4-25-3728 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL (Lõpposa) Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 11. november 2025, Tallinn Väärteoasja number 4-25-3728 (2302,25,011699) Kohtunik Kadri Väling Koh

) § 90 lg 1 p 1 (mootorsõidukit ei tohi juhtida isik, kellel ei ole vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust) nõuet ja tema poolt toime pandud väärtegu kvalifitseeriti

§ 201

lg 1 (mootorsõiduki juhtimine vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõiguseta isiku poolt) järgi. 2. 30.09.2025 väärteoasjas nr 2302,25,011699 Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Lääne-Harju politseijaoskonna menetlustalituse kohtuesindusgrupi uurija abi Aivar Hirsi otsusega määrati Vitalii Akimovile karistusseadustiku (KarS) § 56 lg 1 alusel

§ 201lg 1 järgi karistuseks 100 trahviühiku, s.o 800 euro suurune rahatrahv.

Kohtuväline menetleja lähtus otsuse tegemisel järgnevast. 2.1 Menetleja leidis, et menetluse käigus kogutud materjalidega (tunnistaja ütlused, dokumendi uurimise akt nr 161/2025 ja Transpordiameti liiklusregistri andmete väljatrükk, 2 4-25-3728 vastulauset menetlusalune isik ei esitanud) on tõendatud, et Vitalii Akimov on toime pannud temale inkrimineeritud väärteo, protokoll on koostatud õigesti ja alused väärteomenetluse lõpetamiseks puuduvad. Dokumendi uurimise aktis nr 161/2025 esitatud eksperdi järelduste kohaselt on isiku poolt kontrollijale esitatud Ukraina juhiluba nr. XXX võltsitud dokument, jaotuse liik- täielik võltsing. 2.2 Menetleja selgitas, et

§ 90

lg 1 p 1 sätete kohaselt ei tohi mootorsõidukit juhtida isik, kellel ei ole vastava kategooria või alamkategooria mootorsõiduki juhtimisõigust. Sama seaduse § 96 lg 2 sätete kohaselt tõendatakse juhtimisõigust liiklusregistri andmete alusel või käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhtimisõigust tõendava dokumendi alusel (so kehtiv juhiluba, esmane juhiluba, ajutine juhiluba, piiratud juhtimisõigusega juhiluba, välisriigi pädeva asutuse väljastatud rahvusvaheline juhiluba koos siseriikliku juhiloaga või seadusega ettenähtud juhtudel juhiluba asendav dokument).

§ 94

lg 1 sätestab, et mootorsõidukit võib juhtida isik, kellel on vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus ning kelle juhtimisõigust ei ole peatatud, ära võetud või kehtetuks tunnistatud või keda ei ole juhtimiselt kõrvaldatud. Vitalii Akimov kasutades enda juhtimisõiguse tõendamiseks võltsitud juhiluba rikkus seega

§ 90lg 1 p 1 sätteid. 2.3 Menetleja lähtus Vitalii Akimovile karistust mõistes Kar

S § 56 lg 1 alusel tema süüst toimepandus. Lisaks arvestas ta selle juures kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Menetleja juhindus kohtupraktikast (vt RKKKo lahendid nr 3-1-1-58-13, 3-1-1-52-13) ja võttis karistuse mõistmisel lähtepunktiks normi sanktsiooni keskmise määra. Vitalii Akimovi käitumises karistust raskendavaid ja kergendavaid asjaolusid menetluse käigus menetleja ei tuvastanud. Liiklusseaduse § 201 lg 1 sanktsioonis on ettenähtud rahatrahv kuni 200 trahviühikut s.o 1600 eurot või arest. Nii määraski menetleja Vitalii Akimovile karistuseks rahatrahviks sanktsiooni keskmise 100 trahviühikut, s.o 800 eurot.

