Obsah (4)

§ 120§ 132§ 123§ 15

Väärteoasi nr 4-25-3980 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 17. detsember 2025, Tartu kohtumaja Väärteoasja number 4-25-3980 Kohtunik Marek Vahing Väärteo

§ 120

lg 1 kohaselt võib maakohtunik kohtuistungit korraldamata lahendada kaebuse kirjalikus menetluses ja teha lahendi

§ 132

sätteid järgides, kui kohus on saatnud kaebuse koopia kohtumenetluse teisele poolele ning selgitanud tema seisukoha kaebuse suhtes ning kohtumenetluse pooled on kaebuses või selle vastuses teatanud, et nad ei soovi kohtuistungist osa võtta. 6. Kohus leiab, et käesoleval juhul on võimalik lahendada kaebus kirjalikus menetluses. Kohus on kohtuvälisele menetlejale, Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuurile, saatnud kaebuse koopia, selgitanud välja kohtuvälise menetleja seisukoha esitatud kaebuse osas ning mõlemad kohtumenetluse pooled on nõustunud asja lahendamisega kirjalikus menetluses. 7.

§ 123

lg 2 kohaselt vaatab maakohus väärteoasja läbi täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid.

1. Kohus, tutvunud esitatud kaebusega, väärteotoimikuga ning menetlusosaliste kirjalike seisukohtadega, märgib alljärgnevat.
2. Vaidlust ei ole selles, et tegu, milles Marje Randveri süüdistatakse on aset leidnud ja selle on pannud toime Marje Randver. Eeltoodule ei vaidle vastu ka menetlusalune isik ise. Nii tunnistab ta enda ülekuulamise protokollis, et ta ületas kiirust ja selgitab miks selline olukord tekkis.
3. Väärteoasja materjalide juures on videosalvestis. Salvestis kuvab kuupäevaks
4. oktoobri 2025, algab kell 14.39.28 ja lõppeb kell 14.39.
5. Mõõtevahend numbriga LE0166 on suunatud vasakult läheneva sõiduki BMW peale, mille lähemale jõudes on hästi tuvastatav numbrimärk XXX. Salvestiselt on näha, mõõtevahendi kuvab ekraanil suurima kiirusena 177 km/h, seejärel kiirus langeb.
6. Sõidukiirust mõõtis vastava koolituse läbinud ja pädev politseiametnik. Mõõtevahend LaserCam4 LE0166 on taadeldud (taatlustunnistuse nr. TTRS-25/00031). Metrosert taatlustunnistusest TTRS-25/00031 nähtub, et mõõtevahend LaserCam 4 taadeldi
7. veebruaril 2025 ning see vastab esitatud nõuetele. Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna personalitalituse
8. novembri 2020 teatise kohaselt on Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri Tartu politseijaoskonna patrulltalituse liiklusgrupp I liikluspolitseinik Enn Virk läbinud
9. märtsil 2019 LaserCam4 kiirusemõõturi kasutajakoolituse.
10. Mõõteseaduse § 5 lõikes 1 tulenevalt on mõõtetulemuse jälgitavus tõendatud, kui mõõtmisel kasutatakse taadeldud ja mõõtmise on teinud pädev mõõtja, kes on akrediteeritud või erialaselt pädevaks mõõtjaks tunnistatud, järgides asjakohast mõõtemetoodikat. Seega eelnevast nähtuvalt mõõdeti sõidukiirust vastava koolituse läbinud ja pädeva politseiametniku poolt. Mõõtevahend oli taadeldud ning mõõtmisel on järgitud mõõtemetoodikat. Seetõttu leiab kohus, et mõõtetulemuse jälgitavus on tõendatud.
11. Kohtu hinnangul on väärteo toimepanemise asjaolud selged. Kohus loeb tõendatuks, et Marje Randver juhtis
12. oktoobril 2025 kell 14.39 asukohas Tartu vald, Tartu maakond, Tallinn - Tartu - Võru - Luhamaa
13. km mootorsõidukit kiirusega 177+/-6km/h. Suurim lubatud kiirus sellel teelõigul oli 100km/h. Sellega ületas Marje Randver lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 71 km/h ja täitis sellega LS § 227 lg 4 sätestatud väärteokoosseisu objektiivsed tunnused.
14. Lisaks objektiivsetele tunnustele peavad olema täidetud ka süüteokoosseisu subjektiivsed tunnused, milleks on KarS § 12 lg 3 kohaselt tahtlus või ettevaatamatus.

