Obsah (6)

§ 148§ 43§ 431§ 98§ 35§ 541

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Indrek Parrest, Andra Pärsimägi, Anneli Alekand Määruse tegemise aeg ja koht 30. mai 2025, Tartu Tsiviilasja number 2-21-2595 Tsiviilasi Flinty OÜ

) § 43 1 lg-ga 1 – eristada tuleb hageja menetluskulusid enne ja pärast pankrotihalduri võlgniku asemel menetlusse astumist. MAAKOHTU MÄÄRUS

1. Tartu Maakohus rahuldas
2. septembri 2024 määrusega hageja ja kostja I taotlused menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks osaliselt (p 1). Maakohus määras hageja menetluskulude suuruseks 11 896,70 eurot (p 2) ning mõistis hageja kasuks välja kostjalt I menetluskulu 5948,35 eurot (p 3) ja kostjalt II 5948,35 eurot (p 4). Kostja I menetluskulude suuruseks määras maakohus 9802,93 eurot (p 5) ning mõistis hagejalt kostja I kasuks välja menetluskulu 1960,59 eurot (p 6). Maakohus tasaarvestas resolutsiooni p-des 3 ja 6 nimetatud summad ning mõistis kostjalt I hageja kasuks välja menetluskulu 3987,76 eurot ja määras, et kostjal I tuleb hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tasuda viivist (p 7). Samuti määras maakohus, et kostjal II tuleb tasuda hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist (p 8). Kostja II taotluse menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks jättis maakohus rahuldamata (p 9). 6.
3. Hageja tasus riigilõivu hagilt 1500 eurot ja hagi tagamise avaldustelt 170 eurot, riigilõivu tasumise kohustus tuleneb seadusest, tegemist on põhjendatud kuluga. Hageja lepinguliste esindajate tunnitasud maakohtus 180 eurot ja 190 eurot käibemaksuta ning ringkonnakohtus 190 eurot ja 210 eurot käibemaksuta on põhjendatud. Maakohus arvestas lepingulise esindaja kulude põhjendatuse hindamisel asja keerukust ja mahtu ning mitme esindaja vajalikkust. Kohtul ei ole kohustust analüüsida minutilise täpsusega iga üksiku õigusabitoimingu põhjendatust ja vajalikkust. Põhjendatud ei ole väide, et dokumendi koostamise ajakulu seostub vaid lehekülgede arvuga. Hageja õigusabi ajakulu on osaliselt ülepaisutatud. Kliendi informeerimine menetlusdokumentidest ja nende esitamisest ei oma asja lahendamise seisukohast tähtsust, mistõttu ei ole põhjendatud jätta seda kulu vastaspoole kanda. Põhjendatud ei ole ka mitme lepingulise esindaja tegevuste dubleerimine. Ülejäänud hageja esindajate tööaeg vastab menetlusdokumentide sisule ja mahule ning on põhjendatud ja vajalik. Hageja esindajate ajakulu maakohtus tuleb vähendada 5,5 h võrra, põhjendatud ja 3 vajalik on ajakulu 45 h (50,5 h - 5,5 h). Ka ringkonnakohtus on hageja õigusabikulud osaliselt üle paisutatud ja osaliselt on esindajate tegevused dubleeritud. Hageja esindajate ajakulu ringkonnakohtus tuleb vähendada 7,27 h võrra, esindajate toimingud on põhjendatud ja vajalikud kokku 10,67 h ulatuses (17,94 h - 1,07 h - 0,7 h - 5,5 h). Hageja põhjendatud menetluskulud on kokku 11 896,70 eurot, s.o õigusabikulu maakohtus 8120 eurot (2 h * 190 eurot/h + 43 h * 180 eurot/h) ja ringkonnakohtus 2106,70 eurot (3,97h * 210 eurot/h + 6,7 h * 190 eurot/h) ning riigilõiv 1670 euro. Menetluskulude jaotust arvestades ei ole põhjendatud kostja I väide, et hageja menetluskulud on osaliselt seotud vaid kostjaga II ning hageja menetluskulusid ei ole võimalik solidaarselt kostjatelt välja mõista. Vastavalt menetluskulude jaotusele tuleb kostjatel hüvitada hagejale menetluskulud võrdsetes osades, s.o kummalgi 5948,35 eurot. 6.
4. Kostja I apellatsioonkaebuse esitamisel tasutud riigilõiv 2100 eurot on põhjendatud kulu. Kostja I lepinguliste esindajate tunnitasud maakohtus 100–205 eurot ja ringkonnakohtus 35– 205 eurot, millele lisandub käibemaks, on põhjendatud. Esindajate ajakulu nii maa- kui ka ringkonnakohtus on osaliselt ülepaisutatud, põhjendatud ja vajalik ajakulu maakohtus oli kokku 26 h 57 min ja ringkonnakohtus 12 h 22 min. Kostja I põhjendatud õigusabikulud on seega vastavat 5154 eurot ja 2548,93 eurot koos käibemaksuga. Menetluskulude jaotuse järgi tuleb hagejal hüvitada kostjale I tema menetluskuludest 20%, s.o 1960,59 eurot. 6.
5. Tasaarvestuse tagajärjel tuleb kostjalt I mõista hageja kasuks välja menetluskulud 3987,76 eurot (5948,35 eurot - 1960,59 eurot). 6.
6. Kostjat I esindas kohtumenetluses pankrotihaldur. Tartu Ringkonnakohus selgitas
7. juuni 2023 määruse tsiviilasjas nr 2-20-15991 p-s 35.3, et menetluskulud, mis on tekkinud seoses halduri tegevusega menetlusse astumisel, hüvitatakse pankrotivara arvel

