Obsah (4)

§ 121§ 39§ 119§ 43

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-25-1779 Määruse kuupäev 30. september 2025 Kohtunik Juhan Siider Kohtuasi Siim Grossbergi kaebus Tartu Vangla tekitatud mittevaralise k

) § 121 lg 4 ja § 204 lg

1. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
2. Siim Grossberg (kaebaja) esitas
3. märtsil 2025 Tartu Vanglale hiljem täiendatud taotluse mittevaralise kahju hüvitamiseks. Kaebaja paigutati ajavahemikul
4. kuni
5. jaanuar 2025 kartserikambrisse, kus ta oli sunnitud 15 päeva viibima väärikust alandatavates kinnipidamistingimustes. Kambris oli videovalve, kartserikamber on üleni metallist, voodivarustust lubati kasutada 8 tundi ööpäevas ja ta oli sunnitud olema 16 tundi päevas sundasendis ilma, et oleks saanud pehmel pinnal istuda või lamada. Kartserikamber asub tavalises eluosakonnas, kuid kaebaja pidi kandma kartseri vormi ja ta pidi läbi avatud eluosakonna kõndides viima voodivarustuse vastavasse ruumi ja tooma sealt tagasi. Teda hoiti kartseris üle lubatud maksimummäära, kaebaja sai pesta ainult üks kord nädalas ja helistada kaks korda nädalas. Kaebajal keelati televiisori vaatamine, toiduainete omamine ja tarbimine, raamatute lugemine, kauplusest sisseostude tegemine, hügieenitarvete kasutamine (v.a seep ja hambahari) ja fotode omamine. Kartserikaristusega ja sellele järgnevalt kaasneb 12-kuulise karistuse kehtivusajal kaebajale negatiivne mõju erinevate piirangute ja keeldude näol. Kõik kogumis alandab kaebaja väärikust, põhjustab talle heaolu langust ja vaimseid pingeid. Kaebaja nõuab kahju hüvitamist kokku summas 3000 eurot, s.o 1500 eurot väärikuse alandamise ja 1500 eurot vaimse tervise kahjustamise eest.
6. Tartu Vangla jättis
7. mai
8. a otsusega nr 1-9/2-25/140-4 kaebaja kahju hüvitamise taotluse rahuldamata. Kaebaja suhtes pöörati kartserikaristus täitmisele
9. jaanuaril 2025 ning seda jätkati erinevate käskkirjade alusel kuni
10. jaanuarini
11. Kaebaja paigutati 3-25-1779 distsiplinaarkaristuse täideviimise ajaks S7 eluosakonna kambrisse 402 ning kokku paiknes kaebaja eelmainitud kambris 15 päeva. Vanglale teadaolevalt ei kohaldatud kaebaja suhtes videojälgimist ning vanglale ei ole teada, et mõni kaebaja suhtes täitmisele pööratud distsiplinaarkaristus oleks tunnistatud õigusvastaseks. 2.
12. Kuivõrd kaebaja etteheited kartserikaristuse kandmise ja tingimuste osas kaasnevad paratamatult distsiplinaarkaristuse täideviimisega, siis ei hakka vangla neid eraldi hindama. Vanglal ei ole võimalik lugeda enda tegevust õigusvastaseks, kui see on kehtiva õigusega kooskõlas. Samal põhjusel ei pea vangla vajalikuks hinnata distsiplinaarkaristuse kehtivusajast tulenevaid tagajärgi kinnipeetava suhtes. 2.
13. Kaebajal oli
14. jaanuari
15. a seisuga kehtivaid täitmisele pööramata kartserikaristusi kokku 15 päeva ning kaebaja enda tahteavaldusest tulenevalt otsustati kaebaja soovile vastu tulla ning lasta tal kõik 15 päeva järjest ära kanda. Vangla nendib, et kinnipeetava kartseris hoidmine rohkem kui 14 päeva järjest ei ole kehtiva õigusega kooskõlas, kuid kuna kinnipeetav vastavat soovi ise avaldas, siis oli vanglal olemas tema kehtiv nõusolek. Kuna tegemist ei ole ka kõiki asjaolusid arvestades intensiivse kaebaja subjektiivsete õiguste rikkumisega, siis saab vangla sellist käitumist pidada lubatavaks. 2.
16. Kaebaja heidab vanglale ette, et tema voodivarustuse kasutamist piirati kaheksale tunnile päevas. Seejuures on vanglale teada ning kaebaja on seda ka ise välja toonud, et tema enda voodivarustust kartseris viibimise ajal ei kasutanud. Nimelt ta keeldus õhtul enda voodivarustusele järgi minemast. Kuivõrd kaebaja heidab vanglale ette kartserikaristusega kaasnevaid halbu tingimusi, kuid tegi enda jaoks vabatahtlikult olukorra veelgi ebasoodsamaks, siis ei mõju kaebaja väited voodivarustuse kasutamise piirangute ning seeläbi temale lisakannatuste tekitamise osas tõsiseltvõetavatena. 2.
17. Tartu Vanglas on tavapärane, et kinnipeetav paikneb kartserikaristuse kandmise ajal avatud eluosakonna kambris. Samuti ei näe vangistust reguleerivad õigusaktid ette, et isiku peaks kartserikaristuse kandmise ajal ümber paigutama eraldi osakonda.
18. Kaebaja esitas
19. juunil 2025 Tartu Halduskohtule kaebuse Tartu Vangla tegevuse õigusvastasuse kindlakstegemiseks ning mittevaralise kahju hüvitamiseks kokku summas 3000 eurot. Kaebaja nõuab 1500 eurot väärikuse alandamise ja 1500 eurot vaimse tervise kahjustamise eest. Kaebaja paigutati ajavahemikul
20. kuni
21. jaanuar 2025 kartserikambrisse, kus ta oli sunnitud 15 päeva viibima väärikust alandatavates kinnipidamistingimustes. Kartserikaristusega ja sellele järgnevalt kaasneb 12-kuulise karistuse kehtivusajal kaebajale negatiivne mõju erinevate piirangute ja keeldude näol. Kõik kogumis alandab kaebaja väärikust, põhjustab talle heaolu langust ja vaimseid pingeid. Kaebaja kordab vanglale esitatud kahju hüvitamise taotluse põhjendusi. Kaebaja taotleb ekspertiisi teostamist, tunnistaja ülekuulamist, riigilõivu tasumisest vabastamist ja riigi õigusabi.
22. Tartu Vangla esitas
23. juunil ja
24. juunil 2025 kohtule vastustena kohtunõuetele kohtueelse menetluse materjalid.
25. Tartu Halduskohus jättis
26. septembri
27. a määrusega kaebaja taotluse kaebuse esitamisel riigilõivu tasumisest vabastamiseks rahuldamata (resolutsiooni p 2) ja andis tähtaja riigilõivu tasumiseks. Riigilõiv tuli tasuda 5 päeva jooksul määruse resolutsiooni p 2 jõustumisest (resolutsiooni p 3). Ühtlasi jättis kohus kaebaja riigi õigusabi taotluse rahuldamata (resolutsiooni p 5). 2 3-25-1779
28. Kaebaja esitas
29. septembril 2025 eelnimetatud määruse resolutsiooni p 2 peale määruskaebuse, mille Tartu Ringkonnakohus
30. septembri
31. a määrusega tagastas. Nimetatud määruse sai kaebaja kätte
32. septembril
33. KOHTU SEISUKOHT 7.

