← Eesti

2-25-116630/8

Obsah (15)§ 42§ 8§ 9§ 16§ 20§ 35§ 37§ 158§ 159§ 100§ 101§ 271§ 82§ 108§ 113

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Harju Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Kädi Vaker Otsuse tegemise aeg ja koht 08.10.2025, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-25-116630 Tsiviilasi Osaühingu E

) § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja esitas hagiavalduses ja 17.09.2025 menetlusdokumendis kompromissettepaneku, mille kohaselt kostja tasub leppetrahvi katteks 50 eurot + ½ sissenõudmiskuludest + 82,50 eurot riigilõivust + 2/3 esindajakuludest. Hageja pidas võimalikuks ka tasumist maksegraafiku alusel. Kostja seisukohad 2. Kostja hagi õigeks ei võta ning vaidleb sellele täies ulatuses vastu, paludes jätta hagi rahuldamata. Kostja leiab, et hagi on esitatud vale kostja vastu, sest parkimislepingu pooleks saab olla üksnes sõiduki juht, mitte sõiduki registrijärgne omanik. Omanikku võib pidada juhiks vaid siis, kui sõidukit juhtinud isik ei ole teada. Antud juhul oli juht tuvastatud – juht oli H R. Juhul, kui hagejale jäi juht ebaselgeks, pidanuks hageja selle asjaolu välja selgitama. Kostja leiab samuti, et Poordi tn T3 märgistus ja tingimused olid ebaselged – koos üldtingimustega esinesid viited elektrisõiduki parkimiskohale, parkimiskella kasutamise nõudele, limiteeritud parkimisajale ja hinnakirjale, kuid puudus viide parkimistasu kohustusele laadimise korral. Samuti olid märgid situatsiooni ning sõiduki juhi eesmärki arvestades mitmeti mõistetavad. Kostja hinnangul ei ole laadimine samatähenduslik parkimisega, mistõttu ei sõlmitud parkimislepingut ega tasu maksmise kohustust. Isegi, kui laadimist saab pidada parkimiseks, siis oli kostjal võimalik parkida tasuta kaks tundi. Seetõttu on leppetrahvil märgitud rikkumise põhjus „parkimistasu maksmata jätmine“ ebaõige, sest kui rikkumise aluseks olnuks parkimiskella puudumine, pidanuks see olema leppetrahvinõudel selgelt märgitud. Hageja on ka ise tunnistanud märgistuse ebaselgust, sest tühistas varasemalt analoogses olukorras xxx esitatud leppetrahvinõude. Kostja leiab, et leppetrahvi määramine olukorras, kus sisuliselt rikkumine puudus (vormiline rikkumine), on see vastuolus

§ 42põhimõttega, sest tüüptingimused peavad olema õiglaselt tasakaalus.

Kostja menetluskulud on kokku 1178 eurot, mis sisaldab õigusabiteenust tunnihinnaga 200 eurot (km/ta) 4 tunni ja 45 minuti eest  05.09.2025 hagi materjalidega tutvumine, nõupidamine kliendiga. Kliendilt saadud dokumentide esmane analüüs - 1h 30 min;  08.09.2025 hagi vastuse koostamine ja lisade komplekteerimine – 2h 30 min;  17.09.2025 hageja seisukohaga tutvumine – 15 min;  27.05.2025 menetluskulude nimekiri kohtule – 30 min. Kohtu poolt tuvastatud asjaolud ja kohtuotsuse põhjendused 3

