RIIGIKOHUS KRIMINAALKOLLEEGIUM KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Teised kassatsioonimenet

§ 120lg 1 järgi Tartu Ringkonnakohtu 30.

augusti

1. a otsus Prokuratuur, esindaja Lõuna Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Külli Saks, kassatsioon C.X-i kaitsja vandeadvokaat Otto Preem
2. november 2022, kirjalik menetlus RESOLUTSIOON
3. Tühistada Tartu Ringkonnakohtu
4. augusti
5. a otsus ja saata kriminaalasi samale ringkonnakohtule uueks arutamiseks teises kohtukoosseisus.
6. Kassatsioon rahuldada. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Süüdistus
7. C.X anti kohtu alla süüdistatuna karistusseadustiku (

) § 120 lg 1 järgi. Süüdistuse kohaselt saatis ta 23. mail 2019 kannatanu H. K. telefoninumbrile kaks ähvardava sisuga tekstsõnumit. Täiendatud süüdistuse kohaselt pani C.X kuriteo toime

§ 11lg 1 p 3 järgi Eestis, sest kannatanu oli sõnumite saamise ajal Eestis.

Maakohtu otsus

1. Tartu Maakohtu
2. jaanuari
3. a otsusega tunnistati C.X süüdi

§ 120

lg 1 järgi ning teda karistati 6 kuu pikkuse vangistusega.

§ 73

lg-te 1 ja 3 alusel jäeti vangistus tingimisi täitmisele pööramata, kui C.X ei pane 1 aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Maakohus leidis, et ähvardamine on toime pandud Eestis, sest kannatanu oli sõnumite saabumise ja lugemise ajal Eestis. Teo õigusvastasust ei välista süüdistatava kohtumenetluses esitatud väide, et ta oli sõnumite saatmise ajal Kreekas ning kohtuvaidlus tulnuks lahendada seal. 1-21-3514 Apellatsioon 3. Maakohtu otsuse peale esitas apellatsiooni C.X-i kaitsja Otto Preem, kes taotles otsuse tühistamist ja süüdistatava õigeksmõistmist. Ringkonnakohtu otsus 4. Tartu Ringkonnakohtu 30. augusti 2022. a otsusega tühistati maakohtu otsus C.X-i süüditunnistamises ja karistamises

§ 120lg 1 järgi.

C.X mõisteti õigeks. Kaitsja apellatsioon rahuldati. 5. Ringkonnakohus märkis, et

§ 120

on formaalne teodelikt, mistõttu tuleb kuriteo toimepanemise kohaks lugeda

§ 11lg 1 p 1 järgi koht, kus süüdistatav tegutses.

Olemasolevate tõenditega ei ole ümber lükatud, et C.X asus sõnumite saatmise (otsuses ekslikult märgitud kõnede tegemise) ajal Kreekas. 6. Käesoleval juhul võib Eesti karistusõigus kohalduda väljaspool Eesti territooriumi toimepandud teole

§ 7

lg 1 p-des 1 ja 2 sätestatud alustel, sest ähvardati Eesti kodanikku, samuti oli teo toimepanija ähvardamise ajal Eesti kodanik.

§ 7

lg 1 kohaldamiseks peab tegu olema karistatav kuriteona nii Eestis kui ka teo toimepanemise kohas. Kohtuasjas puuduvad andmed, kas ähvardamine on Kreekas kuriteona karistatav, mistõttu ei ole võimalik tuvastada Eesti karistusõiguse kehtivust ning C.X tuleb õigeks mõista. KASSATSIOONIMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD Kassatsioon

1. Tartu Ringkonnakohtu otsuse vaidlustas prokuratuur, kes taotles otsuse tühistamist ning kriminaalasja saatmist uueks arutamiseks samale ringkonnakohtule teises kohtukoosseisus.
2. Kassaator ei nõustu ringkonnakohtu järeldusega, et ähvardamise toimepanemise kohaks tuleb lugeda

§ 11lg 1 p 1 järgi üksnes koht, kus ähvardaja tegutses.

Karistusseadustik lähtub süüteo toimepanemise koha määratlemisel ubikviteedipõhimõttest, mille kohaselt on süüteo koht igal pool, kus ilmnevad süüteokoosseisu asjaolud, mis kõik kirjeldavad võrdselt teo ebaõigussisu ning ühe eelistamine teisele ei ole põhjendatud. Ähvardamise süüteokoosseisu täitmiseks peab kannatanul olema alus karta ähvarduse täideviimist ning teo lõpuleviimine eeldab ähvarduse teatavaks saamist kannatanule, mistõttu saab teo toimepanemise kohana käsitleda kannatanu asukohta ähvarduse saamise hetkel. Kannatanu poolt ähvarduse tajumist reaalsena ehk ähvardamise tagajärjel hirmutunde tekkimist tuleb lugeda kuriteo tagajärjeks

§ 11lg 1 p 3 mõttes.

