lg 1 alusel jätta süüdimõistva kohtuotsusega kaasnevad menetluskulud Y.D kanda.
lg 1 alusel välja mõista Y.D-lt riigituludesse menetluskuluna kokku 1712.40€ (üks tuhat seitsesada kaksteist eurot nelikümmend senti), milline summa koosneb järgmistest kuludest: 81.60€ riigi õigusabi kulu kohtueelses menetluses (lk 78-80;
lg 1 p 4), 649.80€ riigi õigusabi kulu kohtumenetluses (
lg 1 p 4), 981€ sundraha (
lg 1 p 9,
Menetluskulu 1712.40€ tuleb tasuda Maksu- ja Tolliametile (makse saaja) viitenumbriga 99921700016853 ühele järgmistest kontonumbritest: SEB PANK EE351010052031000004 SWEDBANK EE502200221014193355 LUMINOR BANK EE401700017002872300 Selgituseks märkida: „süüdistatava nimi, 1-21-3514, menetluskulu 18.01.2022.a Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja kohtuotsuse alusel“.
lg 3 alusel, tagamaks Y.D-le tulevikuks paremaid resotsialiseerumisväljavaateid, võimaldada Y.D-l menetluskulu 1712.40€ tasuda 12 kuu jooksul ositi – kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust alates tasuda 12 kuu kestel iga kuu viimaseks kuupäevaks vähemalt 142 eurot 70 senti kuni menetluskulu täieliku tasumiseni. Menetluskulu riigituludesse sissenõudmisel kohaldatakse
,
lg 2,
lg 3 koostoimes
S § 66 lõigetes 1 ja 3 sätestatuga – menetluskulu kohtuotsuse jõustumisest ositi 12 kuu jooksul tasumata jätmisel edastatakse kohtuotsus võlgnevuste sissenõudmiseks kohtutäiturile ja võlgnikul tuleb kanda ka täitemenetlusega kaasnevad kulud. Süüdistatava Y.D kaitsja vandeadvokaat Otto Preemi 18.01.2022.a taotluse alusel välja mõista riigieelarve selleks otstarbeks eraldatud vahenditest Valga Advokaadibüroo (asukoht Valgas Vabaduse tn 5) kasuks 649.80€ (sellest käibemaks on 108.30€) vandeadvokaat Otto Preemi süüdistatava Y.D kaitsjana riigi õigusabi osutamise korras kohtumenetluses kriminaalasja üldmenetluses osutatud õigusabi kulude eest kokku.
lg 3 p 1 alusel jätta kohtuotsuse jõustumise järgselt kriminaalasja juurde toimikusse XXX.a helisalvestis suhtlusest H. K., E. L. ja Y.D vahel CD-plaadil (ümbrikus lk 57) ja XXX.a Häirekeskusele tehtud kannatanu H. K. telefonikõne salvestis CD-plaadil (ümbrikus lk 53). Kohtuotsus edastada prokurörile, kannatanule H. K. (XXX) ning süüdistatava kaitsjale Otto Preemile. Süüdistatavale edastada kohtuotsus koos makseinfoga. Jõustunud kohtuotsus edastada täitmiseks Maksu- ja Tolliametile menetluskulu käsitlevas osas. EDASIKAEBAMISE KORD Kui kohtumenetluse pool esimese astme kohtu otsusega ei nõustu, on tal
Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või
15. peatüki sätete kohaselt määruskaebuse lahendamise menetluses (
2
lg 1 alusel tuleb apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatada otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Kui üks kohtumenetluse pool on nimetatud tähtaja jooksul teatanud apellatsiooniõiguse kasutamise soovist ega ole sellest loobunud, on ülejäänud kohtumenetluse pooltel apellatsiooniõigus olenemata sellest, kas nad ise on apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist võib teatada ka elektrooniliselt. 23.01.2022 esitas süüdistatava kaitsja apellatsioonteatise. Tervikuna koostatakse kohtuotsus hiljemalt 07. veebruariks 2022.a kella 15-ks. 02.02.2022.a määrusega muutis kohus ära põhiosaga kohtuotsuse kättesaadavaks tegemise senise aja (02.02.2022 k 16) ja määras kohtuotsuse terviklahendi pooltele kohtus kantselei kaudu kättesaadavaks tegemise ajaks hiljemalt 07. veebruar 2022 kell 15.
