tõendeid kogumis, on seisukohal, et hageja nõue on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
5. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 5 lõike 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi 2. lõike kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. Vastavalt

§ 230

lg 1 peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Seega lähtub kohus hagimenetluses poolte esitatust (vt

§ 5

lg-d 1 ja 2, § 230 lg 1).

§ 436lõike 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele.

4

1. Hageja on kostja vastu esitanud lepingu täitmise nõude ning nõuab töövõtulepingu täitmisena teostatud tööde eest tasu 6672,10 eurot, millele lisandub viivis tasumisega viivitamise eest. Kuigi LexGold Est OÜ on esitanud vastuväite makseettepanekule maksekäsu kiirmenetluses ning vaidles vastu nõudele ka hagile saadetud vastuses (dtl 38-39, 48), siis võttis kohtuistungil kostja esindaja õigeks nii hageja esitatud põhinõude kui ka viivisenõude (dtl 60).
2. Tulenevalt

§ 440

lg 1 kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Sama paragrahvi lg 2 järgi hagi õigeksvõtmine kohtuistungil protokollitakse. Hagi õigeksvõtt on kantud kohtuistungi protokolli (dtl 60). 10. Kohus lisab, et hageja nõue on põhjendatud võlaõigusseaduse (VÕS) § 635 lg 1, § 637 lg 3, § 76 lg 1, § 100, § 101 lg 1 p 1 ja 6, § 113 lg 1 ja

§ 367alusel.

Tulenevalt VÕS § 635 lg 1 kohustub töövõtulepinguga üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. Töövõtja tasunõue muutub sissenõutavaks töö valmimisest (VÕS § 637 lg 3). 10.1 Pooled ei vaidle selle üle, et poolte vahel oli sõlmitud suuline töövõtuleping, mille kohaselt teostas AB Ventimo OÜ kostjale remonditöid. Tööde teostamise eest esitas hageja kostja 29.11.

1. arve nr A-2411092 summas 9672,10 eurot, tasumistähtajaga 06.12.
2. a. (dtl 32). Kostja tasus sellest 3000 eurot, tasumata on 6672,10 eurot. 10.2 Vaidlust ei ole ka selles, et kostja on jätnud töövõtulepingust tuleneva kohustuse (tasu maksmise kohustuse) täitmata. Vastavalt VÕS § 76 lg 1 tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. Kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine (VÕS § 100). Kohustuse rikkumine annab võlausaldajale õiguse kasutada õiguskaitsevahendeid kohustust rikkunud võlgniku suhtes, tulenevalt VÕS § 101 lg 1 p 1 nõuda kohustuse täitmist ning p 6 rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. 10.2.1 VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Hageja nõuab viivist VÕS § 113 lg 1 alusel 0,05% põhinõudelt päevas alates 7.12.
3. a kuni hagiavalduse esitamiseni so 29.08.2025 887,39 eurot. Viivise määra üle vaidlust ei ole. Sissenõutavaks muutunud viivis perioodi 7.12.2024 (arve tasumise tähtpäevale järgnevast päevast) kuni 29.08.2025 (hagiavalduse esitamise päevani) on 887,39 eurot (vt Lisa 1) 10.2.2 Hageja nõuab lisaks viivise välja mõistmist

§ 367

alusel kokkulepitud määras ehk 0,05% päevas alates hagi esitamisele järgnevast päevast so alates 30.08.2025 kuni kohtuotsuse 5 tegemiseni kindlas summas ja edasi protsendina põhivõlgnevuselt kuni põhivõlgnevuse täieliku tasumiseni.

§ 367

sätestab, et viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest.