1. Ringkonnakohus asus vääralt seisukohale, et C.X tuleb õigeks mõista, sest ei ole võimalik tuvastada Eesti karistusõiguse kehtivust. Juhindudes Riigikohtu
2. septembri
3. a otsusest asjas nr 3-1-1-35-07, pidanuks ringkonnakohus andma menetlusosalistele võimaluse esitada tõendeid kuriteo karistatavuse kohta välisriigis või kontrollima seda asjaolu iseseisvalt. 2

§ 11

lg 1 sätestab, et tegu on toime pandud kohas, kus isik tegutses (p 1); kus ta oli õiguslikult kohustatud tegutsema (p 2); kus saabus süüteokoosseisu kuuluv tagajärg (p 3); või kus isiku ettekujutuse järgi oleks pidanud saabuma süüteokoosseisu kuuluv tagajärg (p 4).

1. Ähvardamine on teo-, mitte tagajärjedelikt (viimati Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
2. detsembri
3. a otsus nr 1-20-2133/99, p 64.) Seetõttu saab ähvardamise toimepanemise koht olla üksnes seal, kus isik tegutses (

§ 11lg 1 p 1).

13. Karistusseadustik määratleb teokoha nn ubikviteedipõhimõttel: süüteo koht on igal pool, kus ilmnevad süüteokoosseisu asjaolud, kuivõrd kõik koosseisuasjaolud kirjeldavad võrdselt teo ebaõigussisu ning ühe eelistamine teisele ei ole õigustatud. (Vt ka Karistusseadustik. Kommenteeritud väljaanne. Koostajad J. Sootak ja P. Pikamäe. Tallinn: Juura, 2021, § 11 komm 2 ja Karistusõigus. Üldosa. Koostaja J. Sootak. Tallinn: Juura 2018, ptk III, vnr 237.) Järelikult võib tegu

§ 11

mõttes olla toime pandud korraga mitmes kohas, samuti ei ole

§ 11lg 1 p 1 järgi isiku tegutsemiskohtade arv piiratud ühega.

14. Kolleegium nõustub õiguskirjanduses väljendatud seisukohaga, et

§ 11

eesmärk on lülitada süüteokohast välja kohad, kus ilmneb mõni teo selline järelmõju, mis on koosseisu kaitseala seisukohalt ebaoluline ning mille ilmnemise koha arvestamine süüteokohaks laiendaks alusetult normi kohaldamisala. Samuti vastupidi,

§ 11

regulatsioonialasse tuleb lugeda need teo osad, mis kuuluvad süüteokoosseisu kaitsealasse. (Karistusõigus. Üldosa. Koostaja J. Sootak. Tallinn: Juura 2018, ptk III, vnr 249) 15.

§-ga 120 kaitstakse kannatanu vaimset tervist – ähvardamine on karistatav põhjusel, et sellega soovitakse tekitada kannatanus hirmutunnet. Ähvardamise sisuks on konkreetses kannatanus (ähvarduse adressaadis) ettekujutuse loomine võimaliku kahju (surm, tervisekahjustus, olulises ulatuses vara rikkumine või hävitamine) tekkimisest ja sellega temas hirmutunde tekitamine. (Vt viidatud otsus nr 1-20-2133/99, p 63.) Ähvardamise koosseisus on selgelt eristatavad tegu (nt ähvardava tekstsõnumi saatmine) ja teo realiseerumine (nt ähvarduse teatavaks saamine teises riigis asuvale kannatanule). Mõlemad kirjeldavad võrdselt selle isikuvastase kuriteo koosseisuebaõigust ning kuuluvad süüteokoosseisu kaitsealasse. 16. Kolleegium on seisukohal, et saates kannatanu telefonile ähvardava tekstsõnumi, tegutseb isik

§ 11

lg 1 p 1 mõttes ka kannatanu asukohas ja isiku tegutsemise koht ei piirdu vaid kohaga, kus ta tekstsõnumi saatis. Käesolevas asjas ei ole vaidlust selle üle, et kannatanu oli sõnumite lugemise ajal Eestis, seega avaldus üks ähvardamise koosseisutunnus – ähvarduse tõsiseltvõetavus ehk alus karta ähvarduse täideviimist – Eesti karistusseaduse kohaldamisalas (

§ 6). 3

§ 7

ei kohaldu, märgib kolleegium, et ei nõustu ringkonnakohtu seisukohaga, et kuna ähvardamise kuriteona karistatavus Kreekas on tõendamata, tuleb süüdistatav õigeks mõista. Riigikohus on varem leidnud, et kui alles kohtumenetluses selgub, et kuritegu pandi toime välisriigis, ning menetluses on jäänud selgitamata teo karistatavus välisriigis, peab kohus andma menetlusosalistele võimaluse täiendavate tõendite esitamiseks (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi

1. septembri
2. a otsus asjas nr 3-1-1-35-07, p 11).
3. Eeltoodud põhjustel on ringkonnakohus kohaldanud ebaõigesti materiaalõigust. Juhindudes KrMS § 361 lg 1 p-st 6 ja § 362 p-st 1, tühistab kolleegium Tartu Ringkonnakohtu
4. augusti
5. a otsuse ja saadab kriminaalasja uueks arutamiseks samale kohtule teises kohtukoosseisus. Kassatsioon tuleb rahuldada. (allkirjastatud digitaalselt) 4