Obsah (9)

§ 29§ 23§ 19§ 123§ 2§ 24§ 5§ 150§ 38

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 11. november 2025, Tallinn Väärteoasja number 4-25-3279 Kohtunik Grete Vahtra Sekretär Elena Jõgis Tõlk Sofia Demtšenk

§-dest 132 p 3 ja 150 lg 1 p 9 kohus otsustas:

1. Tühistada Põhja prefektuuri Ida-Harju politseijaoskonna menetlustalituse
2. augusti 2025 otsus väärteoasjas nr 231525006725, millega karistati Xt KarS § 279 lg 1 järgi, väärteomenetlusõiguse olulise rikkumise tõttu.
3. Lõpetada X suhtes väärteomenetlus

§ 29lg 1 p 1 alusel.

4-25-3279 3. Rahuldada osaliselt kaitsja Olga Väina-Xi taotlus menetluskulude hüvitamiseks ning

§ 23

alusel hüvitada riigieelarve vahenditest X kaitsjale makstud mõistliku suurusega tasu 800 eurot. Edasikaebamise kord Kohtuotsus on kuulutatud lõpposana. Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsiooni Riigikohtule menetlusalune isik advokaadist kaitsja vahendusel, kohtuväline menetleja ise või tema advokaadist esindaja. Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama Harju Maakohtule 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest. Kassatsiooniteatise saamisel on põhistusi sisaldav tervikotsus kättesaadav Harju Maakohtu kantseleis ja e-toimikus

1. detsember
2. Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates tervikotsuse avalikult teatavakstegemisest. Asjaolud ja menetluse käik
3. PPA Põhja prefektuuri Ida-Harju politseijaoskonna menetlustalituse koostas
4. augustil 2025 otsuse väärteoasjas nr 231525006725, millega karistati Xt KarS § 279 lg 1 alusel rahatrahviga 600 eurot.
5. X esitas Harju Maakohtule kaebuse, milles palub otsuse tühistada. Kaebuse kohaselt peatati X patrullpolitsei poolt
6. juuli 2025 Jõelähtme vallas. Ta leiab, et peatamise õiguslik alus puudus (vastus küsimusele „mille eest peatati“). Otsuses tuginetakse patrullpolitseinik RS ütlustele, et tema BMW X5 (registreerimismärgiga XXX) „seisis keset ringteed ja vestles õppesõidu autoga“. Kaebaja leiab, et otsusest ei selgu, millist konkreetset LS sätet ta rikkus, kui kaua olukord kestis ja millist reaalset ohtu see tekitas. Samas situatsioonis oli ka õppesõiduauto, kuid peatati ainult teda. See on valikuline ja ebavõrdne menetlus. Otsuses on tema nimi ekslikult esitatud kui „X“, mis näitab hoolimatust ja ebatäpsust isikuandmete fikseerimisel. PPA ei näidanud veenvat ja konkreetset peatamise õiguslikku alust. Kui peatamine ei olnud seaduslikult põhjendatud, ei saa sellele üles ehitada edasisi järelevalvemeetmeid.
7. Politsei viitab, et juhil on LS § 38 lg 5 järgi kohustus võimaldada kontrolli. Sellele kohustusele eelneb eeldus, et peatamine on seaduslik ja korraldus on antud arusaadavalt. Käesolevas asjas seaduslik peatamise alus ei ole tõendatud. Korralduse arusaadavust ei tagatud ja täielikku videosalvestist ei esitatud. PPA ei tõendanud, et kontrolli eeldused olid täidetud. Seega on järeldus „keeldus kontrollist“ õiguslikult ebapiisav. Samuti leiab kaebaja, et õiguste ja kohustuste selgitamise järjekorda rikuti (

§ 19; PS § 21).

Pärast väärteotoimiku saamist tuvastas kaebaja, et protokolli „õiguste ja kohustuste selgitamine“ olev allkiri ei kuulu temale ning aeg/kuupäev ei ole tema käega kirjutatud. Tema valduses olevast materjalist nähtub, et õigused selgitati temale alles kell 15:14, mitte 14:28. Lisaks tema enda helisalvestiselt on selgelt kuulda, et patrull vormistas esmalt protokolli ning alles seejärel hakkas õigusi ja kohustusi selgitama. Kaebaja leiab, et isikut tuleb teavitada õigustest enne protokolli vormistamist/allkirjastamist. Selline vastupidine järjekord on põhimõtteline menetlusnormi rikkumine, mis muudab protokolli ebausaldusväärseks. Samuti märgib kaebaja, et ta korduvalt teatas PPA-d, et ei saa aru, mida temalt nõutakse. Politseinik vastas „alguses rääkisid eesti keeles“, kuid tema eesti keel on algtasemel ega võimalda mõista juriidilisi selgitusi. Tõlki ei pakutud, kuigi see oleks olnud vajalik, et korraldus oleks mulle 2 / 11 4-25-3279 arusaadav (

§ 19; PS § 21).

Arusaamatuse tingimustes ei saa minu käitumist tõlgendada tahtliku takistamisena.