§ 121

lg 1 p 2 kohaselt tagastab kohus kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebus ei vasta sama seadustiku §-de 37-39 nõuetele, kaebaja ei ole kohtu poolt määratud tähtaja jooksul puudusi kõrvaldanud ja puudused takistavad asja läbivaatamist. 8. Riigilõivu tasumine või tasumise kohustusest vabastamine on kaebuse menetlusse võtmise ja asja läbivaatamise üheks vältimatuks eelduseks (

§ 39lg 1 p 4 ning § 104 lg-d 1 ja 2).

Tartu Halduskohus jättis

1. septembri
2. a määrusega Siim Grossbergi kaebuse käiguta ja andis kaebajale riigilõivu tasumiseks tähtaja 5 päeva määruse resolutsiooni p 2 jõustumisest arvates. Tartu Halduskohtu
3. septembri
4. a määruse resolutsiooni p 2 jõustus pärast määruskaebemenetlust
5. septembril 2025, mil ringkonnakohtu määrus toimetati kaebajale kätte (

§ 119lg 1 ja § 179 lg 3).

Asjaolu, et kaebaja esitas 24. septembril 2025 ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse Riigikohtule, ei mõjuta ringkonnakohtu määruse jõustamise aega, sest ringkonnakohtu määruse vaidlustamiseks puudus kaebajal edasikaebeõigus (

§ 119lg 1).

Seega hakkas kaebuselt riigilõivu tasumise tähtaeg kulgema

1. septembril 2025 ja möödus
2. septembril
3. Käesoleva määruse tegemise seisuga ei ole kaebaja riigilõivu tasunud, riigilõivu tasumist tõendavat dokumenti kohtule esitanud ega riigilõivu tasumiseks täiendavat tähtaega palunud. Riigilõivu tasumata jätmine on kaebuse selliseks puuduseks, mis takistab asja läbivaatamist.
4. Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus Siim Grossbergi kaebuse

§ 121lg 1 p 2 alusel.

Kohus selgitab, et vastavalt

§ 43

lg-le 2 ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti kohtusse ning kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud. (allkirjastatud digitaalselt) Juhan Siider 3