lg 2 alusel esitatakse apellatsioon Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul tervikotsuse teatavakstegemisest arvates. Kui apellatsiooniõigusest loobusid kõik kohtumenetluse pooled või kui ükski kohtumenetluse pool ei teatanud apellatsiooniõiguse kasutamise soovist, siis kohtuotsuse põhiosa
S § 120 lg 1 järgi tapmisega ja tervisekahjustuse tekitamisega ähvardamises on tõendatud selles, et tema saatis XXX telefoninumbrilt XXX Eestis viibiva kannatanu H. K. telefoninumbrile XXX kaks ähvardava sisuga sõnumit: kell 20:06 sõnumi "ma löön su vigaseks....arvesta sellega urood" ja kell 22:49 sõnumi sisuga: "ma hävitan siu ära". Kannatanu H. K. kartis ähvarduste täideviimist, sest oli teadlik Y.D agressiivsest iseloomust ja varasemast elukäigust, mis on sisaldanud vägivaldset käitumist ja vanglakaristust. KarS § 11 lg 1 p 3 mõttes on kuritegu toime pandud Eesti Vabariigis, kuna kannatanu viibis ähvardavate sõnumite saamise ajal Eesti Vabariigis. KarS § 11 lg 1 p 3 kohaselt on tegu täide viidud kohas, kus saabus süüteokoosseisu kuuluv tagajärg. Y.D on kogu kriminaalmenetluse vältel olnud seisukohal, et tema ennast kahtlustuses ja süüdistuses KarS § 120 lg 1 järgi kannatanu ähvardamises süüdi ei tunnista. Kohtus keeldus süüdistatav Y.D ütluste andmisest ja tema kohtueelses menetluses antud ütlused võeti prokuröri taotlusel
Teiseks isikuks, kelle kohtueelses menetluses antud ütlused võeti prokuröri taotlusel
lg 1 p 1 ja
K., kes on kannatanu H. K. XXX (lk 41, 40). Kohtuistungi ajaks oli kannatanu XXX M. K. surnud, mis nähtub rahvastikuregistrist tehtud andmete väljatrükist (lk 40). Kannatanu H. K. kohtuistungil 17.01.2022.a antud ütlustega, tunnistaja E. L. kohtuistungil 18.01.2022.a antud ütlustega, tunnistaja M. K. ütlustega (lk 41-43) ning Y.D kohtueelses menetluses kahtlustatavana antud ütlustega (lk 82-85) on kogumis tõendatud, et kannatanu H. K. ja süüdistatava Y.D suhted olid omavahel head ja sõbralikud kuni XXX.a kevadeni, XXX.a maikuust kannatanu ja süüdistatava suhted halvenesid ja on jäänud halbadeks kuni käesoleva ajani. Asjaolu, et kannatanu ja süüdistatava suhtes on halvad juba XXX.a kevadest saadik kuni käesoleva ajani, tõendavad ka 08.07.2020.a asitõendi vaatlusprotokoll (lk 51-53), 08.07.2020.a asitõendi vaatlusprotokoll (lk 54-57), 18.11.2019.a Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja määrus tsiviilasjas nr 2-19-11550 (lk 64-66), 23.12.2019.a Tartu Ringkonnakohtu 3 määrus tsiviilasjas nr 2-19-11550 (lk 67-70), 30.04.2020.a Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja kohtuotsus tsiviilasjas nr 2-20-972 (lk 71-76). 08.07.2020.a asitõendi vaatlusprotokoll (lk 51-53) kajastab H. K. XXX.a kell 12:47:27 telefonikõnet Häirekeskuse lühinumbrile 112 seoses sellega, et kannatanu töökohas XXX aadressil Y.D karjus agressiivselt ja ropendas, tormates ruumides ringi ja nõudes asju. 08.07.2020.a asitõendi vaatlusprotokoll (lk 54-57) kajastab E. L. poolt menetlejale edastatud helisalvestise failinimega „7.juuni K. kontor, politseiga.mp3“ vaatlust, millest nähtub, et kannatanu töökohas viibivad E. L. ja Y.D , neist Y.D on agressiivselt meelestatud, karjub, ropendab, vannub, nõuab asju tagasi. 