Obsah (15)

§ 212§ 45§ 37§ 49§ 162§ 2§ 90§ 120§ 41§ 158§ 121§ 44§ 6§ 38§ 47

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Kohtukoosseis Otsuse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamise kuupäev Menetlus

§ 212lg 1). 2 ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. Tartu-Valmiera 330 k

V õhuliini pikkus Valga vallas on kokku 29,58 km ning see hõlmab vähemalt 137 kinnistut. Valga vallas VALGA VALDs paikneb liin või selle kaitsevöönd teiste seas kaebajale I kaasomandina kuuluvatel katastriüksustel xxx ja xxx, kaebajale II kuuluval katastriüksusel xxx, kaebajale III kuuluvatel katastriüksustel xxx ja xxx, kaebajale IV kuuluval katastriüksustel xxx, kaebaja VI kaasomandis oleval katastriüksusel xxx ning kaebajale VII kuuluval katastriüksusel xxx (tl I-120).

1. Kaebaja I kaasomandis oleval katastriüksusel xxx (Xxx) paiknevad hooned moodustavad ühtse kompleksi, mis asub osaliselt liini kaitsevööndis.
2. aastal ehitatud elamu asub mõne meetri kaugusel kaitsevööndi piirist. Juurdepääsutee hoonetele ja õuealale läheb liini alt läbi (tl I-117, 23, 21, 184).
3. Kaebaja II omandis oleval katastriüksusel xxx (Xxx) paikneb õhuliini kaitsevööndis üks mitteeluhoone (tl I-26, dtl 205).
4. Kaebajale III kuuluval katastriüksusel xxx (Xxx) jääb
5. aastal ehitatud elamu liini kaitsevööndisse. Liin kulgeb elamu pikema küljega paralleelselt, liini telje ja elamu vahele jääb ca 25 m, mast on ligikaudu kohakuti elamu nurgaga (tl I-118, 27, 183p).
6. Kaebajale VII kuuluval katastriüksusel xxx (Xxx) paikneb
7. aastal ehitatud elamu kaitsevööndist 25 m kaugusel (I kd tl 119).
8. Muudel kinnisasjadel on hooned kaitsevööndist kaugemal, inimeste igapäevane elukeskkond (hooned, õueala) jääb liini telje ja sellest ca 150–200 m kaugusele jääva mõttelise joone vahelisse koridori (tl I-120).
9. Kaebaja VI kaasomandis oleval katastriüksusel xxx (Xxx) paikneb puurkaev liini kaitsevööndis, praktiliselt liini all (tl I-118p, 34).
10. Kaebajale IV kuuluv katastriüksus xxx (Xxx) jääb osaliselt õhuliini kaitsevööndisse (tl I-29; dtl 206).
11. Kaebajale V kuuluv Xxx külas asuval katastriüksusel xxx (Xxx), mis asub osaliselt Viru-Tsirguliina õhuliini kaitsevööndis, mis külgneb Tartu-Valmiera 330 kV õhuliini kaitsevööndiga, paiknev eluhoone jääb Tartu-Valmiera liini teljest ca 250 m kaugusele.
12. Kolmas isik (Elering) esitas Valga Vallavalitsusele ehitusteatise nr 2111201/12323 (tl I-15) ning AS Connecto Eesti ja Leonhard Weiss OÜ koostatud eelprojekti „L301 Tartu-Valmiera õhuliini rekonstrueerimine“ (töö nr 626K1) (tl I-90-100p) Valga vallas Tartu-Valmiera 330 kV õhuliini (ehitisregistri kood 221324099) ümberehitamiseks.
13. Vastustaja edastas talle esitatud ehitusteatise ja projekti kooskõlastamiseks Põllumajandus- ja Toiduametile, Keskkonnaametile, Riigimetsa Majandamise Keskusele, Transpordiametile ja Terviseametile. Põllumajandus- ja Toiduamet, Keskkonnaamet, Riigimetsa Majandamise Keskus ja Transpordiamet andsid ehitusprojektile kooskõlastuse, Terviseamet leidis, et ei ole rahvaterviseseaduse (RTerS) § 12 lg 3 kohaselt pädev ehitusprojekti kooskõlastama. Terviseamet juhtis tähelepanu, et elukeskkonnas on kehtestatud piirväärtused välisõhus levivale mürale ja 3 mitteioniseerivale kiirgusele ning nendega tuleb kavandatava tegevuse planeerimisel arvestada.
14. Valga Vallavalitsusele laekus ehitusetatise menetluse käigus mitmeid vastuväiteid, sh VALGA VALD kogukonna esindajatelt 17.,
15. ja 21.05.
16. Vastustaja avaldas 31.05.2021 väljaandes Lõuna-Eesti Postimees ja Valga valla koduleheküljel teate ehitusteatise ja projekti menetluse kohta ning kutsus projektiga puudutatud isikuid arvamust avaldama. Valga Vallavalitsuse korraldus
17. Valga Vallavalitsuse ehitus- ja planeerimisteenistus andis 26.10.2021 korralduse nr 87 (tl I-79-82p, edaspidi ka vaidlustatud korraldus).
18. Vastustaja leidis vaidlustatud korralduses vastuväidetele vastuseks, et ehitusseadustiku (EhS) §-s 44 sätestatud ehitusloa andmisest keeldumise aluseid ei esine. Ehitis on kooskõlas kehtivate planeeringutega – Valga Maakonnaplaneeringuga 2030+ ning Õru valla ja Tõlliste valla üldplaneeringutega. Tegemist on ümberehitamisega, kuna rajatakse lammutatud ehitisega olemuslikult sarnane ehitis, see on sama kasutusotstarbe, pingeklassi ja asukohaga. Elering rekonstrueerib õhuliini, mis on paiknenud selles asukohas juba üle 60 aasta. Õhuliini kaitsevöönd jääb samaks. See tähendab, et rekonstrueerimisega ei kaasne kinnisasja omanikele täiendavat negatiivset mõju ja piiranguid. Elanike praegune olukord pärast ümberehitustöid halvemaks ei muutu. Pigem muutub see paremaks, kuna rekonstrueerimise järgselt väheneb oluliselt vanadest kõrgepingeliinidest niiske ilmaga kostuv iseloomulik särin ehk koroonaefekt. Uutel liinidel on koroonaefekt väike ning kõrvale praktiliselt kuuldamatu. Vastustajal ei ole pädevust hinnata, kas asjaõigusseaduse seisukohalt on trassivaldaja kohustatud sõlmima kinnisasjade omanikega uued kokkulepped või kehtib olemasolev kitsendus ka pärast õhuliinide rekonstrueerimist edasi. Osapoolte eraõiguslikud vaidlused tuleb lahendada tsiviilkorras. Keskkonnamõju hindamise algatamine ei ole kohustuslik, samuti ei ole vajalik eelhindamine ning keskkonnamõju hindamise vajalikkuse kaalumine.
19. Kokkuvõttes luges vastustaja vaidlustatud korraldusega teavitatuks Valga vallas Tartu-Valmiera 330 kV õhuliini ümberehitamiseks esitatud ehitusteatise tingimusel, et ehitamisel tuleb lähtuda Põllumajandus- ja Toiduameti, Keskkonnaameti, Riigimetsa Majandamise Keskuse, Transpordiameti ja Liini kinnisasja omaniku poolt esitatud nõuetest. Menetlus halduskohtus
20. Kaebajad esitasid 25.11.2021 Tartu Halduskohtule kaebuse nõudega tühistada vaidlustatud korraldus (tl I-1-13p).
21. Vastustaja (tl I-139-142) ja kolmas isik (tl I-130-135) palusid jätta kaebuse rahuldamata. Halduskohtu otsus
22. Tartu Halduskohus tõlgendas 30.06.
23. a otsusega (tl II-61-70p) kaebust nii, et kaebajad esitasid nõude tühistada Valga Vallavalitsuse 26.10.
24. a korraldus nr 87 osas, milles see reguleerib ehitamist vahemikus katastriüksusest xxx kuni katastriüksuseni xxx (mõlemad kaasa arvatud). Samuti lubada halduskohus kaebajatel 4 täiendada kaebust alternatiivse nõudega tunnistada õigusvastaseks ehitusteatise nr 2111201/12323 aktsepteerimine eeltoodud vahemikus toimuva ehitamise osas. Halduskohus rahuldas kaebuse ja tühistas Valga Vallavalitsuse 26.10.
25. a korralduse nr 87 osas, milles see reguleerib ehitamist vahemikus katastriüksusest xxx kuni katastriüksuseni xxx (mõlemad kaasa arvatud).
26. Halduskohtu hinnangul on ehitusõigus üks ühtne tervik. Vaidlustatud korraldusega kehtestatud täiendavatel tingimustel puudub igasugune sisu ja tähendus, kui vaadelda neid lahus ehitusteatise sisust ehk andmetest selle kohta, mida üldse kavatsetakse ehitada. Kui ehitusõigus ei teki EhS § 36 lg 2 alusel ehitusteatise aktsepteerimisega, siis saab see tekkida üksnes EhS § 36 lg 6 alusel täiendavate tingimuste kohta haldusakti andmisega ning haldusakti andmisega tekib ehitusõigus tervikuna – ehitada võib ehitusteatises (ja ehitusprojektis) kirjeldatud ehitist haldusaktis toodud täiendavatel tingimustel. See ühtlasi tähendab, et kui kohus haldusakti, praegusel juhul vaidlustatud korralduse tühistab, siis kaotab kehtivuse ehitusõigus tervikuna. EhS § 36 lg 2 sätestatud alust ehitusõiguse tekkimiseks ei ole ja ei ole olnud algusest peale.
27. Halduskohtu hinnangul ei saa vaidlustatud korraldust niimoodi osadeks jagada, et osa sellest (ehitusteatise aktsepteerimine täiendavatel tingimustel) on haldusakt, kuid osa (puudutatud isikute vastuväidete arvestamata jätmine) ei ole. Puudutatud isikute vastuväidete eesmärgiks oli, et vastustaja annaks välja haldusakti, millega ehitusteatises kirjeldatud ehitamist ei lubata või lubatakse nende õiguste kaitseks kehtestatud täiendavatel tingimustel. Haldusmenetluse seaduse (HMS) tähenduses oli tegemist taotlusega haldusakti andmiseks, kuna ehitusteatises nimetatud ehitamise keelamiseks või täiendavate tingimuste kehtestamiseks tuleb anda haldusakt. Sel juhul tuleb ka keeldumine soovitud haldusakti andmisest vormistada haldusaktina (HMS § 43 lg 2). Kohtu hinnangul tuleneb ka seletuskirjast, et kui pädev asutus kaalub täiendavate tingimuste kehtestamist, kuid kehtestab nendest ainult osad, siis on tegemist ühtse tervikliku haldusaktiga, mida kohtul on võimalik tühistada.
28. Kohtupraktikas on sarnastes olukordades viidatud puudutatud isikute võimalusele taotleda ehitusjärelevalve tegemist (EhS § 130 lg 2). Nõude lubatavuse seisukohast viib see sama tulemuseni. Ehitusteatise menetluses avaldatud puudutatud isikute tahe oli üheselt mõistetavalt suunatud sellele, et vastustaja hindaks ehitamise tulemusena tekkiva ehitise mõju ning kehtestaks abinõud puudutatud isikute õiguste kaitseks. HMS sätetest (§ 6, § 15 lg 2, § 36 lg 1) tuleneb, et haldusmenetluses on piisav, kui menetlusosaline selgelt ja arusaadavalt avaldab oma eesmärgi ja asjaolud, millele ta tugineb, ning haldusorgani ülesanne on selgitada menetlusosalisele, milline on tema eesmärgi saavutamiseks kohane õiguslik vorm. Vastustaja kinnitusel oleks ta andnud haldusakti, kui puudutatud isikud oleksid taotlenud järelevalve teostamist. Vaidlustatud korralduse osa, mis käsitles puudutatud isikute vastuväidete arvestamata jätmist, saab seega käsitleda ka haldusaktina, milles vastustaja järelevalvet teostades leidis, et puudutatud isikute vastuväiteid ei tule arvestada.
29. Kokkuvõttes asus halduskohus HMS § 5 lg-le 2 tuginedes seisukohale, et vaidlustatud korraldus on haldusakt, millega vastustaja andis kolmandale isikule õiguse ehitada ehitusteatises kirjeldatud ehitist vaidlustatud korralduses toodud tingimustel, sh puudutatud isikute vastuväiteid arvestamata jättes. Kaebajatel on õigus esitada vaidlustatud korralduse tühistamise nõue alusel, et ehitis rikub sellisena nende õigusi. 5
30. Halduskohus käsitles pikemalt küsimust, kas tegemist on lammutamise ja uue ehitise ehitamise või ümberehitamisega ehitusseadustiku mõttes. Halduskohtu järgi nimetab EhS § 4 lg 4 kolm olemusliku sarnasuse tunnust – kasutusotstarve, arhitektuuriline lahendus ja maht. Nii enne kui ka pärast vaidluse all olevat ehitamist on tegemist majandus- ja taristuministri 02.06.
31. a määruse nr 51 „Ehitise kasutamise otstarvete loetelu“ lisas nimetatud kasutamise otstarbega 22142 ehk 110 kV ja kõrgema pingega õhuliin. Ehitise mahtu praeguses asjas uusehitise ja ümberehitamise eristamisel kasutada ei saa, kuna vaidluse all oleval liinil kui ehitisel mahtu ei ole. Halduskohtu järgi on vaieldav, kas kõrgepingeliinil saab olla arhitektuuriline lahendus EhS § 4 lg 4 tähenduses. Elektriliini mastid on osa tehnorajatisest ning neil on pigem funktsionaalne ülesanne. Kaebajate esitatud joonise (tl I-152) põhjal on nii endised kui ka uued mastid kavandatud sellisena, et nad täidaksid oma ülesannet ehk hoiaksid turvaliselt üleval elektriliine. Halduskohus jõudis järeldusele, et ehitise kasutusotstarve ehitamise tulemusena ei muutu, kuid kaht ülejäänud tunnust ei saa vaidluse all oleva ehitise puhul kasutada.
32. Ka EhS § 4 lg 3 toodud kriteeriumitest kolm ei ole halduskohtu arvates kasutatavad. Kriteeriumid 1 ja 2 räägivad hoonest ning on pigem mõeldud remondi ja ümberehitamise, mitte ehitamise ja uusehitise eristamiseks. Kriteerium 6 ei ole asjakohane, kuna ehitis ei ole hävinud. Kriteeriumid 3, 4 ja 5 räägivad pigem selle kasuks, et tegemist on ümberehitamisega. Ümberehitamiseks loetakse tehnosüsteemi paigaldamine või muutmine, kui see muudab ehitise omadusi, sh välisilmet. Ehitatav elektriliin on tehnovõrk, mille välisilme ehitamise tulemusena muutub. Kolmanda isiku selgituste põhjal toimub ehitamine selleks, et muuta tehnovõrgu tööparameetreid (suurendada liini võimsust) ning ehitamise tulemusena muudetakse kasutatavat tehnoloogiat (võetakse kasutusele kaasaegne tehnoloogia). Ümberehitamise kasuks räägib ka kriteerium
33. Ehitamise vajaduse tingis muuhulgas see, et endine elektriliin oli amortiseerumas ning tekkinud oli kahtlus selle ohutuses. See tähendab, et ehitis ei vastanud EhS § 8 sätestatud nõudele, et ehitis ja selle kasutamine peab olema ohutu. Ehitusseadustiku seletuskirjas on ümberehitamise näitena toodud tee, mille liikluskoormus on muutunud ja millele tuleb seisundinõuete täitmiseks paigaldada uus katend.
34. Kokkuvõttes leidis halduskohus, et tegemist on ümberehitamisega.
35. Järgnevalt analüüsis halduskohus, kas vastustaja õiguspäraselt andis kolmandale isikule ehitusõiguse vastustajale esitatud ehitusteatises ja selle koosseisu kuuluvas ehitusprojektis kirjeldatud ehitamiseks, sh ehitamiseks kolmanda isiku soovitud asukohas. Kolmas isik otsustab selle üle, milliseks ehitamiseks ja millises asukohas ta ehitusõigust taotleb. Vastustaja keeldumise korral oleks kolmandal isikul olnud õigus otsustada, kuidas edasi tegutseda, sh kas taotleda ehitusõigust muus asukohas. Ehitise asukohta saab muuta ka kokkuleppe sõlmimise teel, seda nii ehitusõiguse menetluses kui ka eraõigluslikult.
36. Halduskohtu hinnangul on asjas tõendatud, et kaebajate hooned ja elukeskkond on elektriliinile lähedal. Kõige enam mõjutatud on kaebaja I kaasomandis olev Xxx kinnisasi ja kaebajale III kuuluv Xxx kinnisasi.
37. Halduskohtu hinnangul tuli vastustajal vaidlustatud korralduse andmisel hinnata EhS § 44 punktides 1 ja 4 toodud tingimuste täidetust ehk esiteks seda, kas ehitusteatises kirjeldatud ehitise, sh selle kasutamise prognoositavad mõjud (müra, kiirgus) üldiselt 6 jäävad õigusaktidega lubatud piiridesse ning teiseks kas ehitisel, sh selle kasutamisel on püsivad negatiivsed mõjud konkreetsetele ehitise mõjualas olevatele isikutele, kas see on üleliia koormav ja kas seda saaks vähendada või leevendada.
38. Halduskohus leidis, et samad asjaolud, mille alusel tuleb eristada ümberehitamist uusehitise püstitamisest, tähendavad, et vastustaja kohustused ümberehitamise mõjude hindamisel on tavapärasest suuremad ja ehitise uute omaduste võimalikku mõju tuleb hinnata EhS § 44 p 4 alusel.
39. Halduskohus lähtus kaebajate esitatud joonisest vanade mastide ja 31S1F tüüpi uue masti võrdluse kohta (tl I-152), mida pidas üldjoontes usaldusväärseks. Joonise põhjal on erinevus vanade mastide ja uue masti 31S1F vahel kõrguses ca 12–18 m ja laiuses ca 4–10 m. Kui mastid on kõrgemad ja laiemad, siis muutub nende visuaalne mõju. Kui mastid ja järelikult ka neid hoidvad tõmmitsad on laiemad, siis olukorras, kus mast asub hoonete lähedal, muutub sellest lähtuv häiring inimeste igapäevases elus, sh jääb mast liikumisel rohkem ette. Kui mastide asukohta kaitsevööndi piires mõnel juhul siiski muudeti, siis vähemalt seda häiringut oleks saanud vähendada.
40. Halduskohus luges üldiselt teadaolevaks, et kõrgepingeliin tekitab müra. Asjas on juttu olnud liini särinast (koroonaefektist) ja tuulega juhtmetes tekkivast vilinast. Müra põhjustavad ka lindude tõrjumiseks kasutatud abinõud. Vastustaja on hinnanud koroonaefekti. Halduskohus leidis, et ilma konkreetsete andmeteta ei saa eeldada, et kõigi müra liikide puhul see ümberehitamise tulemusena ei muutu või väheneb.
41. Halduskohus tegi kindlaks, et kuna liini kavandatav võimsus oli enne 500 MW ja on pärast ümberehitamist 800 MW, siis võimsus suureneb 1,6 korda. Halduskohus leidis läbi viidud arvutuse tulemusena, et on vähe tõenäoline, et magnetvoo tihedus kaebajate elukeskkonnas ületab õigusaktiga kehtestatud piirväärtust. Samas leidis halduskohus, et see ei tähenda, et kiirguse saab ümberehitamise mõjuna kindlasti välistada – eriti elamu puhul, kus liini telg on elamust ca 25 m kaugusel ning juhe järelikult veel lähemal. Vastustaja ei ole ehitusteatise kontrolli menetluses magnetväljaga seotud asjaolusid välja selgitanud ja ei ole nende võimalikke mõjusid hinnanud.
42. Halduskohus leidis, et vastustaja ei saa lihtsalt eeldada ehitise vastavust kõigile kehtestatud nõuetele. Ehitusprojekti seletuskirjas ei ole ehitise võimalikke mõjusid inimestele, sh mastide suuruse muutumisest tingitud häiringuid elukeskkonnas, liini vastavust müra- ja kiirgusnormidele või muid ehitise võimalikke mõjusid inimestele üldse käsitletud. Mastide suurusest ja paiknemisest tingitud häiringud, müra ja mitteioniseeriv kiirgus ei sõltu pinge tugevusest.
43. Halduskohtu hinnangul oleks käsitlemist ja kaalumist väärinud ka Päästeameti selgitus, mille põhjal on päästesündmuse korral kõrgepingeliini läheduses oht päästjate elule ja tervisele ning seetõttu liini lähedal olevaid hooneid ei kustutata. Võimalik on kaitsta kõrval olevaid hooneid. Inimelu päästmist tehakse igal juhul, välja arvatud kui näiteks pingestatud liinid on maapinnale kukkunud ja on oht elektrilöögiks (tl I-73, 144). Halduskohtu hinnangul on tulekahju kustutamisel määrav tähtsus mitte liini telje või kaitsevööndi asukohal, vaid elektrijuhtmete tegelikul asukohal hoonete suhtes. Kui mastide mõõtmed muutusid, siis muutus ka juhtmete kaugus hoonetest. Vastustajal oleks tulnud välja selgitada, millised on need hooned, mida Päästeamet lähtudes juhtmete paiknemisest pärast ümberehitamist tulekahju korral ei kustuta ning hinnata, kas see on mõju, mida vastavate hoonete omanikel tuleb taluda. Samuti oleks väärinud 7 väljaselgitamist, kui reaalne on saavutada elektri väljalülitamine vaidluse all olevast liinist tulekahju kustutamise eesmärgil.