  1. Tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lg 2 märgib kohus otsuse põhjendavas osas ära üksnes need tõendid, millele on rajatud kohtu järeldused.
  2. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et: • • kostja on sõiduki numbrimärgiga xxx omanik/vastutav kasutaja vähemalt vaidlusaluste leppetrahvinõuete esitamise ajal (dtl 38); hageja korraldas leppetrahvide esitamise ajal parkimist Poordi tn T3 parkimisalal; sõiduk oli 25.10.2023 Poordi tn T3 parkimisalal (dtl 31-33); sõiduki parkimiste algusaeg ei olnud 25.10.2023 parkimiskellaga fikseeritud ja parkimise eest ei ole tasutud (dtl 59); hageja esitas 25.10.2023 leppetrahvinõude nr 1782 5102 3091 5484 summas 55 eurot, maksetähtajaga 01.11.2023 (dtl 30); kostja esitas leppetrahvinõudele nr 1782 5102 3091 5484 pretensiooni 25.10.2023, millele hageja vastas, jättes leppetrahvi tühistamata (58-59); hageja saatis kohtueelselt meeldetuletuskirja (dtl 39-40); • leppetrahvi eest ei ole tasutud. • • • • •
  3. Pooled vaidlevad selle üle, kas hageja ja kostja vahel oli vaidlusalustel aegadel sõlmitud parkimisleping, millest tulenevalt tekkis hagejal õigus leppetrahvinõude esitamiseks, sh hagi on esitatud õige kostja vastu, kas Poordi tn T3 parkimisalal olev märgistus oli selge, kas parkimiskella puudumisel leppetrahvinõude esitamise õigus on vastuolus

§ 42põhimõttega.

  1. Käesolevalt taotleb hageja kostjalt 95 euro väljanõudmist, millest 55 eurot on leppetrahvide võlgnevus ja 40 eurot sissenõudekulud. Nõude aluseks on parkimistingimuste rikkumise tõttu esitatud, kuid tasumata leppetrahvinõue. Kuna parkimine on asja kasutamine ja selleks peab olema õiguslik alus, mis võib tuleneda lepingust, seaduse alusel vms, on vaja vaidluse lahendamiseks välja selgitada, kas ja millisel alusel kostja parkimiskohta Poordi tn T3 parkimisalal kasutas.
  2. Hageja on leidnud, et kostja õigus parkimiskohta kasutada tulenes lepingust. Võlaõigusseaduse (

) § 3 p 1 kohaselt võib võlasuhe tekkida lepingust.

§ 8

lg-te 1-2 kohaselt on leping tehing kahe või enama isiku (lepingupooled) vahel, millega lepingupool kohustub või lepingupooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma. Leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik.

§ 9

lg 1-2 sätestavad, et leping sõlmitakse pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe (lg 1). Pakkumusele nõustumuse andmisega on leping sõlmitud ajast, mil pakkumuse esitaja nõustumuse kätte sai. Kui nõustumus väljendub teos, mis ei ole otsene tahteavaldus, on leping sõlmitud ajast, mil pakkumuse esitaja teost teada sai, välja arvatud juhul, kui pakkumusest, lepingupoolte vahelisest praktikast või tavast tulenevalt loetakse leping sõlmituks teo tegemisest (lg 2).

§ 16

lg 1 kohaselt on pakkumus (ofert) lepingu sõlmimise ettepanek, mis on piisavalt määratletud ja väljendab pakkumuse esitaja (oferendi) tahet olla ettepanekule nõustumuse andmise korral sõlmitava lepinguga õiguslikult seotud.

§ 20

lg 1 kohaselt on nõustumus (aktsept) otsese tahteavaldusega või mingi teoga väljendatud nõusolek sõlmida leping.

§ 35

lg 1 järgi loetakse tüüptingimuseks lepingutingimust, mis on eelnevalt välja töötatud tüüplepingutes kasutamiseks või mida lepingupooled muul põhjusel ei ole eraldi läbi rääkinud ja mida tüüptingimust kasutav lepingupool (tingimuse kasutaja) kasutab teise lepingupoole suhtes, kes ei ole seepärast võimeline mõjutama tingimuse sisu.

§ 35

lg 4 järgi kohaldatakse tüüptingimustega lepingute sõlmimisele lepingute sõlmimise üldsätteid, kui käesolevas jaos ei ole sätestatud teisiti. 4

§ 37

lg 1 sätestab, et tüüptingimused on lepingu osaks, kui tingimuse kasutaja enne lepingu sõlmimist või sõlmimise ajal neile kui lepinguosale selgelt viitas ja teisel lepingupoolel oli võimalus nende sisust teada saada. Tüüptingimused on lepingu osaks ka siis, kui lepingu sõlmimise viisist tulenevalt võis nende olemasolu eeldada ja teisel lepingupoolel oli võimalus nende sisust teada saada.

