Obsah (16)

§ 3401§ 417§ 407§ 416§ 415§ 663§ 656§ 207§ 394§ 442§ 173§ 665§ 468§ 418§ 150§ 696

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Anneli Alekand, Hele Kaldma, Kersti Kerstna-Vaks Määruse tegemise aeg ja koht 8. jaanuar 2026, Tartu Tsiviilasja number Tsiviilasi 2-24-10235 Eesti

§ 3401

lg 2 kolmas lause ja

§ 417lg 4 teine lause).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Eesti Vabariik (Maksu- ja Tolliameti kaudu; hageja) esitas
2. juulil 2024 Tartu Maakohtule hagiavalduse I.M-i (kostja I) ja V.Y (kostja II) vastu tehingu kehtetuks tunnistamiseks ja tehingu alusel saadu üleandmiseks. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid kostja I ja kostja II
3. juulil 2020 kinnisasja registriosa nr XXXXXXXXX (maakohtu tagaseljaotsuse põhjendustes ekslikult nr XXXXXXXXXX) kinke- ja asjaõiguslepingu, millega kostja I võõrandas talle kuulunud lepingu eseme tasuta kostjale II. Tehingu tulemusena kanti
4. juulil 2020 kinnistusraamatu registriossa nr XXXXXXXXX omanikuna sisse kostja II. Maksu- ja Tolliamet tegi
5. juunil 2023 vastutusotsuse nr 13-7/01229-15, millega kohustati kostjat I tasuma solidaarselt XXXXXXXXX OÜ-ga (registrikood XXXXXXXXX) viimase maksukohustusi 59 575,46 euro ulatuses. Kostja I ei ole täitnud talle vastutusotsusega pandud kohustust. Hageja alustas
6. juulil 2023 kostja I maksukohustuse sundkorras sissenõudmist maksukorralduse seaduse § 130 lg 1 alusel, kostja I pangakontode arestimise tulemusel laekus
7. mail 2024 kostja I maksuvõla katteks 107,14 eurot. Kostjal I puudub muu vara, mille arvel nõuet rahuldada. Täidetud on tehingu tagasivõitmise eeldused täitemenetluse seadustiku (TMS) § 188 alusel, kuna tehinguga kahjustati teadlikult hageja kui sissenõudja huve. Kostja I ja kostja II tegid tehingu üksnes sundtäitmise vältimise eesmärgil. Kuigi kinnisasja kinkimise hetkel ei olnud hageja kostja I võlausaldaja, oli kostja I kinketehingu tegemise ajal teadlik, et hageja alustas
8. aprilli 2020 korraldusega nr 12.2-3/052434-125 maksumenetlust kostja I poolt juhitud äriühingu XXXXXXXXX OÜ suhtes. Kostja I kinkis oma kinnisasja kostjale II ehk oma tolleaegsele elukaaslasele (alates
9. juunist 2022 on kostja I ja kostja II abielus). Seega on kostja II puhul tegemist kostja I lähikondsega pankrotiseaduse (PankrS) § 117 lg 1 p 1 mõistes.
10. Kostja I ja kostja II esitasid
11. septembril 2024 maakohtule taotlused nõude osas aegumise kohaldamiseks ja vaheotsuse tegemiseks. Kostjad teatasid samal kuupäeval ka, et ei nõustu hagiga, sest hageja väide kostjate tahtluse osas on paljasõnaline. Kostja II taotles kostja I vande all ülekuulamist, et tõendada, et kostja I ei rääkinud kostjale II äriühinguga seotud asjadest.
12. Hageja asus
13. oktoobri 2024 vastuses seisukohale, et esitatud nõue ei ole aegunud ja tegi ettepaneku asja lahendamiseks kompromissiga. 2
14. Maakohus jättis
15. oktoobri 2024 vaheotsusega rahuldamata kostjate taotluse aegumise kohaldamiseks ja jätkas tsiviilasja menetlust.
16. Maakohus andis
17. veebruaril 2025 kostjatele uue tähtaja kuni
18. veebruarini 2025 hagile vastamiseks, innustades samas pooli ka kompromissiläbirääkimisi pidama ja rõhutades, et see on kostjate endi huvides. Maakohus pikendas kostjate taotlusel hagile vastamise tähtaega kuni
19. märtsini 2025 ja seejärel kuni
20. märtsini
21. Kostjad teatasid nii
22. märtsil 2025 kui ka
23. märtsil 2025, et läbirääkimised hagejaga jätkuvad. Hageja teatas
24. aprillil 2025, et läbirääkimised kompromissi sõlmimiseks on ebaõnnestunud.
25. Maakohus rahuldas
26. aprillil 2025 hagi tagaseljaotsusega ja tunnistas kehtetuks kostjate vahel
27. juulil 2020 sõlmitud kinkelepingu ja asjaõiguslepingu ning kohustas kostjaid andma vajalikke tahteavaldusi kinnistusraamatusse kannete tegemiseks. Menetluskulud jättis maakohus solidaarselt kostjate kanda ja mõistis kostjatelt solidaarselt riigi kasuks välja riigilõivu 1050 eurot. Maakohus leidis, et kuna kostjad ei ole hoolimata korduvalt pikendatud hagiavaldusele vastamise tähtaegadest hagiavaldusele oma seisukohta esitanud, samuti on poolte vahelised läbirääkimised korduvalt ebaõnnestunud, on põhjendatud lahendada asi tagaseljaotsusega