44. Halduskohtu hinnangul ei saanud praeguses asjas teostada võrdlust nullvariandiga ehk olukorraga, kus liini kaebajate kinnisasjade piirkonnas ei ole. Kolmas isik on kinnitanud, et alternatiiviks vaidluse all oleva ehitusõiguse andmata jätmise korral ei olnud ehitise lõplik lammutamine, vaid korrashoiutööd, mida oleks saanud teha ilma ehitusõiguse taotlemiseta. See ei takistanud vastustajal otsida võimalusi ka selliste ehitise mõjude leevendamiseks, mis võrreldes vana elektriliiniga ei suurene, kuid siiski on inimestele häirivad. Halduskohus asus seisukohale, et kohtus kaitstavat nõudeõigust sellistele mõjudele rajada ei saa.
45. Halduskohtu hinnangul ei omanud iseseisvat tähendust asjaolu, et mastidele paigaldatakse ka sidekaabel. Samuti leidis halduskohus, et vastustaja ei ole rikkunud kaebajate menetlusse kaasamise ja ärakuulamise nõuet ning et käesolevas kohtuasjas ei ole tähtsust sellel, kas kellelgi on eraõiguslik õigus kasutada kaebajatele kuuluvat maad.
46. Kokkuvõttes leidis halduskohus, et vastustaja rikkus HMS §-st 6 tulenevat kohustust selgitada välja menetletavas asjas olulise tähendusega asjaolud ja vajaduse korral koguda selleks tõendeid oma algatusel. Vastustajale ei olnud teada, millist müra või mitteioniseerivat kiirgust võib ehitis põhjustada ning ta ei ole kindlaks teinud, kas see jääb õigusaktidega lubatud piiridesse. Vastustaja ei ole piisavalt välja selgitanud, milliste mõõtmetega mastid rajatakse inimeste elukeskkonnale väga lähedale, kas ja mil määral need häirivad igapäevast elu, täpsemalt milline mõju on liinil pärast ümberehitamist päästetööde tegemisele. Vastustaja ei täitnud EhS § 36 lg-te 5 ja 6 ning § 44 p 4 koosmõjust tulenevat kohustust hinnata, kas ehitise või ehitamisega kaasneb kinnisasja omanikule või kinnisasjaga piirnevate kinnisasjade omanikele või muudele selle mõjualas olevatele isikutele püsiv negatiivne mõju, kas see on üleliia koormav ja kas seda oleks võimalik vähendada või leevendada. Eeltoodu tähendab, et vastustaja andis ehitusõiguse õigusvastaselt. Nimetatud rikkumisi ei saa halduskohtu hinnangul kõrvaldada kohtumenetluses. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS Apellatsioonkaebus
47. VALGA VALD palub 31.07.
48. a esitatud apellatsioonkaebuses (tl II-78-81) tühistada Tartu Halduskohtu otsus ja teha uus otsus, millega jätta kaebajate kaebused rahuldamata.
49. VALGA VALD on seisukohal, et 26.10.
50. a korraldus nr 87 ei ole haldusakt. 1 Vastustaja väidab, et kõrvaltingimuse kehtestamine ei muuda vaidlusalust korraldust kaebajate jaoks haldusaktiks, sest kõrvaltingimust pole seatud kaebajatele. Kõrvaltingimus puudutab üksnes ehitusteatise esitajat (antud juhul kolmandat isikut) ja seega saab vaidlusalune korraldus olla haldusaktiks kõrvaltingimust puudutavas osas üksnes kolmanda isiku suhtes. Vastustaja väitel tuleneb selline järeldus EhS § 36 lg-st
51. Samuti väidab vastustaja, et kui vaidlusaluse korralduse tühistamine jõustub, siis tähendab see seda, et kolmanda isiku suhtes ei kehti ehitamisel vastustaja poolt kehtestatud kõrvaltingimus. Vastustaja väitel võib kõrvaltingimuste seadmise korralduse kvalifitseerimine haldusaktiks luua praktika, kus kohalikud omavalitsused loobuvad 1 Vrd RKHKm 06.06.2018, 3-17-1152, p
52. 8 kõrvaltingimuste kehtestamisest selleks, et välistada toimingu muutumine haldusaktiks. Kokkuvõttes on VALGA VALD seisukohal, et vaidlustatud korraldus on toiming.
53. Vastustaja tugineb HMS §-le 108 ja väidab, et selle järgi on toimingust puudutatud isikul õigus nõuda toimingu põhjendamist ja kui ta seda ei tee, siis ei saa ta tugineda põhjendamise kohustuse rikkumisele. Kaebajad seda ei teinud. Vastustaja väitel on toiming piisavalt põhjendatud, kuna kaebajate kinnisasju on need õhuliinid läbinud juba ca 60 aastat.
54. Vastustajale jääb arusaamatuks, kuidas saab müra ja mitteioniseeriva kiirguse mõju välja selgitada ja hinnata juba ehitisteatise menetluses. Vastustaja leiab, et sellised hinnangud oleksid hüpoteetilised. Seda, kas ehitis vastab kõigile nõuetele, saab vastustaja arvates kontrollida alles peale ehitise valmimist, sest alles peale seda on vastustajal võimalik hinnata seda, kas valminud ehitise müra ja mitteioniseeriv kiirgus jääb lubatud piirmääradesse. Vastustaja hinnangul saab võimalikke piirnorme ületavaid mõjusid kaebajatele kõrvaldada kolmandale isikule täiendavate nõuete esitamisega kasutusteatise menetluses.
55. Vastustaja arvates ei ole olemasoleva liini kaitsevööndis kõrgemate ja laiemate mastide ehitamine halduskohtus kaitstavaks õiguseks, sest kaebajad ei saanud eeldada, et mastid jäävad igavesti samadeks. Tänapäeva nõuded kõrgepingeliinide ehitamisel ja kasutamisel on oluliselt kõrgemad. Vastus apellatsioonkaebusele
56. Kaebajad I, II ja VI paluvad vastuses apellatsioonkaebusele (tl II-86-89) jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu otsus muutmata.
57. Kaebajad on vastuses apellatsioonkaebusele seisukohal, et kõrgepingeliinil, sh mastidel on olemas arhitektuuriline lahendus ja ka maht EhS § 4 lg 4 tähenduses. Asjaolu, et elektriliini mastid on osa tehnorajatisest, millel on funktsionaalne ülesanne, ei välista nende arhitektuurilise lahenduse olemasolu. Ehitise arhitektuurilist lahendust on kaebajate hinnangul võimalik võrrelda eelkõige ehitise ehitusjooniste alusel ning mahu hindamine on samuti võimalik ehitusjooniste alusel. Sealjuures võrdlema peaks lammutatud ehitise ehitusjooniseid rajatava ehitise ehitusjoonistega.
58. Kaebajad on seisukohal, et tegemist ei ole ümberehitamisega, vaid vana ehitise lammutamise ning uue ehitise püstitamisega. Ehitised ei ole olemuslikult sarnased, sest uue rajatava ehitise maht ja arhitektuuriline lahendus ei ole sama, maht on suurem, kuivõrd muutuvad tööparameetrid (suureneb võimsus) ja liin ise on mastaapsem, ulatudes üle kaebajate kinnisasjade rohkem kui enne ning ka arhitektuurne lahendus on erinev. Kaebajad leiavad, et vanade mastide lammutamise eesmärk ei olnud ehitada lammutatud ehitise asemele olemuslikult eelmisega sarnane ehitis, kasutades olemasoleva ehitise elemente. Vanad õhuliinid lammutati täielikult ja uute ehitamisel ei ole kasutatud vana ehitise elemente. Uued mastid on tunduvalt suuremad ja hakkavad paiknema maastikul teises kohas. Uued õhuliinid on vanadest õhuliinidest olemuslikult oluliselt erinevad nii suuruse kui ka võime poolest kanda vajadusel suuremat võimsust.
59. Antud juhul ei kohaldu EhS § 4 lg 3, sest see käsitleb olemasoleva ehitise omaduste muutumist. Kuna vanad õhuliinid alles ei jäänud, ei saa rääkida olemasoleva ehitise, st vana õhuliini omaduste muutumisest. Seega tuleb käesoleval juhul lähtuda üksnes EhS § 4 lg-st
60. 9
61. PRIA käsitleb õhuliini kui ehitist, mille all olevat maad ei saa enam käsitleda põllumaana. Kaebaja I saab seetõttu vähem PRIA toetust põllumaa eest võrreldes varasemaga.
62. Vallavalitsus on jätnud ehitusõiguse väljastamisel hindamata EhS § 44 punktides 1 ja 4 toodud tingimuste täidetuse.
63. Avalik huvi ei takista hoonete lähedal asuvate mastide nihutamist. Avalik huvi on projekti kui terviku vastu, mitte selle vastu, et teatud liinilõigul mastid läbiksid otseselt kaebajate koduhoove ja riivaksid ebaproportsionaalselt kaebajate õigust omandi puutumatusele. Kaebajate eesmärk ei ole õhuliinide lõplik likvideerimine, vaid kaebajad on algusest peale soovinud õhuliinide nihutamist ohutusse kaugusesse.
64. Valga Vallavalitsuse ehitus- ja planeerimisteenistuse juhataja U. Möldre selgitas tsiviilasjas 2-22-4354 toimunud paikvaatlusel, et täna selliselt enam elektriliine planeerida ei saaks ning pikas perspektiivis oleks parim lahendus liini asukoha muutmine. Valga Vallavalitsuse ehitus- ja planeerimisteenistuse juhataja on ka kinnitanud, et trassi liigutamine oleks olnud kõigile osapooltele kõige odavam ja sobivam viis ja seda ei tehtud seetõttu, et vältida ehitusloamenetlust.
65. Algne õhuliin on rajatud õigusvastaselt nõukogude võimu poolt isikute huve arvestamata ja nende nõusolekuteta.
66. Kaebajad on seisukohal, et ehitusõiguse osalise tühistamise kaudu (st kaebajate kinnisasjal paikneva õhuliini osas) on kaebajatel võimalik saavutada soodsamad tingimused juhul, kui vallavalitsus täidaks ehitusõiguse andmise menetluses oma kohustusi ja arvestaks ka puudutatud isikute huvidega. Millised tingimused on võimalik sealjuures saada, see võiks selguda ehitusõiguse andmise üle otsustamise menetluse käigus. Kolmanda isiku seisukoht
67. Kolmas isik palub seisukohas apellatsioonkaebusele (tl II-71-75) tühistada Tartu Halduskohtu otsus ning teha uus otsus ja jätta kaebajate kaebused rahuldamata.
68. Kolmas isik ei nõustu halduskohtu käsitlusega kohaliku omavalitsuse kohustuste ulatusest ehitusteatise menetluses ega järeldusega, et vastustaja on neid kohustusi rikkunud. Samuti leiab kolmas isik, et halduskohus on hinnanud ebaõigesti ka asjas esitatud tõendeid.
69. Kolmas isik leiab, et kaebajatel ei ole võimalik saavutada käesolevas menetluses oma peamist eesmärki, milleks on õhuliinide asukoha muutmine, mistõttu ei ole algne kaebus juba seetõttu perspektiivikas.
70. Kolmas isik väidab, et rekonstrueeritav kõrgepingeliin on ehituslikus mõttes üks tervik, läbides mitmeid omavalitsuste territooriume ega ole „tükeldatav“, mistõttu ei saa tekkida olukorda, kus ühe omavalitsuse territooriumil asuv liini osa on rekonstrueeritud õigusvastaselt, kuid teistes valdades on ehitustegevus olnud jätkuvalt õiguspärane. Kolmas isik tugineb sellele, et kõrgepingeliini rekonstrueerimist nõudis ülekaalukas avalik huvi. 10
71. Ehitusteatise kohustusega olukordades tuleb kolmanda isiku arvates eeldada ehitusvabaduse olemasolu. Kui avalik võim ei tuvasta kontrolli teostades kavandatava ehitustegevuse õigusvastasust, ei näe seadus ette õigust tekitava haldusakti andmist ega üldse mis tahes viisil teatise esitaja teavitamist. Ehitusteatise esitamise kohustus enne ehitustööga alustamist annab avalikule võimule võimaluse enne ehitustöö algust kontrollida, kas kavandatav ehitustegevus on õigusnormidega kooskõlas, st dokumentidest ei nähtuks õigusvastast ehitamist – teisisõnu, ehitusvabaduse kuritarvitamist. Ainult kuritarvituse või selle ohu tuvastamisel näeb EhS § 36 lg 5 ette võimaluse haldusakti andmiseks, st eeldatavalt olemas oleva teostatava ehitusvabaduse täpsemaks piiritlemiseks või avalikust huvist lähtuvaks piiramiseks. Kui kuritarvituse ohtu ei tuvastata, võib huvitatud isik teostada oma ehitusvabadust ilma, et avalik võim peaks seda talle mingil viisil „andma“ või avalikkusele väljendama.
72. Halduskohus on möönnud, et liini rekonstrueerimine oli lubatud ehitusteatise alusel, kuid sisuliselt nõudnud vastustajalt oluliselt kõrgema intensiivsusega haldusmenetlust. Halduskohus on EhS eelnõu seletuskirjale viidates leidnud (otsuse p 10), et kui pädev asutus otsustab ehitusteatist sisuliselt kontrollida ja täiendavaid tingimusi seada, siis tuleb lähtuda ehitusloa menetluse sätetest. Seadusest sellist regulatsiooni ei tulene ja seletuskiri on selles osas seadusega vastuolus. EhS § 36 lg 6 sätestab sõnaselgelt üksnes selle, et ehitusteatise sisulise kontrolli teostamise korral lähtub pädev asutus ehitusloa menetluse tähtajast (EhS § 42 lg 5) ja ehitusloast keeldumise alustest (EhS § 44).
73. Mõne EhS § 36 lg-s 5 nimetatud sisulise kontrolli meetme kohaldamise vajadus ei tähenda veel seda, et ehitusteatise menetlemine n-ö automaatselt läheb üle ehitusloamenetluseks. Õigusliku aluse nõuda asjaolude kaalumise tulemusel ehitusloamenetluse läbimist ka juhtudel, kui EhS lisa 1 seda ei nõua, annab EhS § 38 lg 3, mis sätestab selleks iseseisvad alused. Seadusest tulenevat ehitusvabadust saanuks piirata üksnes EhS § 38 lg-s 3 sätestatud erandlike kaalutluste alusel ehitusloamenetluse algatamisega, mida vastustaja teinud ei ole.
74. Halduskohus on vastustajale ette heitnud EhS § 44 p-de 1 ja 4 ebapiisavat kaalumist. Kolmas isik on seisukohal, et ehitusteatise menetluses saab pädev asutus nii ehitise nõuetekohasust kui ohutust kontrollida üksnes kaudselt ehitusprojekti ja muude sellega seotud dokumentide alusel. Ehitusprojekt, mis koos ehitusteatisega esitatakse, ei pea olema ega olegi reeglina sedavõrd detailne, et selle alusel saaks teha tõsikindlaid järeldusi valminud ehitise täpsete tehniliste omaduste kohta. Käesoleval juhul puudus EhS Lisa 1 kohaselt üldse kohustus vastustajale koos ehitusteatisega ehitusprojekti esitada.
75. Eelprojektile esitatavad nõuded, millele vastavust pädev asutus kontrollib, on sedavõrd üldised, et halduskohtu poolt osundatud mõjude hindamist ei oleks sisuliselt võimalik läbi viia. Halduskohtu otsuse etteheidet, et igal puudutatud kinnisasjal ei kontrollitud liini juhtmete täpsest asukohast lähtuvalt magnetvälja, müra ja päästevõimekusega seotud mõjusid, ei oleks võimalik täita ei ehitusteatise ega ehitusloa menetluses nõutava ehitusprojekti alusel. Apellant esitas koos ehitusteatisega ehitusprojekti, kus olid toodud piisavad andmed kooskõlas ehitusloa või ehitusteatise menetluse kontrollitavate näitajatega, kuid ei olnud esitatud lõplikke täpseid tehnilisi näitajaid. Kuivõrd kõrgepingeliini näol on tegemist mitut maakonda ületava ühtse ehitisega, mille ehitamisel tuleb keskkonda ja asjaolusid arvestades tagada liini toimivus tervikuna, oli ehitusprojektis mh esitatud üksnes mastitüüpide kirjeldused, kuid igasse masti asukohta püstitatavat mudelit ei olnud välja toodud, kuna lõplik sobivus selgus 11 paljudel juhtudel alles edasise projekteerimise käigus. Piltlikult, sisuliselt sama eelprojekti alusel on võimalik ehitada nii ühepereelamu kui lärmakas ööklubi, mille tegelik mõju naabritele on kardinaalselt erinev. Ehituse käigus valitav masti tüüp määrab liini kõrguse ja laiuse ning seeläbi ka tegeliku distantsi elamutest. Mitteioniseeriva kiirguse magnetvälja näol määrab aga alles tegelik transporditav voolutugevus, mis võrreldes senisega saab suureneda siis, kui selleks määratakse liinile kasutusteatise menetluse tulemusel kasutustingimused.
76. Halduskohus ei ole välja toonud, mis alusel oleks vastustajal pidanud tekkima põhjendatud kahtlus, et projekti koostamisel ehitusprojektile esitatavaid nõudeid ei arvestatud või et kehtivaid nõudeid ei arvestataks liini ümberehitamise käigus.
77. Ehitusteatise esitamise kohustus johtub esmajärjekorras eesmärgist võimaldada kohalikul omavalitsusel hinnata kavandatava ehitise ja ehitustöö ohutust, mis on avaliku huvi kategooria. EhS alusel teostatav subjektiivsete õiguste kaitse, eeldusel et seda üldse saab käsitada lahutatuna avalike huvide kaitsest, ei saa ulatuda kaugemale EhS § 12 lg-s 3 sätestatud nõudest arvestada ehitamisest mõjutatud isikute õigusi ning rakendada abinõusid nende õiguste ülemäärase kahjustamise vastu.
78. Ehitusprojekt ei saa olla objektiivselt õiguspärane või õigusvastane sõltuvalt sellest, kas konkreetne naaber on sellega nõus või mitte. Objektiivse õigusvastasuse saaks kaasa tuua vaid selline riive, millega ükski mõistlik isik ei saaks nõus olla. Kohalik omavalitsus ei saa ehitusteatise menetluses asuda lahendama küsimusi, mis ei seostu tema pädevusega tagada ehitamise ohutus ega asuda üldkohtu asemel lahendama eraõiguslike subjektide põrkuvate huvidega seotud vaidlusi.
79. Reaalselt on võimalik tuvastada õigusaktidega sätestatud parameetrite ületamine alles pärast ehitise valmimist ning kohane menetluslik kontekst selleks on kasutusteatise menetlus.
80. Halduskohus on oluliselt rikkunud menetlusõiguse norme, rahuldades kaebajate kaebuse, kelle subjektiivsete õiguste rikkumist kohus otsuses ei tuvastanud. Kui halduskohus on otsuse p-s 30 toonud välja, milles seisneb kaebajatele I ja III kuuluvate kinnisasjade puhul kõrgepingeliini intensiivne mõju elukeskkonnale ning vähemalt maininud ka kaebaja VII omandis oleval kinnisasjal asuva elamu puutumust, siis ülejäänud kaebajate puhul on kohus jätnud kaebuse rahuldamise aluseks olnud hüpoteetilise mõju täielikult konkretiseerimata. Minimaalselt tulnuks halduskohtul tuvastada, kas igal kaebajal taoline kõrgendatud huvi reaalselt eksisteerib, mida kohus aga ei teinud. Kohtuotsusest ei selgu, mis põhjusel rahuldas kohus kaebaja VI kaebuse, kelle kaasomandisse kuulub liini kaitsevööndis asuv puurkaev, ning kaebajate II, IV ja V kaebused, kelle kinnisasjadel asuvad elamud ei asu liini kaitsevööndis ega selle vahetus läheduses. Ei magnetvälja, mürahäiringu ega tuletõrjevõimekuse osas pole kohtuotsuse põhjal võimalik nimetatud kaebajate kõrgendatud huvi mõista ning nende kaebuste rahuldamine on juba sellest tulenevalt õigusvastane.
81. Lisaks on halduskohus rikkunud oluliselt menetlusnorme kaebuse täiendamise lubamisega. Kaebajad väitsid istungil taotlust esitades, et otsuse õigusvastasuse tuvastamine on vajalik, kuna see suurendab nende eduvõimalust võimalikus kasutusteatise vaidluses, millega kohus nõustus. Selline kaalutlus tuvastamisnõude esitamiseks ei ole asjakohane.