1. PPA esitas vaid alla 2-minutilise lõigu vormikaamerast (nr U02211). Täissalvestist ei ole. Esitatud lõigust ei nähtu peatamise põhjus ja selle selgitus ja kas ametnik tutvustas end; kuidas ja millal anti korraldus varustuse kontrolliks. Tõendid on poolikud ja nende pinnalt ei saa järeldada ei seaduslikku peatamist ega tahtlikku takistamist.
2. Lisaks leiab kaebaja, et väärteos on vale õiguslik kvalifikatsioon (KarS § 279 lg 1) ja PPA ebaõige tuginemine Riigikohtu praktikale. KarS § 279 kohaldub, kui tegu reaalselt ohustab järelevalve tõhusust; mitte iga viivitus/arusaamatus ole „takistamine“. Tema asjas polnud arusaadav korraldus ega tõlk, täissalvestis puudub — tõhususe ohtu ei tõendatud.
3. Kaebaja leiab, et politsei põhjendas peatamist vaid väitega, et sõiduk „seisis ringteel ja vestles õppesõidu autoga“. Millist konkreetset liiklusseaduse normi rikuti, ei ole näidatud. Õppesõiduauto samas olukorras peatamata jätmine näitab menetluse valikulisust. Politsei viitas LS § 38 lg 5, kuid see kohaldub ainult siis, kui peatamine on seaduslik ja korraldus arusaadav. Seda ei olnud tagatud. Väärteotoimikust ilmnes, et protokolli „õiguste ja kohustuste selgitamine“ olev allkiri ei kuulu kaebajale ja kellaaeg ei ole tema käega kirjutatud. Tema eksemplarist nähtub, et õigused selgitati alles kell 15:
4. Lisaks on tema salvestiselt kuulda, et esmalt vormistati protokoll ja alles seejärel anti õiguste selgitus. Tegemist on olulise menetlusnormi rikkumisega (

§ 19), mis seab kahtluse alla kogu protokolli usaldusväärsuse.

1. Kaebaja rõhutab, et eesti keel on algtasemel. Ta ei mõistnud juriidilisi selgitusi. Tõlki ei pakutud, kuigi see oli vajalik. Sellises olukorras ei saa tema käitumist pidada tahtlikuks takistamiseks. Kaebaja leiab , et PPA otsus on tehtud oluliste menetlusvigadega, protokollis on fikseeritud võlts allkiri ja ebaõiged ajamärkmed, tõendid on puudulikud ja ebausaldusväärsed. Otsus tuleb tühistada ja menetlus lõpetada.
2. Kohus määras asja arutamisele ning kohtuistungid toimusid
3. oktoobril 2025,
4. oktoobril 2025 ja
5. novembril
6. X ja tema kaitsja jäid kaebuse juurde. PPA leidis, et puudub alus otsuse tühistamiseks ning karistuse muutmiseks. Kohtu seisukoht 9.

§ 123

lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid.