§ 158

lg 1 järgi on leppetrahv on lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma.

§ 159

lg 2 kohaselt kahjustatud pool kaotab õiguse leppetrahvi nõuda, kui ta mõistliku aja jooksul pärast kohustuse rikkumise avastamist teisele lepingupoolele ei teata, et ta leppetrahvi nõuab.

§ 100

on sätestatud, et kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine.

§ 101

lg 1 p 1, 108 lg 1 järgi saab kohustuse rikkumise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult kohustuse täitmist.

  1. Kooskõlas TsMS § 230 lg-ga 1 on tõendamiskoormis jagatud selliselt, et hagejal tuleb tõendada lepingu sõlmimist, väidetud tüüptingimused said lepingu osaks, kostja rikkus lepingut ja hageja esitas leppetrahvinõude mõistliku aja jooksul. Kostja tõendamiskoormis lasub selles, et peab tõendama, et tal oli parkimisõigus.
  2. Sissesõitudest tehtud fotodelt on näha, et kahe posti vahel korraldab parkimist hageja. Välja on toodud parkimise hinnad (30 minutit 1,5 eurot/ 24h 12 eurot), tsooni tähis (EP166) ja parkimistingimused. Samuti on paigaldatud osutusmärk 575e „Elektrisõiduki parkimiskoht“ ja 577a „Parkimiskestus“ (dtl 33-37). 25.10.2023 pretensioonis on kostja jaatanud parkimistingimustega tutvumist (dtl 59). Poolte vahel ei ole vaidlust, et tegemist on tüüptingimustega. Tõendatud on, et Poordi tn T3 parkimisalal kehtisid tingimused, mis on hageja menetluses esitanud (dtl 34). Parkimistingimuste p 1 kohaselt „OÜ EUROPARK ESTONIA (edaspidi „EP“) ning sõiduki kasutaja (edaspidi „Sõiduki kasutaja“) vahel sõlmitakse leping alljärgnevatel tingimustel. EP väljendab Parkimislepingu tingimuste esitamisega oma pakkumust Parkimislepingu sõlmimiseks. Sõiduki parkimisega loeb EP Sõiduki kasutaja nõustumuse Parkimislepingu sõlmimiseks Parkimislepingu tingimustel antuks.“. Kostja on kinnitanud, et sõiduk oli 25.10.2023 Poordi tn T3 (dtl 59). Seega puudub vaidlus, et sõiduk oli vaidlusalusel ajal aadressil Poordi tn T
  3. Kostja leiab, et ta ei ole sõidukit parkinud, vaid sõiduk oli alal laadimiseks ning sõiduki laadimist ei saa võrdsustada parkimisega. Osutusmärk 575e osutab majandus- ja kommunikatsiooniministri 22.02.2011 määruse nr 12 „Liiklusmärkide ja teemärgiste tähendused ning nõuded fooridele“ (edaspidi määrus) § 15 p 40¹ järgi parkimiskohale, mida tohib kasutada ainult täiselektrilise veoajamiga elektrisõidukiga. Märki 577a osutab määruse § 15 p 42 kohaselt sõidukite parkimiseks ettenähtud ala parkimise kestusele vastavalt kas ööpäev läbi või teatud ajavahemikul, sealjuures on märgi 577 korral parkimiskella kasutamine kohustuslik ning parkimise algusaeg peab olema kontrollijale selgesti nähtav. Tuginedes määruse § 15 p-le 40¹ viitas osutusmärk 575e otseselt sellele, et antud koht on parkimiskoht, mida tohib kasutada ainult täiselektrilise veoajamiga elektrisõidukiga ning tulenevalt märgist 575a on veoajamiga elektrisõidukil võimalik parkimiskohal parkida tasuta kaks tundi ja kahe tunnise tasuta parkimise kasutamiseks on parkimiskella kasutamine kohustuslik. Kuigi antud alal on võimalik ka elektrisõidukit laadida ei saa kohtu hinnangul laadimiseks sõiduki alal hoidmist lugeda muuks kui sõiduki parkimiseks, sest antud juhul ei oldud sõidukit vaidlusalusel ajal ja kohas ka peatatud. Liiklusseaduse (LS) 2 p 52 kohaselt on peatumine sõiduki ettekavatsetud seismajätmine sõitjate peale- või mahamineku või veose peale- või mahalaadimise ajaks. Peatumiseks ei loeta sõiduki seismajäämist liiklusvoos või liikluskorraldusvahendi või reguleerija nõudel. Parkimine on LS § 2 p 49 järgi on sõiduki ettekavatsetud seismajätmine kauemaks, kui seda on vaja sõitjate peale- või mahaminekuks 5 või veose laadimiseks. Kohus juhib tähelepanu ka sellele, et juba 2023.aasta septembris on hageja selgitanud kostjale, et kuigi nad tühistavad leppetrahvinõude nr 0371 0092 3153 1515, tuleks edaspidi tasuda nii laadimise kui ka parkimise eest (dtl 67-70). See tähendab, et isegi, kui lugeda Poordi tn T3 tingimused ning liiklus- ja teavitusmärgid kogumis ebaselgeks (mida kohus enne ei tuvastanud) pidi kostja 25.10.2023 teadma, et tasuma peab nii laadimise kui ka parkimise eest.
  4. Tuginedes eeltoodule asub kohus seisukohale, et sõiduk oli seega 25.10.2023 pargitud Poordi tn T3 parkimisalale ning sellega tuleb lugeda hageja ja kostja vahel parkimisleping sõlmituks. Arvestades, et sõiduki kasutajatele olid parkimistingimused tehtud teatavaks ja kostja on kinnitanud parkimistingimustega tutvumist, muutusid parkimislepingu tingimused parkimislepingu osaks.
  5. Parkimiseks tasulisel parkimisalal sõlmitud leping vastab üürilepingu tunnustele