§ 45

lg 2 kohaselt võib tuvastamiskaebuse esitada üksnes juhul, kui õiguse kaitseks ei leidu tõhusamaid vahendeid. Nagu eelnevalt 12 selgitatud, on kohus põhimõtteliselt vääralt tõlgendanud ehitusteatise kontrollieset ja ulatust ning heitnud vastustajale ette mõjude hindamata jätmist, mida üksnes ehitusprojekti põhjal ei olnudki võimalik üheselt hinnata. 68. Kuivõrd liini mõju tervisele, elukeskkonnale ja ka nt Päästeameti võimalustele tuld kustutada saab hinnata kasutusteatise menetluses, on järelikult kaebajate jaoks kõige tõhusam viis oma õigusi kaitsta samuti vajadusel kasutusteatise heakskiitmine vaidlustada. Seega ei olnud tuvastamiskaebuse esitamine

§ 45lg 2 kohaselt lubatud.

1. Kolmas isik tugineb ringkonnakohtu 21.07.2022 käesolevas asjas tehtud esialgse õiguskaitse määrusele (tl I-199-203) ja leiab, et vaidlustatud haldusakti tühistamine ei sea kolmandale isikule keeldu õhuliini ümberehitamiseks, vaid kaotab üksnes ehitusteatisega nõustumisega seatud tingimuse, et ehitamisel tuleb lähtuda Põllumajandus- ja Toiduameti, Keskkonnaameti, Riigimetsa Majandamise Keskuse, Transpordiameti ja Liini kinnistu omaniku poolt esitatud nõuetest. Seega ei saa haldusasjas esitatud tühistamisnõue kuidagi kaitsta kaebajate õigusi ja huve (määruse p 15). Samuti, olukorras, kus põhiline vaidlusküsimus on õhuliinide asukoht, mis on määratletud Valga maakonnaplaneeringuga ja Õru valla üldplaneeringuga, on kaebajate võimalus õhuliinide asukoha muutmiseks kohalikult omavalitsuselt õhuliinide ümberehitamistööde nõuetekohasuse üle riikliku järelevalve teostamise nõudmise kaudu sisuliselt olematu, kuna küsimus tuleks lahendada planeerimismenetluses, sh kohaliku omavalitsuse pädevust ületava planeeringu menetluses (määruse p 16).
2. Vaidlustatud Valga Vallavalitsuse 26.10.
3. a korraldus on haldusakt, mille peale saab formaalselt esitada tühistamiskaebuse halduskohtule, kuid arvestada tuleb ka haldusakti sisu, st mida on sellega reguleeritud. Vastustaja viis läbi ehitusteatise kontrolli menetluse ning esitas kontrolli tulemusena ehitisele või ehitamisele täiendavad nõuded (EhS § 36 lg 5 ja 6). Valga Vallavalitsuse vaidlustatud korraldusest nähtuvalt on sellega loetud kolmanda isiku poolt vallale esitatud ehitusteatis teavitatuks ja seatud ehitustegevusele teatud lisatingimusi, mida menetluse käigus esitasid erinevad asutused ja isikud. Selle korraldusega ei ole otsustatud ehitamisega seotud muid küsimusi. Ehitustegevuse õiguslikuks aluseks ei ole mitte vaidlustatud korraldus, vaid ehitusteatis ise (EhS § 37), küll koos korralduses seatud lisatingimustega. Kuid ehitusteatis halduskohtumenetluses tühistamiskaebuse esemeks ei ole. Seega korralduse tühistamise tagajärg on üksnes see, et kolmas isik ei pea järgima selles loetletud isikute ja riiklike instantside seatud lisatingimusi. Kaasatud haldusorgani seisukoht
4. Ringkonnakohus kaasas 22.10.
5. a määrusega kaasatud haldusorganina Terviseameti ja palus vastata järgnevatele küsimustele: - Millistele kaalutlustele tuginevalt loobus Terviseamet talle edastatud Tartu-Valmiera õhuliini eelprojekti sisulisest hindamisest, arvestades EhS § 130 lg-s 11, RTerS §-s 15 ja KorS § 2 lg-s 4 sätestatut? - Kas vaidlusalune kõrgepingeliin vastab kaebajate õigusi puudutavas osas sotsiaalministri 21.02.
6. a määruse nr 38 „Mitteioniseeriva kiirguse piirväärtused elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes, õpperuumides ja mitteioniseeriva kiirguse tasemete mõõtmine“ (määrus nr 38) nõuetele?
7. Vastuses kohtunõudele selgitab Terviseamet, et lükkas ehitusteatise kooskõlastuse tagasi, kuna leiab jätkuvalt, et elektrirajatiste ehituslubade kooskõlastamine ei ole 13 Terviseameti pädevuses. Terviseamet leiab samas, et määruse nr 38 nõuetele vastavuse hindamine on Terviseameti pädevuses. Terviseamet leiab, et tema ülesandeks on seaduste järgi küll ohte ennetada, kuid ta ei saa olla kohustatud hindama talle kooskõlastamiseks esitatud kõrgepingeliini terviseohutuse nõetele vastavust üksnes ehitusprojekti alusel. Terviseamet leiab, et tema pädevusvaldkonnas puuduvad nõuded, mida Elering oleks pidanud järgima juba ehitustegevuse teostamisel. Kõrgepingeliini tekitatud elektromagnetvälja ja müra saab mõõta valminud elektriliini puhul, mitte hinnata ehitusprojekti järgi. Eleringi riisiko oli, et ehitamise tulemusel valmiv ehitis vastaks õigusaktides toodud tingimustele ning ehitatud elektriliini oleks võimalik kasutada.
8. Terviseamet leiab, ta pädev asutus saab ehitusteatise menetluses nii ehitise nõuetekohasust kui ohutust kontrollida üksnes kaudselt ehitusprojekti ja muude sellega seotud dokumentide alusel ja halduskohtu poolt soovitud mõjude hindamist saab läbi viia alles pärast ehitise valmimist kasutusteatise menetluses, kui liinist lähtuvaid mõjusid on võimalik faktiliselt mõõta. Arvestades asjaolu, et ehitusteatisega esitatud projekti alusel oli plaanis asendada olemasolev kõrgepingeliin sama nimipingega (330 kV) kõrgepingeliiniga ning õhuliinide mastid plaaniti ehitada kõrgemad kui senised, siis ei saanud Terviseameti hinnangul kaebajate olukord elektriliini rekonstrueerimise tõttu potentsiaalselt halveneda, vaid pigem vastupidi. Täpsema hinnangu andmiseks oli vajalik läbi viia konkreetsed mõõtmised. Eeltoodud põhjustel loobus Terviseamet TartuValmiera õhuliini eelprojekti sisulisest hindamisest.
9. Terviseamet on kasutusteatise nr 2311301/07590 (Tartu-Valmiera 330kV õhuliin, L677 Tsirguliina-Valka 110 kV õhuliin) menetluses 14.12.2023 selgitanud, et kasutusteatisele lisatud mõõtmistulemuste alusel võib öelda, et helirõhutasemed ei ületa keskkonnaministri 16.12.
10. a määrusega nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ (määrus nr 71) kehtestatud norme. Samuti ei ületa elektromagnetväljade tasemed määruses nr 38 kehtestatud väärtusi.
11. Seoses vaidlusega antud kohtuasjas vaatas amet veelkord üle kasutusteatise menetluses esitatud Inspecta Estonia OÜ eksperthinnangu nr E-161-23-005 Rev1 „Elektri ülekande liinide elektromagnetväljade analüüs“ ja selles sisalduvad kõrgepingeliinide mõõtmistulemused. Eksperthinnangu kohaselt ületas mõõdetud elektrivälja tugevus vahetult elektriliinide all mõnes mõõtepunktis kehtestatud norme, kuid ületus jääb mõõtemääramatuse arvestamisel suure tõenäosusega lubatud piirnormidesse. Elektromagnetväljade tugevus on kõige suurem vahetult elektriliinide all, kuid väheneb kiiresti elektriliiniga risti asetsevas suunas. Terviseamet leiab sellele tuginedes, et vaidlusalune kõrgepingeliin vastab kaebajate õigusi puudutavas osas sotsiaalministri määruse nr 38 nõuetele. Menetlus ringkonnakohtus
12. 20.11.2024 toimunud istungil jäid menetlusosalised oma seisukohtade juurde. Kolmas isik märkis ringkonnakohtu istungil liinivahemiku katastriüksusest xxx kuni katastriüksuseni xxx (mõlemad kaasa arvatud) asukohaplaanile mastide asukohtade juurde nende tüübikoodid (tl II-174).
13. Kaebaja I katastriüksusel xxx on selle järgi vana mast PU30M, mis on metallsõrestikmast kahel jalal koos tõmmitsatega. See on kolmandal isikul kavas 14 asendada mastiga 31S1G-35, mis on tõmmitsatega mast kahel jalal (liini nurkades ehk pööretel).
14. Kaebaja III katastriüksusel xxx asus samuti varem mast PU30M, mis on asendatud mastiga 31S1F-35, mis on põllumast neljal jalal (liini nurkades ehk pööretel).
15. Kaebaja IV katastriüksusel xxx asus varem mast PVS330-A, mis oli raudbetoonmast kahel jalal ilma tõmmitsateta, mis on asendatud mastiga 31S0F-27, mis on põllumast neljal jalal (sirgel lõigul).
16. Kaebaja VII katastriüksusel xxx asus varem samuti mast PVS330-A, mis on asendatud mastiga 3S0G-29, mis on tõmmitsatega mast kahel jalal (sirgel lõigul).
17. Ülejäänud kaebajate kinnisasjadel maste ei asu. Kaebajale II kuuluv katastriüksus 94301:001:0022 paikneb osaliselt õhuliini kaitsevööndis, kaebaja VI kaasomandis olev katastriüksus xxx (kaev) täielikult õhuliini kaitsevööndis, sisuliselt õhuliini all.
18. Istungil selgus, et kolmas isik on vaidlusalusele õhuliinile esitanud Valga vallas ümberehitatud Tartu-Valmiera 330 kV õhuliini osalise kasutusteatise ja vastustaja on selle 19.12.2023 teavitatuks lugenud (tl II-152). Kasutusteatis ei hõlmanud masti nr 174, st kaebaja I kinnisasjal asuvat masti, kuna seda ei ole asendatud uuega. Kaebajate I, II ja VI taotlus kaebuse täiendamiseks
19. Kaebajad I, II ja VI esitasid 02.12.2024 ringkonnakohtule taotluse kaebuse täiendamiseks (tl II-175-176p), milles paluvad tuvastada Valga Vallavalitsuse poolt 19.12.2023 Valga vallas ümberehitatud Tartu-Valmiera 330kV õhuliini osalise kasutusteatise teavitatuks lugemise õigusvastasus osas, milles see puudutab vahemikus katastriüksusest xxx kuni katastriüksuseni xxx (mõlemad kaasa arvatud) ehitatud õhuliinide kasutusteatiste teavitatuks lugemist. Samuti paluvad kaebajad I, II ja VI kohustada Valga Vallavalitsust otsustama riikliku järelevalve läbiviimist vaidlusaluse ehitise suhtes (EhS § 130 lg 2).
20. Kaebajate I, II ja VI hinnangul tulnuks vastustajal kaasata kaebajad EhS § 48 lg 5 p 3 alusel kasutusteatise menetlusse ning kooskõlastada vastavalt EhS § 48 lg 5 p-le 2 ehitise kasutamine Päästeametiga vastavalt TuOS § 5 teisele lausele. Kuna ehitusteatise aktsepteerimine ei asenda teiste kaasomanike nõusolekuid, mis võivad olla vajalikud ehitamiseks,2 tuleb ka teatisekohustuslike ehitiste puhul, sh kasutusteatise menetluses mh naabrusõigustega arvestada ja vajadusel neid menetlusse kaasata (EhS § 48 lg 5 p 3 alusel), alustades selleks täiendavat kontrollimenetlust. Vastustaja jättis kaebajad kaasamata ja Päästeameti kooskõlastuse küsimata. Kontrollmenetluse tulemusel esitatavad nõuded tulnuks vastustajal vormistada haldusaktina (EhS § 48 lg 6 viimane lause).
21. Kaebajad I, II ja VI on lisaks seisukohal, et kuna tegemist ei ole olnud ümberehitamisega, vaid uue ehitise ehitamisega, milleks on nõutav ehitusluba, siis ehitise kasutamiseks on vaja taotleda kasutusluba, mitte esitada kasutusteatis. Kuna ehitusõiguse teostamisel ega kasutusteatise menetlemisel ei ole arvestatud kaebajate õiguste ja huvidega ega ehitise mõjuga kaebajatele ning on ebaõigesti teostatud kaalutlusõigust ja rikutud kaebajate ärakuulamise kohustust, siis on ehitusõigus ja ehitis 2 RKHKo 18.12.2019, 3-17-1859, p
22. 15 õigusvastased ja õigusvastane on ka kasutusteatisega nõustumine Valga Vallavalitsuse poolt. Ehitist ega selle kasutamist ei ole kooskõlastanud Päästeamet (dtl 21-22, p-d 82 jj).
23. Ehitamist ega ehitist ei saa erinevalt kasutusloast kui haldusaktist seadustada kasutusteatisega nõustumise toiming. Kasutusteatisega nõustumise korral kõrvaldab seadus (EhS § 48 lg 2) vaid ehitise kasutamise piirangu.3 Kaebajad I, II ja VI on seisukohal, et ehitis tänases asukohas ei ole kaebajatele ohutu ja ei vasta seega EhS § 8 nõuetele, mille järgi kaitstakse EhS-ga inimeste elu, tervist ja vara.4 Ehitis ja selle kasutamine peab olema ohutu kogu ehitise eluaja jooksul. EhS ei sisusta üksikasjalikult, mida ohutus tähendab, kuid annab EhS § 11 lg 2 alusel lahtise loetelu, mida võiks kasutada ehitisest lähtuva ohu hindamisel. Ehitis ei ole EhS § 11 lg 1 mõttes ohutu, kui ilmnenud asjaoludele antava objektiivse hinnangu põhjal võib pidada piisavalt tõenäoliseks, et see põhjustab kahju inimese elule, tervisele, varale (sh teisele ehitisele) või keskkonnale.5
24. EhS § 11 lg 3 ja seletuskirja selgituste järgi delegeerib EhS § 11 lg 3 Vabariigi Valitsusele volituse kehtestada ehitise kasutamisest lähtuvaid ohutusnõudeid. Erilisemat tähelepanu on pööratud tuleohutus- ja müranõuetele, mida on reguleeritud suhteliselt detailselt võrreldes teiste ohutusnõuetega.6 Vastustaja ei ole tuleohutust ja sellega kaasnevat ohtu kaebajate elule ja tervisele hinnanud. Kasutusteatise teavitatuks lugemisel on kaebajate õigusi rikutud. Vastustaja seisukoht
25. 18.12.
26. a seisukohas palub vastustaja jätta kaebajate taotlused kaebuse täiendamiseks tuvastusnõudega ja kohustamisnõudega rahuldamata.
27. Vastustaja esitab seisukoha kaebajate I, II ja VI taotluse osas, sest teised kaebajad pole tuvastamise ja kohustamise taotlust esitanud. Vastustajale jääb arusaamatuks, kas kaebajad I, II ja VI esitavad taotlusega täiendavad nõuded või muudavad juba kaebuses esitatud nõuet.
28. Vastustaja on seisukohal, et kaebajal I puudub õiguslik alus kaebuses esitatud nõude täiendamiseks, sest kaebaja I katastriüksust xxx puudutavas osas ei ole vastustaja poolt kasutusteavitust teavitatuks loetud, sest seal ei ole liini kaitsevööndisse jäävat masti asendatud. Teisisõnu kehtib selles osas jätkuvalt vaidlusalune Valga Vallavalitsuse 26.10.
29. a korraldus nr 87 „Valga vallas Tartu-Valmiera 330kV õhuliini ümberehitamiseks ehitusteatise teavitatuks lugemine ja täiendavate nõuete esitamine“. Nähtuvalt Valga Vallavalitsuse 19.12.
30. a kirja esimesest lausest, ei hõlma kasutusteatis õhuliini L301 lõiku mastide 173 ja 175 vahel, st kaebajale I kuuluvat katastriüksust xxx. Teisisõnu ei esitanud kolmas isik Valga valla territooriumil osaliselt ümberehitatud õhuliinide kasutusteatist masti nr 174 osas.
31. Kasutusteatis on teavitatuks loetud ülejäänud osas. Taotluses ei ole kaebaja I osas põhjendatud, miks peab kaebaja I vajalikuks ja võimalikuks täiendada kaebust uute 3 RKHKo 18.12.2019, 3-17-1859, p
32. Ehitusseadustiku 555 SE seletuskiri seisuga 09.12.2013, lk 16 j: https://www.riigikogu.ee/download/5a0c5333c3a2-4e9d-b9b6-9421b44754a
33. 5 RKHKo 08.06.2021, 3-17-2591, p
34. 6 Ehitusseadustiku 555 SE seletuskiri seisuga 09.12.2013, lk 26: https://www.riigikogu.ee/download/5a0c5333c3a2-4e9d-b9b6-9421b44754a
35. 4 16 nõuetega, st miks ta leiab, et ka teised mastid, mis on hõlmatud kasutusteatise teavitatuks lugemisega, saavad rikkuda tema õigusi. Kaebaja I saab kohtusse pöörduda üksnes teda ennast puudutavate subjektiivsete õiguste kaitseks.
36. Kaebajad I, II ja VI viitavad taotluse esitamise õigusliku alusena