18.11.2019.a Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja määruses tsiviilasjas nr 2-19-11550 (lk 64-66) ja 23.12.2019.a Tartu Ringkonnakohtu määruses tsiviilasjas nr 2-19-11550 (lk 67-70) käsitletakse H. K. avaldust lähenemiskeelu panemiseks Y.D-le. 30.04.2020.a Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja kohtuotsuses tsiviilasjas nr 2-20-972 (lk 7176) käsitletakse H. K. hagi Y.D vastu õigusvastasest tegevusest hoidumiseks, ebaõigete faktiväidete ümberlükkamiseks ja mittevaralise kahju hüvitamiseks. Kannatanu H. K. ütlustega, tunnistajate E. L. ja M. K. (lk 41-43) ütlustega ning Y.D kohtueelses menetluses kahtlustatavana antud ütlustega (lk 82-85) on tõendatud, et kannatanu ja süüdistatava vaheliste suhete halvenemise põhjuseks on erimeelsused Y.D XXX E. L. kuuluva sõiduki XXX (XXX.a väljalase) remontimisel ja värvimisel, kuna nii tööde teostaja pool H. K. ja M. K. isikus kui ka tööde tellija pool XXX E. L. ja Y.D isikus on esitanud vastastikku üksteisele süüdistusi nii autoosade, rahade kui ka tööde ja nende kvaliteedi teemal. Kannatanu H. K. ütlustega ja kahtlustaava Y.D ütlustega (lk 84 keskel) on tõendatud, et ajal, mil kannatanu ja süüdistatava suhted olid veel head ning teineteist toetavad ja usaldavad, avaldas Y.D auto kokku panemise juures H. K. muuhulgas, et on olnud vanglas ja seal kokku puutunud ka J. U., kellega tal oli vanglas füüsiline konflikt ning kes oli lubanud ta ära tappa. Kannatanu H. K. ütluste kohaselt rääkis Y.D talle auto remontimise ajal, et vanglas olles peksis ta U. ning näitas selle kohta H. K. ka videot. Sellega on kooskõlas ka kahtlustatava Y.D ütlused selle kohta, et kui ta aitas H. K. autot kokku panna, siis rääkis enda vanglas olemisest ja sealsest suhtlusest U., kes oli lubanud ta ära tappa (lk 84 keskel). Kohtul ei ole alust eeltoodud kannatanu H. K. ja kahtlustatava Y.D ütluste usaldusväärsuses kahtlemiseks, kuna need on kooskõlas ja riimuvad ka kohtueelse menetleja poolt tehtud fotodega Y.D ja H. K. vahel peetud internetisuhtlusest (lk 50: fotod Y.D kasutuses olnud mobiiltelefoni ekraanivaadetest). Y.D kasutuses olnud mobiiltelefoni internetisuhtlusest nähtub, et H. K. viitab Y.D isikuga seoses muuhulgas nii vanglale kui ka U., saates Y.D-le XXX.a mai teises pooles muuhulgas järgmise pöördumise: „Ega sinusuguselt midagi muud ei oleks oodanudki, vaata varakult enesele advokaat valmis ja paki leivakott ka ära, U. ootab pikki silmi“ (lk 50). 4 Nii tunnistaja E. L. kui ka kahtlustatava Y.D ütlustega on tõendatud, et suhete halvenedes ja erimeelsuste kasvades saatis H. K. Y.D-le vanglaga ja J. U. seonduva eelnevalt kajastatud pöördumise. Eeltooduga selle kohta, et Y.D on olnud vanglas karistust kandmas ning vanglas viibides suhelnud ka J. U., kellega tal oli füüsiline konflikt, on kooskõlas karistusregistri teatiselt (koos arhiiviga: lk 58-60) ja 23.04.2015.a kohtumäärusest (lk 86-87) sellekohaselt kogumis nähtuv. 23.04.2015.a Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja kohtumäärusega (lk 86-87) kriminaalasjas nr 1-13-9661 on tõendatud, et Y.D (tolleaegse nimega: Gert-Erik Y.D) oli KarS § 121 järgi süüdistatav J. U. tervise kahjustamises selles, et tema kinnipeetavana XXX Vanglas olles tungis 19.11.2012.a kella 21 paiku kallale J. U., keda lõi viiel korral käega, kahel korral jalaga ning kahel korral põlvega pea ja keha piirkonda, tekitades J. U. tervisekahjustusi – vasaku näo poolel 3 cm pikkune ja 1,5 cm laiune marrastus, parema silma all suur hematoom, peas 3 cm pikkune ja 1 cm laiune haav (lk 86-87). 23.04.2015.a määruse kohaselt lõpetati selles kriminaalasjas menetlus