§ 407lg 1 alusel.

Maakohtu hinnangul on hagis esitatud asjaolud ning nõude õiguslik põhjendus piisavad tagaseljaotsuse tegemiseks.

1. Kostja I ja kostja II esitasid
2. mail 2025 tagaseljaotsuse peale kajad. Kostja I leidis, et tagaseljaotsuse tegemiseks puudus alus, kuna ta on kohtule tähtaegselt vastanud ja esitanud omapoolsed seisukohad. Samuti on kostja I pidanud hagejaga läbirääkimisi, oodates olukorras, kus hageja ei nõustunud kostja I pakutud kompromissiga, hageja poolset kompromissettepanekut. Kostja II kinnitas kajas samuti, et on kohtule tähtaegselt vastanud ega ole soovinud menetlust venitada, samuti et
3. juuli 2020 tehing oli majanduslikult põhjendatud ja mitte näiline. Maakohus ei oleks tohtinud tagaseljaotsust teha, sest kostja II teada toimusid hageja ja kostja I vahel läbirääkimised.
4. Maakohus jättis
5. juuni 2025 määrusega kostja I ja kostja II kajad käiguta ning andis tähtaja puuduste kõrvaldamiseks – kohtukorraldustele mittevastamise erakorraliste asjaolude selgitamiseks ja mõlemale kostjale riigilõivu 770 euro tasumiseks.
6. Maakohus jättis kostja I kaja
7. oktoobri 2025 määrusega läbi vaatamata, sest kostja I ei kõrvaldanud tähtaegselt kajas esinevaid puudusi. Kostja I kaja ei vastanud maakohtu hinnangul

§ 416

nõuetele, esitamata on mõjuv põhjus ja tõendid, mis takistas kostjal tagaseljaotsuse aluseks olnud menetlustoimingut tähtaegselt tegemast. Kostja I ei esitanud maakohtule tõendeid selle kohta, et ta on asunud tasuma maksuvõlgnevust maksuhaldurile, et kohus saaks veenduda selles, et kostjate läbirääkimised hagejaga ei ole teeseldud. Kostja I ei olnud ka tasunud riigilõivu kajalt ega taotlenud selle tasumisest vabastamist. 10. Kostja II kaja jättis maakohus 28. oktoobri 2025 määrusega rahuldamata, sest kostja II ei olnud esile toonud mõjuvat põhjust tähtaja mittejärgimise kohta

§ 415lg 1 mõistes.

Samuti ei esine

§ 415lg 1 p-s 3 sätestatud alust kaja rahuldamiseks.

Lugedes

§ 407

lg 1 alusel hagiavalduses esitatud faktilised väited kostjate poolt omaksvõetuks, on hagi hagiavalduses märgitud asjaoludel õiguslikult põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.