§ 37lg 2 pdele 2 ja 6.

Nimetatud sätetest ei tulene õiguslikku alust kaebuse muutmiseks. Sisuliselt tunnistavad kaebajad sellega, et soovivad esitada hoopis uut kaebust. Kaebuse muutmine saab toimuda üksnes

§-s 49 sätestatud asjaolude esinemisel. Samas tuleb kaebajatel taotluses välja tuua need asjaolud, mis tingisid vajaduse esitada täiendavaid nõudeid.

§ 45

lg 2 sätestab, et tuvastamiskaebuse võib esitada üksnes juhul, kui õiguse kaitseks ei leidu tõhusamaid vahendeid. Hilisema hüvitamiskaebuse esitamise kavatsus ei anna õigust tuvastamiskaebuse esitamiseks. Riigikohus on rõhutanud: „Vastavalt 1. jaanuarist 2018 jõustunud halduskohtumenetluse seadustiku muudatustele võib tuvastamiskaebuse esitada üksnes juhul, kui õiguse kaitseks ei leidu tõhusamaid vahendeid. Hilisema hüvitamiskaebuse esitamise kavatsus ei anna õigust tuvastamiskaebuse esitamiseks (

§ 45lg 2).

Kaebajatel ei ole seega enam võimalik oma kaebust muuta, esitamaks toimingu õigusvastasuse tuvastamise kaebust, kuna

§ 49

lg 1 sätestab nõude, mille kohaselt peab kaebuse esitamine muudetud kujul olema kehtiva halduskohtumenetluse seadustiku kohaselt lubatav.“7 Valga Vallavalitsuse 19.12.

1. a kasutusteatise teavitatuks lugemise toimingu õigusvastasuse tuvastamise nõude esitamine ei anna kaebajatele subjektiivsete õiguste kaitsmise eesmärgil midagi täiendavat juurde ja sellest tulenevalt ei ole kaebajate tuvastamisnõude esitamine lubatud. Kaebajad pole selliseid nõude täiendamise vajaduse tekkimise asjaolusid taotluses ka välja toonud. Ei kohus ega teised menetlusosalised saa kaebajate eest välja mõelda neid asjaolusid, mis annaksid kaebajatele õigusliku aluse esitada kohtule täiendavaid nõudeid (mitte alternatiivseid nõudeid).
2. Kasutusloa väljastamisel kaotab ehitusluba kehtivuse. Sama põhimõte on vastustaja arvates kohaldatav ka kasutusteatise teavitatuks lugemisele. Teisisõnu, kui kasutusteatist pole vastustaja poolt teavitatuks loetud, puudub ehitusteatise teavitatuks lugemise kohtumenetluse raames õiguslik alus taotleda kasutusteatise teavitatuks lugemise toimingu õigusvastasuse tuvastamist.
3. Kaebajad on esitanud taotluse kohustada Valga Vallavalitsust otsustama riikliku järelevalve läbiviimist vaidlusaluse ehitise suhtes.

§ 162

lg 1 sätestab, et otsuse resolutsiooniga lahendab kohus selgelt ja ühemõtteliselt kaebuse nõuded ja menetlusosaliste veel lahendamata taotlused. Vastustaja arvates on kaebajate nõue sedavõrd üldiselt sõnastatud, et seda pole võimalik täita. Vastustajal tekib küsimus, milline see vaidlusalune ehitis on, mille üle peaks vastustaja otsustama riikliku järelevalve teostamist. Kaebajad ei ole esitanud ka põhjendusi selle kohta, miks nad peavad vajalikuks kohustamisnõude esitamist. Vastava taotluse saavad kaebajad esitada vastustajale ka kohtuväliselt. Riigikohus on leidnud: „Kui kaebajad soovivad, et linn teostaks ehitusjärelevalvet, on võimalik esitada kohtule vastavasisuline kohustamiskaebus (

§ 37lg 2 p 2, § 46 lg 2, RVast

S § 6 lg 3) 30 päeva jooksul linna poolt järelevalvemenetluse algatamisest keeldumise teatavakstegemisest arvates. Kolleegium rõhutab, et ehitusteatisele vastamatajätmine EhS § 36 lg-s 2 sätestatud viisil, mis võimaldab alustada ehitamist, ei välista vajaduse korral riikliku järelevalve teostamist (EhS § 130 lg 2). Eeltoodud nõudeid oli põhimõtteliselt võimalik esitada ka algses […] kaebuses, kuid asja saatmine halduskohtule menetlusse võtmise 7 RKHKm 06.06.2018, 3-17-1152, p

1. 17 otsustamiseks ei ole asjaolusid arvestades otstarbekas, kuna kaebajatel on vastavalt oma eesmärgile võimalik esitada uus kaebus.“8
2. Vastustaja on seisukohal, et kohustamiskaebuse esitamine saaks kaebajate puhul olla võimalik siis, kui nad oleksid eelnevalt pöördunud vastustaja poole ja vastustaja oleks jätnud kaebajate taotluse rahuldamata ehk poleks alustanud riiklikku järelevalvet. Seega ei ole kaebajad usutavalt põhjendanud (tegelikult pole kaebajad sisuliselt üldse põhjendanud), et neil ei ole tõhusamaid võimalusi oma subjektiivsete õiguste kaitsmiseks. Kaebajad ei ole esitanud põhjendusi selle kohta, et miks neil on vaja kohustamisnõue esitada käesoleva vaidluse raames, mitte eraldi kaebusega juhul, kui vastustaja peaks kaebajate poolt vastava taotluse esitamisel keelduma teostamast riiklikku järelevalvet.
3. Vastustaja väidab, et vähemalt kaebajale I oli kasutusteatise teavitatuks lugemine toiming teada enne 20.11.
4. a toimunud kohtuistungit. Samas ei ole kaebaja I pidanud vajalikuks esitada taotlust riikliku järelevalve teostamiseks.
5. Sisuliselt on kaebajad esitanud ringkonnakohtule kohustamiskaebuse nn igaks juhuks, sest taotlusest ei nähtu, et kohtu poolt kohustamiskaebuse rahuldamisel oleksid kaebajate subjektiivsed õigused tõhusamalt kaitstud võrreldes kohtuväliselt vastustajale esitatud taotlusega teostada riiklikku järelevalvet. Antud juhul ei ole tegelikult kaebajad esitanud nõude muutmise taotlust, vaid on oma kaebust täiendanud uute nõuetega. Seega pole kaebajate poolt esitatud taotluse puhul üldse tegemist

§ 49lg-s 2 sätestatud õigusliku olukorraga.

Vastustaja arvates ei ole kaebajate viide Riigikohtu 18.12.

1. a otsusele nr 3-17-1859 seoses kohustamisnõude esitamisega asjakohane, sest nimetatud kohtulahendist nähtub, et kaebaja oli esitanud Tallinna linnale vaidemenetluses ehk kohtueelses menetluses taotluse ettekirjutuse tegemiseks, kuid see jäeti rahuldamata. Sel juhul on tõepoolest isikul võimalik esitada kohtule ka kohustamisnõue riikliku järelevalve teostamiseks, kuid kaebajad pole vastustajale kohtueelselt taotlust riikliku järelevalve teostamiseks esitanud. Kolmanda isiku seisukoht
2. 18.12.2024 ringkonnakohtule esitatud seisukohas kaebuse täiendamise osas (tl II182-186) palub kolmas isik jätta kaebajate I, II ja VI taotlused rahuldamata.
3. Kaebuse täiendamise võimaluse küsimus tõusetus kohtuistungil põhjusel, et menetluse kestel on esitatud kasutusteatised, kuna kõrgepingeliini rekonstrueerimistööd on lõpule viidud, liin on pingestatud ning funktsionaalses kasutuses. Kaebuse täiendamist on taotlenud kolm kaebajat, kuid menetluses osaleb seitse kaebajat, kellest neli mingeid taotlusi esitanud ei ole. Sellest tulenevalt on menetluslik olukord erinevate kaebajate lõikes erinev.
4. Kolmanda isiku arvates on esitatud kohtule kaks täiesti uut ning eraldiseisvat kaebust (esiteks tuvastuskaebus ehitusteatistega seoses ja teiseks kohustamiskaebus valla kohustamiseks riikliku järelevalve algatamise otsustamiseks). Kasutusteatise temaatika lisandumine muudab vaidluse senisega võrreldes oluliselt mahukamaks. Kohtumenetluses on vaja kindlaks teha ka uue kaebuse tähtaegsus ja kaebajate subjektiivsete õiguste riive. Kasutusteatise esitas kolmas isik ja tegemist ei ole 8 RKHKm 06.06.2018, 3-17-1152, p
5. 18 haldusaktiga. Kasutusteatise teavitatuks lugemine on formaalselt menetlustoiming, mille vaidlustamise võimalused on halduskohtumenetluses piiratud.
6. Riikliku järelevalve algatamiseks esitatud kohustamiskaebus väljub senise arutelu raamest. Kaebajad on 02.12.
7. a dokumendis tuginenud vaid EhS § 130 lg-le
8. Kolmas isik leiab, et kohustamiskaebuse esitamine kolmanda isiku vastu ei ole võimalik. Küsitav on ka riikliku järelevalve teostamise sisuline vajadus, kuna kasutusteatise menetluses on mh teostatud tööprojekti ekspertiis (Taalri Varahaldus töö nr 301: L301 Tartu-Valmiera õhuliini rekonstrueerimine; K1 Tartu-Valmiera L301 330/110 kV õhuliin. Tööprojekti (626K1, 626K0, 626K8) ekspertiisi teostamine).
9. Kaebuse täiendamise taotlust ei ole esitanud kaebajad III, IV, V ja VII. Seega nende osas jätkub menetlus senistel asjaoludel ja arvestades seni esitatud nõudeid. Kuivõrd tänaseks on olukord ehituslikus mõttes muutunud ja Valga vallale on esitatud kolmanda isiku poolt kasutusteatis ning vald on lugenud õhuliinide osas end sellest teavitatuks (v.a õhuliini L301 lõik mastide nr 173–175 vahel), siis ei oma ehitusteatisest teavitatuks lugemine enam aktuaalsust, s.t ehitusteatise teavitatuks lugemise võimalik õigusvastasus ei too endaga automaatselt kaasa kasutusteatise teavitatuks lugemise õigusvastasust.
10. EhS ei reguleeri otsesõnu küsimust, milliseks muutub ehitusteatise teavitatuks lugemise õiguslik tähendus olukorras, kus on esitatud kasutusteatis ja haldusorgan on end lugenud sellest teavitatuks. Analoogia korras asub kolmas isik seisukohale, et ehitusteatisest teavitatuks lugemine kaotab sellises olukorras oma õigusliku tähenduse. Riigikohus on ehitise ehituslubade ja ehitisele väljastatud kasutuslubade kontekstis väljendanud arvamust, et kasutusloa väljastamisega kaotab ehitusluba kehtivuse, kuna ehitusluba on realiseeritud. Kui ehitusteatise alusel on tööd teostatud ja esitatud kasutusteatis, siis kaotab ehitusteatis oma esialgse õigusliku tähenduse. Kasutusteatise õiguslik tähendus ei ole küll sama, mis kasutusloal, kuna kasutusteatise esitamine ja sellega nõustumine tähendab seda, et nõustumise korral kõrvaldab seadus (EhS § 48 lg 2) vaid ehitise kasutamise piirangu. Kuid igal juhul ei oma ehitusteatisega nõustumise küsimus kaebajate aspektist enam kolmanda isiku arvates tähendust, iseäranis nende kaebajate suhtes, kes kaebuse täiendamist ei taotlenud.
11. Kasutusteatise küsimust ei ole põhjust menetleda ka kaebaja I osas, kuna tema kinnisasjal jäi kaebaja I vastuseisu tõttu üks mast vahetamata, mistõttu kasutusteatis tema kinnisasjal paikneva tehnorajatise kasutamise küsimust ei reguleeri. Valga Vallavalitsuse esindaja selgitas 20.11.
12. a istungil, et kasutusteatis oli esitatud osaliselt ja see ei puuduta kaebaja I kinnisasja. Kasutusteatis on teavitatuks loetud õhuliini L301 osas, välja arvatud õhuliini L301 lõigul mastide nr 173-175 vahel. See nähtub ka vastustaja 19.12.
13. a korraldusest, mis esitati ringkonnakohtule 18.11.2024 vastuseks kohtunõudele.
14. Kolmanda isiku arvates ei selgu kohtuotsusest, mis põhjusel rahuldas kohus kaebaja VI kaebuse, kelle kaasomandisse kuulub liini kaitsevööndis asuv puurkaev, ning kaebajate II, IV ja V kaebused, kelle kinnisasjadel asuvad elamud ei asu liini kaitsevööndis ega selle vahetus läheduses. Kohtuotsuse põhjal ei ole võimalik mõista magnetvälja, mürahäiringu ega tuletõrjevõimekuse osas nimetatud kaebajate kõrgendatud huvi ning nende kaebuste rahuldamine oli juba sellest tulenevalt õigusvastane. 19
15. Kaebajad I, II ja VI ei ole kaebuse täiendamise taotluses esile toonud ühtki menetluslikku argumenti, mis lubaks nende kaebuse täiendusi lugeda kaebuse muutmiseks või täiendamiseks

§ 49mõttes.