1. Ida-Harju politseijaoskonna patrullpolitseinik AJ on
2. juulil 2025 koostanud väärteoprotokolli nr AB1661662, mille kohaselt
3. juulil 2025 kell 14.24 X asukohas Nehatu – Loo – Lagedi tee Niidu tee 6 juures Jõelähtme vallas Harju maakonnas riikliku järelevalve teostamise käigus keeldus täitmast politseiametniku korraldust ette näidata sõidukis olevat ohutusvarustust (nt ohukolmnurk, tulekustuti, tõkiskingad), takistades sellega tehnoseisundi kontrolli. Väärteoprotokolli kohaselt rikkus X KarS § 279 lg 1 nõudeid ning tema tegu kvalifitseeriti samuti KarS § 279 lg 1 järgi. Väärteoprotokollist nähtub, et X on kirjutanud, et ta ei saa aru, mida temalt tahetakse, auto on täiesti korras ning samuti on kirjutanud, et ta ei ole protokolliga nõus. Õigusi ja kohustusi ei selgitatud arusaadavas keeles. Protokolli 3 / 11 4-25-3279 esimesel poolel on kolm allkirja ning teisel poolel kaks allkirja. Kõikide juures kellaaeg ning punkt.
4. KarS § 279 lg 1 näeb ette vastutuse riikliku ja haldusjärelevalve takistamise eest sellisel kujul, mis ei võimaldanud järelevalve teostamist.
5. Riikliku järelevalve all mõistetakse avaliku võimu kandjate poolt oma sellise pädevuse kasutamist, mis on neile antud kontrollimaks väljapoole oma ametkonda jäävate isikute tegevuse seaduslikkust. KorS § 2 lg 4 kohaselt on riiklik järelevalve korrakaitseorgani tegevus eesmärgiga ennetada ohtu, selgitada see välja ja tõrjuda või kõrvaldada korrarikkumine.
6. Kohtumenetluses on tunnistajatena ütluseid andnud patrullpolitseinikud RS ja AJ ning väärteomenetluses üldmenetluse otsuse teinud Kristel Kaljumets.
7. RS selgitas, et nad olid teel väljakutsele Muuga piirkonda, kui Loo kandis ringteel nägid, et õppeauto oli sõitnud ringteele ja oli seal seisma jäänud. Tõenäoliselt oli auto välja suretatud ja tema taga seisis BMW, kes tahtis ringteele sõita. Mingi hetk BMW sõitis selle auto kõrvale. Ta oleks saanud sellest ilusti mööda sõita aga sõitis kõrvale, jäi seisma ja hakkas seal kätega vehkima autos. Nende vaatevinklist oli see liiklusraev autoõpilase suhtes. Selle peale otsustasid nad auto peatada ja selgitada olukorda, et mis seal juhtus ning kontrollida juhtimisõigust ja joovet. Samas ta ei mäleta, kas nad joovet tuvastasid aga see on üks tavaline protseduur, mis nad teevad, ja ta arvab, et nad tegid seda. Autojuht hakkas kohe ennast õigustama, et õppeauto ei tohigi üldse sihukeses kohas õppesõitu teha. Üleüldse õppeauto ei tohiks tänaval liikluses osaleda või midagi sellist ja ei tahtnud oma probleemist aru saada. Ja kuna inimene ei tahtnud oma probleemist aru saada, ei tahtnud koostööd teha, siis otsustasid, et teostavad talle liiklusjärelevalve käigus tehnoseisundi kontrolli ja sellest tegevusest ta keeldus. Ta soovis näha kohustuslikku varustust, mis tal seal sõidukis on. Ja ta ütles, et see auto ei ole tema oma ja ta ei tea, mis seal on. Seepeale ta ütles, et selge, siis saame ju kontrollida, läheme vaatame üle, siis ta tõi vabanduseks, et ta on haige ja ta ei saa autost välja tulla ja lõpuks ta ütles, et ta ei tee seda, et ta ei näita, mis autos on. Ta selgitas autojuhile, et liiklusjärelevalve takistamine on karistatav ja kui ta talle neid asju ette ei näita, siis ta alustab menetlust. Suhtlus toimus, kui ta õigesti mäletab, enamasti vene keeles aga võis olla selline vene-eesti keeles segamini. Võimalik, et isik rääkis mõlemas keeles, et osa eesti keeles, osa vene keeles aga ikkagi pigem rohkem eesti keelt oli, kui ta õigesti mäletab. Tema rääkis temaga kindlasti eesti keeles ja eesti keelest ta sai väga hästi alguses aru. Mingi hetk ta pani vormikaamera tööle, kui ta oli isikut korduvalt hoiatanud sellest, et ta peab talle näitama. Kui ta võttis lõpuks otsuse vastu, et nad alustavad menetlust tema suhtes, siis ta sai aru, et asi on tõsine ja umbes ütles kuidagi niimoodi, et tema räägib nüüd ainult vene keeles ja ongi kõik, et tema eesti keelest aru ei saa, räägib vene keeles. Ehk siis oli aru saada, kus ta läks lukku ja enam ei soovinud eesti keelt üldse kasutada, kuigi enne ta rääkis eesti keeles vähemalt osaliselt. Ja siis nad läksid autosse, panid ennast valmis, et menetlust läbi viia.
8. Samuti selgitas RS, et allkirja puudumise avastasid nad siis, kui olid autos menetlustoiminguid tegemas (tunnistaja ülekuulamine, väärteoprotokoll, menetlusaluse isiku ülekuulamine) ja asjad olid valmis tehtud, sest siis ta kontrollis üle, mida paariline kirja pani. Ta leidis, et kuskil õiguste ja kohustustuste juures, ta eeldab, et see oli protokollil, kas siis originaalil või koopial, oli üks allkiri puudu. Kui ta õigesti mäletab, siis nad läksid tema juurde, tutvustasid talle õigusi nagu asi käima peab ja läksid edasi menetlema. Ta arvab, et käisid menetlusaluse isiku auto juures kaks korda. Esimest korda läksid õiguseid tutvustama ja teist korda protokolli tutvustamiseks või oli menetlusaluse isiku ülekuulamine ka vahel. Ta 4 / 11 4-25-3279 ei mäleta seda kohta. Ta täpselt ei mäleta, kuidas paariline kõiki neid asju talle selgitas. Ta saab öelda seda, kuidas tema ise teeb ja kuidas õpetab. Tavaliselt ta annab inimesele, kui ta vene keelt kõnelev või välismaa keelt kõnelev, need õigused ja kohustused kätte, ehk ta saab oma keeles seda korralikult lugeda ja lisab alati juurde, et kui tal on küsimusi siis küsigu ja ta täpsustab, mis iganes tal soov, mure on. Ta eeldab, et nad tegid umbes samamoodi tol hetkel. Ja siis, kui nad läksid talle tutvustama seda protokolli, siis ta aitas oma paarimehel tutvustada ja mingi hetk kui nad jõudsid selle faabulani