1. 13.10.2025 esitas Vitalii Akimovi kaitsja jurist Sofja Pevzner-Belošitski Harju Maakohtule kaebuse väärteoasjas nr 2302,25,011699 Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri LääneHarju politseijaoskonna menetlustalituse kohtuesindusgrupi uurija abi Aivar Hirsi otsuse peale. Kaebaja taotles eeltoodud otsuse tühistamist ja menetluse lõpetamist. Kaebaja leidis, et Vitalii Akimovi käitumises puuduvad nii süüteo objektiivsed kui subjektiivsed tunnused, samuti puuduvad süü ja tahtlus. Vitalii Akimov ei teadnud ega saanudki teada, et tema valduses olnud juhiluba oli võltsitud, ta tegutses heas usus, pidades dokumenti ehtsaks. Alternatiivselt taotles kaebaja, et juhul, kui kohus leiab, et väärteo koosseis on siiski tuvastatav, vähendada määratud rahatrahvi suurust, arvestades järgmisi asjaolusid: Vitalii Akimov tegutses heas usus ja ilma tahtluseta seadust rikkuda; tegemist on esmakordse rikkumisega; ta on perekonna ainus ülalpidaja ja ametlikult töötav isik; ta on viivitamatult alustanud Eestis juhilubade omandamist, et täita seaduse nõudeid ja vältida tulevikus sarnaseid olukordi. Sellisel juhul palus kaebaja vähendada trahvimäära miinimumini või asendada see hoiatusega. 3.1 Kaebuses märgiti, et Vitalii Akimov selgitas, et saabus Eestisse Ukrainast, tema elukoht Ukrainas on Hersoni oblastis, Kahhovka rajoonis, linnas xxx. Tegemist on praegu okupeeritud territooriumiga, mistõttu ei ole tal võimalik sinna naasta ega isiklikult pöörduda Ukraina ametiasutuste poole. Nii ei ole olnud võimalik tal Ukrainas oma juhiluba taastada, kuna selleks on nõutav isiklik kohalviibimine. Sellest tulenevalt pöördus Vitalii Akimov oma tuttava poole, kes kinnitas, et saab aidata juhiloa taastamisel ametlikul ja seaduslikul viisil ilma isikliku kohalviibimiseta. Talle selgitati, et menetlus toimub Ukraina riiklike struktuuride kaudu ja kõik tehakse ametlikult. Arvestades olukorda, kus Vitalii Akimov viibis Eestis ega 3 4-25-3728 saanud Ukrainasse reisida, usaldas ta saadud teavet ja nõustus vastava abi kasutamisega, eeldades, et dokument vormistatakse õiguspäraselt. 3.2 Kaebaja selgitas, et süüteo koosseisu kuuluvad teo objektiivsed ja subjektiivsed tunnused. Objektiivsed tunnused kirjeldavad väliseid asjaolusid – milline tegu toime pandi, millise tagajärje see tõi ning millises põhjuslikus seoses tegu ja tagajärg on. Subjektiivsed tunnused seevastu puudutavad teo toimepanija tahtlust ja süüd, s.t. isiku sisemist suhtumist oma tegudesse ja nende tagajärgedesse. Süü tähendab isiku õiguslikku vastutust oma teo eest olukorras, kus ta on olnud võimeline aru saama oma teo keelatusest ja seda juhtima. KarS § 16 ja § 17 kohaselt on süü vormid tahtlus (isik soovis või vähemalt möönis, et tema tegu toob kaasa õigusvastase tagajärje) ja hooletus (isik ei tahtnud tagajärge, kuid rikkus hoolsuskohustust, jättes ette nägemata või vältimata tagajärje, mida ta oleks pidanud ette nägema). 3.3 Eeltoodut arvestades oli kaebaja seisukohal, et Vitalii Akimovi tegevuses puuduvad nii süü kui ka tahtlus. Ta ei teadnud ega saanudki teada, et tema valduses olnud juhiluba ei ole ehtne. Ta tegutses heas usus, uskudes, et dokument on saadud seaduslikul viisil. Ta pöördus abi saamiseks isiku poole, kes väitis, et saab juhiloa taastada ametliku protseduuri kaudu Ukraina riigiasutustes ja Vitalii Akimov oli veendunud, et kõik toimub korrektselt. Nii leidis kaebaja kokkuvõtlikult, et kuivõrd Vitalii Akimovi elukoht asub Ukrainas okupeeritud territooriumi, kuhu tal ei ole võimalik minna; tema suhtes kehtib rahvusvahelise kaitse saajana liikumispiirang, mis ei luba Eestist lahkuda; ta sai dokumendi kontrollimata usaldusväärse isiku kaudu, pidades seda ametlikuks ja varasem politsei kontroll ei tuvastanud juhiloas mingeid rikkumisi (kaebaja märkis, et umbes aasta tagasi peatas politsei Vitalii Akimovi tavapärase kontrolli käigus. Nii kontrolliti tema dokumente kui ka alkoholi tarvitamist, kuid rikkumisi ei tuvastatud ja dokumentide suhtes ei tehtud mingeid märkusi) ei olnud kaebajal Vitali Akimovil objektiivset ega subjektiivset võimalust teada, et tema juhiluba on võltsitud. Sellises olukorras ei saanud kaebaja arvates Vitalii Akimovi käitumist pidada tahtlikuks ega hooletuks süüteoks, kuna puudus teadlik soov rikkuda seadust või kasutada ebaseaduslikku dokumenti. Tema tegevus ei vastanud seega süüteo subjektiivsetele tunnustele, 3.4 Ülaltoodu alusel väitis kaebaja, et Vitalii Akimovi käitumises puuduvad süüteo tunnused. Vitalii Akimov on tegutsenud heas usus ja järginud seadust, püüdes täita oma kohustusi vastutustundlikult. Ta on teinud koostööd ametiasutustega, esitanud kõik nõutud dokumendid ja selgitused ning tegutsenud viisil, mis vähendab võimalikke arusaamatusi ja näitab tema valmisolekut olukorda seaduslikult lahendada. Vitalii Akimovi eesmärk ei ole olnud rikkuda seadust, vaid vastupidi – tagada, et kõik tema tegevused oleksid kooskõlas õigusnormidega. 3.5 Kohe pärast seda, kui Vitalii Akimov sai teada, et tema valduses olnud Ukraina juhiluba ei ole kehtiv, astus ta viivitamatult samme olukorra seadustamiseks ja asus õppima Eestis juhiloa saamiseks. Vastavalt õppetöö päevikule on Vitalii Akimov liitunud B-kategooria koolitusega 18.09.