§ 148

lg 1 p 1 alusel (

§ 431 lg 1).

Maakohus jäi oma 7. juuni 2023 otsuses toodud seisukoha juurde ega nõustunud kostjaga II, et menetluskulude väljamõistmisel tuleb arvestada

§ 431lg-t 1.

Menetlusosalised ei ole seda seisukohta apellatsiooniastmes vaidlustanud. Kuna kostja I suhtes on pankrotimenetlus lõppenud ning hagejal ei ole võimalik esitada nõuet hüvitada menetluskulud pankrotivara arvelt, tuleb hüvitamisele kuuluvad menetluskulud kostjalt I hageja kasuks välja mõista. MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED 7. Kostja I palub 3. oktoobri 2024 määruskaebuses tühistada maakohtu määruse resolutsiooni p-d 3 ja 7 osas, milles need on vastuolus

§ 431

lg-ga 1.

§ 431

lg 1 reguleerib seda, millisel juhul saab menetluskulude hüvitamise nõude maksma panna pankrotivõlausaldajana ja millisel juhul massivõlausaldajana. Maakohus mõistis kostjalt I alusetult välja

§ 148

lg 1 p 1 alusel tasumisele kuuluvatena hageja menetluskulud, mis tekkisid enne kostja I võlgniku asemel 10. augustil 2022 menetlusse astumist. Selle ajani tekkinud hageja menetluskulude hüvitamise nõue tulnuks kooskõlas

431 lg-ga 1 esitada tingimusliku nõudena

§ 98alusel.

Tähtsust ei ole, kas kostja I vaidlustas maakohtu 7. juuli 2023 otsuses toodud seisukoha. Jõustunud otsustega lahendati menetluskulude jaotus. Menetluskulude kindlaksmääramine ja väljamõistmine on eraldiseisev otsustus, maakohtul tuli menetluskulude kindlaksmääramisel kohaldada

§ 431lg-t 1.

Hageja menetluskulud koosnevad hagilt tasutud riigilõivust 1670 eurot ning õigusabikulust maakohtus 8120 eurot (89% taotletust) ja ringkonnakohtus 2106,70 eurot (60% taotletust). Hageja menetluskulud kuni kostja I menetlusse astumiseni olid kokku 6884,51 eurot (1670+5859*0,89). Vastavalt menetluskulude jaotusele saab hageja nõuda sellest 4 pankrotivõlausaldajana 3442,26 eurot ja massivõlausaldajana 2506,09 eurot ((11 896,706884,51)/2). Hageja nõudeid, mis tulnuks esitada pankrotivõlausaldajana, ei saa tasaarvestada. Samuti ei saa neilt arvestada viivist (

§ 35lg 1 p 6).

Maakohus saanuks tasaarvestada hageja menetluskulud 2506,09 eurot ja kostja I menetluskulud 1960,59 eurot ning kohustada kostjat I tasuma

§ 148lg 1 p 1 alusel 545,50 eurot.

Määruse resolutsioonis tuli selgelt eristada

§ 148

lg 1 p 1 alusel ja pankrotivõlausaldajana hüvitamisele kuuluvaid menetluskulusid.

