Obsah (7)

§ 108§ 94§ 402§ 4062§ 403§ 4034§ 82

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Geidi Sile Kohtuasja number 2-25-111154 Otsuse tegemise aeg ja koht 24. november 2025, Tallinn Kohtuasi Primero Finance OÜ hagi S K vastu

§ 108

lg 1 alusel ning mõista kostjalt välja tulevikus sissenõutavaks muutuvad põhivõla osamaksed perioodi 22.07.2027 kuni 22.12.2030 eest kogusummas 6795,39 eurot. Arvestades, et kostja tegi viimase makse 16.12.2024, ei ole kostja maksegraafikus märgitud maksekuupäevadest kinni pidanud, kostja ei ole reageerinud hageja kirjadele ega lepingu üles ütlemisele, ei tagastanud tagatiseks olevat ja hagejale kuuluvat autot, on alust eeldada, et kostja ei täida ka tulevikus tekkivaid kohustusi.

1. Kohus võttis hagi 28.05.2025 määrusega menetlusse ja andis kostjale tähtaja vastuse esitamiseks. Kostja sai hagimaterjalid ja menetlusse võtmise määruse kätte 06.08.2025 (Ametlike Teadaannete vahendusel, teade avaldati 21.07.2025). Hagile vastamise tähtpäev oli 03.09.
2. Kostja hagile ei vastanud. 2/6 2-25-111154
3. Kohtuistungile (18.11.2025) kostja ei ilmunud. Hageja jäi kirjalikult esitatu juurde. Tulevikus sissenõutavaks muutuva nõude esitamist tuleks hageja hinnangul lubada, kuna kostjaga puudub kontakt, ta ei ole autot tagastanud ega teinud lepingujärgseid makseid. Kostja ei ole esitanud sellele nõudele vastuväidet. Laenu tagatiseks olnud auto on Europargi poolt arestitud ning ootab müüki.
4. Hageja esindaja on hageja töötaja, menetluskuludeks on üksnes riigilõiv ning maksekäsu kiirmenetluse kulu. Hageja taotleb menetluskuludelt viivise väljamõistmist. KOHTU PÕHJENDUSED
5. Kohus jätab hagi rahuldamata. Hageja ei ole tõendanud, et kostjale krediidi andmisel järgiti vastutustundliku laenamise põhimõtet. Seetõttu tuleb kõik kostja poolt tasutu arvestada põhivõla ja

§ 94

lg 1 järgse intressi katteks ning kostjal ei ole käesoleval ajal võlgnevust hageja ees. Sellises olukorras ei ole alust rahuldada ka tulevikku suunatud täitmisnõuet (TsMS § 369).

1. Pimero Finance OÜ ja kostja sõlmisid 22.01.2024 laenu- ja tagatisomandamise lepingu nr xxx, mille alusel sai kostja 6613,95 eurot laenu (dtl 39-47, sh lepingutasu 314,95 eurot). Koos laenulepinguga sõlmiti tagatisomandamise leping, mille alusel omandas hageja sõiduauto xxx (registreerimismärk xxx). Laen on välja makstud sõiduki müüjale (dtl 53). Hageja ja kostja sõlmisid 29.01.2024 lepingu lisa nr xxx, millega suurendati laenu summat 3150 euro võrra (dtl 56-69). See osa laenust maksti välja kostjale (dtl 70).
2. Tegemist on tarbijakrediidilepingutega

§ 402

lg 1 tähenduses, kuna füüsilisest isikust kostja sai krediiti väljaspool majandustegevust.

1. Lepingu p 5.1 kohaselt tuli tagasimakseid teha vastavalt maksegraafikule (dtl 42). Sama säte sisaldus lepingumuudatuse p-s 4.1 (dtl 59).
2. Eesti Panga poolt avaldatud andmete kohaselt oli 30.11.2023 seisuga krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kuue kuu keskmine krediidi kulukuse määr 17,36% (kohaldus alates 01.01.2024 väljastatud laenudele).

§ 4062

lg 1 esimeses lauses kehtestatud piirmääraks laenu väljastamise ajal oli seega 3 * 17,36% = 52,08%. Kostjale antud laenu krediidi kulukuse määr oli vastavalt laenulepingule 34,50% aastas, lepingumuudatuse järel 31,68% (dtl 65). Samad tulemused (34,52% ja 31,68%) annab minuraha.ee kalkulaator. Maakohus tuvastab eelneva põhjal, et krediidi kulukuse määr ei ületanud krediidi väljastamise ajal seadusega kehtestatud piirmäära.

1. Tarbijakrediidilepingu alusel tekkinud vaidluste lahendamisel on kohtul sõltumata menetlusliigist kohustus omal algatusel kontrollida, kas krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet (RKTKm 24.11.2023.a, nr 2-21-13098, p-d 13 ja 17).
2. Eesti õiguses kehtib krediidivõimetule tarbijale laenu andmise keeld. Krediidiandja on enne lepingu sõlmimist kohustatud omandama tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks vajaliku teabe ja seda ka hindama (

§ 4034 lg 1).