§ 15lg 3 sätestab, et väärteona on karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu.

1. Kohtu hinnangul pani Marje Randver süüteo toime kavatsetult KarS § 16 lg 2 mõttes. Isik paneb teo toime kavatsetult, kui ta seab eesmärgiks süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise ja teab, et see saabub, või vähemalt peab seda võimalikuks. Isik paneb teo toime kavatsetult ka siis, kui ta kujutab endale ette, et süüteokoosseisule vastav asjaolu on eesmärgi saavutamise hädavajalik tingimus. Marje Randver selgitas kaebuses, et kiirustas Tallinnast Tartusse, kuhu pidi jõudma kindlaks kellaajaks, vastasel juhul oleks see tähendanud tema jaoks olulist rahalist kahju. Lubatud sõidukiirust ületas ta enda sõnul ajalise surve tõttu, mitte hooletusest või pahatahtlikult. Kaebusest saab välja lugeda, et vastasel juhul ei oleks ta õigeaegselt Tartusse jõudnud. Asjaolu, et kiiruseületamine oli sedavõrd suur, ei saanud talle märkamatuks jääda, see pidi talle olema tajutav. Seega on täidetud ka väärteo subjektiivse koosseisu tunnused.
2. Õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Kohus asub seisukohale, et menetlusalune isik on süüdi väärteo toimepanemises ja teda tuleb karistada. Karistus
3. KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise alus isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.
4. LS § 227 lg 4 kohaselt karistatakse mootorsõidukijuhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest üle 60 kilomeetrit tunnis rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kahekümne nelja kuuni.
5. Kohtupraktikas välja kujunenud seisukoha järgi tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks sanktsioonivahemiku keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ja karistust kergendavad ning raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. See karistuse määr võib jääda kas üles- või allapoole sanktsiooni keskmist määra (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
6. märtsi 2017 otsus asjas nr 3-1-1-6-17, p 9). Kohtuväline menetleja karistas Marje Randveri rahatrahviga 200 trahviühiku ulatuses, mis on 1600 eurot. Seega on Marje Randverile määratud rahatrahv üle sanktsiooni keskmise määra. Marje Randver palub karistust kergendada või asendada see juhtimisõiguse aravõtmisega.
7. Kohtuväline menetleja on karistuse määramisel arvestanud, et rikkumine pandi toime pideva tiheda liiklusega maanteel. Salvestiselt on näha, et liiklus oli tihe mõlemas sõidusuunas. Sellisel teel kiirust ületades on oht teistele liiklejatele suur ja suurema kiiruse puhul liiklusõnnetusse sattudes on ka tagajärjed tavalisest traagilisemad. Suure kiiruse korral on lihtne kaotada kontroll juhitava sõiduki üle või äkilise ohu ilmnedes tõdeda, et kiiruse tõttu ei olegi võimalik õnnetust ära hoida või selle tagajärgi leevendada, mistõttu on tegemist ohtliku liikluskäitumisega. Kohus nõustub kohtuvälise menetlejaga, et sõidukiiruse valik on juhi teadlik otsus. Nii otsustas Marje Randver juhtida sõidukit kiirusel 171 km/h jättes sellega tahaplaanile enda ja teiste liiklejate ohutuse. Menetlusalune isik põhjendas rikkumist ootamatu vajadusega jõuda kindlaks kellaajaks Tallinnast Tartusse ehk tööalase erakorralise olukorraga. Marje Randver püüdis vältida sellega rahalist kahju. Igal juhul ei ole aktsepteeritav teha seda nii enda kui teiste isikute ohutuse arvelt. Kohtuväline meneleja on karistuse määramisel arvestanud sedagi, et Marje Randver on karistamata isik. Marje Randveri edasise käitumise, sh temast lähtuvate riskide prognoosimisel tuleb arvesse võtta eelkõige tema senist käitumist liikluses. Marje Randveri kohta saab uskuda, et tegemist ei ole harjumuspärase käitumisega, s.o süstemaatilise liikluseeskirjade rikkujaga. Kohtuvälise menetleja ja kohtu hinnangul on käesolevas asjas võimalik arvestada lisaks menetlusaluse isiku kahetsust toimepandud teo osas. Marje Randver selgitab, et ta võtab vastutuse oma käitumise eest ja teeb kõik endast oleneva, et sarnane olukord ei korduks. Kohtu hinnangul on menetlusaluse isiku süü kõiki asjaolusid arvestades siiski vähemalt keskmine. Mootorsõiduki juhi hoolimatus liiklusohutust tagavate õigusaktide täitmise suhtes võib varem või hiljem viia traagiliste tagajärgedeni nii juhi enda kui ka kaasliiklejate suhtes. Seetõttu on ka avalikkuse taluvuspiir põhjendatult madal liiklusreegleid eiravate juhtide suhtes ning taolistele isikutele mõistetud karistusel on laiem tähendus, kui ainult konkreetse süüdlase teole riikliku hukkamõistu avaldamine.
8. Kohus leiab, et Marje Randveri karistust on võimalik siiski mõnevõrra vähendada. Karistus peab aga jätkuvalt olema distsiplineeriv ja avaldama mõju menetlusaluse isiku seaduskuulekusele. Karistus ei pea olema mugav ega lihtne kanda. Praegu määratud karistus on veidi üle sanktsiooni keskmise määra, kuid kohtu hinnangul täidab eesmärgi ka karistus, mis jääb sanktsiooni keskmisesse määra ehk 150 trahviühikut, mis on 1200 eurot.
9. Marje Randver taotles rahatrahvi asemel teiseliigilise karistuse määramist, näiteks juhtimisõiguse äravõtmist neljaks kuuks. Kohtuväline menetleja leidis, et kui kohus peab seda võimalikuks ja lubatavaks, siis usub kohtuväline menetleja, et taoline sanktsioon võib samuti Marje Randverile soovitud karistusliku mõju avaldada.
10. Kohus ei või karistust kaebemenetluses raskendada. Karistuse raskendamise keeld kaebemenetluses tuleneb otseselt