Samuti ei ole kaebajad tuginenud

§ 49

lg-le 3, mis võimaldab teatud juhtudel kaebust täiendada ilma, et seda loetaks kaebuse muutmiseks. Sellist olukorda ka ei esine. Kaebajad on selgelt viidanud üksnes

§ 37lg 2 p-le 6 ja § 37 lg 2 p-le 2, mis reguleerivad kaebuse eri liike.

Täpsemalt viitavad kaebajad tuvastamiskaebuse ja kohustamiskaebuse regulatsioonile.

1. Kolmanda isiku arvates tähendab eelnev, et kaebajad ei esitanud algse kaebuse täiendamise taotlust, vaid kaks uut kaebust, mille alused on senisega võrreldes erinevad. Kasutusteatise menetlus erineb ehitusteatise menetlusest. Riikliku järelevalve algatamise küsimust ei ole senises menetluses kaebuste raames üldse käsitletud ja see on samuti praegusest kohtumenetlusest eraldiseisev menetlus. Kolmanda isiku arvates ei ole sellisel kujul kaebuse täiendamine alles apellatsioonimenetluses lubatav.
2. Kui ringkonnakohus nõustub kaebuse täiendamisega alles apellatsiooniastmes, siis muutuks ringkonnakohus esimese astme kohtuks, mis ei ole lubatav nii kolmeastmelise kohtusüsteemi ülesehitust kui ka menetlusosaliste kaebeõigust silmas pidades. Kohtu sisuline seisukoht täiendatud kaebuse osas selguks sellisel juhul esmakordselt alles ringkonnakohtu otsusest. Ringkonnakohtu otsuse vaidlustamise võimalused Riigikohtus on piiratud. Kaebuse menetlemise korral ei toimuks Riigikohtu tasandil faktiliste asjaolude tuvastamist ega tõendite hindamist, vaid arutelu Riigikohtus saaks keskenduda peaasjalikult õigusküsimustele.
3. Kaebuse täiendamise lubamine ringkonnakohtus tähendaks praegu ka menetluse venimist. Ringkonnakohus menetleb praegu Eleringi ja Valga valla apellatsioonkaebusi Tartu Halduskohtu otsusele. Kaebuse täiendamise lubamise korral tuleks ringkonnakohtul hakata menetlema kahte uut eraldi kaebust, mis tähendab, et ka teised menetlusosalised peavad saama võimaluse kahele uuele kaebusele eraldi vastata ja vajadusel tõendeid esitada. Asjas oleks sel juhul vajalik kindlaks teha mh kaebuse tähtaegsusega seotud asjaolud ning see, milliseid toiminguid ja kellega seoses kasutusteatise menetluses täiendavalt teostati. Kuna kaebajad heidavad ette nende kaasamata jätmist kasutusteatise menetlusse ja Päästeameti kooskõlastuse küsimata jätmist, siis tuleb ka nendele sisulistele etteheidetele vastata.
4. Kaebajad heidavad vastustajale ette nende kaasamata jätmist kasutusteatise menetluses viitega EhS § 48 lg 5 p-le
5. Selle sätte kohaselt kontrollib pädev asutus vajaduse korral, kas seoses kasutusteatises märgitud ehitise kasutamise või selle kasutusotstarbe muutmisega tuleb kaasata kinnisasja omanik või kinnisasjaga piirneva kinnisasja omanik. Sellist vajadust ei olnud. Tegemist on kohaliku omavalitsuse diskretsioonotsustusega. Kolmanda isiku poolt läbi viidud ehitustööd vastasid kõikidele tehnilistele nõuetele ja see olukord oleks olnud sama ka siis, kui kaebajad oleks menetlusse kaasatud. Ehitise ja ehitamise tehnilised nõuded (iseäranis kõrgepingeliini korral) ei sõltu sellest, kas ehitamise järgselt on kasutusteatise menetlusse kinnistuomanikud kaasatud või mitte. 111.

§ 45

lg 2 kohaselt võib tuvastamiskaebuse esitada üksnes juhul, kui õiguse kaitseks ei leidu tõhusamaid vahendeid. Kui kohus peaks hakkama uut tuvastamiskaebuset menetlema, siis tuleb hakata tõlgendama kasutusteatise kontrollieset ja ulatust ning hinnata tõenditena ka kõiki neid dokumente, mis on kasutusteatise lisadena ehitisregistri kaudu kohalikule omavalitsusele esitatud. Muu hulgas on hinnatud 20 võimalikke kahjulikke mõjusid, mida enne tööde teostamist ja valmimist ei olnud füüsiliselt võimalik varasemalt hinnata.

1. Kolmanda isiku arvates on kaebajad esitanud menetluslikult võimatu nõude, kui taotlevad kohtult vastustaja kohustamist otsustada riikliku järelevalve läbiviimist EhS § 130 lg 2 järgi. Ainuke põhjendus selle nõude osas sisaldub 02.12.
2. a dokumendis, kus kaebajad märgivad, et kuivõrd kasutusteatise teavitatuks lugemisel on kaebajate õigusi rikutud ja kasutusteatise teavitatuks lugemine on õigusvastane, siis soovivad kaebajad, et vastustaja tagaks kaebajate õigused riikliku järelevalve meetmega ja palub kohtul kohustada vastustajat otsustada riikliku järelevalve läbiviimine EhS § 130 lg 2 alusel.
3. Kolmanda isiku arvates ei ole sedavõrd napi informatsiooni alusel võimalik kujundada sisulist seisukohta, mida kaebajad on antud kaebuse/taotlusega täpsemalt silmas pidanud ja/või mida täpsemalt tähendab soov kaebajate õiguste tagamine riikliku järelevalve meetmega. Antud juhul kaebajate õigusi kolmanda isiku arvates ei rikuta ja riikliku järelevalve algatamiseks alust ei ole.
4. Vastustaja selgitas 18.11.
5. a vastuses ringkonnakohtu nõudele, et kasutusteatise menetluses nõuti täiendavaid uuringuid ja need ka teostati. Vastustaja esitas kohtule Inspecta Estonia OÜ eksperthinnangu nr E-161-23-005 Rev I „Elektri ülekande liinide elektromagnetväljade analüüs“ ja selles sisalduvad kõrgepingeliinide mõõtmistulemused. Hinnangu kohaselt norme ületavat mõju ei ole. Samal seisukohal oli asjas ka Terviseamet.
6. Samuti esitas vastustaja ringkonnakohtule tõendina Kajaja Acoustics OÜ poolt 18.10.2023 koostatud protokolli helirõhutasemete mõõtmiste kohta, millest nähtub, et müratase jääb lubatud piiridesse. Seega on vastustaja kasutusteatise menetluses kaebajate etteheiteid kontrollinud. Vastustaja oli varasemalt samuti seisukohal, et müra, elektromagnetväljade vastavust kehtestatud nõuetele ja mastide mõju kaebajatele kontrollib vastustaja kasutusteatise menetluses. Seega on vastustaja omapoolse kontrolli teostanud ja kolmas isik vastavalt vastustaja soovile vajalikud uuringud tellinud.
7. Kasutusteatise menetluses on mh teostatud tööprojekti ekspertiis (Taalri Varahaldus töö nr 301: L301 Tartu-Valmiera õhuliini rekonstrueerimine; K1 TartuValmiera L301 330/110 kV õhuliin. Tööprojekti (626K1, 626K0, 626K8) ekspertiisi teostamine). Ekspert on hinnanud tööprojekti vastavust kõikidele tööprojektile kehtestatud nõuetele ning on leidnud, et projektdokumentatsioon vastab kehtivatele seadustele, projektis esitatud standarditele ja normidele. Projekti võib esitada kinnitamiseks ja projekti järgi ehitada.
8. Kolmanda isiku väitel on kõik tööd teostatud projektijärgselt ning ehitusdokumentatsioon on ka täies mahus kasutusteatise lisadena ehitisregistri kaudu vastustajale esitatud. Sellele viitab vald 19.12.
9. a dokumendis (vt esimene lõik, kus on märge, et kasutusteatisega on esitatud teostusjoonised elektripaigaldise kasutuselevõtule eelnev audit, kaetud tööde aktid, tööprojekti ekspertiis, ehitustööde päevikud, elektromagnetväljade analüüs, helirõhutasemete mõõtmised).
10. Kolmanda isiku väitel on vastustaja kõiki EhS § 130 lg-s 2 ette nähtud asjaolusid kontrollinud. EhS § 130 lg 2 järgi ei otsustata ega arutata kaebajate kaasamise küsimust 21 ega nende väidetavate õiguste rikkumise küsimust (mis näib olevat kaebajate põhiline etteheide). Kasutusteatise menetlus on ka juba reaalselt läbi viidud.
11. Kolmas isik osundab, et kaebajate põhiliseks probleemiks näib olevat õhuliinide asukoht, mis on kindlaksmääratud Valga maakonna maakonnaplaneeringuga ja Õru valla üldplaneeringuga. Kaebajate võimalus õhuliinide asukoha muutmiseks vastustajalt õhuliinide ümberehitamistööde nõuetekohasuse üle riikliku järelevalve teostamise nõudmise kaudu on sisuliselt olematu, kuna küsimus tuleks lahendada planeerimismenetluses, sh kohaliku omavalitsuse pädevust ületava planeeringu menetluses. Õhuliinid paiknevad selles asukohas alates 1960-ndest aastatest.
12. Riikliku järelevalve korras EhS § 130 lg 2 alusel ei ole kolmanda isiku arvates võimalik jõuda selleni, et muutuks kõrgepingeliini asukoht. Selle sätte alusel saaks kontrollida seda, kas ehitis või ehitamine vastab selleks ettenähtud nõuetele. Selle kontrolli on aga vastustaja juba teostanud mh kasutusteatise menetluse käigus.
13. 20.11.2024 toimunud kohtuistungil esitas kolmas isik enda väitel vastuväite kohtu tegevusele, kuna kohus andis kaebajatele võimaluse kaebust täiendada taotlustega, mis esitati kohtule 02.12.
14. Kohus märkis vastuseks kolmandale isikule, et tugineb

§ 2lg-le 5.

122.

§ 2lg 5 kätkeb endas üldist kohtu selgitamiskohustust.

Praegusel juhul ei olnud kolmanda isiku hinnangul tegemist

§ 2

lg 5 kirjeldatud olukorraga, kuna taotluse esitanud kaebajaid esindab kohtumenetluses vandeadvokaat, kes on menetluses osalenud ja esindanud kaebajaid ka varasemalt halduskohtus. Tegemist ei olnud õiguslikult kogenematu menetlusosalisega9, keda oleks vaja kohtu poolt kirjeldatud viisil nõustada.

1. Kaebajate esindaja märkis kohtuistungil, et kasutusteatisi ei ole seni veel vaidlustatud, kuid seda põhjusel, et kaebajad said esindaja kinnitusel alles 20.11.2024 istungil teada, et kasutusteatis on esitatud. Kaebajad ei ole väitnud seda, et nad ei olnud teadlikud, millised on vaidlustamise võimalused, vaid väitsid kohtus üksnes seda, et nad ei olnud sellest kasutusteatise menetlusest endast teadlikud. Vaidlustamise õigusest olid kaebajad teadlikud.
2. Sellega seonduvalt on ringkonnakohus selgitamiskohustust rikkunud sellega, et ta andis küll kaebajatele võimaluse esitada kaebuse täiendamise taotlus, kuid ei selgitanud, mis alusel saab kasutusteatise vaidlus automaatselt üle kanduda ringkonnakohtu menetlusse ja mis saab kaebuse täiendamise korral senisest, ehitusteatisest teavitatuks lugemise kohtumenetlusest.
3. Tegemist oleks kahe uue eraldiseisva vaidlusega ning kahe uue eraldi kaebusega, mis tuleks edastada menetlusse võtmise otsustamiseks halduskohtule.
4. 26.05.2025 ringkonnakohtule esitatud seisukohas (kaebuse täiendamise osas) (tl II-202-206) palub kolmas isik jätta kaebajate I, II ja VI täiendatud kaebus rahuldamata.
5. Kolmas isik esitab vastuväite kohtu tegevusele, leides, et kohus ei ole kolmanda isiku 18.12.2024 esitatud argumentidega arvestanud ning et kaebuse muutmine ringkonnakohtus menetluse lõppfaasis enne otsuse tegemist ei ole lubatav. 9 RKHKo 27.11.2013, 3-3-1-62-13, p-d 14-
6. 22
7. Kolmas isik leiab, et kaebajad I, II ja VI on esitanud täiesti uued nõuded, mille osas on eel- ja põhimenetlus halduskohtus läbimata. Kaebaja täiendatud nõudeid ei arutatud ka 20.11.2024 ringkonnakohtu istungil, kuna kaebuse täiendamise teema tõusetuski esmakordselt samal istungil. Olukorras, kus ringkonnakohus asub menetlema kaebajate uusi nõudeid ilma neid menetlusosalistega eelnevalt arutamata, muutuks ringkonnakohus esimese astme kohtuks.
8. Kuna ringkonnakohus määras kindlaks ka otsuse tegemise aja, siis ringkonnakohtu seisukohad täiendatud kaebuse osas nähtuksid esmakordselt alles kohtuotsusest. Juhul, kui mõni menetlusosalistest soovib kohtuotsust vaidlustada, saaks ta seda teha Riigikohtule esitatava kassatsioonkaebusega, mitte apellatsioonkaebusega. Selliselt ei ole tagatud kolmeastmelise kohtusüsteemi toimimine ja isiku põhiõigus edasi kaevata tema suhtes tehtud otsusele. Kassatsioonkaebuse menetlusse võtmise alused Riigikohtus on piiratud.
9. Ringkonnakohus on tuginenud

§ 49lg 1 viidatud mõjuvale põhjusele.

Eleringi arvates on kohus seda menetlussätet kohaldanud ebaõigesti. Kaebuse täiendamine uute nõuetega ei ole muutmine selle sätte tähenduses, vaid täiesti uus kaebus, mis tulnuks esitada halduskohtule ja selle menetlusse võtmine tuleks otsustada eraldi. Eraldi tuleb kontrollida kaebajate subjektiivsete õiguste rikkumist ning ka kaebuse lubatavust. Kasutusteatise teavitatuks lugemine on formaalselt menetlustoiming, mille vaidlustamise võimalused halduskohtus on piiratud.