§ 271mõttes.

Nimelt võimaldab tasulise parkimise korraldaja (üürileandja) parkimist vajava auto juhil (üürnik) kasutada tasu eest parkimisala (vt RKTsKO 3-2-1-80-16, p 19). Parkimislepingu tingimuste p-st 3 tuleneb, et „Sõiduki kasutaja on kohustatud EP-le parkimiskoha kasutamise eest tasuma parkimistasu või omama antud parkimisalal parkimisõigust andvat parkimiskaarti või -luba olenematanädalapäevast ja/või kellaajast. Parkimistasu suurus, maksmise tingimused ning parkimiskaardi kasutamise tingimused, viisid ja juhend on märgitud parkimisautomaadil, vastavalt infotahvlil või parkimiskaardil. Sõiduki kasutaja kohustub pärast sõiduki parkimist asetama koheselt parkimise õigust tõendava dokumendi sõiduki esiklaasile või armatuurlauale nii, et väljapoolt sõidukit oleks võimalik tuvastada parkimise eest tasumine või parkimiskaardi või -loa kehtivus, v.a kui parkimise eest tasutakse mobiiltelefoniga või pargitakse elektroonilise parkimisloa alusel. Juhul, kui parklas on lubatud teatud aja ulatuses tasuta või ilma parkimisloata parkida, tuleb parkimise algusaeg fikseerida vastavalt parklas olevatele juhistele.“. Parkimistingimuste all oleva teabe kohaselt maksis 30 minutit parkimist 1,5 eurot ja 24 tundi 12 eurot. Kuna sõiduki armatuurlaual ei olnud parkimise algusaeg fikseeritud ja sõiduki suhtes parkimistasu maksmise kohustuse kontrollimisel tuvastas hageja, et parkimise eest on tasumata (seda on kostja ka 25.10.2023 pretensioonis kinnitanud, dtl 59), esitas hageja 25.10.2023 kell 09.15 leppetrahvinõude nr 1782 5102 3091 5484 (dtl 30). Seega on leidnud tõendamist, et kostja rikkus parkimislepingu tingimusi. 12. Parkimistingimuste p 7 kohaselt kohustub sõiduki kasutaja tasuma parkimislepingu rikkumise korral hagejale leppetrahvi 60 eurot. Tuginedes eeltoodule oli hagejal õigus esitada kostjale leppetrahvinõue summas 55 eurot, kusjuures leppetrahvinõudelt on näha ning hageja on sellele ka pretensioonile vastates tähelepanu juhtinud, et kui leppetrahvi eest tasutakse enne 01.11.2023 (vastuses pretensioonile 08.11.2023), kuulub tasumisele 30 eurot (dtl 30, 58). Kostja leiab, et leppetrahvi määramine olukorras, kus sisulist rikkumist ei esinenud ja kostjat karistati üksnes vormilise rikkumise eest (parkimiskella puudumine), on see vastuolus