§ 132

p-st 2, millise kohaselt võib maakohus kohtuotsusega tühistada kohtuvälise menetleja otsuse täies ulatuses või osaliselt ja teha uue otsuse, kui see ei raskenda menetlusaluse isiku olukorda. Väärteo toimepanemise eest on karistusena ette nähtud rahatrahv, arest või juhtimisõiguse äravõtmine. Juhtimisõiguse piiramine on oluliselt raskem karistus kui rahatrahv. Praegusel juhul on võimalik taotleda vaid rahatrahvi vähendamist ja/või ositi maksmist.

1. Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus Marje Randveri kaebuse osaliselt ning tühistab kohtuvälise menetleja
2. oktoobri 2025 otsuse väärteoasjas nr 2780,25,015726 karistuste osas ning teeb uue otsuse, millega karistab Marje Randveri LS § 227 lg 4 alusel rahatrahviga 150 trahviühiku ulatuses, mis on 1200 eurot. Arvestades menetlusaluse isiku selgitusi tema majandusliku olukorra kohta, võimaldab kohus Marje Randveril tasuda rahatrahv igakuiste maksetena 12 kuu jooksul. Kaebuses märgib menetlusalune isik, et XXX ja tema sissetulekud ei võimalda määratud trahvisummat tasuda. Eelneva ettepaneku on teinud kohtuväline menetleja oma kirjalikult avaldatud seisukohas. (allkirjastatud digitaalselt) Marek Vahing Kohtunik