1. Kostja II palub
2. oktoobri 2024 määruskaebuses tühistada maakohtu määruse resolutsiooni p-d 2, 4 ja 8 ning teha uue määruse, millega vähendada kostja II poolt hagejale hüvitamisele kuuluvate menetluskulude suurust. Hageja esitas kostjate vastu erinevad nõuded – kostja I vastu kohtulahendist tulenevate kohustuste täitmise tuvastamise nõude ja kohtulike hüpoteekide üleandmiseks vajalike tahteavalduste asendamise nõude, kostja II vastu aga üksnes kohtulahendist tulenevate kohustuste täitmise tuvastamise nõude. Sellest tulenevalt asus ringkonnakohus
3. jaanuari ja
4. augusti 2023 määrustes seisukohale, et kostja II vastu esitatud nõude hind on 6000 eurot. Hagi esitamise ajal tuli sellise hinnaga hagilt tasuda riigilõivu 425 eurot, seega ei saa ka kostja II poolt hagejale hüvitamisele kuuluv riigilõiv olla suurem. Ühelt kostjalt ei saa mõista välja riigilõivu, mida hageja tasus teise kostja vastu esitatud nõuetelt. Kohus piirdus maakohtus hageja esindajate kulude hindamisel üksnes teatud ajakulu ebavajalikuks lugemisega, kuid ei põhjendanud, et ülejäänud ajakulu 45 h oleks kooskõlas hageja menetlusdokumentide sisu ja mahu ning asja keerukuse ja mahukusega. Täies ulatuses ei saa pidada vajalikuks ja põhjendatuks hageja esindajate ajakulu
5. augustist
6. oktoobrini 2021,
7. maist
8. juunini 2022, samuti
9. septembril 2022 ja 24.–
10. oktoobril
11. Arvestades advokaatide tunnitasusid 2021.–
12. a ning asja sisu (küsimus oli materiaalõiguse kohaldamises, kohus teeb seda ise poolte õiguslikest seisukohtadest sõltumata), ei saa hageja lepinguliste esindajate vajalik ja põhjendatud tunnitasu maakohtus olla suurem kui 150 eurot, millele lisandub käibemaks. Apellatsioonimenetluses ei saa hageja esindajate vajalik ja põhjendatud tunnitasu olla suurem kui 170 eurot, millele lisandub käibemaks. Maakohtu hinnangut hageja esindajate apellatsioonimenetluse ajakulu kohta kostja II ei vaidlusta.
13. Hageja palub jätta kostjate määruskaebused rahuldamata. Praeguses menetlusetapis ei saa kostja I vaidlustada hageja menetluskulude enda kanda jätmist ja endalt väljamõistmist.

§ 431

lg 1 ei välista menetluskulude kostjalt I välja mõistmist; küsimus saab olla üksnes lahendi täitmises ehk selles, kuidas kulud hagejale pankrotivarast hüvitatakse. Hagejal on õigus nõuda menetluskulude hüvitamist

§ 148lg 1 p 1 alusel.

Valdav osa hageja menetluskulusid tekkis pärast kostja I menetlusse astumist. Menetluskulude jaotust arvestades oli põhjendatud jätta riigilõivust 750 eurot kostja II kanda. Hageja õigusabikulud on põhjendatud. Asja materjalide põhjal on võimalik veenduda kulude vajalikkuses ja põhjendatuses ning seda kohus ka tegi. Esindajate tunnitasu on põhjendatud ja praktikas aktsepteeritud.

1. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle lahendamiseks Tartu Ringkonnakohtule. 5 RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
2. Ringkonnakohus muudab TsMS § 657 lg 1 p 21 ja § 659 kohaselt osaliselt maakohtu määruse põhjendusi ja täpsustab selguse huvides määruse resolutsiooni seoses kostjaga I. Ülejäänud osas jätab ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata. TsMS 654 lg 2 2 ja § 659 alusel toob ringkonnakohus oma määruse resolutsioonis välja kehtiva resolutsiooni tervikliku sõnastuse. Määruskaebused tuleb jätta rahuldamata.
3. Maakohus määras hageja menetluskulud kindlaks vastavalt TsMS § 174 lg 1 esimesele lausele menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatus. Ringkonnakohus peab vajalikuks muuta maakohtu määruse p-des 48 ja 49 toodud põhjendusi. Ülejäänud osas nõustub ringkonnakohus maakohtu põhjendustega ega korda neid TsMS § 654 lg 6, § 659 alusel. Ükski määruskaebustes esitatud väide ei anna alust maakohtu määrust tühistada.
4. Vastuseks kostja I määruskaebusele märgib ringkonnakohus järgmist, selgitades ühtlasi, millises osas tuleb maakohtu määruse põhjendusi muuta ja resolutsiooni täpsustada. 13.
5. Maakohus märkis määruse põhjendava osa p-s 48 ekslikult, et kostjat I esindas kohtumenetluses pankrotihaldur; see tuleb maakohtu määrusest välja jätta. Menetluse kestel kostja I muutus ning algse kostja I asemel astus menetlusse tema pankrotihaldur. Tulenevalt