Vastutustundliku laenamise põhimõtte kohaselt võib tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui krediidiandja on hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline (

§ 4034 lg 6).

Krediidiandja peab enne laenu andmist veenduma, et tarbija suudab krediidi tagasi maksta oma jooksvast sissetulekust või muust eluks otseselt mittevajalikust varast. 3/6 2-25-111154 16. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist peab tõendama hageja (TsMS § 232 lg 1,

§ 4034lg 13).

1. Hagiavaldusest ja sellele lisatud tõenditest ilmneb, et lepingu ja selle lisa sõlmimise käigus läbi viidud kostja krediidivõime kontroll oli ebapiisav. 17.
2. Hageja selgituse kohaselt lähtus krediidiandja laenutaotlusest ja kontrollis maksehäirete puudumist. Lepingute sõlmimise ajal kostjal maksehäired puudusid. 17.
3. Krediidiandja lähtus laenutaotleja esitatud ankeedist ning tegi päringu maksehäireregistrisse, mida ei saa lugeda piisavaks krediidiandjal lasuva vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks.

§ 4034

lg 1 p-de 1 ja 2 kohaselt on krediidiandja vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks kohustatud omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on võimeline krediidi lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi maksma ning hindama tarbija krediidivõimelisust. Krediidiandjal on kohustus koguda ja hinnata teavet. 17.3. Lisaks maksehäirete puudumise tuvastamisele tuleb enne tarbijale krediidi võimaldamist välja selgitada tarbija varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus, tema teised varalised kohustused ning muud hinnatavad regulaarsed majapidamiskulud, tema varasem maksekohustuste täitmine, samuti ülalpeetavate arv (

§ 4034lg 2 viimane lause koosmõjus KAVS § 49 lg 1 p-dega 1-7).

Hageja selgitustest ja tõenditest nähtub, et krediidiandja ei teinud enne laenu väljastamist kindlaks tarbija väljaminekute, majapidamiskulutuste ega finantskohustuste suurust. 17.

1. Kostjalt ei küsitud pangakonto väljavõtet. KAVS § 50 lg 4 kohaselt tuleb tarbija esitatud teavet tema sissetulekute ja kohustuste kohta kontrollida võimaluse korral tarbija esitatud krediidiasutuse konto väljavõtte alusel, kui muu kogutud teave ei ole piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks. Maksehäirete puudumine ei ole selle sätte tähenduses piisav muu teave. Maksehäirete puudumine ei näita tarbija sissetulekute ega väljaminekute suurust. Üldjuhul tuleb vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks nõuda laenutaotlejalt tema pangakonto väljavõtte esitamist piisavalt pika ajavahemiku kohta, et adekvaatselt hinnata tema krediidivõimet. Piisavaks ei saa lugeda laenu taotlemisel täidetavast küsimustikust ja riiklikest registritest saadavaid andmeid, kuivõrd need ei anna sellist teavet taotleja tegeliku maksevõime kohta nagu pangakonto väljavõtetest nähtuv. Hageja ei ole toonud esile, mis oli „muu kogutud teave“ KAVS § 50 lg 4 tähenduses, mis võimaldas krediidiandjal teha objektiivseid järeldusi tarbija kohustuste suuruse kohta. 17.
2. Eelneva põhjal asub maakohus seisukohale, et krediidiandja ei kogunud vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalikku teavet ega hinnanud tarbija krediidivõimet nõuetekohase hoolsusega. Nõuetekohane hoolsus

§ 4034

lg 2 tähenduses väljendub nii tarbijalt nõutava teabe liigi ja ulatuse määramises kui selle teabe kontrollimises. Kostjal oli küll

§ 4034

lg 3 järgi kohustus esitada laenu taotlemisel tõeseid andmeid, kuid krediidiandjal on

§ 4034

lg 4 ja KAVS § 50 lg-te 3 ja 4 kohaselt vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks kohustus esitatud andmeid mõistlikke jõupingutusi rakendades kontrollida ja vajadusel lasta täpsustada (RKTKo 31.01.2018.a, nr 2-14-21710, p 29.3). Praegusel juhul seda tehtud ei ole. 4/6 2-25-111154 18. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks on

§ 403

4 lg 7 esimese kahe lause kohaselt see, et tarbijakrediidilepingu intressimääraks loetakse

§-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast ning muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne.