2. Teooriaõpetajaks on AŠ ja õppetöö sisaldab kõiki nõutud teemasid, sealhulgas liiklusohutust, juhi käitumist, teekonna valikut, kiiruse reguleerimist ja eri liiklussituatsioonide lahendamist. Õppetöö päevikust nähtub, et Vitalii Akimov on aktiivselt osalenud tundides ja teinud järjepidevaid edusamme. See kinnitab, et Vitalii Akimov ei ole eiranud seadust ega püüdnud vältida vastutust, vaid vastupidi – on teadlikult ja omal algatusel asunud täitma kõiki seaduslikke nõudeid, et omandada Eestis kehtiv juhtimisõigus. Selline käitumine näitab tema heatahtlikkust ja soovi järgida kehtivat õiguskorda. 3.6 Kaebuses selgitati ka Vitalii Akimovil juhilubade vajalikkust. Vitalii Akimov on pere ainus ülalpidaja. Ta töötab ametlikult, tema tööobjektid asuvad erinevates piirkondades üle Eesti. Töö iseloomu tõttu peab ta igapäevaselt liikuma autoga, vedama endaga kaasa tööks 4 4-25-3728 vajalikke tööriistu. Seega on juhilubade olemasolu tema jaoks hädavajalik nii tööülesannete täitmiseks kui ka pere toimetuleku tagamiseks. 3.7 Alternatiivse taotluse osas märkis kaebaja, et juhul kui kohus leiab, et Vitalii Akimovi teos on siiski tuvastatav väärteokoosseis, siis arvestades juhtumi erandlikke asjaolusid tuleks rahatrahvi suurust vähendada. Kaebaja rõhutas, et Vitalii Akimov tegutses heas usus ega olnud teadlik sellest, et tema valduses olnud juhiluba ei ole ehtne. Ta ei püüdnud tahtlikult seadust rikkuda ega vältida ametlikku vastutust, vaid uskus, et dokument on saadud seaduslikul viisil. Lisaks on Vitalii Akimov kohe pärast juhtunu selgumist asunud õppima Eestis juhiloa saamiseks, mis näitab tema soovi täita seaduse nõudeid ja vältida tulevikus sarnaseid olukordi. Arvestades, et tegemist on esmakordse rikkumisega, puuduvad süüd raskendavad asjaolud ja Vitalii Akimov on perekonna ainus ülalpidaja ja ametlikult töötav isik, kelle töö iseloom eeldab igapäevast liikumist sõidukiga, oleks põhjendatud ja õiglane karistuse leevendamine KarS § 56 lg 1 ja § 57 lg 1 alusel.
3. 16.10.2025 võttis Harju Maakohus Vitalii Akimovi kaitsja kaebuse menetlusse ja arutas seda 06.11.2025 toimunud istungil. Kohtupidamise käigus uuris kohus väärteoasja nr 2302,25,011699 järgmisi materjale: 08.09.2025 koostatud väärteoprotokoll; 08.09.2025 koostatud vallasasja - Ukraina juhiloa nr XXX hoiulevõtmise protokoll; 08.09.2025 Vitalii Akimovi sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsus; Vitalii Akimovi isikut ja tema kontaktandmeid puudutavate detailandmete päringu vastus; dokumendi uurimise akt nr 161/2025 koos fototabelite ja fotodega CD plaadil; väärteo otsus 30.09.2025; sõidukit Opel Insignia Sports Tourer SW reg nr XXX puudutavate andmete päringu vastus; karistusregistri väljavõte ja kuulas ära menetlusaluse isiku Vitalii Akimovi ütlused.
4. Kohtuistungil jäi Vitalii Akimov ja tema kaitsja esitatud kaebuse juurde ning palusid kohtul selles toodud seisukohtadega arvestada kohtuotsuse tegemisel. Kaitsja rõhutas, et Vitalii Akimov ei teadnud ja ei saanud teada seoses Ukrainas valitseva olukorraga, et temale saadetud juhiluba oli võltsitud. Vitalii Akimov tegi kõik endast võimaliku, et taastada oma juhiload. Kohe kui selgus, et nendega ei ole võimalik Eestis edasi toimetada, läks ta kursustele. Lisaks märkis kaitsja, et Vitalii Akimov on varasemalt karistamata, talle ei ole määratud trahve, ta ei ole liiklusreegleid rikkunud. Seega on tema näol tegemist seadusekuuleka isikuga.
5. Kohtuväline menetleja leidis, et kaebuse rahuldamiseks alus puudub. Vitalii Akimovi süüline käitumine talle inkrimineeritud õigusrikkumise toimepanemises on tõendamist leidnud. Toimepandud väärtegu on õigusevastane ja õigusvastasust välistavad asjaolud puuduvad. 6.1 Kohtuväline menetleja märkis, et menetluse käigus ja kohtuistungil ei ole Vitalii Akimov esitanud ühtegi dokumenti, mis kinnitaks, et ta omab või on üldse kunagi omandanud juhtimisõiguse. Samas on väärteo materjalidega tõestatud, et ta juhtis mootorsõidukit ja esitas politseile Ukraina juhiloa. Nimetatud juhiluba on võltsimistunnustega, seda on kinnitanud dokumendi ekspert oma aktis. 6.2