ehk siis selle rikkumise kirjelduseni ja siis isik küsis, et mille eest teda peatati. Ta selgitas ära, et liiklusraev ja otsustasime kontrollida. Siis ta küsis, kas see läheb ka sinna faabulasse kirja? Ta ütles, et ei, sinna läheb kirja ainult see, mille eest nad teda menetlevad. Ja ta ei mäleta täpselt seda žesti või mida ta ütles, aga see žest oli umbes selline, et oh olemas. Ehk siis oli nagu aru saada, et tal leidis omale mingi pidepunkti, millega kohtusse minna. Ja nad tutvustasid edasi ja jõudsid allkirjadeni, siis mingi hetk võtsime ka sinna selle puuduvale allkirjale või allkirja kohale allkirja juurde. Ta ei mäleta, kas ta pani sinna allkirja kohe, aga igatahes ta kirjutas sinna kellaaja kirja, millal nad selle puuduva allkirja juurde võtsid. Ja kui ta õigesti mäletab, siis ta pani protokolli allkirjastamise kohale täpselt samamoodi, et kellaaja kirja koos allkirjaga. Neid kellaaegasid, mida menetlusalune isik protokolli kirja pani, nad ei kontrollinud, sest põhimõtteliselt võib ta sinna panna seda asja, mida ta ise tahab ja tema seda tal takistada ei saa. Vormikaamera osas sai ta mingi hetk aru, et ta täiesti keeldub koostööst, ei saa hoiatustest aru, siis ta pani vormikaamera tööle, et teda uuesti hoiatada, siis kasutas vormikaamerat. Kui ta autosse läks, pani vormikaamera kinni ja kui nad tagasi läksid, siis ta enam ei mäleta, kas nad panid vormikaamera tööle või mitte, või juhtus see, et nad panid vormikaamera tööle aga ei pannud seda linnukest sinna juurde, et ta läheks asitõendiks. Ta eeldas, et see vormikaamera töötas. Vormikaamerat ta kasutab vastavalt vajadusele. Neil ei ole kohustust kasutada iga suhtluse ajal. Kui ta saab aru, et inimene koostööd lõpuni teha ei taha, siis ta paneb vormikaamera tööle. Esialgu oli tal plaan ikkagi see, et ta peatab isiku, kontrollib isiku juhtimisõiguse ja joobe ära ja vestleb sellel teemal. Kuna isik ei tahtnud asjast aru saada, siis lõpuks kasutasin vormikaamerat.
9. Kohtuvälise menetleja küsimusele õiguste ja kohustuste tutvustamise kohta selgitas RS täiendavalt, et nad läksid sealt auto juurest ära oma autosse, panid asjad valmis ja ta arvab, et siis nad läksid tema juurde ning tutvustasid talle õigusi, kohustusi. Protokolli koostasid peale seda, kui oli tunnistaja valmis aga ta ei mäleta, kas nad tegid menetlusaluse isiku ka või tegid seda protokolli sisse, igatahes peale seda. Samuti selgitas ta, et ta mäletab seda, et isik soovis asja kohtus arutamist, sest kui nad panid vormikaamera tööle, selgitasid ära, et nüüd alustavad väärteomenetlust, siis isik ütles talle midagi sellist, et lähme kohtusse või kohtus näeme.
10. Kaitsja küsimusele vene keele valdamise kohta selgitas RS, et ta mingil määral valdab vene keelt aga kolleeg vähem. Ta kinnitas, et menetlusalune isik rääkis korduvalt sellest, et ta ei saa eesti keelest hästi aru. Kui nad tegid konkreetse otsuse, et nad hakkavad menetlust läbi viima, siis isik ütles, et enam eesti keeles ei räägi ja nüüd ta räägib ainult vene keeles. Nende poolt oli menetluse käik eesti keeles ja võibolla mõned venekeelsed fraasid olid vahel. Isik sai kõigest aru, sest esitas täpsustavaid küsimusi vahepeal ja sai tema vastustest aru, kui ta eesti keeles vastas.
11. RS kinnitas ka seda, et menetlusalune isik sai väga hästi tema korraldustest aru, kui ta ütles isikule, et palun näidake ette, mis tal pagasiruumis on. Ta vastas, et ta ei saa, sest pole tema auto. Ta ei tea, mis seal on. Järelikult ta sai küsimusest aru. Kui ta kordas seda küsimust, siis ta ütles järgmise vabanduse, et ta ei saa, tal tervis ei luba. Ja kui ta ütles uuesti, et te peate näitama, siis ta vastas kolmanda korrana, et ta ei näita ette, järelikult ta sai ju eesti keelest aru. 5 / 11 4-25-3279 Vähemalt korraldusest ta sai aru. Ta leidis, et kui nad eelnevalt suhtlesid korralikult eesti keeles ja said üksteisest aru, siis pigem on käsu mitte täitmine, ta leidis vabandusi, et sellest korraldusest kõrvale hiilida.
12. Väärteotoimikusse lisatud videosalvetsiselt (CD-plaat kirjega 231525006725) nähtub, et vormikaamera lülitatakse sisse kell 14:26:05 ning algab tunnistaja RS lausega: „ Sõiduki tehnokontrolli. Palun näidake mulle vahendeid, mis teil autos on. Kas teil on tõkiskingad, ohukolmnurk ja tulekustusti kaasas.“. Samal ajal räägib X tugeva aksendiga eesti keeles, et tal ei ole, mina ei tea, mis autos, mul ei tea, mis autos olemas.“. Seejärel ütleb RS, et siis tulge näidake. X vastab, et tema ei ole võimalik. RS hoiatab, et kui te ei näita mulle, siis te takistate liiklusjärelevalvet ja me alustame teie suhtes menetluse. Seejärel küsib ta X käest, kas see on teile arusaadav? X vastab: „ Palun, palun….pane kohus ja kõik on.“. Kohus märgib, et X eesti keelsete sõnade kasutamine on väga tugeva aksendiga ja kohati arusaamatu. Ta kasutab üksikuid sõnu ning lauseid moodustada ei suuda. RS ütles, et selge siis läheme teeme menetluse. Seejärel uurib RS, et kas X soovib kiirmenetlust või üldmenetlust. X vastab sellele vaid sõnadega tegi tegi tegi. Ta ütleb, et ta tahab kohut. Tema ei saa aru, seejärel räägib veel mõne arusaamatu sõna ning siis jätkab vene keeles rääkimist. RS ütlemise peale, et räägime eesti keeles, vastab X taaskord eesti keeles, et ei räägi, mina räägin vene keeles, mulle aitab vsjo. RS jätkab sama pöördumisega, et kas kiirmenetlus või üldmenetlus. Kuni lõpuni räägib RS eesti keeles ning viitab Xle, et te saate eesti keelest väga hästi aru. X vastab temale vene keeles. Videosalvestis suletakse.
13. Kohus peab vajalikuks märkida, et