1. Kostja I ja kostja II esitasid
2. novembril 2025 määruskaebused maakohtu
3. oktoobri 2025 määruse peale, milles palusid määruse tühistada ja saata asi maakohtule uueks läbivaatamiseks. Samuti taotlesid kostja I ja kostja II tagaseljaotsuse täitmise peatamist kuni määruskaebuse lahendamiseni.
4. Hageja oli seisukohal, et maakohtu
5. oktoobri 2025 määrus on põhjendatud ja õiguspärane ning puudub alus selle tühistamiseks. 3 Kostja I määruskaebust ei ole võimalik rahuldada juba seetõttu, et ta ei ole tasunud kaja esitamisel ette nähtud riigilõivu ega taotlenud sellest vabastamist. Ka sisuliselt on kostja I määruskaebus põhjendamatu, sest kostjal I ei saanud olla tagaseljaotsuse tegemise ajal õigustatud ootust läbirääkimiste jätkumisest ja kompromissi õnnestumisest. Hageja selgitas kostjale I juba
6. oktoobril 2024, millistel tingimustel on hageja valmis kompromissi sõlmima. Pelgalt asjaolu, et kostja I on kompromissi teemadel saatnud hagejale e-kirju ja hageja on nendele vastanud, ei tähenda automaatselt, et tegemist oleks konstruktiivsete ja/või lootustandvate läbirääkimistega. Ka kostja II määruskaebust ei ole võimalik rahuldada juba seetõttu, et kostja II ei ole taotlenud kaja rahuldamist, vaid ainult selle menetlusse võtmist. Kostja II määruskaebus on ka sisuliselt põhjendamatu, sest hagis on tõendatud, et kostja II kui kostja I lähikondne teadis või pidi teadma, et tehinguga kahjustatakse teise võlausaldaja huvisid. Kinnistu omandiõiguse üleandmine ei saa kahjustada hüpoteegipidaja õigusi, sest hüpoteegipidaja nõue rahuldatakse enne teisi nõudeid. Kinnistu ei ole ka kostja II elukoht.
7. Maakohus leidis, et määruskaebustes esitatud põhjendused ei anna alust määruskaebusi rahuldada ja edastas
8. detsembri 2025 kirjaga määruskaebuse

§ 663lg 5 alusel läbivaatamiseks ja lahendamiseks Tartu Ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

1. Ringkonnakohus leiab, et Tartu Maakohtu
2. oktoobri 2025 määrus tuleb tühistada menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu (

§ 656lg 1 p 1 ja § 659).

Kostja II kaja tuleb rahuldada ja tsiviilasja menetlus maakohtus taastada (

§ 417lg 2).

Kostja II määruskaebus kuulub rahuldamisele. Kostja I määruskaebuse jätab ringkonnakohus rahuldamata. Kuivõrd kostja I ja kostja II on selles asjas vältimatud kaaskostjad

§ 207

lg 3 tähenduses, piisab menetluse taastamiseks mõlema kostja suhtes maakohtus ainult ühe kostja (kostja II) kaja ja määruskaebuse rahuldamisest.

1. Ringkonnakohus lahendab kõigepealt kostja I määruskaebuse tema kaja läbi vaatamata jätmise peale (I), seejärel kostja II määruskaebuse tema kaja rahuldamata jätmise peale (II) ja lõpuks muud menetluslikud küsimused (III). I.
2. Kostja I kaja jättis maakohus
3. oktoobri 2025 määrusega läbi vaatamata, sest kostja I ei kõrvaldanud kajas esinenud puudusi, muu hulgas ei tasunud riigilõivu ega taotlenud selle tasumiseks menetlusabi. Kostja I ei ole määruskaebuses vaidlustanud kaja rahuldamata jätmist riigilõivu tasumata jätmise tõttu ega seda tasunud.

§ 3401

lg 1 kohaselt annab kohus menetlusosalisele menetlusdokumendis esineva kõrvaldatava puuduse kõrvaldamiseks tähtaja, kui menetlusosaline kohtu antud tähtaja jooksul puudust ei kõrvalda, jätab kohus menetlusdokumendi läbi vaatamata (

§ 3401lg 2).

Maakohus selgitas kostjale I korduvalt kajalt riigilõivu tasumise kohustust ja menetlusabi taotlemise võimalust (

1. juuni 2025 määruses ja
2. juuni 2025 kirjas). Seega jättis maakohus kostja I kaja põhjendatult läbi vaatamata sõltumata selle sisulisest põhjendatusest. II.
3. Kostja II kaja jättis maakohus
4. oktoobri 2025 määrusega rahuldamata, sest maakohtu hinnangul ei esinenud kostjal II mõjuvat põhjust tegevusetuseks, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks.
5. Maakohus rahuldas hagi tagaseljaotsusega

§ 407

lg 1 alusel, sest leidis, et kostja I ja kostja II ei ole hagile kohtu määratud tähtajal vastanud. Ringkonnakohtu hinnangul rikkus 4 maakohus sellega oluliselt õigusliku ärakuulamise põhimõtet, mis toob kaasa maakohtu määruse tühistamise määruskaebuse põhjendusest ja selles esitatud asjaoludest olenemata (

§ 656lg 1 p 1 ja § 659).

