← Eesti

4-25-3351/19

Obsah (5)§ 205§ 76§ 33§ 201§ 63

4-25-3351 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Otsuse tegemise aeg ja koht Väärteoasja number Kohtunik Kohtuistungi sekretär Väärteoasi Pärnu Maakohus 16. detsember 2025, Paide 4-25-3351 (2630,25,00

§ 205ja LKindl

S § 81 järgi Kohtuistungil osalenud isikud kaitsja vandeadvokaat Kaire Hänilene alaealine XX kohtuvälise menetleja esindajana uurija Piret Pesti tunnistaja Fred Kaselt alaealise seaduslik esindaja YY Kaebuse esitaja XX (ik XXX; elukoht XXX, telefon x; e-post XXX) Kaitsja vandeadvokaat Kaire Hänilene, RÕA Kohtuvälise menetleja esindaja Lääne prefektuuri Kesk-Eesti politseijaoskonna uurija Piret Pesti RESOLUTSIOON Juhindudes väärteomenetluse seadustiku § 2, § 132 p 1, § 133-134 kohus otsustas:

  1. Jätta XX-i kaitsja 26.09.
  2. a kaebus Politsei- ja Piirivalveameti Lääne prefektuuri Kesk-Eesti politseijaoskonna Paide menetlusgrupi uurija Ragne Tõntsu 02.09.
  3. a üldmenetluse otsusele väärteoasjas nr 2630,25,003345 rahuldamata ning kohtuvälise menetleja otsus muutmata.
  4. Menetluskulud 2.
  5. Välja mõista alaealiselt XX-ilt menetluskuluna Eesti Vabariigi kasuks KrMS § 175 lg 1 p 4, § 180 lg 3 alustel 200 eurot. Võimaldada menetluskulu tasumine ositi 8 kuu jooksul, kohustades XX-i tasuma alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust igakuiselt hiljemalt kuu viimaseks kuupäevaks menetluskulu katteks 25 eurot kuni nõude tasumiseni. Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulu tasuda Maksu- ja Tolliameti kontole nr 1

(8)4-25-3351 EE351010052031000004 SEB Pank AS-is või kontole nr EE522200221013264447 Swedbank AS-is või kontole nr EE401700017002872300 Luminor Bank AS või kontole nr EE957700771001523585 LHV Pangas, kohustuslik on märkida maksekorraldusele viitenumber
  1. Selgituseks märkida: menetluskulud, isiku nimi, väärteoasja number. 2.
  2. KrMS § 188 alusel, alaealisel XX-il vajalike vahendite puudumisel, nõuda menetluskulud sisse nõuda tema seaduslikult esindajalt YY-lt (ik XXX). 2.
  3. Jätta Eesti Vabariigi kanda kaitsjale makstud tasu summas 350,51 eurot.
  4. Kohtuotsus saata XX-ile ja tema seaduslikule esindajale YY-le, kaitsjale, Politsei- ja Piirivalveametile ning jõustumisel Rahandusministeeriumile teadmiseks riigi kanda jäänud menetluskulu osas. Edasikaebamise kord Kassatsiooni võib esitada Riigikohtule 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on menetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav ning selleks tuleb kasutada advokaadi abi, sest Riigikohtusse saab pöörduda isik vaid siis, kui teda esindab advokaat. Kui kohtumenetluse pooled loobusid kassatsiooniõiguse kasutamisest vastavalt VTMS § 135 lg 4 p 2, jõustub otsus selle kuulutamisele järgnevast päevast. Asjaolud ja menetluskäik PPA Lääne prefektuuri 02.09.
  5. a üldmenetluse otsusega väärteoasjas nr 2630,25,003345 karistati alaealine XX-i

§ 205ja LKindl

S § 81 alusel KarS § 63 lg-t 1

§ 205

järgi rahatrahviga 33 trahviühikut, s.o 264 eurot selle eest, et alaealine XX 07.08.2025 kell 14.48 asukohas XXX, juhtis mootorsõidukit, mille tagaosal puudus riiklik registreerimismärk. Juhtis liikluskindlustuseta mootorsõidukit. 08.09.