1. Hageja on hagiavalduse p-s 2.3 esitanud oma nõude alternatiivse arvestuse juhuks, kui kohus peaks asuma seisukohale, et vastutustundliku laenamise põhimõtet on rikutud. Arvestades kostja poolt tasutu laenu põhiosa katteks, on kostjal tasutud täies ulatuses osamaksed perioodi 22.02.2024 kuni 22.06.2027 eest ning osaliselt 22.07.2027 osamakse.
2. Eelnev ühtlasi tähendab, et lepingu ülesütlemine hageja poolt 21.03.2025 avaldusega ei saanud toimuda kehtivalt, kuna kostja ei olnud sellel kuupäeval tagasimaksetega viivituses. Maakohus asub eeltoodu põhjal seisukohale, et ülesütlemine oli tagajärjetu, pooltevaheline leping kehtib ning kostjal tuleb teha (põhi)osamakseid vastavalt maksegraafikule.
3. Hageja on alternatiivsena esitanud lepingu täitmise nõude ning palub hagi rahuldada

§ 108

lg 1 alusel ning mõista kostjalt välja tulevikus (alates 22.07.2027 kuni 22.01.2031) sissenõutavaks muutuvad põhiosamaksed kogusummas 6795,39 eurot. 22. Maakohus ei pea võimalikuks hageja alternatiivset nõuet rahuldada. Reeglina saab võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist siis, kui see on muutunud sissenõutavaks (

§ 82, § 101 lg 1 p 1).

Üldjuhul on põhjendatud eeldada, et isikud täidavad võetud kohustusi ning toimivad kohustuste täitmisel heas usus, mistõttu haginõue esitatakse reeglina kohtusse isiku õiguste kaitseks, mida juba on rikutud, s.o alles siis, kui nõue on muutunud sissenõutavaks (st kui kostja peaks olema juba kohustuse täitnud, kuid ei ole seda teinud).

1. Erandina on seadusandja lubanud TsMS § 369 alusel esitada hagi tulevase nõude täitmiseks, kuid seda vaid juhul, kui on ilmne, et võlgnik kohustust õigel ajal ei täida. Asjaolu, et kostja pole tulevikus sissenõutavaks muutuvale nõudele vastuväiteid esitanud, ei oma õiguslikult määravat tähendust. Sellise nõude saab rahuldada, kui on alust eeldada, et võlgnik kohustust õigel ajal ei täida. Nõude eeldusi peab tõendama hageja, sõltumata kostja vastuväidetest või nende puudumisest.
2. Tulevikus sissenõutavaks muutuva nõude eelduse aluseks on esmajoones varasem rikkumine aga ka muud asjaolud, mis annavad alust eeldada, et kohustatud isik keeldub suure tõenäosusega oma kohustuste täitmisest (RKTKo 25.05.2011, 3-2-1-37-11, p 14). Ringkonnakohus on varasemalt leidnud, et olukorras, kus kostja ei täida lepingut vabatahtlikult pikema aja vältel ning on viivituses rohkem kui 12 kuu igakuiste osamaksetega, on põhjendatud kohaldada TsMS § 369 ja pärast vaidlustatud otsuse tegemist sissenõutav põhivõlg kostjalt samuti välja mõista (TlnRnKo 19.09.2025, 2-2313049/16, p 19; TlnRnKo 11.04.2025, 2-23-10680, p 10).
3. Praeguses asjas TsMS § 369 kohaldamiseks alust pole, sest kostja ei ole oma rahaliste kohustuste täitmisega viivituses. Ümberarvestuse kohaselt on ta täitnud lepingust tulenevad kohustused etteulatuvalt kuni
4. aasta suveni. Seetõttu ei saa kostjale praegu ette heita igakuiste maksete tegemata jätmist või teha sellest sedavõrd kaugeleulatuvat järeldust, et ta ka
5. aastal oma kohustusi täitma ei hakka. Auto tagastamata jätmist ei saa kostjale ette heita, kuna pooltevahelist lepingut ei ole kehtivalt üles öeldud, seega ei saa tal olla ka auto tagastamise kohustust. Kui auto müüakse täitemenetluses Europargi nõude katteks, on hagejal auto omanikuna õigus omale saada ülejääk, mis mõjutab kostja kohustuse jäägi suurust. Praegu hagi esitamine kostja vastu on ennatlik. Üksnes kohtumenetluses mitteosalemine TsMS § 369 kohaldamiseks maakohtu hinnangul piisav 5/6 2-25-111154 ei ole. Sellest ei järeldu ilma kahtlusteta, et kostja ei täida tulevikus sissenõutavaks muutuvat nõuet. 26.

§ 108lg 1 kohaldamine eeldab, et võlgnik on oma kohustust rikkunud.

Praegusel juhul kostja oma kohustusi rikkunud ei ole. Kujunenud olukorras ei ole alust eeldada, et kostja oma kohustusi õigel ajal ei täida, seetõttu pole alust kohaldada ka TsMS §

2. Hageja nõue jääb tervikuna rahuldamata, kuna kostja ei olnud hagiavalduse esitamise ajal ega ole käesoleva kohtuotsuse tegemise aja seisuga hageja ees võlgnevuses. Menetluskulude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine
3. Menetluskulud jäävad TsMS § 162 lg 1 alusel hageja kanda.
4. Kostja ei osalenud menetluses ise ega esindaja vahendusel ega esitanud kohtu määratud tähtaja jooksul menetluskulude nimekirja. Maakohus järeldab sellest, et tal menetluskulud puuduvad. Hüvitamisele kuuluvate menetluskulude puudumise tõttu jääb menetluskulude rahaline suurus kindlaks määramata. /allkirjastatud digitaalselt/ Geidi Sile kohtunik 6/6