19.

§ 407

lg 1 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult.

§ 394

lg 1 kohaselt peab kostja esitatud hagile kohtule kirjalikult vastama,

§ 394lg-s 2 on sätestatud kostja vastuse sisule kehtivad nõuded.

1. Praeguses asjas ei ole vaidlust selles, et kostjad on maakohtule ligi üheksa kuud kestnud menetluse jooksul korduvalt esitanud menetlusdokumente, muu hulgas on maakohus kostjate taotlusel teinud vaheotsuse, milles jättis aegumise kohaldamata. Seega saab küsimus olla ainult selles, kas kostjate vastused hagile on olnud niivõrd ebapiisavad, et maakohtul oli siiski õigus teha tagaseljaotsus.
2. Õiguskirjanduses on rõhutatud, et kostjat saab

§ 407

lg 1 tähenduses lugeda hagile vastamata jätnuks ainult

§ 394

lg-s 2 sätestatud nõuete olulise rikkumise korral (Tsiviilkohtumenetluse seadustik II. Kommenteeritud väljaanne, § 407 komm 3.3.3). Oluliseks sisuliseks rikkumiseks on see, kui kostja ei ole § 394 lg 2 p 2 järgi kohtule selgelt vastanud, kas ja missuguses ulatuses ta võtab hagi õigeks ja missuguses osas mitte, ning kostja ei kõrvalda seda puudust ka kohtu määratud tähtaja jooksul (samas, komm 3.3.3.e).

1. Praeguses asjas on kostja I ja kostja II maakohtule
2. septembril 2024 esitatud menetlusdokumentides, milles taotleti aegumise kohaldamist ja vaheotsuse tegemist, kohtule teatanud, et ei tunnista hagi esitatud kujul, sest see on paljasõnaline kostjate I ja II tahtluse osas (dtl 393 ja 396).
3. Maakohus on leidnud, et nimetatud dokumentides esitasid kostjad taotluse nõude osas aegumise kohaldamiseks ja vaheotsuse tegemiseks (tagaseljaotsuse p 9.4) ning ainult lubaduse esitada vastus hagile hiljem (maakohtu
4. märtsi 2025 kohtunõude p 2: Kostjad on
5. septembril 2024 selgitanud, et pärast aegumise taotluse lahendamist, esitavad nad vastuse hagiavaldusele). Hilisemates menetlusdokumentides (kostjate
6. ja
7. märtsi 2025 vastused) on kostjad viidanud ainult käimasolevatele kompromissiläbirääkimistele. Eelnevast tulenevalt asus maakohus seisukohale, et kostjad ei ole hagile nõuetekohaselt vastanud ja põhjendatud on tagaseljaotuse tegemine.
8. Ringkonnakohus maakohtu selle hinnanguga ei nõustu. Kostjad on
9. septembril 2024 esitatud menetlusdokumentides küll napilt, aga siiski selgelt väljendanud oma seisukohta hagi nõude suhtes. Kuna hagi põhisisuks on sisuliselt ühe tehingu kehtetuks tunnistamine, siis ei oleks maakohtul kostjate vastuste pinnalt pidanud tekkima kahtlust küsimuses, kas kostjad võtavad hagi mingis osas õigeks. Hageja muud, kinnistusraamatu kannete tegemisele suunatud nõuded on hagi eset arvestades ainult abistava tähendusega, mitte iseseisvad nõuded, mille eraldi rahuldamine oleks võimalik, mistõttu ei pidanud kostjad nende suhtes esitama eraldi seisukohta. Maakohus ei ole kostjatele ka selgitanud, mille poolest nende
10. septembril 2024 esitatud vastused olid ebapiisavad.
11. Kostja vastuse muud puudused (kirjaliku menetluse suhtes seisukoha esitamata jätmine (Tsiviilkohtumenetluse seadustik II. Kommenteeritud väljaanne, § 407 komm 3.3.3.c), tõendite nimetamata jätmine ja tõenditega seotud taotluste esitamata jätmine (samas, komm 3.3.3.d), vastuse õiguslik ebaveenvus (samas, komm 3.3.3.f) jms ei ole õiguskirjanduse kohaselt sellised puudused, mille esinemisel tohiks kohus teha tagaseljaotsuse. Kostja vastuse sisulised puudused võivad lõppkokkuvõttes küll tuua kaasa kostjale kahjulikud menetluslikud tagajärjed, kuid ei saa olla tagaseljaotsuse tegemise aluseks. 5
12. Kostja II on
13. septembril 2024 esitatud menetlusdokumendis esitanud ka taotluse kostja I vande all ülekuulamiseks (dtl 396), mis asjaolusid arvestades on asjakohane taotlus. Maakohus ei ole seda taotlust lahendanud ei eraldi määrusega ega otsusega, rikkudes sellega

§ 442lg-s 5 sätestatud kohustust.