  1. a esitas alaealine XX Pärnu Maakohtule kaebuse, milles vaidlustas tahtliku rikkumise väite ning selgitas rikkumiste asjaolusid. Kuivõrd tegemist on alaealisega ning kaebuses esinesid puudused, määras kohus kaebuse esitajale riigi õigusabi korras kaitsja ning määras tähtaja kaebuses esinevate puuduste kõrvaldamiseks. 26.09.
  2. a esitas kaitsja uue kaebuse tervikteksti koos lisadega, millega taotleb kohtuvälise menetleja otsuse tühistamist ning väärteomenetluse lõpetamist kas VTMS § 29 lg 1 ja/või VTMS § 30 lg 1 p 1 alusel. Kaebuse kohaselt XX tunnistab, et hetkel, mil politsei tema mopeedi kontrollis, ei olnud sellel registreerimismärki. Samas selgitas ta koheselt politseinikele, et registreerimismärk puudub mopeedil seetõttu, et see läks kaduma, kui ta mopeediga ringi sõitis. Ta avastas sõites, et registreerimismärk on kadunud, sõitis tuldud teed tagasi ning leidis registreerimismärgi x. Leitud registreerimismärki ei olnud XX-il võimalik mopeedile kinnitada, kuna see oli sõidetud teiste liiklejate poolt lapikuks. XX pani kasutuskõlbmatu registreerimismärgi mopeedi hoiulaekasse ning asus mopeediga sõitma tagasi x, et paigutada mopeed garaaži, mis asub x, xx. XX tellis esimesel võimalusel numbrimärgi dublikaadi, mille sai kätte 23.08.
  3. a.

§ 76

lg 1 kohaselt peab mootorsõiduk olema registreeritud ning sellel peab olema registreerimismärk. XX-i poolt juhitud mopeed olid registreeritud ning sellel oli ka numbrimärk. Seega ei ole XX rikkunud

§ 76lg 1 sätteid.

XX küll kasutas 07.08.2025. a teatud ajaperioodil mopeedi, millele ei olnud kinnitatud registreerimismärki, kuid XX-il ei olnud võimalik sellist tegevust vältida. XX avastas 2

(8)4-25-3351 registreerimismärgi puudumise maanteel sõites ning kui ta registreerimismärgi üles leidis, ei olnud tal märgi deformeerumise tõttu võimalik seda paigaldada selleks ettenähtud kohta ega ka mujale nähtavasse kohta. Selles olukorras sõitis XX ainult niipalju, kui oli hädavajalik: soovis toimetada sõiduki maanteelt selle hoiustamiskohta - garaaži. Seega ei ole XX-i tegevus olnud õigusvastane ning tema tegevuses puuduvad väärteo tunnused. Eeltoodud põhjustel palub kaebuse esitaja lõpetada väärteomenetlus osaliselt

§ 205väärteo osas VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel.

Lisaks on kohtuväline menetleja leidnud, et XX on tahtlikult juhtinud liikluskindlustuseta mootorsõidukit. Otsusest ei selgu, millele tugineb kohtuvälisemenetleja seisukoht, et XX on teo pannud toime tahtlikult. Asjaolust, et mopeedil puudub kehtiv liikluskindlustus, sai XX teada 07.08.

