Obsah (6)

§ 637§ 124§ 137§ 405§ 638§ 168

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Triin Uusen-Nacke, Andra Pärsimägi, Indrek Parrest Määruse tegemise koht ja aeg Tartu, 9. detsember 2025 Tsiviilasja number 2-24-143661 Tsiviilasi

) § 637 lg 1 p 3 ja lg 21 alusel keelduda. 7. Kohus ei võta apellatsioonkaebust menetlusse, kui apellatsioonkaebuselt ei ole tasutud riigilõiv (

§ 637lg 1 p 3).

7.1. Apellatsioonkaebuse esitamisel tasutakse riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 15 järgi riigilõivu sama palju, kui tuleb tasuda hagi või muu avalduse esialgsel esitamisel maakohtule, arvestades kaebuse ulatust. Hagiavalduse ja

§ 124

lg 1, § 133 ja § 134 lg 1 järgi on hagihind asjas 785 eurot 39 senti [593,61 + 25 + 58,45 + (593,61 × 0,05 × 365 ÷ 100)]. Kostja kaebusest võib järeldada, et kostja soovib vaidlustada maakohtu otsuse kogu ulatuses, kuna kostja soovib maksegraafikut kogu võlale. Apellatsioonkaebuse hind on

§ 137lg 1 järgi seega samuti 785 eurot 39 senti.

Apellatsioonkaebuselt tuleb RLS § 59 lg 15 ja sama seaduse lisa 1 järgi tasuda riigilõivu 245 eurot. 7.2. Kostja ei tasunud riigilõivu talle selleks antud tähtaja jooksul, mistõttu ringkonnakohus ei võta

§ 637lg 1 p 3 alusel kostja apellatsioonkaebust menetlusse.

2 8. Lisaks eelmärgitule, tuleb apellatsioonkaebuse menetlemisest keelduda ka

§ 637lgst 21 lähtudes.

8.1. Kui tegemist on varalise nõudega hagiga ja hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 3500 eurole ja koos kõrvalnõuetega 7000 eurole, menetleb kohus hagi

§ 405

lg 1 esimese lause järgi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes üldisi menetluspõhimõtteid. Hageja esitatud hagi hagihind ei ületa

§ 405lõikes 1 sätestatud piirmäärasid.

Tegemist on seega lihtmenetluse asjaga. 8.2. Seadusest tulenevalt on lihtmenetluse asjades edasikaebeõigus apellatsioonimenetluses piiratud.

§ 637

lg 21 kohaselt võetakse apellatsioonkaebus

§ 405

lõikes 1 nimetatud asjas menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. 8.

1. Maakohus ei andnud otsuses edasikaebamiseks luba. Ringkonnakohtu hinnangul ei kohaldanud maakohus otsuse tegemisel selgelt ebaõigesti materiaalõiguse normi ega rikkunud selgelt menetlusõiguse normi ega hinnanud selgelt tõendeid valesti nii, et see võis oluliselt mõjutada lahendit. Ringkonnakohus selgitab, et olukorras, kus hageja rahaline nõue on sissenõutav, ei ole pelgalt kostja majanduslikud raskused oma kohustuse täitmisel aluseks hageja nõude täitmise edasilükkamiseks (vt RKTKo 10.10.2024, 2-21-20188, p 17). Ringkonnakohus ei saa hageja nõusolekuta seega määrata maksegraafikut ainult seetõttu, et kostjal ei ole raha hagejale võlga kohe ära maksta. 8.
2. Eelmärgitut arvestades keeldub ringkonnakohus

§ 637lg 2 1 alusel kostja apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest.

9. Ringkonnakohus ei toimeta

§ 638lg 4 teise lause alusel apellatsioonkaebust hagejale kätte.

Kaebus tuleb kostjale tagastada. Elektrooniliselt esitatud menetlusdokumendid loeb ringkonnakohus tagastatuks.

§ 638lg 10 järgi loetakse, et apellatsioonkaebust ei ole esitatud.

See tähendab, et käesoleva määruse jõustumisega jõustub maakohtu otsus. 10. Apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumise tõttu tuleb apellatsiooniastme menetluskulud jätta

§ 168lg 1 alusel kostja kanda.

Hagejal ei ole praeguses apellatsioonimenetluse etapis hüvitatavaid menetluskulusid tekkinud. Hüvitatavate menetluskulude rahalist suurust ei ole seetõttu vaja kindlaks määrata. (allkirjastatud digitaalselt) 3