) § 3401 lg 2 kohaselt kui kohtu määratud tähtpäevaks puudusi ei kõrvaldata, jäetakse avaldus, taotlus või kaebus menetlusse võtmata ja tagastatakse juba menetlusse võetud avaldus, taotlus või kaebus aga jäetakse läbi vaatamata.
5.
lg 1 p-de 9 ja 10 kohaselt ei võta kohus hagiavaldust menetlusse, kui hagiavaldusel ei ole pädeva isiku allkirja või kui on rikutud muid olulisi hagiavalduse vorminõudeid ning kui hagiavalduses esitatud nõudelt ei ole tasutud riigilõivu.
lg 1 märgitakse hagiavalduses lisaks menetlusdokumentide muudele andmetele; 1) hageja selgelt väljendatud nõue (hagi ese); 2) hagi aluseks olevad faktilised asjaolud (hagi alus); 3) tõendid, mis kinnitavad hagi aluseks olevaid asjaolusid, viidates konkreetselt, millist asjaolu millise tõendiga tõendada soovitakse; 5) hagihind, kui hagi ei ole suunatud kindla rahasumma maksmisele.
lg 2 p 2 sätestab, et kohus võib jätta hagiavalduse menetlusse võtmata, kui hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset, või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada.
Hagejal tuleb kohtule esitada lisade eestikeelsed tõlked. Hagejal tuleb tasuda riigilõiv lähtuvalt hagihinnast. Riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 1 kohaselt tasutakse hagiavalduse esitamisel riigilõivu lähtuvalt hagihinnast RLS lisa 1 järgi või kindla summana.
lg 5 järgi loetake mittevaraliseks nõudeks hagihinna tähenduses ka sundtäitmise lubamatuks tunnistamise nõuet. Sama sätte teise lause kohaselt ei või kohus määrata sellise nõudega hagi hinnaks enam kui 6000 eurot. Täiteasja 084/2018/3597 toimikust nähtuvalt on sundtäitmisel nõue summas 4234 eurot 15 senti. Sellest tulenevalt on hagihind käesolevas tsiviilasjas sundtäitmise lubamatuks tunnistamise nõude puhul 4234 eurot 15 senti. RLS lisa 1 järgi tasutakse hagilt hinnaga 4001 kuni 4500 eurot riigilõivu 490 eurot. Asja materjalidest ega kohtute infosüsteemist ei nähtu, et hageja oleks riigilõivu tasunud. Hagejal tuleb tasuda riigilõivu ka 14. augustil 2025. a esitatud täiendavalt nõudelt, milles hageja palub kostjalt Soome arvelduskontole raha tagastamist. 7.
lg 1 sätestab, et kui menetlusosalise esitatud avaldus, taotlus, vastuväide või kaebus ei vasta vorminõuetele või on esitatud muude puudustega, mida saab kõrvaldada, muu hulgas kui tasumata on riigilõiv, määrab kohus tähtaja puuduse kõrvaldamiseks ja jätab menetlusdokumendi seniks käiguta.
1 lg 2 näeb ette, et kui kohtu määratud tähtpäevaks puudusi ei kõrvaldata, jäetakse avaldus, taotlus või kaebus menetlusse võtmata ja tagastatakse. Hagejale sai
lg 1, § 3401 lg 2 ja § 371 lg 1 p-de 9 ja 10 ja lg 2 p 2 järgi menetlusse võtmata, sest hagi ei vasta nõuetele, hagiavalduse esitamisel ei ole tasutud riigilõivu, hageja ei ole välja toonud hagi esitamise aluseks olevaid asjaolusid esile. Hagejal on võimalik esitada kohtule uus nõuetekohane hagiavaldus. 8.
lg 4 teise lause järgi kui kohus keeldub hagiavalduse menetlusse võtmisest, ei toimeta kohus avaldust kostjale kätte, vaid tagastab selle koos lisadega ja asja menetlusse võtmisest keeldumise määrusega hagejale.
lg 6 sätestab, et kui kohus keeldub hagiavalduse menetlusse võtmast ja tagastab selle määrusega, loetakse, et avaldust ei ole esitatud ja et hagi ei ole olnud kohtu menetluses. Menetluskulude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine 9.
lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses ning
lg 1 p 1 kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. 3 10.
Hüvitatavad menetluskulud puuduvad. (allkirjastatud digitaalselt) Anastassia Stalmeister kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.