  1. a politseiametnikelt. XX-ile oli sõiduki müüja öelnud, et mopeedil on veel pikka aega kehtiv liikluskindlustus. XX-i x soetas mopeedi 18.07.
  2. a, so ca 2 nädalat enne otsuses kajastatud sündmust. XX ootas teavitust liikluskindlustuse lõppemise kohta, kuid seda teavitust talle ei tulnud. Niipea, kui XX kuulis politseinikelt kehtiva liikluskindlustuse puudumisest, kõrvaldas ta selle puuduse ning alates samast päevast on mopeedil kehtiv liikluskindlustus olemas. Seega nähtub eeltoodust, et XX ei ole LKindlS § 3 lg 2 nõudeid rikkunud tahtlikult. XX võib olla olnud hooletu – ta ei teadnud, et kasutab liikluses sõidukit, millel puudub kohustuslik liikluskindlustus, kuid oleks tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral pidanud seda ette nägema. Kohtuväline menetleja on pidanud vajalikuks XX-i karistamist väärtegude toimepanemise eest. Samas puuduvad otsuses igasugused põhjendused, millest kohtuväline menetleja on lähtunud sellise otsustuse kujunemisel ning millest ta on lähtunud konkreetse karistusmäära valikul. Seega on otsus määratud karistuse osas põhistamata ning ei ole jälgitav. Isegi kui nõustuda kohtuvälise menetlejaga selles, et XX on toime pannud mõlemad Otsuses kajastatud teod, siis need ei ole toime pandud tahtlikult, vaid ettevaatamatusest. XX-i ei ole varem karistatud õigusvastaste tegude toimepanemise eest. Niipea, kui XX sai teada seadusenõuetele mittevastavast käitumisest, on ta need rikkumised koheselt kõrvaldanud (registreerimisnumbrimärgi dublikaadi tellimine, liikluskindlustuse lepingu sõlmimine). Eelnevast nähtub, et XX-i süü ei ole olnud suur. Süü väiksust võib järeldada ka kohtuvälise menetleja otsusest, kes on karistanud XX-i rahatrahviga, mille suurus vastab sanktsiooni raskusest ühele kuuendikule. Riigikohtu praktika kohaselt ei too süülise väärteo toimepanemine endaga kaasa vältimatut vajadust isiku karistamiseks. Karistuse kohaldamine peaks olema välistatud, kui see on teo asjaolusid silmas pidades ilmselgelt mittemõõdukas. VTMS § 30 lg 1 p 1 kohaselt võib menetleja väärteomenetluse lõpetada, kui menetlusaluse isiku süü ei ole suur ja väärteomenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi. Väärteomenetluse jätkamiseks puudub ka avalik menetlushuvi. Seetõttu on kaebuse esitaja seisukohal, et karistuse kohaldamine peaks praegusel juhul olema välistatud, kuna see ei oleks teo asjaolusid silmas pidades ilmselgelt mõõdukas ja palub menetluse lõpetada VTMS § 30 lg 1 p 1 alusel. Kohtuväline menetleja esitas 08.10.
  3. a kohtule väärteoasja toimiku ning avaldas nõustumist sellega, et XX võis talle LKindlS § 81 järgi ette heidetud väärteo panna toime hooletusest. 07.11.
  4. a kohtuistungil jäi kohtuväline menetleha otsuse juurde ning leidis, et kaebus tuleb jätta rahuldamata. XX-ile väärteoprotokollis etteheidetud rikkumised on tõendatud ja

§ 205ütleb, et heidetakse isikule ette riikliku registreerimismärgita mootorsõiduki juhtimist. 3

(8)4-25-3351 Olenemata sellest, et XX võis mitte teada, et tema sõidukil registreerimismärk puudub, ta sellegipoolest sellist mootorsõidukit juhtis. Kui juht asub mootorsõidukit juhtima, siis ta peab enne veenduma selles, et tema sõidukil on kehtiv liikluskindlustus ja see tuleneb

§ 33lg 2 pst 9. Samuti ütleb Kar

S § 15 lg 3, et väärteona on karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu. Seega otsus on seaduslik, väärteomenetluse õigust ei ole rikutud ja XX-ile määratud rahatrahv on proportsionaalne. Tegemist on alaealisega ja rahatrahv on määratud oluliselt alla keskmise. Kohtuväline menetleja palub seega kohtul jätta kaitsja kaebus rahuldamata. Repliigi korras kohtuvälise menetleja esindaja leidis, et XX-i selgitus selle riikliku registrimärgi puudumisele ei ole usutav ja nõustus kaitsjaga, et liikluskindlustuse puudumise osas võis tegemist olla mitte tahtliku teoga. Küll aga on

§ 205järgi toimepandud väärtegu tahtlik.

XX-i seaduslik esindaja leidis, et ühtki reaalset kannatanut ei olnud ning tegemist ei ole mitte lapse vaid lapsevanema karistamisega. Kohtu seisukoht Maakohus on seisukohal, et XX-i kaebus rahuldamisele ei kuulu ja kohtuvälise menetleja otsus tuleb jätta muutmata. 1.

§ 205süüteokoosseis 07.08.2025.

a väärteoprotokolli (PPA toimik lk 2) kohaselt juhtis XX mootorsõidukit x, mille tagaosal puudus riiklik registreerimismärk. Kohtuväline menetleja esitas kohtule kohtuistungil tõendina sõiduki taustakontrolli andmed (tl 26-28), täiendamaks kaitsja poolt kaebusega esitatud sõiduki põhiandmete väljatrükki (tl 16), millest kokku nähtub, et tegemist on mopeediga x, registreerimismärgiga x. Selles poolte vahel vaidlus ka puudub. Kaitsja esitas kohtule koos kaebusega ka sõidukiga tehtud toimingute väljavõtte (tl 15), millest nähtub, et 19.08.