42 põhimõttega, sest tüüptingimused peavad olema õiglaselt tasakaalus. Kohus ei nõustu, et antud juhul oleks olnud tegemist üksnes vormilise rikkumisega parkimiskella algusaja fikseerimata jätmise näol. Parkimiskellal algusaja fikseerimine oli üksnes aluseks kaks tundi tasuta parkimiseks. Tegemist oli siiski tasulise parkimisalaga, kus mingi aeg on võimalik tasuta parkida, kuid selleks tuleb parkimise algusaeg fikseerida. Kostja ei ole ka parkimise eest tasunud. Kostja käsitluse järgi ei oleks analoogsetel aladel või siis aladel, kus ongi võimalik parkida ainult teatud aja parkimiskella kasutades (nt kaubanduskeskuste parklad) või üksnes parkimisloa alusel (nt KÜ alad), võimalik üldse leppetrahvinõudeid esitada isikutele, kes parkimise algusaega ei fikseeri (või ei paigalda armatuurlauale parkimisluba) ega tasu ka parkimise eest. Kuigi sõiduki kasutajal on võimalik valida, kas tasub parkimise eest esimesest minutist alates või fikseerib parkimisaja alguse ja saab parkida kaks tundi tasuta. Kohus asub 6 seisukohale, et parkimistingimuste punkt 7 ei ole tühine tüüptingimus

§ 42

alusel, sest parkimislepingu rikkumisel sh parkimiskellal parkimise algusaja fikseerimata jätmisel ja samal ajal on ka parkimise eest tasumata, ei ole lepingust tulenevate õiguste ja kohustuste tasakaalu sõiduki kasutaja kahjuks oluliselt rikutud.

  1. Nimetatud leppetrahvinõue on rikkumise tuvastamise järgselt paigaldatud sõiduki kojamehe vahele (dtl 32), mistõttu on hageja sellega edastanud kostjale oma nõude mõistliku tähtaja jooksul (vt RKTsKO nr 2-17-117146, p 12).
  2. Kokkuvõtvalt, eelnevalt tuvastas kohus, et hageja ja kostja vahel oli sõlmitud parkimisleping Poordi tn T3 parkimisalal parkimiseks 25.10.2023, kostja rikkus parkimistingimusi, mistõttu on hagejal õigus nõuda leppetrahvi.
  3. Kostja on leidnud, et hagi on esitatud ebaõige kostja vastu, sest parkimislepingu pooleks saab olla vaid sõiduki juht ja sõiduki juhiks oli H R. Hageja on esitanud tõendi, et sõiduki omanik/vastutav kasutaja oli 25.10.2023 kostja (dtl 38). Riigikohus on selgitanud sõiduki omaniku või vastutava kasutaja vastutuse eeldust, mille kohaselt juhul, kui vaadeldaval kuupäeval ei juhtis sõidukit mõni teine isik, siis tuleb sõiduki omanikul või vastutaval kasutajal tõendada, et sõidukit kasutas parkimislepingu rikkumise ajal keegi teine. Kostja ei ole kohtu ette toonud asjaolusid ega neid tõendanud, et sõidukit kasutaks keegi teine. Äriregistri andmetel on H R kostja seaduslik esindaja ja ilmselgelt on ta ka kostja kui juriidilise isiku esindaja, sh isik, kes sõlmib parkimislepinguid. Kohtu ette ei ole toodud asjaolusid, et kostja oleks sõiduki andnud vaidlusalusel ajal kasutada H Rale kui füüsilisele isikule, kes füüsilise isikuna kasutas sõidukit ja sõlmis sõiduki parkimiseks parkimislepingu ning võttis seeläbi füüsilise isikuna vastutuse. Ka kohtueelselt ega ka maksekäsu kiirmenetluses ei ole kostja kordagi nimetatud argumendile tuginenud (dtl 15, 57-64). Seega on hageja esitanud nõude õige isiku vastu.
  4. Hagejal on