§ 367

alusel viivis perioodi eest hagi esitamisele järgnevast päevast 30.08.2025 kuni kohtuotsuse tegemise päevani ehk 12.12.2025 on 350,29 eurot (vt Lisa 2). Kohus mõistab kostjalt välja viivise perioodi eest 30.08.2025 kuni 12.12.2025 350,29 eurot ja alates 13.12.2025 kuni põhinõude 6672,10 tasumiseni 0,05% põhinõudest päevas. 11. Kuivõrd kostja võttis hagi õigeks, rahuldab kohus nõude täies ulatuses.

§ 445

lg 1 kohaselt võib kohus otsuses poole taotlusel kindlaks määrata otsuse täitmise viisi ja korra ning täitmise tähtaja või tähtpäeva ja asjaolu, et otsus täidetakse viivitamata või et otsuse täitmine tagatakse mõne hagi tagamise abinõuga. Kohus küsis istungil pooltelt, kas on ettepanekuid otsuse täitmise viisi ja korra osas (dtl 61). Kostjal ettepanekuid/taotlusi ei olnud. 12. Vastavalt

§ 468

lg 1 p 1 tunnistab kohus hagi õigeksvõtul põhineva otsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Kohus peab § 468 lõikes 1 loetletud otsused alati viivitamata täidetavaks tunnistama ex officio, sõltumata poole taotlusest (Tsiviilkohtumenetluse seadustik II. Kommenteeritud väljaanne. Tallinn, 2017, lk 1280; Tallinna Ringkonnakohtu 31.01.2023 lahend tsiviilasjas nr 2-19-9982 p 51). Menetluskulude jaotus 13. Kooskõlas

§ 173

lg 1 ja 4 märgib asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel ning menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. Maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist (§ 174 lg 2). Tulenevalt

§ 162lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kohus rahuldab hagi, seega menetluskulud jäävad kostja LexGold Est OÜ kanda. Vastavalt

§ 162

lg 4 võib kohus jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Viidatud sätte rakendamine käesoleval juhul asjakohane ei ole. Pooled on küll menetluses teinud vastastikku kompromissettepanekuid (dtl 33, 48, 50) ning arvestades asjaolu, et kostja nõuet tunnistas, olnuks mõistlik asi lahendada kokkuleppel vältimaks lisakulu menetluskulude või viiviste näol. Kohus arvestab ka seda, et kostja on kohustust rikkunud pool, seega ei saa ka kostja jääda jäigalt oma nõudmiste/ettepanekute juurde. Kostja esindaja märkis kohtuistungil, et kui oleks sõlmitud kompromiss maksekäsu kiirmenetluses, oleks kostja saanud juba tänaseks ca 2500 eurot võlgnevust vähendada. 6 Kohus märgib, et kostja oleks saanud (ja oleks pidanud) sõltumata kompromissi olemasolust oma kohustust täita ja võlgnevust vähendada, kuid arusaamatul põhjusel seda ei teinud. Kohus nõustub hagejaga selle, et käesoleval juhul ei ole kohaldatav ka

§ 168lg 6.

Vastavalt

§ 168

lg 6 kui kostja võtab hagi kohe õigeks, kannab hageja menetluskulud ise, kui kostja ei ole oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks. Kostja võttis küll nõude õigeks kohtuistungil, kuid ei teinud seda kohe, mida kinnitab vastuväide hagile (dtl 48). Kohus möönab, et kostja tegi küll maksekäsu kiirmenetluses kompromissettepaneku, kuid kui vastaspool sellega ei nõustunud, esitas formaalse vastuväite, mille tulemusena anti nõue edasiseks menetlemiseks hagimenetluses. Lisaks sellele põhjustas hagi esitamise kostjapoolne kohustuste täitmata jätmine.

