KOHTUMÄÄRUS Kohus Kohtunik Määruse tegemise aeg ja koht Kohtuasja number Kohtuasi Menetlusosalised esindajad ja Viru Maakohus Nele Teelahk 18. detsember 2025, Jõhvi 2-25-124826 Kohtla-Järve linn, Male

) § 433 ja § 661 lg 4). ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Kohtla-Järve linn, Maleva tn 15 korteriühistu (avaldaja) esitas
2. oktoobril 2025 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse V M ja E M (puudutatud isikud, võlgnikud) 1460,64 euro saamiseks. Kohus tegi
3. oktoobril 2025 võlgnikele makseettepaneku. Menetlusosalised esitasid kohtule
4. novembril 2025 kirjaliku kompromisslepingu. Seoses sellega lõpetas Pärnu Maakohus
5. novembri 2025 määrusega maksekäsu kiirmenetluse ja edastas asja menetlemiseks Viru Maakohtule.
6. Menetlusosalised on kompromissilepingu teksti täpsustanud
7. ja
8. detsembril
10. Kompromissilepingu kohaselt pidasid pooled läbirääkimisi ning saavutasid tsiviilasjas nr 2-25-124826 kompromissi, mille paluvad kinnitada järgmistel tingimustel. Kompromiss on saavutatud poolte vahel kogu (kuni
11. septembrini 2025 tekkinud) võlgnevuse kohta kommunaalteenuste ja majandamiskulude eest Kohtla-Järve linn, Maleva tn 15 korteriühistu ees. 3.
12. V M ja E M tunnistavad solidaarselt Kohtla-Järve linn, Maleva tn 15 korteriühistu nõuet summas 1461,05 eurot ja hüvitavad solidaarselt avaldajale avaldaja poolt kantud menetluskulud summas 211 eurot (s.o riigilõiv 25 eurot ja õigusabikulud 186 eurot). Seega kokku on 1672,05 eurot (1461,05 eurot + 211 eurot). 3.
13. V M ja E M tasuvad solidaarselt Kohtla-Järve linn, Maleva tn 15 korteriühistu arveldusarvele nr XXX AS Swedbank (selgitus: „tsiviilasi nr 2-25-124826“) 1672,05 eurot (s.o võlgnevus 1461,05 eurot ja menetluskulud 211 eurot) osade kaupa iga kuu viimaseks kuupäevaks 14 kuu jooksul, allpool toodud maksegraafiku järgi. Esimene makse teevad V M ja E M hiljemalt
14. novembril
15. V M ja E M on õigus tasuda antud summa ka enne kokkulepitud tähtaega. Maksegraafik on järgmine: Maksetähtaeg Osamakse suurus 2

§ 613lg 1 p 1).

6.

§ 477

lg 1 kohaselt vaatab kohus asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Pooled võivad lõpetada hagimenetluse kohtuliku kompromissi sõlmimisega kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni (

§ 4lg 4, § 430 lg 1).

Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse otsust tegemata. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused (

§ 428lg 1 p 4, § 430 lg 1).

Kohus ei kinnita kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita (

§ 430

lg 3).

§ 477

lg 6 teise lause kohaselt võivad menetlusosalised hagita menetluses kompromissi sõlmida juhul, kui nad saavad menetluse esemeks olevat õigust käsutada. 7. Kohtu hinnangul ei ole menetlusosaliste vahel sõlmitud kompromiss vastuolus heade kommete või seadusega ega riku olulist avalikku huvi. Kompromissi on võimalik täita. Menetlusosalised saavad menetluse eset käsutada. Seega puuduvad alused kompromissi kinnitamata jätmiseks. Kompromiss on võimalik kinnitada kirjalikus menetluses kohtuistungit pidamata. Kohus kinnitab kompromissi ja lõpetab

§ 428lg 1 p 4 alusel tsiviilasja menetluse.

Menetlusosalised on kinnitanud, et nad on menetluse lõpetamise tagajärgedest teadlikud (

§ 432). 3

§ 661

lg 4 ja

§ 477lg 1 ja lg 6 koosmõjus).

9. Tulenevalt

§ 173

lg-st 1 märgib asja menetlenud kohus menetlust lõpetavas määruses menetluskulude jaotuse. Menetlusosalised on menetluskulud jaotanud kompromissis. Ülejäänud osas jäävad menetluskulud menetlusosaliste endi kanda (

§ 168lg 3). (allkirjastatud digitaalselt) 4