  1. a on toimunud registreerimistunnistuse vahetus ning 23.08.
  2. a on väljastatud dublikaatmärk. Kohtuistungil kuulati tunnistajana üle ka PPA patrullpolitseinik F. Kaselt (07.11.
  3. a ipr lk 46), kes esmalt rääkis üldisemalt probleemist n-ö kaherattalistega, mis soojal ajal linnapilti jõuavad, politsei nähes väljakutsuvalt käituvad ning kodanike öörahu häirivad. Tunnistaja sõnade kohaselt oli ta mõned päevad enne väärteosündmust töövälisel ajal isiklikke asju ajamas, kui märkas mööda sõiduteed sõitmas rollerit, mille juhina ta varasema kokkupuute tõttu ning ka välimuse järgi tuvastas XX-i. Hetkel, mil roller oli tunnistaja poole seljaga, märkas tunnistaja, et sellel puudub registreerimismärk. Tunnistaja täpsustas kohtu küsimuse peale, et XX-ile väärteoprotokolli koostamise ajal olid tal seljas samad riided, nagu paar päeva varem, kui tunnistaja XX-i linnapildis tuvastas. Mõned päevad graafikujärgselt tööl olles ning liiklusjärelevalvet teostades märkas ta uuesti sama rollerit ning nägi, et jätkuvalt puudub sellel taga registreerimismärk. Patrull järgnes rollerile autopoe parklasse, patrullpolitseinikud läksid juhi juurde ning andsid teada, et numbrimärk on puudu. Juht väitis, et oli selle äsja ära kaotanud ja käis seda ka maanteel otsimas. XX näitas rolleri hoiulaekas ühte numbrimärki, mis oli kokku vajutatud, kuid raske oli sealt tuvastada, milline see numbrimärk on. Seejärel koostasid nad koos paarilisega vastavad dokumendid ja väärteoprotokolli. Seal kokkupuude XX-iga lõppes. Kohtus andis ütlused samuti XX (07.11.
  4. a ipr lk 7-12), kes selgitas, et oli tol päeval teel x c poole, kui rolleril esinesid mõned tehnilised viperused ning ta jäi seisma. Siis jäi talle ka silma, et rolleril ei ole numbrimärki küljes. Pärast tehniliste viperuste lahendamist hakkas ta tagasi x poole 4

(8)4-25-3351 sõitma ja x x kõrval, ohutussaare juures oli tema numbrimärk maas. Kui ta selle üles võttis, hakkas ta x poole tagasi sõitma. Sellest, et numbrimärki tal juba varem küljes ei olnud, sai XX enda sõnutsi teada alles kohtuistungil, kui näidati politseiametniku poolt saadetud fotot. XX selgitas, et kuna roller seisab tal kodu ees nii, et uksest välja tulles näeb ta rolleri nina mitte tagumist otsa. Oma hooletusest pole ta ka ümber rolleri tiiru teinud, kuigi see vist on kohustuslik. Selle hooletuse tõttu ta ei märganud numbrimärgi puudumist. Kui ta avastas numbrimärgi puudumise, asus ta tuldud teed tagasi sõitma, lootes, et numbrimärgi kuskilt leiab. Kui ta selle aga leidis, pani ta selle istme alla pagasnikusse, kuna sellest oli üle sõidetud ja see olu kokku volditud. Külge seda panna ei oleks saanud. XX-ile näidati ka fotot, mille vastuvõtmist kohtuväline menetleja taotles ning XX arvas, et sellel 05.08.
  1. a fotol võib olla küll tema. XX selgitas numbrimärgi mitu päeva hiljem samalt trajektoorilt leidmise osas, et sõidab seda trajektoori tihti ning järelikult oligi numbrimärk juba varem sinna maha kukkunud, kust ta selle leidis. XX-i seaduslik esindaja, tema ema, kinnitas, et sel päeval, kui XX-ile väärteoprotokoll koostati, helistas XX talle mitu tundi enne politsei poolt peatamist, et tal on rolleril numbrimärk kadunud (07.11.
  2. a ipr lk 14). Koos kaebusega esitas kaitsja kohtule ka foto deformeerunud numbrimärgist (tl 14). Kohus märgib eelnevat kokku võttes, esmalt ei ole XX-i ütlused sellest usutavad, et ta märkas numbrimärgi kadumist alles väärteoprotokolli koostamise päeval, s.o 07.08.
  3. a. Kui kohtule esitatud ja 05.08.
  4. a tunnistaja poolt tehtud fotol juba numbrimärk puudus, ei ole eluliselt usutav, et XX leidis selle just 07.08.
  5. a, kui ta enda sõnutsi äsja sõidetud trajektoori uuesti läbis ning see ka tee ääres maas oli. Vastupidisele järeldusele jõudes seaks kohus süüdistusele ülemääraselt rangeid nõudeid tõendatusele. Asjaolu, et numbrimärk puudus juba mitu päeva, viitab sellele, et selle varasem mittemärkamine ei ole usutav, mis kogumis kinnitab tahtlust omistatud süüdistuse suhtes. Täiendavalt märgib kohus, et isegi kui esines selline juhuste kokkulangemine, et numbrimärk oli kadunud 07.08.
  6. a, siis vähemalt sellest hetkest, mil XX otsustas sellesama ilma numbrimärgita rolleriga numbrimärki otsima minna, tegi ta seda täiesti teadlikult ja tahtlikult. Valikuid ka ilma liikluses osalemata numbrimärgi otsimiseks oleks olnud teisigi. Veel enam – XX-i ema kinnitas, et XX oli talle 07.08.
  7. a juba mitu tundi enne politsei poolt kinnipidamist helistanud ja rääkinud numbrimärgi kadumisest, mis tähendab, et XX oli ka juba vähemalt paar tundi ilma numbrimärgita liikluses osalenud. Antud asjaolu ka tõendab seda, et XX süüdistuse seisukohalt pani toime inkrimineeritud teo ilmselt kavatsetusega. Kohtuväline menetleja märkis selles osas õigesti, et