§ 90

lg 1 p 1 alusel ei tohi mootorsõidukit juhtida isik, kellel ei ole vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust.

§ 94

lg 1 sätestab, et mootorsõidukit võib juhtida isik, kellel on vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus ja, kelle juhtimisõigust ei ole peatatud, ära võetud ega kehtetuks tunnistatud või, keda ei ole juhtimiselt kõrvaldatud. Vitalii Akimov ei ole omandanud Eestis juhtimisõigust. 6.3 Karistuse määramisel võttis kohtuväline menetleja arvesse kõiki olulisi asjaolusid, eripreventiivseid eesmärke ja rikkuja isikut. Vitalii Akimov tunnistas kohtuistungil, et tal on kasutanud võltsitud juhiluba, mistõttu saab ka järeldada, et ta pani võltsitud juhiloa 5 4-25-3728 kasutamise toime teadlikult ja tahtlikult. Selline käitumine näitas kohtuvälise menetleja arvates Vitalii Akimovi üleolevat suhtumist liikluskohustustesse ja reeglitesse ning hoolimatust oma tegudesse nende toimepanemise ajal. Liikluses osalemine tähendab ka vastutuse võtmist. Karistuse eesmärgiks on rikkuja mõjutamine edaspidi seadusekuulekalt käituma. Karistus ei pea olema mugav vaid eesmärgipärane. Karistuse määramisel arvestas kohtuväline menetleja KarS § 56 lg 1 sätestatut, süüdlase süüd kergendada või raskendada asjaolusid, võimalust hoiduda edaspidi süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Karistuse aluseks oli sanktsiooni keskmine määr. Vitalii Akimovi käitumises kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid tuvastatud ei ole. Kohtuväline menetleja määras karistuse, mis on vastavuses Vitalii Akimovi poolt toime pandud teo raskusega.

§ 201

lg 1 sanktsiooni kohaselt on ette nähtud rahatrahv kuni 200 trahviühikut ehk 1600 eurot või arest. Kohtuväline menetleja on määranud menetlusalusele isikule trahvi 100 trahviühikut ehk keskmises määras. Sellega on ka arvestatud õiguskorra kaitsmise huvidega. MAAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

1. VTMS § 123 lg 2 kohustab maakohut arutama väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid.
2. Kohus märgib, et väärteoasjas nr 2302,25,011699 puudub vaidlus selles, et menetlusalune isik Vitalii Akimov juhtis 08.09.2025 kella 16.11 paiku Tallinnas Lasnamäel K. Kärberi tänaval mootorsõidukit Opel Insignia Sports Tourer SW reg nr XXX ja esitas liiklusjärelevalve käigus patrullpolitseinikele enda poolt B kategooria mootorsõiduki juhtimisõiguse tõestamiseks võltsitud Ukraina riigi poolt välja antud juhiloa nr XXX. Samas esineb vaidlus selles, kas Vitalii Akimov on saanud aru sellest, et tema poolt 08.09.2025 esitatud liikluses osalemist võimaldav ja juhtimisõigust kinnitav Ukraina juhiluba on võltsitud.
3. Kohus on seisukohal, et väärteoasjas nr 2302,25,011699 kogutud ja uuritud tõendid võimaldavad kinnitada 30.09.2025 Vitalii Akimovi suhtes tehtud otsuse tõendatust, et ta rikkus süüliselt 08.09.2025 kella 16.11 paiku Tallinnas Lasnamäel K. Kärberi tänaval mootorsõidukit juhtides

§ 90

lg 1 p 1 sätteid ehk juhtis mootorsõidukit ilma vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõiguseta, esitades selle õiguse kinnituseks teadvalt võltsitud juhiloa. Nii leiab kohus, et väärteootsuses on Vitalii Akimovi tegu õigesti kvalifitseeritud

§ 201

lg 1 järgi, s.o mootorsõiduki juhtimisena vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõiguseta isiku poolt.