Selle määrusega pandi Y.D-le (tolleaegse nimega: Gert-Erik Y.D) menetluskulude (120€) hüvitamise kohustus. Eelkajastatud asjaoludel pole kahtlust selles, et süüdistuses kajastatud ajaks, s.o XXX a oli kannatanu H. K. igakülgselt informeeritud Y.D varasemast kriminaalsest minevikust ning sellest, et Y.D-l on olemas vanglakogemus ja ta on vangistuses viibides ennast kehtestanud isegi XXX ning XXX J. U. suhtes. Üldteada olevalt on J. U. Eestis negatiivses mõttes üks tuntumaid vange ning tema kui XXX seonduvat kajastatakse massimeedia kanalites laialdaselt, kuna isik on vangistuses üha jätkanud uute kuritegude toimepanemist ja ta on avaldanud soovi karistuse kandmiseks Venemaal. Kannatanu H. K. kohtuistungil 17.01.2022.a antud ütlustega ja tema kasutuses olnud mobiiltelefoni ekraanivaadetest tehtud fotodega (lk 45-49) on tõendatud, et Y.D saatis XXX.a enda kasutuses olnud mobiiltelefonist telefoninumbrilt XXX talle telefoninumbrile XXX kaks ähvardava sisuga sõnumit: kell 20:06 sõnumi "ma löön su vigaseks....arvesta sellega urood" kell 22:49 sõnumi: "ma hävitan siu ära". Kannatanu H. K. ütlustega on tõendatud, et nende Y.D-lt saadetud sõnumite saabumise ja lugemise ajal oli ta Eestis, XXX. Kannatanu H. K. ütlustega on tõendatud, et ta kartis sõnumitega edastatud ähvarduste täideviimist, arvestades Y.D varasemat elukäiku, tema vanglas viibimist ja seal U. peksmist, ning arvestades Y.D viimase aja käitumist, s.h XXX.a, kui Y.D käis tal töö juures, ei kontrollinud oma emotsioone, ei hoidnud end tagasi, röökis. Kannatanu H. K. ütluste kohaselt pidas ta Y.D talle saadetud sõnumitega edastatud ähvardusi tervisekahjustuste tekitamiseks ja surma põhjustamiseks reaalseteks, mistõttu võttis enda kaitsmiseks vastu ka vastavaid meetmeid, s.h paigaldas turvakaamerad ning tegi ka politseile avalduse (süüteoteade: lk 39). Nii kannatanu H. K. ütlustega kui ka tunnistaja E. L. ütlustega ja Y.D kahtlustatavana antud ütlustega on tõendatud, et telefoninumber XXX, millelt sõnumid H. K. kasutuses olnud telefoninumbrile XXX XXX saadeti, oli Y.D kasutuses. 5 Tunnistaja E. L. ütlustega ja Y.D kahtlustatavana antud ütlustega on tõendatud, et telefoninumber XXX oli XXX.a küll Y.D XXX E. L. nimel, kuid seda kasutas Y.D . Sellega on kooskõlas ka Y.D kahtlustatavana antud ütlused selle kohta, et ta saatis küll XXX.a H. K. sõnumeid, kuid ta ei mäleta, kas ta saatis just sellise sisuga sõnumeid nagu on kahtlustuses kirjas ning isegi kui ta saatis sellise sõnakasutusega sõnumeid, siis ta ei mõelnud seda tõsiselt (lk 84 keskel). Kannatanu H. K. ütlustega on tõendatud, et kogu selle aja, mil ta suhtles Y.D-ga , oli tal üks ja seesama telefoninumber XXX. Kannatanu H. K. ütlustega on tõendatud, et ka Y.D suhtles temaga kogu aeg ühelt ja samalt telefoninumbrilt XXX. Eeltoodust nähtuvalt pole kahtlust selles, et just Y.D saatis XXX.a tema kasutuses olnud telefoninumbrilt XXX süüdistuses kajastatud kaks sõnumit H. K. kasutuses olnud telefoninumbrile XXX. Kuna nii H. K. kui ka Y.D-l olid teineteisega suheldes kogu aeg kasutuses ühed ja samad telefoninumbrid, siis on välistatud võimalus, et Y.D saatis süüdistuses kajastatud kaks sõnumit XXX.a H. K. kasutuses olnud telefoninumbrile XXX kogemata või juhuslikult. Y.D andis kahtlustatavana küll ütlusi, et ta ei mõelnud sõnumitega edastatut tõsiselt (lk 84 keskel), kuid sõnumite edastamise ajalisest vahest ning sõnumite sisu muutumisest ilmneb, et igal isikul, kes saanuks varem vanglas viibinud isikult ja seal sarimõrvarile peksa andnud isikult ähvardavad sõnumid, oli alust karta ähvarduste täideviimist. Kahe sõnumi vahe oli 2 tundi ja 43 minutit. Esimene sõnum saadeti kell 20:06 ja teine sõnum kell 22:49. Sõnumitest esimene oli leebem, kuna ähvardati üksnes tervisekahjutuse tekitamisega: "ma löön su vigaseks....arvesta sellega urood". Teine sõnum aga sisaldas juba ka tapmisähvardust: "ma hävitan siu ära". Nendest asjaoludest nähtub, et sõnumite saatja oli tõsiselt väga vaenulikult