§ 2ja Kr

MS § 10 lg 3 kohaselt peavad kõik dokumendid, mille lisamist väärteotoimikusse taotletakse, olema eesti keeles või tõlgitud eesti keelde (Riigikohtu lahend asjas nr 3-1-1-22-14, p 10.1). KrMS § 10 lg 3 esimese lause kohaselt on dokumentide tõlkimise kohustus üldjuhul sellel isikul, kes nende asja materjalide juurde lisamist taotleb (Riigikohtu lahend asjas nr 4-19-1809/48, p 35). Menetluspoole esitatud tõendi tõlkimise kohustust maakohtul pole. Seega ei ole kohtul võimalik hinnata X poolt vene keeles väljendatud sõnade sisu.

1. X on kohtule esitanud helisalvestise ning selle tõlke (kohtutoimiku lk 50), millest nähtub, et X küsib, kas te ei kavatsegi minuga emakeeles rääkida ehk vene keeles, sest ta tahab kõigest sõna-sõnalt aru saada. X ütleb, et eesti ei ole temal nii hea kui vene. Seejärel toimub X poolt vestlus ainult vene keeles ning ütleb taaskord, et ta sai aru, et nad ei räägi temale arusaadavas keeles. Vestlusest on tuvastatav, et X sai aru, et politsei soovis tema pagasiruumi vaadata aga nõuab peatamise alust ja seda, et see kõik sinna kirja saaks. Samuti on helisalvestiselt tuvastatav, et X kinnitas allkirja lisamist õigustele ja kohustustele juba varem ehk enne protokolli tutvustamist.
2. X selgitas kohtus, et Lool on väga keeruline transpordi sõlm, kus ei ole kõige mugavam koht õppesõiduks. Ta sõitis Loo suunas, tema ees sõitis sõiduauto Volkswagen Polo, punast värvi, kus olid nähtavad kere vigastusi ja taga luugil oli paigaldatud õppesõidumärk, see ei olnud mitte mingil juhul ei saanud olla õppeauto. Ta ei näinud välja nagu tegelik õppeauto. Ta võttis sõidureas kõige ebamugava või ebasobiva koha, et saaks välja sõita ringteele. Ta sõitis sõidurajale selliselt, et pani tee kinni, kõigile ringis sõitvatele sõidukitele või kes tahtsid sinna ringile pääseda. Sõiduradade laius antud kohas annab takistamatult võimaluse peatuda selliselt, et see ei takista teisi liiklejaid. Mida ta ka tegi. Ta peatus tema kõrval, sõiduauto roolis oli noormees ja tema kõrval vanaema. Ta näitas näpuga, kas kõik on korras. Vanaema näitas käega, et ta võib edasi sõita. Pärast seda märkas, et tema järel sõidab vilkuritega politseiauto. Nad sõitsid vastassuuna vööndi kõrval, et siis selle ringi, vastu ringi suunda, 6 / 11 4-25-3279 Muuga suunas. Ta peatus bussipeatuses. Tema juurde tuli politseinik. Ta ennast ei esitlenud. Ta oli väga agressiivses vormis, hoidis käe relva peal ja kõrgendatud toonil küsis eesti keeles: „Mis sina teed?“. Nii palju kui ta oskab, ta vastas talle eesti keeles. Ta üritas talle selgitada aga ta ei tahtnud kuulata. X hakkas muretsema, et midagi toimub, mida tegelikult ei tohiks üldse olla. Ta ei mäleta, kuidas need sündmused edasi arenesid aga politseinikud läksid enda auto juurde ja mees politseinik pidevalt rääkis talle, et tal on pardakaamera ja see on sees või rinnavormi kaamera ja see on sees. See oli juba selle tema peatumise kohe algusest peale. Pärast anti kätte protokoll, kus ta kirjutas oma seletuse, märkis kellaaja ja allkirja. Pärast seda nad läksid oma sõiduki juurde. Ta ei mäleta, kui kaua ta istus autos aga ta tegi ühe kõne. Ja kui politseiametnikud tema auto juurde tulid, siis protokoll oli täidetud ja temalt nõuti allkirja. Selgelt ütles ta neile, et annab allkirja vaid juhul, kui tal on võimalus kirjutada, et ta ei ole protokolliga nõus. Nii ka juhtus. Ta kirjutas ja tagastas protokolli. Nad ei tutvustanud temale õigusi ja kohustusi. Kui nad teist kord tõid talle protokolli, siis ta küsis, kus on kirjas tema õigused ja kohustused. Mille peale talle öeldi, et advokaati ei, siin kirjas kiirmenetlus, tegelikult ta ei saanud kõike aru, mis nad rääkisid. Ta korduvalt ütles neile, et ta ei saa eesti keelest aru ja mida nad temast tahavad ning miks nad peatasid teda. Aga nad ei selgitanud seda.
3. Vastates kohtuvälise menetleja küsimustele kinnitas X, et ta ei saanud aru, mille eest temale protokoll tehti. Politseinikud väitsid, et rikkumine ja väidetavalt kuskilt valesti sõitis välja. Samuti kinnitas X kohtuvälisele menetlejale vastates, et politseile vastates: „Ma ei tea, mis mul seal on.“. Tahtis ta öelda, et see ei ole tema auto, et sõiduk läbis tehnilist ülevaatust, sõiduauto on tehniliselt korras. Ta lisas, et ta ei valda eesti keelt sellisel määral ja sellisel viisil nagu temaga seal kohapeal räägiti. Ta kinnitab, et ta ei mõistnud olukorda.
4. Kohtu küsimustele vastates selgitas X, et politseiametnik tuli tema juurde ja tal oli käes see roosa ja valge väärteoprotokolli paber, protokoll oli täitma. Ta ütles, et ta tahab anda selgitusi juurde ning siis anti talle kohe protokoll ja ta hakkas selgitusi kirjutama. Ta pani kellaaja ja allkirja ja tagastas. Seejärel ta peaaegu tund aega istus üksinda autos, siis toodi talle juba täidetud protokoll. Tütarlaps luges talle ette, mille eest teda peatati. Ta vastas, et ta siiski ei saanud aru, mille pärast. Õiguste ja kohustuste osas öeldi talle, et vaata sealt protokollist ja pane järjekorras, kõik on korras. Tal ei ole midagi vaja, pange allkiri. Ta ütles, et ei anna allkirja seni kuni talle ei anta võimalust juurde kirjutada, et ta ei ole protokolliga nõus ja selline võimalus temale anti.
5. Esmalt märgib kohus, et LS § 38 lg 5 kohaselt peab juht võimaldama kontrollida sõiduki vastavust tehnonõuetele ja varustusele. LS § 193 lg 1 kohaselt teostavad liiklusjärelevalvet politseiametnikud ja abipolitseinikud. Seega olid politseiametnikud RS ja AJ viima läbi liiklusjärelevalvet ja nende poolt liiklusjärelevalve käigus antavad korraldused, s.h sellised, mis seonduvad auto tehnilise seisukorra (tehnonõuetele vastavuse) kontrollimisega, on täitmiseks kohustuslikud.
6. Politseiametniku ütlustest on tuvastatav, et nad peatasid kontrolliks X poolt juhitud sõiduki, kuna leidsid, et sõiduki juht oli väljendanud liiklusraevu. Nii politseiametnike ütlustest, kui ka vormikaamera videosalvestisest on tuvastatav, et politseiametnik palus Xl näidata ette asjad, mis tal autos on ehk kohustusliku turvavarustuse ja X vastas, et ta ei tea, mis tal seal on ning ta ei saa. Seejärel koheselt hoiatas RS Xt menetluse alustamisega ning siis vastas X eitavalt. Seega saab järeldada, et Xl ei olnud soovi alluda politseiametniku korraldustele. 7 / 11 4-25-3279
7. Kohtu hinnangul pani X väärteo toime vähemalt kaudse tahtlusega KarS § 16 lg 4 tähenduses. X mõistis, et ta peab pagasiruumi sisu näitama aga ta proovis seda vältida. X ütlustest tulenevalt saab järeldada, et ta tegelikult ei mõistnud hoopis tema peatamise põhjust ning seetõttu ei soovinud ka koostööd teha.
8. Õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. Seega on kohtuväline menetleja süüteo õigesti kvalifitseerinud.
9. KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise alus isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.
10. KarS § 279 lg 1 sätestatud rikkumise eest nähakse ette karistuseks rahatrahv kuni 300 trahviühikut või arest. KarS § 47 lg 1 järgi on rahatrahvi kohaldamise alammääraks kolm trahviühikut. Seega on karistuse keskmine määr 150 trahviühikut. Kohtuvälise menetleja otsusega on Xle määratud rahatrahv 75 trahviühikut, s.o 600 eurot. Seega on Xle määratud oluliselt väiksem karistus. Kohtu hinnangul on kohtuvälise menetleja kohaldatud karistuse määr põhjendatud ja vastab KarS § 56 lg 1 tingimustele. Karistust kergendavaid või raskendavaid asjaolusid KarS §-de 57 ja 58 mõttes ei esine. Kohus on seisukohal, et tegemist ei ole ülemääraselt range, vaid põhjendatud, asjakohase ja mõistlikus määras karistusega.
11. Vaatamata eeltoodule on aga kohtu hinnangul väärteoasja menetlemine toimunud kiirustades ning tähelepanu ei ole pööratud olulistele väärteomentlusõigust tagavatele toimingutele. Väärteoprotokolli teokirjeldus on märgitud, et X on rikkunud KarS § 279 lg 1 nõudeid ning pannud toime KarS § 279 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo. Seega esmapilgul ei ole kuidagi võimalik aru saada, millise nõude rikkumine konkreetse kirjeldusega on seotud. Taolisel viisil väärteoprotokollis kajastatud nõude rikkumise aluse puudumine osundab kohtuvälises menetluses aset leidnud kiirustamisele, kus põhirõhk on kohtu hinnangul olnud isiku karistamisel, mitte korrektsel rikkumise kirjeldamisel.
12. Teiseks ja peamiseks minetuseks on kohus tuvastanud seda, et Xle oleks pidanud tagama tõlgi abi.
13. Patrullpolitseinik AJ, kes koostas väärteoasjas protokolli, selgitas kohtus, et sõiduki peatamisel nad kontrollisid sõidukit, tuvastasid dokumendi alusel isiku ja siis proovisid selgitada olukorda. Nad otsustasid kontrollida ka tehnonõuete olemasolu ja isik ei olnud nõus neile näitama oma turvavarustust. Ja siis koostasid nad väärteoprotokolli selle kohta, et takistas liiklusjärelevalve teostamist. Nad läksid patrullsõidukisse ja ta hakkas koostama väärteoprotokolli ja kohe läks ta sõidukist välja tagasi, tutvustas isikule tema õigused ja kohustused ning tal oli võimalus anda ka ütlusi. Ta andis isikule õiguste ja kohustuste lehe ja ütles, et kui tal on midagi arusaamatu ja vajab mingeid selgitusi siis küsigu. Kohtu küsimusele, kes oleks täiendavalt menetlusalusele isikule õigusi ja kohustusi selgitanud, vastas tunnistaja, et ta oleks proovinud alguses ise ja siis paariline või siis oleks kasutanud interneti abi, mingit tõlget. Ta pani allkirja väärteoprotokollile ja pani sinna juurde ka kellaaja, igale oma allkirjale. Siis nad läksid sõidukisse tagasi, kirjutasid ülejäänud protokolli valmis ja läksid seda isikule tutvustama. Ta tutvustas protokolli ära ja siis koopiat üle andes märkas, et koopial oli puudu õiguste ja kohustuste juures allkiri ning siis ta küsis uuesti niiöelda koopiale õiguste ja kohustuste juurde allkirja. Ja siis ta pani sinna allkirja ja pani samuti juurde kellaaja. Küsimusele, miks väärteoprotokollis õiguste ja kohustuste all on kaks allkirja 8 / 11 4-25-3279 selgitas ta, et õigustes ja kohustustes pani ta pärast ka sinna uuesti allkirja nii-öelda kui koopiale pani. Ja siis ta ei mäleta, kas samal hetkel aga ta täiendas ka oma ütlusi väärteoprotokollis. Ta suhtles isikuga eesti keeles või noh enamus ajast suhtles tema paariline. Tema rääkis pigem kehvemini vene keelt ja ta ei mäleta, kas ta sai aru, mida menetlusalune isik temale vene keeles rääkis. Tema hinnangul menetlusalune isik valdas alguses eesti keelt. Ta sai kõigest aru ja seletas neile eesti keeles asju ja nii-öelda olukorda ja mingil hetkel siis ta ütles neile, et ta ei saa mitte midagi aru ja palus, et nad räägiksid vene keeles.
14. Täiendavalt selgitas AJ, et õiguseid ja kohustusi nad selgitasid siis, kui nad läksid enda patrullsõidukisse, ta võttis väärteoprotokolli ja läks kohe isiku juurde tutvustama õiguseid ja kohustusi. Ja sellel ajal oli tal võimalus ka kirjutada ütlused, mida ta ka tegi. Seejärel läks ta tagasi sõidukisse ja täitis ära ülejäänud protokolli. Kui tal oli see täidetud, siis nad läksid tagasi, tutvustasid isikule protokolli ära ja siis ta avastas, et koopial ei ole õiguste ja kohustuste juures allkirja. Ehk siis ta oli võtnud ainult ühe allkirja. Ja siis oli isikul võimalus või noh siis ta palus isikul, et ta paneks ka sinna allkirja ja seda ta ka tegi ja pani juurde kellaaja. Vormikaamerat ta tööle ei pannud, sest talle tundus, et paarilisel see töötab ja ta ei pidanud vajalikuks. Nii palju kui ta mäletab, et ise ka salvestas seda.
15. Kohtuvälise menetleja esindaja Kristel Kaljumets selgitas, et pärast antud väärteomaterjali otsuse koostamist võttis temaga ühendust telefoni teel keegi X ja alustas vene keeles suhtlemist. Kuna tema vene keelt väga hästi ei valda, siis ta vastas talle, et ta ei räägi vene keelt. Seejärel rääkis isik siis eesti keeles, selgitas miks ta helistab ja siis ta sai temaga jätkata. Helistamise põhjuseks oli see, et ta ei saanud aru, miks ei ole talle edastatud väärteomaterjali koopiaid, kuna ta on taotluse esitanud. Ta mäletab, et tegemist oli esmaspäevase päevaga ja tõepoolest sel päeval ka temle see tööülesanne tuli, et väljastada koopia toimikust. Ta selgitas talle, et on taotluse kätte saanud, kuid ei saa seda koheselt täita, vaid teeb järjekorras neid asju, hiljemalt neljapäevaks on koopia olemas tal maili teel. Sellega nende kõne lõppes. Ta helistas neljapäeval tagasi ja ütles, et ta ei ole koopiat saanud. Ta saatis talle ära ja peale seda saatmist mõni aeg hiljem helistas isik talle tagasi ja väitis, et videosalvestus on liiga lühike, et see ei ole see, mis peaks olema. Ta selgitas samuti, et see on salvestus, mis temale kättesaadav ja ta ei ole seda ümber töödelnud, lühendanud ega midagi sealt ära võtnud ja sellega see lõppes. Ta leiab, et isik pidi aru saama eesti keelest, sellepärast, et kui ta esmaspäeval ütles talle, et hiljemalt neljapäevaks on koopiad teil olemas, et siis just neljapäeval ta helistas tagasi, et miks ei ole, seega ta pidi aru saama eesti keelest.
16. X ei ole Eesti Vabariigi kodanik ja tema emakeel on vene keel.