§ 35

lg 1 p-st 2 ja § 54 1 lg 1 kolmandast lausest osaleb haldur oma ülesannetest tulenevalt poolena võlgniku asemel kohtus pankrotivaraga seotud vaidlustes oma nimel ehk võlgniku pankrotihaldurina (vt RKTKo

1. mai 2013 nr 3-2-1-40-13, p 12). Seega oli pankrotihaldur kohtumenetluses kostjaks I, mitte ei esindanud kostjat I või võlgnikku. 13.
2. Kostja I seisukohad ja väited seoses

§ 43

1 lg-ga 1 ei ole käesoleval juhul menetluskulude kindlaksmääramise menetluses asjakohased.

§ 431

lg 1 näeb ette, et menetluskulud, mis tekivad seoses halduri tegevusega menetlusse astumisel, hüvitatakse pankrotivara arvel

§ 148lg 1 p 1 alusel.

Menetluskulusid, mis tekkisid enne halduri menetlusse astumist, pankrotivara arvel ei kaeta. Sellisel juhul saavad teised menetlusosalised võimaliku menetluskulude nõude võlgniku vastu esitada pankrotivõlausaldajana, sealhulgas tingimusliku nõudena

§ 98alusel.

Tartu Maakohtu

1. juuli 2023 ja Tartu Ringkonnakohtu
2. märtsi 2024 jõustunud otsustest tulenevalt jäid hageja menetluskulud mõlemas kohtuastmes Oliver Kruuda pankrotihalduri ehk kostja I kanda. Kuna sisuliselt on kostjaks I võlgniku pankrotivara kui õiguste ja kohustuste kandja, kelle kasuks tegutseb parasjagu ametis olev haldur oma nimel (vt ka RKTKo
3. mai 2013 nr 3-2-1-40-13, p 12), tuleneb juba menetluskulude jaotusest üheselt, et hageja menetluskulud hüvitatakse

§ 541

lg 1 teise lause ja § 148 lg 1 p 1 alusel võlgniku pankrotivara arvel massikohustusena. Sellist järeldust kinnitab ka maakohtu

1. juuli 2023 otsuse põhjendava osa p 26 – sellest nähtuvalt kaalus maakohus vastuseks kostja II seisukohale (dlt 549) selgelt juba menetlusekulude jaotamisel, kas esineb alus teha enne pankrotihalduri menetlusse astumist tekkinud kulude osas erisusi. TsMS § 178 lg 1 esimese lause kohaselt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati (vt RKTKm
2. juuni 2021 nr 2-15-13627/151, p 17). Seega ei saa kostja I tugineda praegu enam sellele, et menetluskulude kindlaksmääramisel peaks täiendavalt arvestama ja kohaldama

§ 431lg-t 1.

Maakohus lähtus õigesti sellest, et menetluskulud jäid kostja I kanda ehk hüvitatakse

§ 148

lg 1 p 1 alusel võlgniku pankrotivara arvel, ning mõistis õigesti kõik hüvitamisele kuuluvad kulud kostjalt I hageja kasuks välja. Seega ei ole asjakohased ka kostja I väited tasaarvestuse ja viivise arvestamise lubamatuse kohta. 13.