1. Kolmas isik ei nõustu ringkonnakohtu viitega Riigikohtu lahendile 10, kus on leitud, et uue nõude menetlemise takistuseks ei saa olla kohustusliku kohtueelse menetluse läbimata jätmine. Kolmas isik saab esiteks sellest käsitlusest aru nii, et ringkonnakohus peab ka ise kaebuse täiendamist sisuliselt uueks nõudeks. Teiseks, praegusel juhul ei ole vaidluse all kohtueelse menetluse läbimata jätmine, vaid esimese kohtuastme (halduskohus) menetluse läbimata jätmine. Küsimus taandub sellele, kas ringkonnakohus saaks muutuda ise esimese astme kohtuks.
2. Uute nõuete menetlemisega väljub kohus algse kaebuse raamidest. Eriti väljub senise kaebuse raamidest kaebajate kohustamisnõue riikliku järelevalve algatamiseks.
3. Kolmanda isiku arvates ei saa seniseid nõudeid paralleelselt menetleda, tegemist on sisu mõttes erinevate nõuete ja olukordadega. Kasutusteatise esitamisega teavitatuks lugemise vaidluse lisandumine muudab kolme kaebajaga seoses sisutühjaks ehitusteatise esitamisega teavitatuks lugemise vaidluse.
4. Vastuseks muudetud kaebusele leiab kolmas isik, et kasutusteatise esitamisega teavitatuks lugemise vaidluse lisandumine muudab sisutühjaks ehitusteatise esitamisega teavitatuks lugemisega seotud vaidluse, kuna ehitustööd on lõppenud. Kasutusteatiste esitamine ja teavitatuks lugemine tähendab kolmanda isiku arvates, et algne vaidlus on sisuliselt kaotanud oma tähenduse ja varasem ehitusteatiste teavitatuks lugemine ei saa ka enam rikkuda kaebajate õigusi (iseäranis nende kaebajate õigusi, kes kaebuse täiendamist ei taotlenud). Seega on algne kaebus võimalik jätta kõikide kaebajate suhtes rahuldamata ainuüksi subjektiivsete õiguste riive puudumise tõttu. 10 RKHKo 26.04.2017, 3-3-1-96-
5. 23
6. Kohtumenetluses on vaja kindlaks teha ka uue kaebuse tähtaegsus ja kaebajate subjektiivsete õiguste riive. Kasutusteatise esitas kolmas isik. Tegemist ei ole haldusaktiga. Kasutusteatise teavitatuks lugemine on formaalselt menetlustoiming, mille vaidlustamise võimalused on halduskohtumenetluses üldjuhul piiratud.
7. Kolmanda isiku vaatest ei ole kohustamiskaebuse esitamine kolmanda isiku vastu võimalik. Küsitav on ka riikliku järelevalve teostamise sisuline vajadus, kuna kasutusteatise menetluses on mh teostatud tööprojekti ekspertiis.
8. Kolmanda isiku arvates on õiguslikult küsitav ka see, kas kohalikku omavalitsust on põhimõtteliselt võimalik kohustada riiklikku järelevalvet teostama, arvestades, et tegemist on kõrgepingeliiniga (elektriliin). EhS § 130 lg 3 p 1 sätestab, et elektripaigaldisega seotud riiklikku järelevalvet peaks teostama Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet. Kõrgepingeliin (elektriliin) on elektripaigaldis elektrituruseaduse § 3 p 9 ning Majandus- ja taristuministri 26.06.
9. a määruse nr 74 „Elektripaigaldise käidule ja elektritööle sisalduvad nõuded“ § 2 p 1 mõttes.
10. Kolmas isik viitab Riigikohtu ehituslubade ja kasutuslubade kohta käivale praktikale, mille kohaselt Riigikohtu arvates kaotab ehitusluba kasutusloa väljastamisega kehtivuse, kuna ehitusluba on realiseeritud. 11 Samuti on Riigikohus leidnud, et ehitusloa tühistamata jätmise aluseks on ehitusloa ammendumine ehitise valmimise ja kasutusloa väljaandmise tõttu.12 Kuigi ehitusteatisega ja kasutusteatisega nõustumine ei ole samaväärse õigusliku mõjuga kui ehitusluba ja kasutusluba (menetlustoiming vs haldusakt), siis analoogne lähenemine peaks olema võimalik ka ehitusteatise ja kasutusteatise kontekstis.
11. Ehitusteatise teavitatuks lugemine ei omaks kolmanda isiku arvates kaebajate õiguste riive seisukohast enam õiguslikku tähendust, kuna ehitustööd on lõppenud (v.a ühe, kaebaja I kinnisasjal asuva vahetamata masti osas). Kasutusteatisega nõustumine kõrvaldab ehitise kasutamise piirangu (EhS § 48 lg 2). Ehitusteatisega nõustumine ei oma nende kaebajate suhtes õiguslikku tähendust, kes kaebuse täiendamist ei taotlenud. Kolmanda isiku arvates kasutusteatise küsimusi kaebajate III, IV, V, ja VII kaebuste raames seega menetlema ei pea.
12. Kasutusteatise küsimust ei ole põhjust menetleda ka kaebaja I osas, kuna tema kinnisasjal jäi kaebaja I vastuseisu tõttu üks mast vahetamata, mistõttu kasutusteatis tema kinnisasjal paikneva tehnorajatise kasutamise küsimust ei reguleeri.
13. EhS § 48 lg 5 p 3 kohaselt kontrollib vajaduse korral pädev asutus, kas seoses kasutusteatises märgitud ehitise kasutamise või selle kasutusotstarbe muutmisega tuleb kaasata kinnisasja omanik või kinnisasjaga piirneva kinnisasja omanik. Kolmas isik on seisukohal, et sellist vajadust praegu ei olnud. Tegemist on kohaliku omavalitsuse diskretsioonotsustusega. Kolmas isik leiab, et kaebajate kaasamata jätmine ei võinud mõjutada asja otsustamist, st kasutusteatise esitamisest teavitatuks lugemist. Ehitise ja ehitamise tehnilised nõuded (iseäranis kõrgepingeliini korral) ei sõltu sellest, kas ehitamise järgselt on kasutusteatise menetlusse kinnistuomanikud kaasatud või mitte.
14. Kolmanda isiku arvates on kaebajad esitanud menetluslikult võimatu nõude, kui taotleb kohtult vastustaja kohustamist otsustada riikliku järelevalve läbiviimist EhS § 11 12 RKHKo 31.01.2017, 3-3-1-69-
15. RKHKo 04.12.2017, 3-15-873; RKHKm 14.04.2015, 3-3-1-7-
16. 24 130 lg 2 järgi. Kolmanda isiku arvates ei ole esitatud napi informatsiooni alusel võimalik kujundada sisulist seisukohta, mida kaebaja on antud kaebuse/taotlusega täpsemalt silmas pidanud ja/või mida täpsemalt tähendab soov kaebaja õiguste tagamine riikliku järelevalve meetmega. Antud juhul kaebajate õigusi kolmanda isiku arvates ei rikuta ja riikliku järelevalve algatamiseks alust ei ole.
17. Kolmas isik leiab, et vastustaja on omapoolse kontrolli teostanud ja kolmas isik vastavalt vastustaja soovile vajalikud uuringud tellinud. Kõik tööd on kolmanda isiku väitel teostatud projektijärgselt ning ehitusdokumentatsioon on ka täies mahus kasutusteatise lisadena ehitisregistri kaudu vastustajale esitatud. Täiendav riiklik järelevalve vajalik ei ole.
18. Nii vastustaja kui ka kolmas isik on esitanud kohtule konkreetsed tõendid, mis kinnitavad ehitise vastavust ettenähtud normidele. Seega ei ole võimalik eeldada, et ehitis on ohtlik.
19. Kaebajad viitavad Riigikohtu lahendile kohtuasjas, mille kohaselt oleks ehitamiseks vajalik kaasomanike nõusolek.13 Antud juhul on elektriliin tervikuna Eleringi ainuomandis, mitte kaasomandis maaomanikega. Seetõttu kaasomanike nõusoleku küsimust asjas ei tõusetu.
20. Kolmas isik ei nõustu kaebajate viitega ka Riigikohtu lahendile, kus on juttu ehitise ohutusest.14 Kolmas isik väidab, et kohalik omavalitsus on kõiki asjaolusid hinnanud, nõudnud kolmandalt isikult täiendavaid dokumente ning kolmas isik on need ka esitanud. Kolmas isik on arvamusel, et vanade amortiseerinud ja ca 60 aastat vanade mastide ja kõrgepingeliini vahetus suurendab liini ohutust, mitte ei tee seda ohtlikumaks. Uued mastid on kaasaegsed, turvalised ja vastavad valdkonna ohutust reguleerivatele nõuetele.
21. Ülejäänud osas kordab 26.05.
22. a menetlusdokument kolmanda isiku varasemaid seisukohti. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
23. Ringkonnakohus rahuldab vastustaja ja kolmanda isiku apellatsioonkaebused osaliselt ja tühistab Tartu Halduskohtu 30.06.
24. a otsuse osas, milles halduskohus tühistas Valga Vallavalitsuse 26.10.
25. a korralduse nr 87 osas, milles see reguleerib ehitamist vahemikus katastriüksusest xxx kuni katastriüksuseni xxx (mõlemad kaasa arvatud). Ringkonnakohus teeb kaebaja V osas uue otsuse, millega jätab kaebaja V kaebuse rahuldamata. Kaebajate I, II, III, IV, VI ja VII osas teeb ringkonnakohus uue otsuse, millega jätab nõude Valga Vallavalitsuse 26.10.
26. a korralduse nr 87 osaliseks tühistamiseks läbi vaatamata. Ringkonnakohus teeb kaebajate I, II, III, IV, VI ja VII osas uue otsuse, millega rahuldab tuvastamiskaebuse ja tuvastab ehitusteatise nr 2111201/12323 teavitatuks lugemise õigusvastasuse katastriüksustel xxx, xxx, xxx, xxx, xxx, xxx, xxx ning xxx paiknevate õhuliini osade suhtes. Kaebajate I, II ja VI osas teeb ringkonnakohus uue otsuse, millega rahuldab kaebuse, tuvastab Valga Vallavalitsuse poolt 19.12.2023 Valga vallas ümberehitatud Tartu-Valmiera 330kV õhuliini osalise kasutusteatise teavitatuks lugemise õigusvastasuse katastriüksustel xxx, xxx, xxx ning xxx paiknevate õhuliini osade suhtes ning kohustab Valga Vallavalitsust otsustama 13 14 RKHKo 18.12.2019, 3-17-
27. RKHKo 08.06.2021, 3-17-2591, p
28. 25 riikliku järelevalve tegemist katastriüksustel xxx, xxx, xxx ning xxx paiknevate õhuliini osade suhtes. Ülejäänud osas jäävad vastustaja ja kolmanda isiku apellatsioonkaebused rahuldamata.
29. Ringkonnakohus lahendab esmalt kolmanda isiku vastuväite kohtu tegevusele (I), analüüsib seejärel kaebeõigust, tõlgendab kaebuse nõudeid ja hindab nende lubatavust (II), lahendab asja sisuliselt (III), vastab ülejäänud kolmanda isiku väidetele (IV) ning lahendab lõpuks apellatsioonkaebuse ja määrab kindlaks menetluskulude jaotuse (V). I
30. Ringkonnakohus lahendab esmalt kolmanda isiku 18.12.
31. a seisukohas kaebuse täiendamise osas esitatud ning 26.05.
32. a seisukohas korratud vastuväite.
33. 20.11.2024 toimunud kohtuistungil esitas kolmas isik protesti, mille nimetas 18.12.
34. a seisukohas kaebuse täiendamise osas ümber vastuväiteks kohtu tegevusele. Vastuväite sisuks oli, et kohus andis lähtuvalt

§ 2

lg-st 5 kaebajatele võimaluse kaebust täiendada taotlustega, mis esitati kohtule 02.12.2024. Kolmas isik on lisaks arvamusel, et tegemist ei ole kaebuse muutmisega, vaid uue kaebusega, sest kaebajad on viidanud üksnes

§ 37

lg 2 p-le 6 ja § 37 lg 2 p-le 2, mis reguleerivad kaebuse eri liike (tuvastamiskaebus ja kohustamiskaebus). Kolmanda isiku arvates võimaldab

§ 49lg 1 muuta kas kaebuse nõuet või alust, aga mitte mõlemat korraga.

26.05.2025 ringkonnakohtule esitatud seisukohas (kaebuse täiendamise osas) esitas kolmas isik uuesti vastuväite kohtu tegevusele, leides, et kohus ei ole kolmanda isiku 18.12.2024 esitatud argumentidega arvestanud, et nõuded ei ole esitatud tähtaegselt ning et kaebuse muutmine ringkonnakohtus menetluse lõppfaasis enne otsuse tegemist ei ole lubatav. Kolmas isik tugines sellele, et kuna kaebajaid esindab kohtumenetluses vandeadvokaat, kes on menetluses osalenud ja esindanud kaebajaid ka varasemalt halduskohtus, ei olnud tegemist õiguslikult kogenematu menetlusosalisega, mistõttu on ringkonnakohus selgitamiskohustust rikkunud. Samuti leidis kolmas isik, et muudetud kaebust menetledes muutuks ringkonnakohus esimese astme kohtuks ja väljuks algse kaebuse raamidest, et ringkonnakohus on

§ 49

lg 1 kohaldanud ebaõigesti ning et esitatud nõudeid ei saa paralleelselt menetleda. 152.

§ 90

lg 1 ls 1 järgi võib menetlusosaline esitada vastuväite kohtu tegevusele menetluse juhtimisel, samuti vastuväite menetlussätte rikkumise, eelkõige menetlustoimingu tegemise vorminõuete rikkumise kohta. 153. Et tegemist on sisuliselt ühe ja sama argumentatsiooniga, tõlgendab ringkonnakohus kolmanda isiku protesti ja vastuväiteid ühe vastuväitena

§ 90mõttes.

Kohus mõistab kolmanda isiku esindajat selliselt, et ta soovib väljendada mittenõustumist sellega, et kohus andis kaebajatele

§ 2

lg-le 5 tuginedes võimaluse kaebust täiendada taotlustega, mis esitati kohtule 02.12.2024, ning et kaebajate I, II ja VI kaebuse muutmine ei ole lubatav. 154. Ringkonnakohus tõlgendab kolmanda isiku avaldusi lähtuvalt tema tegelikust tahtest vastuväitena kohtu tegevusele

§ 90

mõttes ja käsitab neid ühe vastuväitena ega kontrolli seetõttu nende lubatavust eraldiseisvalt.

§ 90

lg 1 ls 2 kohaselt lahendab kohus vastuväite määrusega.

§ 162

lg-st 1 tulenevalt võib kohus kohtuotsuse resolutsioonis lahendada ka veel lahedamata menetluslikud taotlused. 26 155. Riigikohus on varasemalt asunud seisukohale: „

§ 120

lg 1 p 3 kohaselt kontrollib kaebuse saanud alluvusjärgne kohus, kas kaebuses on esitatud kaebuse eesmärgi saavutamiseks sobivad ja vajalikud nõuded ja taotlused, ning teeb vajaduse korral kaebajale ettepaneku kaebust muuta. Halduskohtumenetluses on oluline, et kohus oleks täitnud enda selgitamiskohustust, sealhulgas peab kohus vajaduse korral kaebajat nõustama ka asjakohase õiguskaitsevahendi valikul. Kohtul lasub kohustus selgitada kaebajale, milline nõue oleks tema õiguste kaitseks tulemuslikum (halduskolleegiumi otsus asjas nr 3-3-1-62-13, p 8 ja nr 3-3-1-6-05, p 17). Kaebajale jääb sellest hoolimata õigus määrata vaidluse ese ning kohus peab seda valikut aktsepteerima ka juhul, kui valiku tulemusena ei osutu võimalikuks isiku õiguste efektiivne kaitse. Seejuures on aga oluline, et kohus oleks kaebajale selgitanud tema valiku tagajärgi (halduskolleegiumi otsus asjas nr 3-3-1-54-05, p 14).“15 Samuti on Riigikohus leidnud: „Kaebajal on õiguskaitsevahendi valiku vabadus. Nimetatud vabaduse kasutamisel on aga oluline, et valitud vahendi kaudu oleks võimalik isiku rikutud õiguste kaitse. Juhul, kui õiguste kaitse on saavutatav mitme õiguskaitsevahendiga, saab kohus juhtida kaebaja tähelepanu sobivamale õiguskaitsevahendile.“16 Viidatud asjas oli mõlema poole esindajaks vandeadvokaat, kuid ometi pidas Riigikohus võimalikuks juhtida kaebaja tähelepanu sobivamale õiguskaitsevahendile. Sellest lähtuvalt ei näe ringkonnakohus põhimõttelist takistust

§ 2lg 5 rakendamiseks juhul, kui kaebajat esindab kohtumenetluses vandeadvokaat.

156. Käesolev asi on erakordselt keerukas nii materiaalõiguslikult kui ka menetlusõiguslikult ning kaebaja õiguste kaitse on raskendatud nii asja õigusliku keerukuse tõttu kui ka kolmanda isiku ja vastustaja vahepealse tegevuse tõttu, mis seisnes kasutusteatise esitamises ja selle teavitatuks lugemises. Et kaebajate õigused ei jääks kaitseta menetluslike küsimuste tõttu, pidas ringkonnakohus

§ 2

lg-le 5 tuginevalt vajalikuks juhtida kaebajate tähelepanu täiendava taotluse esitamise vajadusele. 157.

§ 49kohaldamist selgitas ringkonnakohus 25.04.2025.

a määruses (p 5-7). Ringkonnakohus viitab nendele punktidele ega pea vajalikuks seal öeldut korrata. 158. Täiendavalt selgitab ringkonnakohus, et

§ 49

lg 1 ei viita kolmanda isiku pakutud tõlgendusele, et võimalik on muuta kas kaebuse nõuet või alust, aga mitte mõlemat korraga. Kolmas isik ja vastustaja on käimasoleva kohtumenetluse ajal loonud uusi asjaolusid, mis menetluse alguses veel ei esinenud – õhuliin on valmis ehitatud, sellele on esitatud kasutusteatis ja see on teavitatuks loetud. Kolmas isik tugineb ka

§ 41

lg-le 2, mille kohaselt on kaebuse aluseks on põhiliste asjaolude kogum, millega seoses nõue esitatakse. Just see põhiliste asjaolude kogum on kohtumenetluse jooksul tänu kolmanda isiku vahepealsele tegutsemisele muutunud. 159. Riigikohus on leidnud: „Kaebuse aluse muutmise korral on tegemist kaebuse muutmisega (

§ 49lg 1).

Muudel juhtudel ei loeta kaebuses esitatud faktiliste või õiguslike väidete täiendamist või parandamist kaebuse muutmiseks (

§ 49lg 3 p 1).

Seega võib kaebaja vaidluse eseme piires esitada kõiki väiteid, mis tema hinnangul kaebuses esitatud nõude lahendamist mõjutavad. Kohus, olles seotud vaidluse eseme piiridega (

§ 2

lg 3 ja § 41 lg 1), otsustab selle üle, millised asjaolud on vaja tuvastada ning milliseid norme tuleb asjas kohaldada, kaebaja väidetest sõltumatult 15 16 RKHKo 20.02.2024, 3-22-2187, p 24. RKHKo 29.10.2004, 3-3-1-35-04, p 15. 27 (

§ 158

lg 1).“17 Riigikohus on varasemas praktikas korduvalt pidanud võimalikuks mh apellatsiooni- või kassatsiooniastmes kaebuse muutmist, sh kaebusele uue nõude lisamist, kui see on vajalik kohtumenetluse kestel muutunud asjaolude tõttu. 18 Seejuures on Riigikohus oluliseks pidanud menetlusökonoomia põhimõtte järgimist uue kohtuvaidluse vältimise teel19 ning

§ 49lg 1 kohaldamisel pidanud vajalikuks tõlgendada kaebuse eesmärki laialt20.

Riigikohus on samuti leidnud, et kohtul on selle hindamisel, kas antud juhul oli mõjuv põhjus kaebuse muutmiseks apellatsioonimenetluses olemas, lai otsustusruum.21

1. Kasutusteatise olemasolu selgus alles ringkonnakohtu istungil, kui seda mainis vastustaja esindaja. Seega puudus kaebajatel võimalus kasutusteatise teavitatuks lugemisele varasemalt reageerida. Samas oli asjaolu, et kolmas isik oli esitanud kasutusteatise, kolmandale isikule juba varasemalt hästi teada. Seega ei saanud informatsioon kasutusteatise esitamise ega selle teavitatuks lugemise kohta tulla kolmandale isikule ootamatult. Samuti ei saa lugeda kolmandale isikule ootamatuseks võimalust, et kaebajad soovivad kasutusteatise teavitatuks lugemist vaidlustada.
2. Täiendatud nõuete tähtaegsuse osas juhib ringkonnakohus tähelepanu Riigikohtu seisukohale: „

§ 49

lg 1 järgi võib kaebaja kaebuse nõuet või alust muuta kuni kohtuvaidluseni halduskohtus või kirjalikus menetluses taotluste esitamise tähtaja möödumiseni, kui see on kohtu hinnangul otstarbekas kaebuse eesmärgi saavutamiseks ning kaebuse esitamine muudetud kujul oleks halduskohtumenetluse seadustiku kohaselt lubatav. Kaebetähtaja kontrollimisel loetakse uus nõue esitatuks esialgse kaebuse esitamise ajal.“22 Ringkonnakohus on seisukohal, et täiendatud nõuete tähtaegsuse osas sellest tulenevalt kahtlust ei ole.