§ 24

lg 2 kohaselt kaasatakse tõlk kohtuvälises menetluses menetlustoimingu läbiviimisele menetlusosalise taotlusel. Kohtuistungil uuritud vormikaamera videosalvestuselt nähtub, et X teatas politseiametnikule, et ta soovib edasi rääkida vene keeles, kuid selle asemel, et kaasata menetlustoimingusse tõlk, otsustasid politseiametnikud jätkata menetlustoimingu läbiviimist eest keeles. Xle anti lugemiseks väärteoprotokolli tagaküljel olev õiguste ja kohustuste veerg, kuid igasugused täiendavad selgitused oleks politsei andnud temale eesti keeles. Ka protokolli koostanud AJ kinnitas, et ta ei valda vene keelt ning oleks pidanud selgituste jagamisel kasutama interneti tõlget. Lisaks puudub väärteoprotokollis X kinnitus, et talle oleks väärteoprotokolli sisu tõlgitud (nt kohtuvälise ametniku poolt) või et see oleks talle arusaadav. X on selgelt väljendanud protokollis, et protokoll ei ole temale arusaadav. 37. Seega tuleb analüüsida, kas X suhtes täideti politseiametnike poolt

§ 5

nõudeid ning selgitati

§ 19sätestatud õigusi, arvestades sellega, et X ei oska piisavalt eesti keelt.

9 / 11 4-25-3279 38. Riigikohus on seda sätet tõlgendanud selliselt, et tõlgi kaasamine kohtuvälises menetluses ei ole kohustuslik siis, kui menetlusalune isik ei taotle tõlgi kaasamist põhjusel, et ta valdab riigikeelt piisavalt, mõistmaks menetlustoimingute sisu, või kui kohtuvälise menetleja ametniku muu keele oskus tagab menetlustoimingu igakülgse ja arusaadava läbiviimise. Viidatud lahendis selgitati, et

§ 5

järgi on kohtuväline menetleja kohustatud tagama menetlusosalise õigused, s.t selgitama menetlustoimingut rakendades menetlusosalisele toimingu eesmärki ning tema õigusi ja kohustusi (p 1), tagama menetlusalusele isikule võimaluse end iseseisvalt kaitsta (p 2) ning võimaldama

§ 19

lg-tes 2 ja 3 ning § 22 lgtes 1 ja 2 ettenähtud alustel ning korras menetluses osaleda menetlusaluse isiku kaitsjal (p 3). Riigikohus on märkinud, et kui kohtuvälise menetleja ametnik ja menetlusalune isik teineteist ei mõista, ei ole võimalik ka nõuetekohase kohtuvälise menetluse läbiviimine ja menetleja peab omal algatusel kaasama menetlusse tõlgi (vt Riigikohtu lahend asjas nr 3-1-1-38-15 p-d 7, 8).