27. Eelnevast tulenevalt on praeguses asjas tegemist olukorraga, kus maakohus ei võinud seaduse kohaselt tagaseljaotsust teha (

§ 415

lg 1 p 3), mistõttu võis kostja II kaja esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust ja see kuulub rahuldamisele (

§ 417lg 2).

Menetluskulud jaotab maakohus asjas lõpplahendi tegemisel (

§ 173lg 1).

III. 28. Kostjad on määruskaebustes esitanud taotlused peatada tagaseljaotsuse täitmine kuni määruskaebuse lahendamiseni.

§ 665

lg 2 kohaselt võivad kohus, kelle määrus vaidlustatakse, ja määruskaebust läbivaatav ringkonnakohus enne määruskaebuse lahendamist määruskaebust tagada, muu hulgas peatada vaidlustatud määruse täitmise või kohaldada muid esialgse õiguskaitse vahendeid.

§ 468

lg 1 p 2 kohaselt tunnistab kohus omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks tagaseljaotsuse. Maakohus on tunnistanud 2. aprilli 2025 tagaseljaotsuse viivitamata täidetavaks ega ole kostjate taotlust selle otsuse täitmise peatamiseks lahendanud.

§ 418

lg 1 kohaselt menetluse taastamise korral tagaseljaotsus ei jõustu ja seda ei saa täita. Kuivõrd ringkonnakohus rahuldab käesoleva määrusega kostja II määruskaebuse ning rahuldab kaja ja taastab menetluse, puudub kostjatel selles osas õiguskaitsevajadus ning ringkonnakohus jätab kostjate taotlused läbi vaatamata. 29.

§ 150

lg 1 p 7 kohaselt tagastatakse tasutud riigilõiv kaja osalise või täieliku rahuldamise korral.

§ 150

lg 31 kohaselt ei tagastata riigilõivu kaja osalise või täieliku rahuldamise korral ja see arvatakse riigituludesse, kui hagi või kohtukutse toimetati kätte käesolevas seadustikus sätestatud nõuete kohaselt, sealhulgas kui see toimetati kätte avalikult, ning hagi võis tagaseljaotsusega rahuldada. Kostja II on kaja esitamisel tasunud riigilõivu 200 eurot. Kuna praegusel juhul asus ringkonnakohus seisukohale, et hagi ei võinud tagaseljaotsusega rahuldada, on kostjal II õigus esitada taotlus kajalt tasutud riigilõivu tagastamiseks. Riigilõivu tagastab kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti (

§ 150lg 4 esimene lause).

Riigilõivu tagastamise nõue lõpeb kahe aasta möödumisel selle aasta lõpust, millal riigilõiv tasuti, kuid mitte enne menetluse jõustunud lahendiga lõppemist (

§ 150lg 6).

30. Käesoleva määruse peale ei saa esitada määruskaebust.

§ 696

lg 1 kohaselt võib ringkonnakohtu määruse peale määrusega puudutatud menetlusosaline esitada määruskaebuse Riigikohtule üksnes juhul, kui selle esitamine on seadusega lubatud. Kui maakohtu määruse peale saab seaduse järgi esitada määruskaebuse, saab määruskaebuse kohta tehtud ringkonnakohtu määruse peale esitada määruskaebuse ka Riigikohtule, kui seadusest ei tulene teisiti. 31. Kostja I määruskaebuse jättis maakohus läbi vaatamata ja selle määruskaebuse kohta tehtud ringkonnakohtu määruse peale ei saa Riigikohtule edasi kaevata (

§ 3401lg 2 kolmas lause).

32. Kostja II määruskaebuse osas puudub võimalus määruskaebuse ringkonnakohus rahuldab kostja määruskaebuse (

§ 417lg 4 teine lause).

(allkirjastatud digitaalselt) 6 esitamiseks, sest