ja agressiivselt meelestatud ning tegemist ei olnud hetkeemotsioonidega, kuna kahe sõnumi vahel oli peaaegu 3 tundi ja viimati saadetud sõnum oli esimesest palju raskema sisuga, kuna terviskahjustuse tekitamisega ähvardamisele lisandus nüüd juba ka tapmisega ähvardamine. Kohtul ei ole eelkajastatud asjaoludel alust kahelda selles, et kannatanu H. K. tajus talle edastatud ähvardusi reaalsetena ja kartis nende täideviimist. Saates kannatanule ligikaudu 3-tunnise vahega 2 sõnumit, mis oma sisult muutusid raskemaks, esialgsele tervisekahjustusega ähvardamisele lisandus lõpuks ka tapmisega ähvardamine, pidi Y.D vähemasti möönma ja pidama võimalikuks, et kannatanu võib tema ähvardusi pidada reaalseteks ja karta nende ähvarduste täideviimist. Tervisekahjustuse tekitamisega ja tapmisega ähvardamise pani Y.D toime vähemalt kaudse tahtlusega KarS § 16 lg 4 mõttes. KarS § 16 lg 4 kohaselt paneb isik teo toime kaudse tahtlusega, kui ta peab võimalikuks süüteokoosseisule vastava asjaolu saabumist ja möönab seda. Y.D käitumises puuduvad õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud. Y.D käitumise õigusvastasust ei välista tema kohtumenetluses esitatud väited selle kohta, et ta oli sõnumite saatmise ajal Kreekas ja kaasus tulnuks lahendada Kreekas (vt viimane sõna). KarS § 11 lg 1 p 3 kohaselt on tegu täide viidud kohas, kus saabus süüteokoosseisu kuuluv tagajärg. Kannatanu kinnitusel viibis ta süüdistatavalt ähvardavate 6 sõnumite saabumise ja nende lugemise ajal Eestis, XXX linnas. KarS § 11 lg 1 p 3 mõttes on ähvardamine toime pandud Eesti Vabariigis. Y.D käitumine on kvalifitseeritav KarS § 120 lg 1 järgi tervisekahjustuse tekitamisega ja tapmisega ähvardamisena, kuna oli alust karta ähvarduste täideviimist. KARISTUS KarS § 120 lg 1 kohaselt karistatakse tervisekahjustuse tekitamisega ja tapmisega ähvardamise eest rahalise karistusega või kuni üheaastase vangistusega. KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise alus isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Y.D süü suurust mõjutab asjaolu, et kannatanu suhtes tehtud ähvardusi oli kaks, neist esimene seondus tervisekahjustuse tekitamisega ning teine tapmisega. Kuna kahe ähvarduse vahele jäi peaaegu 3 tundi ja ähvardused muutusid oma sisult raskemaks, siis oli kannatanul alust karta ähvarduste täideviimist. Y.D süü suurust tõstab ka asjaolu, et kannatanu, kartes ähvarduste täideviimist, astus samme turvalisuse tõstmiseks, paigaldades turvakaamerad. Eelnevalt kajastatud süü suurus, et ähvardusi oli kaks ja need muutusid ajas raskemaks ning kannatanu pidas seetõttu vältimatuks turvalisuse tõstmist, paigaldas turvakaamerad, välistavad kergema karistusliigina rahalise karistuse kohaldamise. Rahalise karistuse kohaldamise välistab ka asjaolu, et kannatanu soovis süüdistatavale karistuseks vangistust, taotledes selle reaalselt kohaldamist. Samas on oluline täheldada, et nüüdseks on sündmustest möödunud enam kui 2 ja pool aastat, kannatanu ja süüdistatava vahel uusi analoogseid intsidente pole olnud. Y.D käitumises karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad. Karistusregistri andmetel ei ole Y.D-l kehtivaid kriminaalkaristusi. Neil eelkajastatud asjaoludel on süüdistatava isikust lähtudes ja õiguskorra kaitsmise huvidest lähtudes põhjendatud Y.D-d karistada prokuröri taotletud keskmises määras, s.o 6 kuu vangistusega, kuid seda KarS § 73 lg 1,3 sätete kohaldamisega tingimisi miinimumkatseajaga, s.o 1-aastase katseajaga. Kohtunik Heli Sillaots /allkirjastatud digitaalselt/ 7
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.