1. Maakohus leidis määruse põhjendava osa p-s 49, et kuna kostja I pankrotimenetlus on lõppenud ning hagejal ei ole võimalik esitada nõuet hüvitada menetluskulud pankrotivara 6 arvelt, tuleb hüvitamisele kuuluvad menetluskulud kostjalt I hageja kasuks välja mõista. Nimetatud punkt jääb arusaamatuks ja tuleb maakohtu põhjendusest välja jätta. Kostjaks I on pankrotihaldur ning tema suhtes ei toimu pankrotimenetlust. Pankrotimenetlus toimub võlgniku suhtes ega ole veel lõppenud. Hüvitamisele kuuluvad menetluskulud tuli mõista kostjalt I välja juba tulenevalt menetluskulude jaotusest. 13.
2. Arvestades, et sisuliselt on kostjaks I võlgniku pankrotivara kui õiguste ja kohustuste kandja, kelle kasuks tegutseb parasjagu ametis olev haldur oma nimel, ning praeguseks on võlgniku haldur ka vahetunud, oli ebatäpne mõista menetluskulud välja konkreetselt pankrotihaldurilt või tema kasuks. Selles osas tuleb maakohtu määruse resolutsiooni täpsustada ja mõista menetluskulud välja vastavalt võlgniku pankrotivarast või pankrotivarasse (vt ka Pankrotiseadus I. Kommenteeritud väljaanne. P. Varul jt. Tartu: Juura 2024, § 541 komm. 4).
3. Vastuseks kostja II määruskaebusele märgib ringkonnakohus järgmist. 14.
4. Vastavalt menetluskulude jaotusele tuli kostjatel kanda hageja menetluskulud võrdsetes osades. Hageja tasus maakohtus hagi esitamisel riigilõivu 1500 eurot, hageja ei tasunud hagilt riigilõivu ettenähtust enam. Menetluskulude jaotust arvestades tuleb kostjal II hüvitada sellest pool. 14.
5. Ringkonnakohus ei nõustu kostjaga II, et maakohus ei hinnanud piisavalt hageja esindajate maakohtus tehtud toimingute ajakulu põhjendatust ja vajalikkust. Maakohus ei pea üksikasjalikult välja tooma konkreetseid tegevusi ja kulusid ega hindama igat kuluartiklit eraldi. Välja mõistetavate menetluskulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel peab kohus eelkõige andma hinnangu lepingulise esindaja kulude suurusele tervikuna. Esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on kaalutlusotsus, mille kohus teeb kohtuasjale kulunud aega ja asja keerukust arvestades. Esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel tuleb arvestada mh kohtuvaidluse asjaolude, asja keerukuse ja mahukuse, samuti menetlusdokumentide sisu ja mahuga (vt nt RKTKm
6. aprill 2024 nr 2-17-124505/94, p 12). Maakohus tõi määruse põhjenduste p-des 15–17, 22–26 välja asjaolud ja põhimõtted, millest ta ajakulu hindamisel lähtus. Sealjuures põhjendas maakohus eraldi ajakulu, millega ta ei nõustunud, ning ülejäänud osas pidas ajakulu vastavaks tsiviilasja olemusele, keerukusele ja mahule ning hageja menetlusdokumentide sisule ja mahule. Kostja II ei ole toonud välja ühtegi asjaolu, millest saaks järeldada, et maakohus ületas õigusabile kulunud aja põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel diskretsioonipiire. 14.
7. Ka kostja II nimetatud põhjendustega arvestades ei leia ringkonnakohus, et hageja esindajate ajakulu oleks põhjendamatu. Kostja II peab
8. augusti kuni
9. oktoobri 2021 ajakulu 8,75 h seoses
10. novembri 2021 seisukoha koostamisega (dtl 224–226) ja 24.–
11. oktoobri 2022 ajakulu 3,4 h seoses
12. oktoobri 2022 seisukoha koostamisega (dtl 425–426) ülemääraseks, sest seisukohad olid vaid vastavalt kolme ja ühe lehekülje pikkused. Maakohus selgitas määruse põhjenduste p-s 22 seoses viimase ajakuluga piisavalt, miks ei ole tule seostada dokumendi koostamise ajakulu vaid lehekülgede arvuga. Ringkonnakohus leiab, et sama kehtib mitte ainult konkreetselt viidatud dokumendi, vaid ka muude menetlusdokumentide kohta. Ringkonnakohus nõustub, et arvestada tuleb mh dokumendi ja vaidluse sisu ja mahtu ning teksti sidusust ja selgust. Ringkonnakohus märgib, et ka lühema dokumendi koostamine võib olla ajamahukas, kui selles väljendatud seisukohtade kujundamiseks on vaja tutvuda asjaolude ja dokumentidega ning analüüsida õiguslikku olukorda.