§ 205

koosseis näeb ette just sellise mootorsõiduki juhtimise, millel registreerimismärk puudub ning XX ilma numbrimärgita rollerit ka juhtis. Sellega rikkus ta

§ 76

lg 1 nõuet, mille kohaselt mootorsõiduk ja selle haagis peavad olema kehtestatud korras registreeritud ning neil peavad olema riiklikud registreerimismärgid. Seega on kohtuväline menetleja XX-ile etteheidetud väärteo õigesti kvalifitseerinud. Mis puutub subjektiivset koosseisu, siis kohus on seisukohal, et XX pani antud teo toime kavatsetusega. Sõna-sõnalt viitavad muidu XX-i ütlused, et ta realiseeris koosseisu hooletusest – märkis ju XX ka ise, et pole teinud maja ees seisnud rolleri ümber ka tiire, mille käigus oleks numbrimärgi puudumise tuvastanud ning mis on vist kohustuslik, s.o ta teadis, et numbrimärk peab olema. Oluline siinjuures on see, et kohtu poolt tuvastatud asjaolude järgi antud numbrimärk oli kadunud juba mitmeid päevi. Muud asjaolud kogumis aga kinnitavad, et rikkumine oli toimepandud kavatsetusega. 5

(8)4-25-3351
  1. LKindlS § 81 süüteokoosseis 07.08.
  2. a väärteoprotokollis heidetakse XX-ile ette ka liikluskindlustuseta mootorsõiduki juhtimist, s.o LKindlS § 3 lg 2 nõude rikkumist, millega XX pani toime LKindlS § 81 järgi kvalifitseeritava väärteo. Fakti, et liikluskindlustus tõesti puudus, ei ole keegi vaidlustanud ning asjaolu, et XX-i rollerile kinnipidamisega samal päeval liikluskindlustus tehti, on tuvastatav kaebusele esitatud lisaga (tl 16), millest nähtub liikluskindlustuse kehtivuse algus 07.08.
  3. a, samuti, et selle on teinud XX-i ema (tl 17), nagu nii XX kui ka tema ema kohtuistungil kinnitasid (07.11.
  4. a ipr lk 7; 14). XX sai kaebuse kohaselt liikluskindlustuse puudumisest teada alles politseinike käest ning sama kinnitas kohtuistungil ka XX ise. Rolleri eelmine omanik olevat talle kinnitanud, et kindlustus kehtib veel pikka aega ning XX ei kontrollinud seda fakti – samuti ei tulnud talle teadet, et kindlustus hakkaks lõppema (07.11.
  5. a ipr lk 7). XX-i ema kinnitusel oli ostmise hetkel liikluskindlustus olemas, kuid kuna mingit teadet selle lõppemise kohta ei tulnud, mingeid ekstra toiminguid veendumiseks ka ei tehtud (08.11.
  6. a ipr lk12-13). Tõendeid kogumis hinnates, on üheselt liikluskindlustuse puudumise fakt tuvastatud ning seeläbi on XX rikkunud LKindlS § 3 lg 2 kohustust ning täitnud sellise tegevusega LKindlS § 81 süüteo objektiivse koosseisu. Kaitsja on kaebuses rõhunud asjaolule, et rikkumine ei olnud tahtlik ning sellega on ka kohtuvälise menetleja esindaja nõustunud. Ka kohus nõustub, et liikluskindlustuse puudumise osas ei saa tuvastada vähemalt kaudset tahtlust, küll aga oleks saanud