1. Kohtumenetluse raames uuritud 08.09.2025 koostatud väärteoprotokoll, 08.09.2025 koostatud vallasasja Ukraina juhiloa nr XXX hoiulevõtmise protokoll, 08.09.2025 Vitalii Akimovi sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsus, mootorsõiduki Opel Insignia Sports Tourer SW reg nr XXX detailandmete päringu vastus ja menetlusaluse isiku Vitalii Akimovi ütlused kinnitavad fakti, et viimane juhtis 08.09.2025 kella 16.11 ajal Tallinnas Kärberi tänaval mootorsõidukit Opel Insignia Sports Tourer SW reg nr XXX, mille omanikuks on IK. Nimetatud tõenditest nähtuvalt peeti Vitalii Akimovi juhitud sõiduauto liiklusjärelevalve käigus kinni ja paluti tal esitada enda juhtimisõiguse tõendamiseks juhiluba. Vitalii Akimov esitas Ukraina juhiloa nr XXX, millist vaadeldi ja uuriti patrullpolitseinike poolt sündmuskohal Regula luubiga ning täheldati sellel ilmsed võltsimistunnused. Eeltoodust tulenevalt kõrvaldati Vitalii Akimov kell 16.13 mootorsõiduki juhtimiselt ehk ta kõrvaldati selle juhtimiselt kui isik, kellel puudub mootorsõiduki juhtimiseks vastava kategooria juhtimisõigus. Et patrullpolitseinike kahtlus esitatud juhiloa võltsitusest osutus tõeseks nähtub 08.09.2025 koostatud dokumendi uurimise aktist nr 161/
2. Dokumendieksperdi AK poolt teostatud uuringu tulemusena (selle raames võrdles ekspert Ukraina riigi poolt välja antud 6 4-25-3728 originaal juhiluba ekspertiisiks esitatud loaga) selgus, et Vitalii Akimovi poolt esitatud juhiloas on foto trükitud originaalist erineva trükitehnikaga, turvaelement OVI on imiteeritud ning ei muuda kallutades värvi, juhiloa aluspõhja trükitehnika erineb originaalist ja selle mikrokirjed on loetamatud. Ekspert lisas akti juurde fototabelid ja uuringu CD plaadil, kus näitas ka visuaalselt ära arvamuse aluseks olevad andmed. Nagu märgitud, nimetatud asjaolude osas väärteoasjas vaidlust ei esine. Vitalii Akimov on 08.09.2025 mootorsõiduki juhtimiselt liiklusjärelevalve käigus kinni pidamisel esitanud enda juhtimisõiguse kinnituseks võltsitud Ukraina juhiloa.
3. Menetlusalune isik Vitalii Akimov ja tema kaitsja on aga seisukohal, et Vitalii Akimov ei olnud teadlik sellest, et tema poolt 08.09.2025 patrullpolitseinikele esitatud Ukraina juhiluba võinuks olla võltsitud. Ta ei teadnud ega saanudki teada, et tema valduses olnud juhiluba ei ole ehtne. Ta tegutses heas usus, uskudes, et dokument on saadud seaduslikul viisil. Ta pöördus abi saamiseks isiku poole, kes väitis, et saab juhiloa taastada ametliku protseduuri kaudu Ukraina riigiasutustes ja Vitalii Akimov oli veendunud, et kõik toimub korrektselt.
4. Kohtumenetluse raames selgitas Vitalii Akimov, et ta avastas kuskil 2022 veebruaris Ukraina sõja alguses Eestis, et ta ei ole juhilube. Ta arvas, et jättis need Ukrainasse elukohta, kuid tema elukaaslane neid sealt ei leidnud. Samas oli tal töö pärast lube vaja ja ta otsustas need hankida uuesti, hoolimata sõjast, Ukrainast. Sellest, et tal on juhiload kaduma läinud, rääkis Vitalii Akimov on tuttava DTga Messengeri vahendusel. Sealsamas oli ka viimane talle pakkunud, et ajab asja korda, et hangib Vitalii Akimovile, ilma viimase osavõtuta protsessis, uued juhiload. Et tal on üks tuttav, kes võib aidata, kes töötab ühes ametis. Nii saatis Vitalii Akimov vastavalt kokkuleppele 200 eurot sularahas saatjaga bussiga Ukrainasse ja sai samal viisil umbes kolm nädalat hiljem taastatud loa kätte. Ta avastas taastatud juhilubadel talle väljastatud ühe mootorsõiduki kategooria juhtimisõiguse enam, kui tal selleks õigust oli, nimelt C kategooria sõiduki juhtimisõiguse. See asjaolu tekitas temas küsimusi. Nii pöördus ta lubade hankimisega Ukrainas tegelenud DT poole. Viimane ei näinud selles asjaolus aga probleemi, väites, et „nii on ja las jääb nii“. Eelkirjeldatud moel lubade hankimist õigustas Vitalii Akimov kõigepealt sellega, et ei teadnud, et juhtimisõiguse oleks ta võinud saada ka Eestis kursustele minnes. Teiseks aga märkis, et kuivõrd tal olid varasemalt load olemas, siis arvas, et lihtsam oleks need taastada Ukrainas, kui minna Eestis autojuhi kursustele.