13. novembri 2021 seisukoht puudutas mh tavapärasest keerulisemat õiguslikku olukorda, kus võlgniku pankroti olid välja kuulutanud nii Iiri kui Eesti kohus ja asjassepuutuv oli ka Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2015/848 maksejõuetusmenetluse kohta. 7 Hageja esindajatel kulus
14. mail kuni
15. juunil 2022 kostja
16. veebruari 2022 vastuse kohta seisukoha koostamisele 2,75 h. Asjaolu, et seisukohta sisaldav menetlusdokument esitati kohtule alles
17. oktoobril 2022 (dtl 341–345), ei mõjuta ajakulu põhjendatust. Maakohus rahuldas
18. oktoobri 2022 määrusega (dtl 375–378) hageja
19. oktoobri 2022 hagi tagamise taotluse (dtl 341–345), ringkonnakohus jättis maakohtu määruse
20. jaanuari 2023 määrusega muutmata (dtl 556) ning Riigikohus ei võtnud kostja II määruskaebust selle peale menetlusse (dtl 585). Seega ei ole
21. septembri 2022 ajakulu 1,5 h hagi tagamise avalduse koostamiseks põhjendamatu, isegi kui taotletud abinõu oli kostja II arvates täiesti ebavajalik. 14.
22. TsMS § 175 lg 1 alusel esindatava huvides toimingu tegemisel kohaldatav põhjendatud tunnitasu suurus sõltub eelkõige asja ja vastava toimingu keerukusest ja mahukusest, samuti esindaja kvalifikatsioonist ja menetluse kestusest. Üldjuhul ei saa pidada põhjendatuks ja vajalikuks menetlusosalise lepingulise esindaja tunnitasu, mis ületab oluliselt keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu (RKTKm
23. jaanuar 2024 nr 2-219796/80, p 18). Hagejat esindasid advokaat Grete-Kai Teeäär ja vandeadvokaat Liis Könn, kelle tunnitasu oli 2021.–
24. a 180 eurot,
25. a 190 eurot ning
26. a 210 eurot. Tsiviilasi oli keskmisest mahukam ning õiguslikult keskmisest keerukam. Esindajate töö ei seisnenud üksnes asjaolude väljatoomises, vaid küsimus oli materiaalõiguse kohaldamises, nagu märgib kostja II isegi oma määruskaebuses. Kuigi lõppkokkuvõttes kohaldab õigust kohus, on eriti keerulisemate õigusliku vaidluse puhul oluline roll ka esindajal. Ringkonnakohus leiab, et hageja esindajate tunnitasu vastab mõistlikule keskmisele sarnase õigusteenuse hinnale või vähemalt ei ületa seda oluliselt ning kostja II viited ja väited ei anna alust asuda teistsugusele seisukohale.
27. oktoobri 2022 määruse tsiviilasjas asjas nr 2-21-4573 p-s 38 ei pidanud Tartu Ringkonnakohus tõepoolest põhjendatuks 125 eurot ületavat tunnitasu, tuginedes sealjuures oma kogemuslikule hinnangule. Samas arvestas ringkonnakohus ka seda, et tegemist oli hagita menetlusega ja vaidlus ei olnud keeruline.
28. a tehtud toimingute puhul pidas Riigikohus põhjendatuks esindaja tunnitasu 150 eurot, millele lisandub käibemaks (RKTKm
29. jaanuar 2022 nr 2-20-9006/24, p 16). See ei välista aga kõrgema tunnitasu mõistlikkust – lahendist saab järeldada vaid seda, et mõistlik on vähemalt 150 eurot suurune tunnitasu, sest asjas ei taotletudki enamat. Hageja viidatud kohtupraktika kinnitab tema esindajate tunnitasu põhjendatust. Riigikohus pidas keskmisest mõnevõrra keerukamas ja mahukamas asjas ilmselt 2018.–
30. a tehtud toimingute puhul põhjendatuks tunnihinda 200 eurot ilma käibemaksuta, arvestades samas seda, et menetlusdokumendis korrati suuremas osas juba varem esitatud seisukohti (RKTKo
31. aprill 2019 nr 2-16-3785/114, p 31.4). Ilmselt 2021.–
32. a tehtud toimingute puhul pidas Riigikohus põhjendatud tunnihinnaks 205,58 eurot ilma käibemaksuta, vaidlus ei olnud tavapärasest keerukam ja mahukam ning osaliselt korrati juba varem esitatud seisukohti (RKTKo
33. mai 2022 nr 2-21-1824/23, p 13). Ilmselt 2023.–
34. a tehtud toimingute puhul pidas Riigikohus põhjendatuks tunnitasu 210–295 eurot ilma käibemaksuta, kusjuures vaidlus puudutas vaid menetluskulude katteks antud tagatise väljamaksmist (RKTKo
35. mai 2024 nr 2-18-8743/162, p 16). Lisaks ulatus ka kostja I lepingulise esindaja tunnitasu praeguses menetluses osade toimingute puhul juba alates
36. a 205 euroni (dtl 533).
37. Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata (TsMS § 178 lg 4). (allkirjastatud digitaalselt) 8