rikkumist vältida tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral, st tegu on toime pandud hooletusest KarS § 18 lg 3 mõistes. Kuivõrd aga KarS § 15 lg 3 kohaselt on väärteona karistatav ka ettevaatamatu tegu, see asjaolu XX-i vastutusest automaatselt ei vabasta. Ilmselt oleks pidanud olema hoolsam ka alaealise seaduslik esindaja (juhtimisõigusega), kes puudus kokku asjaoludega, kuid kohast täpsustavat kontrolli ise vajalikuks ei pidanud. Eeltoodut ka olukorras, kus nt neljarattalise sõiduki juhtimisel poja poolt on ta kõrvalistuja. Vaatamata XX-i teatud teadlikkusele liikluseeskirjadest, on ta siiski seaduse silmis alaealine ja vajab piisavat vanemlikku kontrolli (tähelepanu suunamast) ning järelevalvet ka liiklusküsimustes.
  7. Karistus Tuvastatud on, et XX on oma tegevusega täitnud kaks süüteokoosseisu –

§ 205ning LKindl

S § 81 koosseisud. Kohtuväline menetleja on XX-i karistanud nimetatud väärteogude toimepanemise eest KarS § 63 lg-t 1 kohaldades

§ 205

järgi rahatrahviga 33 trahviühikut, s.o 264 eurot ning kohus peab kohtuvälise menetleja karistust põhjendatuks. Hoolimata asjaolust, et seadus võimaldab alaealist väärteo toime pannud isikut ka KarS § 87 lg s 2 nimetatud mõjutusvahendiga edaspidistest väärtegudest hoiduma suunata, ei pea kohus mõjutusvahendi kohaldamist XX-i suhtes põhjendatuks. Seda ennekõike põhjusel, et üldkasuliku töö tegemise XX ise välistas ning näiteks liiklusalase programmi määramine ei oleks XX-i isikut arvesse võttes põhjendatud – ta on läbinud autokooli ning mh omab ta juba ka piiratud juhtimisõigusega B-kategooria luba, st ta saab osaleda tavasõidukiga liikluses vastava kogemusega autojuhi kõrval (07.11.

  1. a ipr lk 9; 12). Seega ei ole liiklusreeglite meeldetuletamine tema jaoks mõjus, ta teab neid niigi, nagu kinnitas ka tema ema (07.11.
  2. a ipr lk 12). Kaitsja taotles kaebusega väärteomenetluse lõpetamist kas VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel, s.o väärteo tunnuste puudumisel, või VTMS § 30 lg 1 p 1 alusel, s.o väikese süü ja avaliku menetlushuvi puudumise argumentidel. Arusaadavalt ei ole väärteotunnuste puudumise põhjendusel väärteomenetluse lõpetamine seadusega kooskõlas, kuivõrd väärtegude 6

(8)4-25-3351 toimepanemine XX-i poolt on üheselt tõendamist leidnud. Samuti ei ole põhjendatud väärteomenetluse lõpetamine VTMS § 30 lg 1 p 1 alusel – nimelt nähtub, et 31.07.2023. a on XX-i suhtes väärteomenetlus

§ 201lg 1 teo toimepanemise eest juba samal alusel lõpetatud.

Märkimist väärib asjaolu, et toona juhtis XX samuti AM kategooria sõidukit, s.o rollerit. Seega tuleb XX-ile mõista väärtegude toimepanemise eest seaduses ettenähtud karistus.