5. Kohtu hinnangul ei ole menetlusaluse isiku Vitalii Akimovi väide selle kohta, et ta ei saanud aru, et ta hankis endale Ukrainast võltsitud juhiload nende hankimise viisi ega ka tema enda ütlustega kinnitust leidnud. 13.1 Kohus märgib kõigepealt, et ei pea tõsiseltvõetavaks Vitalii Akimovi ütlusi selle kohta, et see viis, kuidas ta enda juhiload taastas, võiks keskmisele mõistlikule kõrvaltvaatajale näida seaduslikuna. Kohtu hinnangul on Vitalii Akimov selliselt toimetades lihtsalt lootnud ilma sõidukursusi ja selleks rahalisi kulutusi tegemata omale Eesti Vabariigis kehtivad juhiload saada. Arvata tõsiseltvõetavalt, et keegi kolmas isik ilma mistahes volituseta, dokumendi saamisest huvitatud isiku juuresolekuta ja tema isikusamasust kinnitavate andmeteta võiks hankida talle 50-aastase kehtivusajaga tema isikusamasust kinnitavate andmetega dokumendi, ei ole kindlasti keskmise mõistliku täisealise isiku poolt võimalik. Vitalii Akimov vastab keskmise mõistliku täisealise isiku kriteeriumitele (need nähtuvad tema vanusest, perekondlikest suhetest, elu- ja töökorraldusest, üldisest kogemusest asuda alaliselt elama välisriigis). Niisamuti pole ka tõsiseltvõetavalt võimalik sellisel isikul eeldada, et sellise protseduuri vahendusel, et kellegi tuttava tuttav politseinik korraldab välisriigis viibivale tundmatule isikule juhilubade taastamise, uute väljastamise, saadakse seaduslik, tegelikkusega kooskõlas olev dokument. 13.2 Kohus märgib, et Vitalii Akimovil on vajalik elukogemus ja teadmised, et õigesti hinnata 7 4-25-3728 ametlike dokumentide hankimise viise ja protseduure. Ta on Eesti Vabariiki elama asudes suutnud endale hankida elamisloa, samuti leidnud töö- ja elamiskoha. Nii ei saa Vitalii Akimov eirates eelnevalt esiletoodud juhilubade taastamise protseduuri kirjeldust, tugineda pelgalt väitele, et Ukrainast lubade taastamiseks kulunud aeg võiks viidata nende saamise seaduslikkusele, et see võiks luua temas ettekujutuse, et sellisel moel on võimalik hankida/taastada Ukraina juhiloa seaduslikul viisil. 13.3 Lisaks eeltoodule on tegelikult Vitalii Akimov ka oma sõnadega möönnud, et ta sai Ukrainast võltsitud juhiload. Kui nentida, et Vitalii Akimovil puudub Ukrainast talle saadetud juhilube vaadates oskus veenduda nende väliste tunnuste võltsituses, on ta aga ise täheldanud saadud lubade tegelikkusele mittevastavuse ja seda selles kajastatud andmete ebaõigsuses ehk juhtimisõiguse kategooriates. Vitalii Akimov märkis, et ta avastas juhiload saades nendes üleliigse juhtimisõiguse kategooria, C kategooria, milleks tal õigust ei olnud. Ta ei piirdunud selle asjaolu üksnes teadmiseks võtmisega, vaid pidas vajalikuks selle kohta aru pärida, kontakteeruda lubade vahendamisega tegelenud isikuga. Peale vastust, et „nii on, las jääb nii“, jättis Vitalii Akimov teema sinnapaika ja kasutas neid Eesti Vabariigis liikluses osalemisel. Selliselt tegi ta teadlikult otsuse, et kasutab enda juhtimisõiguse tõestuseks tegelikkusele mittevastavaid juhilube. Lihtsam oli võltsitud juhilubadega leppida, kui tekitada endale tüli uute hankimisega Eesti Vabariigist. Seega teadvustas Vitalii Akimov endale nende asjaolude valguses vähemalt, et talle väljastatud juhiload ei kajasta tegelikke andmeid, näitab neid üksnes osaliselt ehk mõistis, et need load on võltsitud. Kohus lisab, et ka asjaolu, et Vitalii Akimov ei kasutanud neid lube C kategooria mootorsõiduki juhtimisel, vaid üksnes B kategooria mootorsõiduki juhtimisel, milleks tal enda sõnul õigus oli, ei muuda fakti, et Ukrainast saadud juhilubadel kajastatud andmed ei vasta tegelikkusele ehk, et neid tuleb pidada võltsituteks. 13.4 Eeltoodut kokkuvõttes on kohus seisukohal, et Vitalii Akimov pidi Ukrainast juhilubade taastamise viisi ja saadud lubade andmeid arvestades möönma, et nende näol ei olnud tegemist seaduslike, õigeid andmeid sisaldavate lubadega ehk möönma nende võltsitust. Kohtu hinnangul tegutses Vitalii Akimov selliseid juhilube liikluses kasutades vähemalt kaudse tahtlusega.
6. Kohus ei tuvastanud Vitalii Akimovi tegevuses õigusvastasust ja tema süüd välistavaid asjaolusid. Kohus nõustub kohtuvälise menetlejaga, et Vitalii Akimov pani toime koosseisulise, õigusvastase ja süülise väärteo, millise on 30.09.2025 väärteootsuses õigesti kvalifitseeritud