1. Kohus leiab, et X etteheited kohtuvälisele menetlejale on põhjendatud. Väärteoprotokoll on koostatud eesti keeles ning materjalidest ei nähtu, et menetluse juures oleks osalenud tõlk või et isikule oleks dokumentide sisu tõlgitud. Kohtus üle kuulatud patrullpolitseinikud kinnitasid, et nemad ei valda vene keelt. Lisaks nähtub vormikaamera salvestiselt üheselt see, et politseiametnikud keeldusid suhtlemast Xga muus keeles kui eesti keeles, sest nende hinnangul oskas ta eesti keelt piisavalt. Kohus sellega ei nõustu. Samut nähtub videosalvestuselt üheselt, et X üritab alguses väga tugeva aksendiga politseiametnikega rääkida, kuid kui saab aru, et tema suhtes soovitakse läbi viia menetlust, siis taotleb edaspidiste toimingute läbiviimist vene keeles. Kohtu hinnangul on võimalik seda võtta kui taotlust tõlgi kaasamiseks, sest politseiametnikud ise vene keelt sellises ulatuses ei valda. Ka AJ kinnitas kohtule, et lisaküsimuste korral oleks ta pidanud kasutama interneti tõlgi abi. Kohus peab rõhutama, et X on määratlemata kodakonsusega ning tema emakeeleks on vene keel ning ta on kinnitanud, et ei saa kõigest aru ja eesti keel on algtasemel. Kohtul on põhjust seda uskuda, sest see ei ole tema emakeel ning kõik selgitused ja märkused on ta kirjutanud vene keeles.
2. Eeltoodut kinnitab kohtu hinnangul ka see, et kohtuistungil antud ütlustes selgitas X, et ta ei saanud tema suhtes toimunud väärteomenetlusest täpselt aru, sh ta ei saanud täies mahus aru väärteoprotokollist. Talle selgitati, milles rikkumine seisnes aga ei olnud märgitud peatamise põhjust. Seega ei mõistnud X menetlustoimingu eesmärki ning ta arvas, et teda peatati ka mõne rikkumisega seoses.
3. Väärteomenetluse salvestistest nähtuvalt rääkis X politseiametnikega vene keeles, temalt küsis küsimusi ja suhtles peamiselt RS. Eesti keeles X rääkis vaid mõned sõnad ja seda alguses. Talle anti lugeda

§ 19

sätestatud menetlusaluse isiku õigused ja kohustused vene keeles aga selgitusi juurde oleks antud eesti keeles. Kohtu hinnangul ei saa seda pidada piisavaks

§ 19

lg 1 sätestatud menetlusaluse isiku õiguste järgimise ning

§ 5sätestatud menetlusosalise õiguste tagamise mõttes.

Kohtul ei tekkinud veendumust, et X sai piisaval määral aru tema suhtes toimuvast väärteomenetlusest, sh mida talle täpselt ette heidetakse.Sellele viitab asjaolu, et X oli menetlustoimingu ajal ilmselgelt segaduses toimuvast. Ta ei saanud aru, mille eest tema sõiduk peatati. Ka ei saa venekeelse tekstina menetlusaluse isiku õiguste ja kohustuste lugeda andmist konkreetsel juhul pidada piisavaks. Kohtul ei tekkinud ka veendumust, et X oskab eesti keelt kirjalikult sellisel määral, et eestikeelsetest menetlusdokumentidest aru saada. 10 / 11 4-25-3279 42. Kohtu hinnangul oleks eelnevat arvestades pidanud kohtuväline menetleja omal algatusel kaasama menetlustoimingu läbiviimisesse vene keele tõlgi. Kuivõrd seda ei tehtud, ei olnud tagatud

§ 5ning § 19 lg 1 ja 2 täitmine.

43. Kohtu hinnangul ei olnud X õigused piisavalt tagatud ning X süüasja on arutatud keeles, mida ta tegelikult ei valda. Sellist rikkumist loetakse

§ 150

lg 1 p 1 ja p 9 alusel oluliseks menetlusõiguse rikkumiseks, mis automaatselt toob kaasa lahendi tühistamise. Seega tühistab kohus

§-de 132 p-st 3 ning 134 juhindudes PPA Põhja prefektuuri Ida-Harju politseijaoskonna menetlustalituse 15. august 2025 otsusele väärteoasjas nr 231525006725. 44.

§ 23

kohaselt hüvitatakse

§ 29

lg 1 p 1 alusel väärteomenetluse lõpetamisel menetlusalusele isikule tema taotlusel valitud kaitsjale makstud mõistliku suurusega tasu.

§ 38

lg 1 järgi kohaldatakse väärteomenetluses menetluskulude arvestamisel kriminaalmenetluse sätteid. Kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 173 lg 1 p 1 ja § 175 lg 1 p 1 järgi on menetluskuluks valitud kaitsjale makstud mõistliku suurusega tasu. Kaitsjatasu suuruse mõistlikkuse hindamisel tuleb võtta arvesse, kas kaitsja tehtud toimingud on vajalikud, nendeks kulunud aeg põhjendatud ja kas kaitsja ühe tööühiku hind on mõistliku suurusega. 45. X kaitsja esitas kohtule arved ja menetluskulude nimekirjad, mille kohaselt on kulunud õigusabi osutamisele, istungiks ettevalmistamisele ja istungil osalemisele kokku 12 tundi ning tunni hinnaks on 100 eurot ehk 1200 eurot. Kohus peab osutatud õigusabi vajalikuks ja õigusteenuse tunnihinda põhjendatuks, kuid arvestades, et väärteoasi ei ole mahukas ega õiguslikult keerukas, ei saa pidada mõistlikuks toimingute niivõrd suurt ajakulu. Mõistliku suurusega kaitsjatasuks, mis tuleb menetlusaluse isiku kasuks välja mõista, loeb kohus 800 eurot. (allkirjastatud digitaalselt) Grete Vahtra 11 / 11