§ 82

lõikest 7 tulenevalt õigus nõuda kohustuse täitmist, kuna kostja kohustus leppetrahvi tasumiseks on muutunud sissenõutavaks. Kooskõlas

§ 101

lg 1 p 1 ja

§ 108

lg 1 võib hageja võlausaldajana nõuda kohustuse täitmist, kui kostja võlgnikuna on rikkunud raha maksmise kohustust. Kostjal oli leppetrahvi järgi raha maksmise kohustus, mida kostja on rikkunud, jättes hagejale 55 eurot tasumata. Rikkumise vabandatavus on üldjuhul olemuslikult välistatud raha maksmise kohustuse rikkumisel. Seega vastutust välistavaid asjaolusid ei esine. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista leppetrahvi võlgnevus 55 eurot. 17. Samuti nõuab hageja lisaks leppetrahvinõuetele kostjalt sissenõudmiskulu summas 40 eurot.

§ 113

¹ lg 1 sätestab, et kui võlausaldaja võib nõuda viivist, võib ta nõuda võlgnikult võla sissenõudmiskulude hüvitamist summas 40 eurot. Kostja ei ole sissenõudmiskulusid vaidlustanud. Kohus leiab, et hageja nõue on põhjendatud ja kostjalt tuleb välja mõista sissenõudmiskuluna 40 eurot. Menetluskulude jaotus ja hüvitatavate menetluskulude rahaline suurus 18. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Tulenevalt TsMS § 162 lg-st 1 jäävad menetluskulud kostja kanda. Maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks kohtuotsuses TsMS § 174 lg 1 ja 2 ning § 177 lg 1 järgi. Hageja põhjendatud menetluskuluks on TsMS § 138 lg 2 kohaselt riigilõiv 100 eurot ja TsMS § 484² järgne maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot, mis tuleb kostjalt välja mõista. Taotluse järgi on hagejale osutatud õigusabi viis tundi, hinnaga 120 eurot tund. 7 Maakohus, hinnates käesoleva vaidluse keerukust ja mahukust, esindaja teostatud toiminguid ja nende mahtu ning esindaja kvalifikatsiooni ja tunnitasu suurust, leiab, et antud juhul on hageja lepingulise esindaja kulud põhjendatud ja vajalikud kokku kolme tunni ja 30 minuti ulatuses. Tegemist ei ole õiguslikult keeruka ega mahuka vaidlusega. Sarnaseid hagisid on hageja esitanud maakohtusse korduvalt. Õigusabi on osutatud hinnaga 120 eurot tund, mis vastab keskmisele õigusabi turuhinnale. Seega on hageja põhjendatud ja vajalikud esindaja õigusabikulud 420 eurot. Kokku tuleb kostjalt välja mõista hageja menetluskuluna 540 eurot (100+20+420). Hageja on palunud märkida vastavalt TsMS § 177 lõikele 2 menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohus rahuldab taotluse. TsMS § 178 lg 1 kohaselt menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. /digitaalselt allkirjastatud/ Kädi Vaker kohtunik 8

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.