§ 63

lg 1 kohaselt kui isik on toime pannud ühe teo, mis vastab mitmele eri süüteokoosseisule, siis määratakse või mõistetakse talle üks karistus seadusesätte alusel, mis näeb ette raskeima karistuse.

§ 205näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 200 trahviühikut, s.o kuni 1600 eurot ning LKindl

S § 81 näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 100 trahviühikut, s.o 800 eurot. Seega raskema karistuse näeb ette

§ 205väärteokoosseis ning sellest tuleb ka lähtuda.

Kohtuväline menetleja on XX-ile määranud rahatrahvi oluliselt alla keskmise ning hoolimata asjaolust, et kohtuväline esialgu leidis oma lahendis, et XX on teod toime pannud tahtlikult, kuid kohtumenetluses leidis LKindlS § 81 puhul tõendamist teo toimepanemine hooletusest, peab kohus karistust igati põhjendatuks ning eripreventiivset eesmärki täitvaks. Arvesse tuleb võtta, et ühe teoga täitis XX kahe süütekoosseisu tunnused. Kahetsust XX oma tegude osas avaldanud ei ole ning nii tema kui ka tema ema poolt on kõlanud pigem õigustused. Siiski tuleb arvesse võtta ka asjaolu, et tegemist on alaealisega ning esimese väärteokorras mõistetud karistusega, seega on põhjendatud ka selle mõistmine oluliselt alla keskmise. Kokkuvõtvalt on kohtuvälise menetleja poolt XX-ile mõistetud rahatrahv 33 trahviühikut, s.o 264 eurot, proportsionaalne ning loodetavast ka eripreventiivset eesmärki täitev.

  1. Menetluskulu Käesoleva väärteokaebuse menetluskulu moodustub riigi õigusabi korras määratud kaitsja tasust summas 550,31 eurot. VTMS § 2 kohaselt kui käesolevas seadustikus ei ole sätestatud teisiti, kohaldatakse väärteomenetluses kriminaalmenetluse sätteid, arvestades väärteomenetluse erisusi. VTMS § 23 võimaldaks erisusena jätta kaitsjakulu riigi kanda juhul, kui väärteomenetlus lõpetatakse VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel. Kuivõrd käesolevalt sellist olukorda ei esine, tuleb menetluskulu otsustuse puhul pöörduda KrMS sätete juurde. KrMS § 180 lg 3 kohaselt menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Alaealise puhul võib menetluskulud tervikuna jätta riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Seadus sätestab üheselt, et alaealise puhul menetluskulu tervikuna riigi kanda jätmine on üksnes võimalus, mitte kohustus. KrMS § 188 kohaselt kui kriminaalmenetluse kulud on kohustatud hüvitama alaealine, võib menetleja panna kulude hüvitamise tema vanemale, eestkostjale või kasvatusasutusele. Kohtu hinnangul ei ole eripreventiivsetel kaalutlustel käesolevas asjas põhjendatud menetluskulu tervikuna riigi kanda jätmine – seda nii XX-i kui ka tema ema poolt antud süütegude ülemääraselt raskust pisendava positsiooni tõttu, mis annab alaealisele kasvatuslikus mõttes väga halva signaali ja võib suurendada karistamatuse tunned, mis pole kooskõlas alaealise huvidega ning seda eesmärgiga õiguskuulekaks eluks õigete valikute tegemise suunamisel. XX on kohtule kinnitanud, et teenib endale ka ise raha, lisaks saab taskuraha (07.11.
  2. a ipr lk 11), samuti on ema avaldanud, et XX teenib endale ka ise taskuraha (07.11.
  3. a ipr lk 12). Eelneva tõttu peab kohus ka põhjendatuks osaliselt, s.o summas 200 eurot, menetluskulu väljamõistmist XX-ilt ning KrMS §-le 188 tuginedes selle võimatusel tema emalt. Ülejäänud kaitsjale makstud tasu summas 350,31 eurot tuleb jätta riigi kanda, arvestades XX-i alaealisust. 7

(8)4-25-3351 Kuivõrd rahatrahv tuleb XX-il juba niikuinii kanda, on põhjendatud menetluskulu hüvitamine määrata ositi 8 kuu jooksul, kohustades XX-i tasuma alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust igakuiselt hiljemalt kuu viimaseks kuupäevaks menetluskulu katteks 25 eurot kuni nõude tasumiseni. (allkirjastatud digitaalselt) Indrek Nummert Kohtunik 8
(8)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.