1. Kohtusüsteemi kolmeastmelisus ei tähenda, et isiku, kes otsib õiguskaitset tema põhiõiguste piirangute vastu, kohtutee tuleb muuta kunstlikult võimalikult keerukaks ja kulukaks. Selle keelab põhiseaduses sätestatud tõhusa ja ausa kohtumõistmise tagamise kohustus (PS § 15 lg 1). Kohtumenetluse veelkordne otsast alustamine võib kaebajad ära väsitada ning kui kohus kolmanda isiku sooviga kaasa läheks, siis rikuks kohus sellega põhiseadust. Kohtumenetlus peab olema tõhus ja tulemuseni tuleb jõuda mõistliku aja jooksul.
2. Olemuslikult ei tähenda kasutusteatise vaidlustamine täiesti uue vaidluse algust, vaid sisuliselt senise vaidluse jätku, mis on tingitud sellest, et kolmas isik esitas käesoleva menetluse kestel kasutusteatise. Ringkonnakohus ei nõustu kolmanda isiku väitega, et kaebuse täiendamine väljub senise arutelu raamest. Arutelu ese on endiselt, kas õhuliini tohtis või ei tohtinud ehitada või ümberehitada kaebajate kinnisasjadele või nende vahetusse lähedusse antud viisil. Seega ei tähenda kasutusteatise vaidlustamine endast samuti täiesti uue vaidluse algust, vaid sisuliselt senise vaidluse jätku uues menetluslikus olukorras. Nõuete paralleelsele menetlemisele menetlusõiguslikke takistusi ei ole. 17 RKHKm 09.03.2022, 3-21-712, p
3. RKHKo 07.04.2010, 3-3-1-5-10, p 15; 11.12.2013, 3-3-1-46-13, p 13; 12.01.2016, 3-3-1-41-15, p 15; RKHKm 26.03.2015, 3-3-1-86-
4. Vt RKHKm 26.04.2017, 3-3-1-92-16, p
5. 19 RKHKo 12.01.2016, 3-3-1-41-15, p
6. Vt RKHKm 26.04.2017, 3-3-1-92-16, p
7. 20 RKHKm 26.03.2015, 3-3-1-86-
8. Vt RKHKm 26.04.2017, 3-3-1-92-16, p
9. 21 RKHKo 12.11.2019, 3-16-1573, p
10. 22 RKHKo 20.02.2024, 3-22-2187, p
11. 18 28
12. Veel tugineb kolmas isik

§ 41

lg-le 1, mille teise lause kohaselt ei või kohus teha otsust nõude ega aluse kohta, mida ei ole kaebuses esitatud ega ületada nõude piire. Ringkonnakohus selgitab, et peale kaebuse muutmist saab kohus hinnata ka kasutusteatise teavitatuks lugemise õiguspärasust ning kolmanda isiku riikliku järelevalve teostamise vajadust. Mõlema osas on nõue esitatud, mistõttu ei ületa kohus nõude piire.

1. Samuti ei kujuta ehitusjärelevalve läbiviimiseks kohustamine endast täiesti uue vaidluse algust. Ehitusjärelevalvet teostatakse EhS § 130 lg 1 kohaselt ehitusseadustikus ja selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud nõuete järgimise üle. Kuna õhuliini kasutusteatis on Valga valla piires juba teavitatuks loetud, nagu kolmanda isiku esindaja on kohtule kinnitanud, siis puudub vastustajal, juhul kui kasutusteatise teavitatuks lugemine osutub õigusvastaseks, võimalus teisel viisil ebaseaduslikus kasutuses oleva ehitise üle järelevalve teostamiseks ja selle ehitusseadustikuga kooskõlla viimiseks kui EhS § 130 alusel. Riigikohus on märkinud: „Kui ehitusteatisega on nõustutud selle vaidlustanud isiku õigusi rikkudes, tuleb kohaliku omavalitsuse üksusel tema õigused tagada riikliku järelevalve meetmetega.“23 Seega ei kujuta ehitusjärelevalve teostamise vajalikkuse hindamine endast täiesti uut menetlust, nagu kolmanda isiku esindaja on püüdnud kohtule väita, vaid lihtsalt materiaalse ehitusõiguse kohaldamist olukorras, kus ehitus- ja kasutusõiguse saamise menetlused on lõppenud.
2. Kolmas isik leiab veel, et kaebuse täiendamisega alles apellatsiooniastmes muutub ringkonnakohus esimese astme kohtuks. See ei ole kolmanda isiku arvates lubatav kolmeastmelise kohtusüsteemi ülesehitust ja menetlusosaliste kaebeõigust silmas pidades. Kohtu sisuline seisukoht täiendatud kaebuse osas selguks sellisel juhul esmakordselt alles ringkonnakohtu otsusest. Üldiselt teadaolevalt on ringkonnakohtu otsuse vaidlustamise võimalused Riigikohtus piiratud. Riigikohus menetleb statistiliselt üldse 7-8% neile esitatud kassatsioonkaebustest. Kaebuse menetlemise korral ei toimuks Riigikohtu tasandil faktiliste asjaolude tuvastamist ega ka tõendite hindamist, vaid arutelu Riigikohtus saaks keskenduda peaasjalikult õigusküsimustele.
3. Ringkonnakohus on seisukohal, et olukorra, kus võimalik kaebevõimaluste hulk on teatud määral piiratud, on kolmas isik ise tekitanud. Kui kolmas isik ehitas kohtumenetluse ajal õhuliini valmis ja esitas sellele kasutusteatise, siis võttis kolmas isik sellega riski. Kolmas isik ei saa eeldada, et käimasoleva kohtumenetluse lõpptulemus on talle igal juhul soodne. Ringkonnakohus märkis sõnaselgelt 21.07.2022 esialgse õiguskaitse määruses, et küsimus sellest, kas tegemist on ümberehitus- või ehitustöödega, tuleb lahendada asja sisulise arutamise käigus (p 24). See aga võib omakorda mõjutada kaebuse lahendust tervikuna. Ringkonnakohus leiab, et sisuliselt on kolmas isik saanud ringkonnakohtu menetluses piisavalt oma seisukohti esitada ning olla kohtu poolt ära kuulatud.
4. Eelnevast tulenevalt jäävad kolmanda isiku vastuväited kohtu tegevusele rahuldamata. II
5. Järgnevalt vaatleb ringkonnakohus kaebajate kaebeõigust ning kaebuse nõudeid. 23 RKHKo 18.12.2019, 3-17-1859, p
6. 29 Kaebeõigus
7. Riigikohus on leidnud, et kaebuse tagastamiseks

§ 121

lg 2 p 1 alusel peab kaebeõiguse puudumine olema ilmselge, mille selgitamiseks tuleb üldjuhul kontrollida, kas kaebusega on võimalik kaitsta kaebaja õigusi (

§ 44lg 1).

24

§ 121

lg 2 p 1 puhul on tegemist diskretsioonilise alusega, mis võimaldab tagastada kaebuse üksnes juhul, kui kohtu arvates puudub kaebajal, eeldades tema faktiliste väidete tõendatust, ilmselgelt kaebeõigus. Nimetatud alusel kaebuse tagastamine on võimalik vaid juhul, kui kaebeõiguse puudumine on selge ilma kahtlusteta, ja seejuures tuleb kohtul kaebeõiguse ilmselget puudumist kaebuses ka hoolikalt põhjendada. Riigikohus on leidnud, et õigusliku olukorra keerukuse või ebaselguse korral tuleb eelistada kaebuse menetlusse võtmist.25

1. Kaebeõigus sõltub niisiis sellest, millise ulatusega on konkreetse kaebaja subjektiivsed õigused. Ringkonnakohus on seisukohal, et liini või selle kaitsevööndi ulatumine kinnisasjale on piisav, et põhjendada subjektiivset õigust kaebuse esitamiseks, sest elektripaigaldis ja selle kaitsevöönd riivavad omandiõigust. Kinnisasjal asuv liinimast ja selle kohal paiknev õhuliin piiravad kinnisasja kasutamisvõimalusi faktiliselt. Lisaks kehtestavad EhS § 70 koosmõjus §-ga 77 ning majandus- ja taristuministri 25.06.
2. a määruse nr 73 „Ehitise kaitsevööndi ulatus, kaitsevööndis tegutsemise kord ja kaitsevööndi tähistusele esitatavad nõuded“ (määrus nr 73) §-ga 10 terve rea õiguslikke piiranguid tervele kaitsevööndile, mis kõik kujutavad endast samuti omandiõiguse piiranguid. See on kaebeõiguseks piisav.
3. Kas ja kui, siis mis ulatuses piirab omandiõigust või mõnda muud põhiõigust õhuliin, milleni elektripaigaldise kaitsevöönd ei ulatu, sõltub konkreetse juhtumi asjaoludest.
4. Valga vallas VALGA VALDs paikneb liin või selle kaitsevöönd teiste seas kaebajale I kaasomandina kuuluvatel katastriüksustel xxx ja xxx, kaebajale II kuuluval katastriüksusel xxx, kaebajale III kuuluvatel katastriüksustel xxx ja xxx, kaebajale IV kuuluval katastriüksusel xxx, kaebaja VI kaasomandis oleval katastriüksusel xxx ning kaebajale VII kuuluval katastriüksusel xxx (tl I-120).
5. Kaebaja I kaasomandis oleval katastriüksusel xxx (Xxx) paiknevad hooned moodustavad ühtse kompleksi, mis asub osaliselt liini kaitsevööndis.
6. aastal ehitatud elamu asub mõne meetri kaugusel kaitsevööndi piirist. Juurdepääsutee hoonetele ja õuealale läheb liini alt läbi (tl I-117, 23, 21, 184).
7. Kaebaja II omandis oleval katastriüksusel xxx (Xxx) paikneb õhuliini kaitsevööndis üks mitteeluhoone (tl I-26; dtl 205).
8. Kaebajale III kuuluval katastriüksusel xxx (Xxx) jääb
9. aastal ehitatud elamu liini kaitsevööndisse. Liin kulgeb elamu pikema küljega paralleelselt, liini telje ja elamu vahele jääb ca 25 m, mast on ligikaudu kohakuti elamu nurgaga (tl I-118, 27, 183p).
10. Kaebajale IV kuuluv katastriüksus kaitsevööndisse (tl I-29; dtl 206). 24 25 xxx RKHKm 23.10.2013, 3-3-1-29-13, p
11. RKHKm 21.05.2014, 3-3-1-26-14, p 9; 12.12.2017, 3-17-981, p 11,
12. 30 (Xxx) jääb osaliselt õhuliini
13. Kaebaja VI kaasomandis oleval katastriüksusel xxx (Xxx) paikneb puurkaev liini kaitsevööndis, praktiliselt liini all (tl I-118p, 34).
14. Kaebajale VII kuuluval katastriüksusel xxx (Xxx) paikneb
15. aastal ehitatud elamu kaitsevööndist 25 m kaugusel (I kd tl 119).
16. Kaebajate I, II, III, IV, VI ja VII kaebeõiguses niisiis kahtlust ei ole.
17. Kaebajale V kuuluv Xxx
18. külas asuval katastriüksusel xxx (Xxx), mis asub osaliselt Viru-Tsirguliina õhuliini kaitsevööndis, mis külgneb Tartu-Valmiera 330 kV õhuliini kaitsevööndiga, paiknev eluhoone jääb Tartu-Valmiera õhuliini teljest ca 250 m kaugusele. Kinnistu piirist TartuValmiera õhuliini kaitsevööndini on kõige lähemast nurgast ca 80 m. Maaameti maainfo kaardirakendusest nähtuvalt on kinnistu õueala ja Viru-Tsirguliina õhuliini kaitsevööndi vahel tihedad puud. Ringkonnakohus leiab, et võimalik mõju, mida avaldab kaebajale V Tartu-Valmiera õhuliin on lähemal asuva Viru-Tsirguliina õhuliini tõttu sedavõrd tähtsusetu, et kaebajal V puudub antud juhul kaebeõigus. Kui, siis mõjutab kaebaja V õigusi Viru-Tsirguliina õhuliin, mitte aga Tartu-Valmiera õhuliin. Kuigi Tartu-Valmiera õhuliin ei puuduta eelnevast tulenevalt kaebaja V õigusi, siis ei ole kaebeõiguse puudumine ringkonnakohtu hinnangul ilmselge. Kaebaja V kaebus tuleb seetõttu jätta kaebeõiguse puudumise tõttu rahuldamata. Nõuded
19. Halduskohus määras 30.06.
20. a otsuse resolutsiooniga menetletavaks nõudeks tühistada Valga Vallavalitsuse 26.10.
21. a korraldus nr 87 osas, milles see reguleerib ehitamist vahemikus katastriüksusest xxx kuni katastriüksuseni xxx (mõlemad kaasa arvatud). Samuti lubas halduskohus kaebajatel täiendada kaebust alternatiivse nõudega tunnistada õigusvastaseks ehitusteatise nr 2111201/12323 aktsepteerimine eeltoodud vahemikus toimuva ehitamise osas.
22. Ringkonnakohus on seisukohal, et käesolevas kohtuasjas on vaidluse all ainult see õhuliini osa, mis paikneb kaebajate I, II, III, IV, VI ja VII kinnisasjadel. Liin või selle kaitsevöönd paikneb kaebajale I kaasomandina kuuluvatel katastriüksustel xxx ja xxx, kaebajale II kuuluval katastriüksusel xxx, kaebajale III kuuluvatel katastriüksustel xxx ja xxx, kaebajale IV kuuluval katastriüksusel xxx, kaebaja VI kaasomandis oleval katastriüksusel xxx ning kaebajale VII kuuluval katastriüksusel xxx (tl I-120). Järelikult saab kaebuse nõue hõlmata mitte liini lõiku katastriüksusest xxx kuni katastriüksuseni xxx, vaid ainult loetletud konkreetseid katastriüksusi.
23. Ringkonnakohus on seisukohal, et hoolimata õhuliini kasutusteatise osaliselt teavitatuks lugemisest vastustaja poolt ei ole ühegi kaebaja puhul menetluslikke takistusi ehitusteatise teavitatuks lugemise jätkuvaks vaidlustamiseks.
24. Sellest tulenevalt tuleb kaebuse tühistamisnõuet tõlgendada nii, et kaebajad I, II, III, IV, VI ja VII esitasid kaebuses nõude tühistada Valga Vallavalitsuse 26.10.
25. a korraldus nr 87 osas, milles see reguleerib ehitamist katastriüksustel xxx, xxx, xxx, xxx, xxx, xxx, xxx ning xxx. 31
26. Lisaks on vastavalt menetluses kaebajate alternatiivne nõue tuvastada ehitusteatise nr 2111201/12323 teavitatuks lugemise õigusvastasus katastriüksustel xxx, xxx, xxx, xxx, xxx, xxx, xxx ning xxx paiknevate õhuliini osade suhtes.
27. Peale selle on kaebajad I, II ja VI esitanud ringkonnakohtus taotluse kaebuse täiendamiseks, milles paluvad tuvastada Valga Vallavalitsuse poolt 19.12.2023 Valga vallas ümberehitatud Tartu-Valmiera 330kV õhuliini osalise kasutusteatise teavitatuks lugemise õigusvastasus osas, milles see puudutab vahemikus katastriüksusest xxx kuni katastriüksuseni xxx (mõlemad kaasa arvatud) ehitatud õhuliinide kasutusteatiste teavitatuks lugemist; samuti paluvad kaebajad I, II ja VI kohustada Valga Vallavalitsust otsustama riikliku järelevalve läbiviimist vaidlusaluse ehitise suhtes.
28. Kuna nimetatud nõude esitasid ainult kaebajad I, II ja VI, siis saab see nõue puudutada ainult kaebajale I kaasomandina kuuluvaid katastriüksusi xxx ja xxx, kaebajale II kuuluvat katastriüksust xxx ning kaebaja VI kaasomandis olevat katastriüksust xxx.
29. Poolte vahel ei ole vaieldav, et kasutusteatis ei puudutanud kaebajale I kaasomandina kuuluval katastriüksusel xxx asuvat masti, sest seda ei ole uuega asendatud. Kuid kasutusteatis puudutas ka kaebajale kaasomandina I kuuluvate katastriüksuste xxx ja xxx kohal asuvat õhuliini. Ka kaebajale II kuuluval katastriüksusel xxx ega kaebajale VI kaasomandina kuuluval katastriüksusel xxx ei paikne masti. Küll aga asub kõigi nimetatud kinnisasjade kohal uus õhuliin.
30. Ringkonnakohus on seisukohal, et kaebajate I, II ja VI puhul ei ole menetluslikke takistusi ehitusteatise teavitatuks lugemise kõrval ka kasutusteatise teavitatuks lugemise vaidlustamiseks. Samuti ei ole menetluslikke takistusi nõuda vastustaja kohustamist riiklikuks järelevalveks. Sellest tulenevalt on ringkonnakohus seisukohal, et ka kaebaja I, nagu ka kaebajad II ja VI võivad esitada tuvastamisnõude kasutusteatise teavitatuks lugemise õigusvastasuse tuvastamiseks ja kohustamisnõude riikliku järelevalve teostamiseks.
31. Eelnevast tulenevalt tõlgendab ringkonnakohus kaebajate I, II ja VI kaebuse täiendamise taotlust selliselt, et kaebajad I, II ja VI paluvad tuvastada Valga Vallavalitsuse poolt 19.12.2023 Valga vallas ümberehitatud Tartu-Valmiera 330kV õhuliini osalise kasutusteatise teavitatuks lugemise õigusvastasus katastriüksustel xxx, xxx, xxx ning xxx paiknevate õhuliini osade suhtes.
32. Esitatud kohustamisnõuet tõlgendab ringkonnakohus lähtuvalt eelnevast selliselt, et kaebajad I, II ja VI esitasid nõude kohustada Valga Vallavalitsust otsustama riikliku järelevalve läbiviimist katastriüksustel xxx, xxx, xxx ning xxx paiknevate õhuliini osade suhtes.
33. Praegusel juhul on ringkonnakohtu apellatsioonimenetluses vastustaja ja kolmanda isiku apellatsioonkaebused halduskohtu otsuse peale, millega halduskohus tühistas Valga Vallavalitsuse 26.10.
34. a korralduse nr 87 osas, milles see reguleerib ehitamist vahemikus katastriüksusest xxx kuni katastriüksuseni xxx. Lisaks paluvad vastustaja ja kolmas isik jätta kaebajate I, II ja VI täiendatud kaebus rahuldamata. Seega soovivad vastustaja ja kolmas isik halduskohtu otsuse täies ulatuses tühistamist ning kaebuse rahuldamata jätmist ja lisaks ringkonnakohtu menetluses esitatud muudetud nõude rahuldamata jätmist. 32 Nõuete lubatavus
35. Järgnevalt analüüsib ringkonnakohus esiteks küsimust, kas ehitusteatise teavitatuks lugemise vaidlustamiseks on õige nõue tühistamisnõue või tuvastamisnõue, teiseks küsimust, kuidas mõjutab Tartu-Valmiera õhuliini Valga vallas asuva osa kasutusteatise teavitatuks lugemine kaebajate positsiooni ning milline on kasutusteatise ja ehitusteatise vahekord, ning kolmandaks nõude kohustada vastustajat tegema riiklikku järelevalvet lubatavust. Ehitusteatise teavitatuks lugemise vaidlustamine
36. Valga Vallavalitsuse ehitus- ja planeerimisteenistus andis 26.10.2021 korralduse nr 87, millega luges kokkuvõttes teavitatuks Valga vallas Tartu-Valmiera 330 kV õhuliini ümberehitamiseks esitatud ehitusteatise tingimusel, et ehitamisel tuleb lähtuda Põllumajandus- ja Toiduameti, Keskkonnaameti, Riigimetsa Majandamise Keskuse, Transpordiameti ja Liini kinnistu omaniku poolt esitatud nõuetest.
37. Ehitusteatis ei ole erinevalt ehitusloast haldusakt juba sellepärast, et see ei ole antud haldusorgani poolt, nagu näeb ette haldusakti mõistet määratlev HMS § 51 lg
38. Määrav on, mida teeb ehitusteatise saanud haldusorgan. Riigikohus on selgitanud, et „ehitusteatisele vastamata jätmine EhS § 36 lg 2 alusel ei ole haldusakt, vaid halduse toiming (HMS § 106 lg 1,

§ 6lg 2).