1. Hageja menetluskulud on hagi esitamisel tasutud riigilõiv kokku 700 eurot (maksekäsu kiirmenetluses tasus hageja riigilõivu 236,69 eurot dtl 6 ja hagi esitamisel täiendavalt 463,31 dtl 41) ja esindaja kulu kokku 3799,36 eurot (dtl 64-65)
2. Kohtu hinnangul on hageja menetluskulude taotlus põhjendatud osaliselt. 15.1 Riigilõivu suurus on seadusest tulenev, seega selles osas (700 eurot) on taotlus põhjendatud. 15.2

§ 175

lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Riigikohus on selgitanud, et põhjendatud ja vajaliku menetluskuluna

§ 175

lg 1 tähenduses saab vastaspoolelt välja mõista lepingulise esindaja kulu ulatuses, mis vastab nõutava kvalifikatsiooniga ja hoolsalt tegutseva esindaja menetlusosalise esindamiseks vajalike menetlustoimingute tegemiseks tavapäraselt vajaliku ajakulu ja põhjendatud tunnitasu määra korrutisele. Seejuures võimaldab

§ 175

lg 1 arvestada menetlusosalise esindamiseks vajalike menetlustoimingute tegemiseks tavapäraselt vajaliku ajakulu hindamisel menetluse ja asja liiki, asja keerukust ja mahukust, menetlusdokumentide sisu ja mahtu. Lisaks tuleb selle sätte järgi arvestada esindaja põhjendatud tunnitasu suurust (vt Riigikohtu

1. aprilli
2. a määrus tsiviilasjas nr 2-19-10324/42 p 19). Kohtu hinnangul on esindaja kulu ülepaisutatud. 15.2.1 Esiteks on käesoleval juhul tegemist mitte eriti mahuka ja keerukuselt tavapärase keerukusega võlaõigusliku vaidlusega, kus sisulist vaidlust nõude (sh selle suuruse) üle ei olnud. Riigikohus on märkinud, et üldjuhul ei ole põhjendatud ja vajalik tunnitasu, mis ületab oluliselt sarnase õigusteenuse keskmist turuhinda. Esindatava huvides konkreetse toimingu tegemisel kohaldatav põhjendatud tunnitasu suurus sõltub eelkõige asja ja vastava toimingu keerukusest ja mahukusest, samuti esindaja kvalifikatsioonist ja menetluse kestusest (vt Riigikohtu 11.
4. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-14, p 14). Riigikohtu praktikas on põhjendatuks ja vajalikuks peetud tunnitasu nii 120 eurot kui ka 130 eurot ilma käibemaksuta (vt Riigikohtu lahendid tsiviilasjas nr 3-2-1-115-14; nr 2-20-114596 p 14), 253 eurot (nr 3-2-1-115-14 p 15); 170 eurot (nr 3- 2-1-159-16 p 24 ning 3-2-1-72-17 p 13) ilma käibemaksuta. Käesolev tsiviilasi ei ole sedavõrd keerukas ega mahukas, et vajaks keskmisest kõrgemat tunnihinda (200-240 eurot). Kohus peab eeltoodud Riigikohtu seisukohtades lähtuvalt põhjendatud ja mõistlikuks tunnihinnaks lugeda 150 eurot. 7 15.2.2 Ülepaisutatud on kohtu hinnangul ka toimingutele kulutatud aeg. Kohtu hinnangul ei vaja advokaadi kvalifikatsiooni ja kogemusi arvestades maksekäsukiirmenetluse avalduse koostamine suuremat ajakulu kui 1 h; 2,5 leheküljelise hagiavalduse koostamine ja esitamine 3 tundi. Kohus lisab, et 2.12.2025 kohtuistungi kestus oli 40 min ning menetluskulude nimekirja koostamisele vajalik ajakulu on 1 h. Muus osas on kohtu hinnangul kulunimekirjas märgitud ajakulu põhjendatud. Põhjendatud ajakulu seega kohtu hinnangul kokku 9,65 tundi, mis korrutatuna 150 eur/h on 1447,50 eurot.
5. Eeltoodud põhjendustel mõistab kohus kostjalt välja hageja menetluskulude katteks kokku 2147,50 eurot (700 + 1447,50). /allkirjastatud digitaalselt/ Piret Raik Kohtunik 8