§ 201lg 1 järgi.

Eeltoodud järeldusele jõudis kohtuväline menetleja väärteomenetlusõigust õigesti kohaldades. Karistus

1. Vastavalt toimepandule tuleb menetlusalust isikut karistada.
2. KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.
3. Kohtupraktika kohaselt tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks etteheidetava süüteo sanktsiooni keskmine määr, seejärel tuvastada menetlusaluse isiku süü suurus ja karistust kergendavad ning raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. 18.

§ 201

lg 1, s.o mootorsõiduki juhtimine juhtimisõiguseta isiku poolt, näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 200 trahviühikut või aresti. 19. 30.09.2025 Vitalii Akimovi suhtes tehtud väärteootsuse alusel määrati talle

201 lg 1 8 4-25-3728 märgitud rikkumise eest karistuseks 100 trahviühikut, s.o 800 eurot ehk lähtuti sanktsiooni keskmisest määrast. Seega leidis kohtuväline menetleja, et Vitalii Akimovi süü tema poolt võltsitud Ukraina juhiloaga mootorsõiduki juhtimises on keskmine. Selle mõjutamiseks tema käitumises kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad. Nimetatud karistuse määr on kooskõlas üldpreventiivsete kaalutlustega ehk õiguskorra huvidega.