Ehitada võib, kui pädev asutus ei teavita ehitusteatise esitajat ehitusteatise andmete täiendava kontrollimise vajadusest. Sellisel juhul ei saa lugeda haldusakti antuks (HMS § 51 lg 1), kui seadus ei sätesta teisiti. Ehitusteatise puhul antakse haldusakt, kui EhS § 36 lg 5 alusel ehitusteatises toodud andmete kontrollimise tulemusena esitatakse ehitusteatise esitajale nõudeid EhS § 36 lg 6 alusel.“26 Veel on Riigikohus leidnud: „Ehitusteatisega vaikimisi või selge sõnaga nõustumisel on ehitusloast erinev õiguslik mõju. See on vaid juriidiline fakt, mille ilmnemisel kõrvaldab seadus (EhS § 36 lg 2) ehitamisele seatud piirangu. Ehitusluba seevastu on iseseisev õigusakt, isiku õiguste ja kohustuste muutmisele suunatud haldusõiguslik tahteavaldus.“27

1. Niisiis, ehitusteatise lisatingimused on selle esitajale adresseeritud kohustused, mis kujutavad endast haldusakti. Käesoleval juhtumil ei vaidlusta aga nende kohustuste adressaadiks olev Elering Valga Vallavalitsuse 26.10.
2. a korraldust nr 87, vaid isikud, kelle kinnisasju õhuliin ületab. Kui Eleringi suhtes tuleks korralduses nr 87 sisalduvad tingimused lugeda haldusaktiks, siis kaebajate perspektiivist on oluline ainult ehitusteatise teavitatuks lugemine, mis Riigikohtu arvates ei ole haldusakt. Riigikohus on selgelt välja öelnud, et ehitusteatisega nõustumise mõju on vaid ehitamisele seatud piirangu kaotamine. 199.

§ 37lg 2 p 1 järgi eeldab tühistamiskaebus haldusakti olemasolu.

Ringkonnakohus mõistab Riigikohtu praktikat nii, et kolmanda isiku perspektiivist, kes soovib vaidlustada ehitusteatise teavitatuks lugemist, haldusakti ei eksisteeri. Järelikult ei ole võimalik kaebajate tühistamisnõuet menetleda ning tühistamiskaebus tuleb jätta läbi vaatamata. 200. Asjakohane kaebus on tuvastamiskaebus (

§ 37

lg 1 p 6, § 38 lg 4, § 45 lg 2) nõudega tuvastada ehitusteatise teavitatuks lugemise õigusvastasus. 26 27 RKHKm 06.06.2018, 3-17-1152, p

1. RKHKo 18.12.2019, 3-17-1859, p
2. 33
3. Kolmas isik on seisukohal, et peale kasutusteatise teavitatuks lugemist ei saa ehitusteatisega seonduvat enam üldse vaidlustada. Argumendiks esitab kolmas isik Riigikohtu seisukoha, mille kohaselt kaotab kasutusloa väljastamisega ehitusluba oma kehtivuse.28
4. Ringkonnakohus on seisukohal, et kasutusteatise teavitatuks lugemine ei mõjuta kaebajate kaebeõigust ega muid nõude lubatavuse tingimusi ehitusteatise teavitatuks lugemise osas. Ringkonnakohus selgitab, et ehitusteatise ja kasutusteatise vahekord erineb ehitusloa ja kasutusloa vahekorrast. Kuna ehitusteatise teavitatuks lugemine ei ole haldusakt, siis ei ole sellel kehtivust, mis saaks lõppeda. Järelikult ei saa ehitusteatise teavitatuks lugemine kuidagi ära kaduda, kui haldusorgan loeb peale ehitise valmimist kasutusteatise teavitatuks. Ka peale ehitise valmimist, kasutusteatise esitamist ja selle teavitatuks lugemist on endiselt relevantne küsimus, kas ehitusteatise tohtis teavitatuks lugeda või mitte, sest juhul, kui seda ei tohtinud teha, on vaidlusalune ehitis formaalselt ebaseaduslik.
5. Ringkonnakohus leiab, et tühistamiskaebus tuleb jätta läbi vaatamata.

§ 38

lg-s 4 ja § 45 lg-s 2 sätestatud tuvastamiskaebuse esitamise eeldused on täidetud, sest kaebajad on piisavalt selgitanud, miks on kaebuse esitamine nende õiguste kaitseks vajalik, ning et nende õiguse kaitseks ei leidu tõhusamaid vahendeid. Järelikult on tuvastamisnõue ehitusteatise teavitatuks lugemise õigusvastasuse tuvastamiseks lubatav. Kasutusteatise teavitatuks lugemise vaidlustamine

1. Valga Vallavalitsus luges 19.12.
2. a teatega nr 9-1.2/5070 osalise kasutusteatise teavitatuks.
3. Kasutusteatise puhul on olukord sarnane kui ehitusteatise puhul. Selle üle, et kasutusluba on haldusakt, vaidlust ei ole. Kasutusteatis ei saa samuti olla haldusakt juba sellepärast, et see ei ole antud haldusorgani poolt (HMS § 51 lg 1). Kasutusteatise teavitatuks lugemise kohta on Riigikohus märkinud: „Samuti ei saa ehitamist ega ehitist erinevalt kasutusloast kui haldusaktist seadustada kasutusteatisega nõustumise toiming. Kasutusteatisega nõustumise korral kõrvaldab seadus (EhS § 48 lg 2) vaid ehitise kasutamise piirangu.“29
4. Järelikult ei ole ka kasutusteatise teavitatuks lugemine haldusorgani poolt haldusakt, vaid toiming. Selle vaidlustamiseks on asjakohane kaebus samuti tuvastamiskaebus (

§ 37lg 1 p 6, § 38 lg 4, § 45 lg 2).

Ka kasutusteatise osas leiab ringkonnakohus, et

§ 38

lg-s 4 ja § 45 lg-s 2 sätestatud tuvastamiskaebuse esitamise eeldused on täidetud, sest kaebajad on piisavalt selgitanud, miks on kaebuse esitamine nende õiguste kaitseks vajalik, ning et nende õiguse kaitseks ei leidu tõhusamaid vahendeid. Järelikult on ka tuvastamisnõue kasutusteatise teavitatuks lugemise õigusvastasuse tuvastamiseks lubatav. Kohustamisnõue riikliku järelevalve tegemiseks 207. Vastustaja ja kolmas isik on seadnud kahtluse alla kaebajate I, II ja VI esitatud riikliku järelevalve tegemiseks kohustamise nõude lubatavuse. 28 29 RKHKo 31.01.2017, 3-3-1-69-16, p 42. RKHKo 18.12.2019, 3-17-1859, p 17. 34 208.

§ 47

lg 1 sätestab, et seadus võib näha mõnda liiki nõude lahendamiseks ette kohustusliku vaidemenetluse või muu kohustusliku kohtueelse menetluse; sellisel juhul võib kaebuse esitada üksnes siis, kui isik on pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud korrast, ning üksnes ulatuses, milles tema nõuet ei ole selles korras tähtaegselt rahuldatud.

1. Ringkonnakohus on seisukohal, et käesoleval juhul ei ole seadus kehtestanud kohustuslikku kohtueelset menetlust, mistõttu tuleb kohustamisnõuet riikliku järelevalve tegemiseks pidada võimalikuks. Ringkonnakohus tugineb Riigikohtu seisukohale, mille järgi „halduskohtumenetluses võib kohtusse pöördumisele olla seatud piirang üksnes juhul, kui seaduses on sätestatud kaebuse lahendamiseks kohustuslik kohtueelne menetlus […]. Selleks, et vaidluste lahendamise kohtueelne kord piiraks selliselt kaebeõigust, peab seaduses olema selgesõnaliselt sätestatud, et kaebusega halduskohtusse saab pöörduda alles pärast kohustusliku kohtueelse menetluse läbimist […].“30 Ringkonnakohus tõdeb, et ehitusseadustikus ei ole selgesõnaliselt sätestatud, et riikliku järelevalve tegemiseks saab kohustamisnõude esitada üksnes peale vastavasisulise taotluse esitamist haldusorganile.
2. Teiseks juhib ringkonnakohus tähelepanu sellele, et asjaolu, et vastustaja on õhuliini kasutusteatise teavitatuks lugenud, selgus alles ringkonnakohtu istungil. Vastustaja on küll väitnud, et see asjaolu oli kaebajale I juba varasemalt teada, kuid ei ole selle väite tõendamiseks ühtegi tõendit esitanud. Seega lähtub ringkonnakohus sellest, et õhuliini kasutusteatise teavitatuks lugemine vastustaja poolt selgus alles ringkonnakohtu istungil.
3. Käesolev haldusasi on menetluses aastast
4. Kaebajatel on põhiseaduse järgi õigus tõhusale õiguskaitsele ja ausale kohtumenetlusele. Ringkonnakohus ei pea sellele põhimõttele tuginevalt võimalikuks nõustuda sellise käsitlusviisiga, et vastustajal ja kolmandal isikul, kes on ennast positsioneerinud käesolevas menetluses kaebajate vastaspooltena, on lubatud kohtumenetluse kestel tekitada kaebajate õiguskaitsele uusi takistusi, mille tagajärjel peaks kohus suunama kaebajaid uut kohtuvälist menetlust otsast alustama. Ringkonnakohtu hinnangul oleks selline käsitlusviis vastuolus

§ 2lg-ga 1.

1. Lisaks osutab ringkonnakohus sellele, et Riigikohtu seisukoha järgi on ehitusseadustiku alusel teostatava riikliku järelevalve puhul kaebajatel õigus nõuda, et vastustaja otsustaks menetluses järelevalvemeetmete kohaldamise üle kaalutlusvigadeta ega keelduks õigusvastaselt meetmete kohaldamisest.31 Eelduste poole peal sõltub riikliku järelevalve tegemise otsustamine käesoleval juhul sellest, kas ehitusteatis ja kasutusteatis on õiguspäraselt teavitatuks loetud. Täiendavaid asjaolusid selle nõude läbivaatamisel ei lisandu ja sisuliselt kattub riikliku järelevalve tegemise kohustus EhS § 48 lg 5 p-s 1 sätestatud haldusorgani kohustusega kontrollida kasutusteatise teavitatuks lugemise menetluses, kas ehitis tuleks viia nõuetega vastavusse.
2. Eelnevast tulenevalt leiab ringkonnakohus, et kaebajate I, II ja VI nõue kohustada haldusorgani riikliku järelevalve tegemiseks on eelpool kindlaks määratud kujul lubatav. III 30 31 RKHKm 10.06.2013, 3-3-1-18-13, p
3. RKHKo 13.12.2018, 3-16-1050, p
4. 35
5. Järgnevalt analüüsib ringkonnakohus materiaalõiguslikku olukorda ja lahendab asja sisuliselt. Kaebuse alus 215.

§ 41

lg 2 järgi on kaebuse aluseks põhiliste asjaolude kogum, millega seoses nõue esitatakse.

1. Kolmas isik väidab, et kaebajad I, II ja VI on kaebuse alust muutnud.
2. Ringkonnakohus on seisukohal, et kaebuse alust ei ole muudetud, vaid menetluse vältel on uusi asjaolusid lisandunud. Ringkonnakohus selgitab, et põhiliste asjaolude kogum, mille üle käesoleval juhul vaidlus käib, on õhuliini ehitamine või ümberehitamine kaebajate kinnisasjadele, kas siis mastide või kinnisasju ületavate liinide näol. Asjaolude kogumisse on kolmanda isiku ja vastustaja kaastoimel kohtumenetluse vältel lisandunud uusi asjaolusid: kui menetluse alguses oli küsimus ainult selles, kas õhuliini ehitamist või ümberehitamist tohtis ette võtta kaebajate kinnisasjadel, siis tänaseks on uus liin valminud ja selle kasutusteatis on teavitatuks loetud, mistõttu on küsimuse all ka osade kinnisasjade suhtes kasutusteatise teavitatuks lugemise õiguspärasus ning vastustaja kohustus teostada vastavate liini lõikude üle riiklikku järelevalvet. Mida tuleb käsitada ehitisena
3. Järgmise sammuna tuleb otsustada, kas Tartu ja Valmiera vahelist õhuliini tuleb käsitada ühtse tervikliku ehitisena või tuleb analüüsis lähtuda selle üksikutest osadest ja konkreetsetest mastidest, st millest pidi vastustaja lähtuma, kas õhuliinist kui tervikust või üksikutest mastidest ja/või liiniosadest.
4. Vastustaja ja kolmas isik käsitavad ehitisena kogu kõrgepingeliini. Kolmas isik väidab, et rekonstrueeritav kõrgepingeliin on ehituslikus mõttes üks tervik, läbides mitmeid omavalitsuste territooriume ega ole „tükeldatav“, mistõttu ei saa tekkida olukorda, kus ühe omavalitsuse territooriumil asuv liini osa on rekonstrueeritud õigusvastaselt, kuid teistes valdades on ehitustegevus olnud jätkuvalt õiguspärane.
5. Kaebajad vastustavad konkreetseid maste ja/või liiniosi, millest lähtub nende kinnisasjadele mõju.
6. EhS § 3 lg 1 järgi on ehitis inimtegevuse tulemusel loodud ja aluspinnasega ühendatud või sellele toetuv asi, mille kasutamise otstarve, eesmärk, kasutamise viis või kestvus võimaldab seda eristada teistest asjadest. EhS § 3 lg 2 kohaselt on ehitis hoone või rajatis; hoone on väliskeskkonnast katuse ja teiste välispiiretega eraldatud siseruumiga ehitis; rajatis on ehitis, mis ei ole hoone. EhS § 3 lg 3 järgi võib funktsionaalselt koos toimivat ehituslikku kompleksi, mis võib koosneda nii hoonetest kui ka rajatistest, ehitusseadustikus sätestatud teatise- ja loamenetlustes käsitleda ühe ehitisena. Ehitusseadustiku seletuskirjas on funktsionaalse koostoimivuse osas selgitatud, et funktsionaalselt koostoimivad rajatised on näiteks puhkepargid, laudteega kaetud matkarajad või mingid muud ühe kindla funktsiooniga ehitiste kompleksid. 32 Samuti on märgitud: „Näiteks on enamikel hoonetel ka nendega ühendatud rajatisi, näiteks juurdepääsutee. Neid rajatisi tuleks üldjuhul vaadelda iseseisvate ehitistena. Sellisel juhul tuleks iga sellise ehitise suhtes algatada eraldi loamenetlus. Kuivõrd 32 Ehitusseadustiku 555 SE seletuskiri seisuga 09.12.2013, lk 8: https://www.riigikogu.ee/download/5a0c5333c3a2-4e9d-b9b6-9421b44754a
7. 36 selline lahendus ei ole mõistlik, võib loamenetluse raames kõiki ühe projekti raames ehitatavaid ehitisi käsitleda koos ja kohaldada neile ühtset loamenetlust.“33
8. Sellest tulenevalt võib erinevatest rajatistest koosnevat ehituslikku kompleksi käsitleda ühe ehitisena, kuid tingimuseks on, et see on funktsionaalselt koos toimiv. Ühe ehitisega oleks tegemist näiteks siis, kui funktsionaalselt koos toimiva ehitise püstitamiseks on võimalik koostada riigi eriplaneering. Planeerimisseaduse (PlanS) § 27 lg 1 kohaselt on riigi eriplaneeringu eesmärk sellise olulise ruumilise mõjuga ehitise püstitamine, mille asukoha valiku või toimimise vastu on suur riiklik või rahvusvaheline huvi; riigi eriplaneering koostatakse eelkõige maakonnaüleste huvide väljendamiseks riigikaitse ja julgeoleku, energeetika, gaasi transpordi, jäätmemajanduse ning maavarade kaevandamise valdkonnas või eespool nimetatud huvide väljendamiseks avalikus veekogus ja majandusvööndis. Ringkonnakohus on seisukohal, et riigi eriplaneeringu korral oleks Tartu-Valmiera õhuliini kui tervikut võimalik käsitleda ühe ehitisena, sest see toimib funktsionaalselt koos ühtse tervikuna. Lisaks ei ole käesolevas asjas vaieldav, et õhuliini kui terviku toimimise vastu on suur riiklik huvi. Antud juhul ei ole siiski koostatud Tartu-Valmiera õhuliinile riigi eriplaneeringut, vaid vaidluse all on ühe valla piires antud ehitusõigus.
9. Tartu-Valmiera õhuliin asub kahes riigis – Eestis ja Lätis –, see saab nime järgi alguse Tartu linnast ning selle osad asuvad Eesti Vabariigi territooriumil lisaks Tartu linnale ja vastustajast Valga vallale veel ka O