1. Kohus on seisukohal, et kuigi kohtuväline menetleja on väärteootsuses äärmiselt lakooniliselt põhjendanud Vitalii Akimovile karistuse liigi ja selle määra valikut, on siiski võimalik sellest välja lugeda, et ta on lähtunud etteheidetava süüteo asjaoludest ning selles tegevuses süüdlase süüd kergendada või raskendada võivate asjaolude puudumisest. Vitalii Akimovile etteheidetavat süütegu ei ole peetud vähetähtsaks, millele reageerimine võinuks piirduda üksnes noomitusega. Kohus nõustub eeltoodus kohtuvälise menetlejaga. Ka kohtu hinnangul ei ole mootorsõiduki juhtimine ilma kohast juhtimisõigust omamata väheohtlik süütegu. Sõltumata süüdlase ettekujutusest enda juhtimisoskustest ja liiklusalastest teadmistest, ei ole põhjendatud nende andmete alusel ilma asjakohaste kursuste ja hindamiste läbimist lubada sellisel isikul liikluses osaleda. Vitalii Akimovi puhul esineb kohtu hinnangul tähendust seegi, et ta on juhtimisõiguse saanud enda sõnul aastaid tagasi Ukrainas. Teadaolevalt erineb riigiti liikluskultuur, kuid välistatud ei ole ka mitmete liiklusalaste muude reeglitegi erinev rakendus ja hindamine. Nii tulnuks Vitalii Akimovil juba ainuüksi eeltoodud põhjustel seaduskuuleka juhi rolli asumiseks erinevused liikluses selle ohutuse kaalutusel endale selgeks teha. Vitalii Akimovi süüteo raskuse hindamisel ei saa ka eirata fakti, et lisaks ei piirdunud tema tegu vaid juhtimisõiguseta mootorsõiduki juhtimises, vaid ka ilmselgelt ebaõigete andmetega juhtimisõigust kinnitava dokumendi kasutamisega.
2. Samas leiab kohus, et kohtuväline menetleja, jäädes Vitalii Akimovile karistust mõistes rahatrahvi sanktsiooni keskmisele pidama, on sanktsioonimäära kohaldades arvestanud ülemääraselt õiguskorra huvidega ja jätnud tähelepanuta Vitalii Akimovi suhtumise toimepandusse ja tema kohta teadaolevad isikuandmed. Nii leiab kohus, et sellest tulenevalt on ka kohtuväline menetleja eksinud tema süü ja selliselt ka mõistetava karistuse määra suuruse hindamisel.
3. Kuigi Vitalii Akimov on kohtu hinnangul võltsitud juhiloa kasutamise faktis tegutsenud vähemalt kaudse tahtlusega, võib pidada seda intsidenti tema elus üksikjuhtumiks. Ta on varasemalt karistamata. Kohtule esitatud andmetest tulenevalt ei ole Vitalii Akimov kindlasti selliseks isikuks, kes järjekindlalt näitaks üles ükskõikset suhtumist liiklusreeglitesse. Ta on kohtumenetluse eelselt, avastatud sündmuse järgselt kohe asunud endale seaduslikul viisil juhtimisõigust taotlema ja on tänaseks päevaks lõpetamas (lõpetanud) mootorsõiduki juhi kursuse. Kohtule ei ole esitatud andmeid, et Vitalii Akimov oleks peale talle rahatrahvi määramist taas mistahes kaalutlusel (nt mugavus või tööalane vajadus) istunud ilma vastavat juhiluba omamata autorooli. Nii on kohtu arvates Vitalii Akimov mõistnud tema poolt toimepandu tähendust ja enda käitumist selle järgi korrigeerinud. Eeltoodu võimaldab kohtu nägemuse kohaselt vähendada ka Vitalii Akimovi süüd toimepandus.
4. Kohus leiab, et kohtuväline menetleja ei ole rahatrahvi määrates arvestanud Vitalii Akimovi reaalsete võimalustega seda tasuda ilma, et mõistetav rahatrahv ei kahjustaks oluliselt tema perekonna toimetulekut. Kohus nõustub kohtuvälise menetleja mõttekäiguga sellest, et liiklusrikkumise eest mõistetav karistus, antud juhul rahatrahv, peab olema mõjus, kuid selle kohaldamisel peab siiski arvestama ka süüdlase võimalike rahaliste kohustuste, sissetuleku suuruse, tema rolliga pere ülalpidamisel jne. Vitalii Akimovi ütlustest nähtuvalt omab ta küll töökohta, kuid pakutav töö on hooajaline, mistõttu ka tema sissetuleku suurus kõigub. Ta töötab katuseehitajana, tema sissetulek kevad-suvisel perioodil on kuus 1050 euro ringis, sügisel-talvel vaid 850 eurot kuus. Kohtu hinnangul on Vitalii Akimovi igakuine 9 4-25-3728 sissetulek niivõrd väike, et tal võib esineda raskusi igapäevaselt elamis- ja toidukulude katmisega ning seda ka juhul, kui perele tooks sissetulekut lisaks ka tema elukaaslane. Nii on kohtu hinnangul Vitalii Akimovile mõistetava rahatrahvi tasumine ühekordse maksena teda ja tema peret ülemääraselt koormav ja ei mõjutaks teda enam ka personaalselt uute süütegude toimepanemiselt hoiduma. Sellise olukorra vältimiseks peab kohus kohaseks määrata Vitalii Akimovile mõistetav rahatrahv tasumisele osade kaupa. Nii oleks kohtu hinnangul endiselt täidetud ka karistuse mõjususe aspekt. Igakuine väljaminek Vitalii Akimovi sissetulekust tuletab meelde toimepandut ja võimaldab hoida enda tegevust liikluses seaduskuulekana.
5. Seega märgib kohus kokkuvõtlikult Vitalii Akimovile mõistetava karistuse osas, et vähendab mõistetud rahatrahvi määra 100 trahviühikult 30 trahviühiku võrra ja mõistab talle juhtimisõiguseta mootorsõiduki juhtimise eest karistuseks rahatrahvi 70 trahviühikut, s.o 560 eurot. Arvestades aga Vitalii Akimovi majanduslikke võimalusi määrab kohus mõistetud rahatrahvi tasumise osade kaupa 4 kuu jooksul nii, et igakuiselt tuleb tal tasuda riigi tuludesse 140 eurot. Asitõend
6. Toimiku materjalide juures asuv elektrooniline andmekandja – CD plaat tuleb jätta VTMS § 2 ja KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel väärteoasja materjalide juurde. (allkirjastatud digitaalselt) Kadri Väling kohtunik 10