KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Siret Siilbek, Liis Arrak, Peeter Pällin Otsuse tegemise aeg ja koht 21.10.2025, Tallinn Kohtuasja number 2-23-6469 Kohtuas

§ 224

lg-le 1 võib ostja

§ 223lg-s 1 nimetatud juhtudel alandada hinda vastavalt §-s 112 sätestatule.

Hageja tõendas, et pöördus korduvalt kostjate poole. Kostjad ei vastanud ega vaielnud vastu hageja väiksemas mahus tarnimise väidetele, mistõttu nähtus asjaoludest selgelt, et kostjad ei vii/viinud asja lepingutingimustega vastavusse mõistliku aja jooksul (müügilepingu oluline rikkumine (

§ 223lg 1 p 5).

3.5. Maakohus ei nõustunud kostjate tõlgendusega, et hinna alandamise õiguskaitsevahendit saab kasutada üksnes kvaliteediga seotud puuduste korral, sest selline kostjate tõlgendus oleks liiga kitsas. Kuivõrd asi loetakse lepingutingimustele vastavaks, kui muu hulgas selle kogus vastab kokkulepitud tingimustele, siis võib mittekohaseks täitmiseks olla ka kokkulepitust väiksemas mahus tarnimine. Seega saab hageja kohaldada hinna alandamist ka olukorras, kui mittekohane täitmine puudutab asja kogust, mistõttu oli hagejal õigus alandada hinda vastavalt

§-s 112 sätestatule. 3.

1. Maakohus leidis, et hinna alandamise materiaalsed eeldused olid täidetud. Kostjad väitsid menetluses, et nad on täitnud lepingu tasutud 51 722,11 euro osas täies ulatuses, kuid maakohus tuvastas, et kostja I tarnis hagejale 686,816 m² graniitkivi plaate ehk 394,784 m² vähem, st täitmine oli mittekohane, ja hageja võttis kostja I mittekohase täitmise vastu. Asjas ei leidnud tuvastamist, et kostja I mittekohase müügilepingu täitmise põhjustas hageja. 3.
2. Hageja täitis ka hinna alandamise formaalse eelduse, s.o edastas 09.12.2022 hinna alandamise avalduse lepingut rikkunud poolele. Kostjad ei ole menetluses väitnud, et nad ei oleks saanud hageja hinna alandamise avaldust. 3.
3. Eeltoodule tuginedes oli hagejal õigus nõuda kostjalt I 18 878,57 euro tagastamist

§ 112

lg 1 ja § 189 lg 1 alusel, kuna hageja oli tasunud kostjale I 18 878,57 euro võrra rohkem, kui ta on saanud kaupa. 3.9. Maakohus tuvastas, et käenduslepingu p 1 kohaselt võtab käendaja endale kohustuse füüsilise isikuna ja kogu oma varaga isiklikult tagada kõiki võlausaldaja (st hageja) ja kostja I vahel 14.02.2020 sõlmitud müügilepingust tulenevaid hageja nõudeid kostja I vastu (sh ettemaksu tagastamise, leppetrahvi- ja sissenõudekulude jm nõudeid). Vastavalt käenduslepingu p-le 2 on käendaja (st kostja II) vastutuse maksimumsumma 40 000 eurot. Kostja II on kohustatud täitma hageja nõude viie

§ 112

lg 1 järgi hinna alandamisele, kuid viidatud sätte sõnastusest tulenevalt on hinna alandamise kui kujundusõiguse üks eeldusi, et üks pool ei ole enda kohustust täitnud kohaselt. Võlaõigusseaduse kommentaarides on selgitatud, et eelkõige tähendab see lepingutingimustele mittevastava (s.o puudustega) asja üle andmist. Muuhulgas on kommentaarides lisatud: „/.../ hinna alandamist ei saa rakendada, kui kohustus on üldse täitmata jäänud, nt kaup on jäänud üle andmata /.../“. Arvestades, et hageja heidab kostjale ette graniitkivide saamist väiksemas mahus, kvalifitseeruks see etteheide pigem kohustuse täitmata jätmiseks. Hageja on põhjendamatult seisukohal, et siinsel juhul on

§ 112lg 1 järgse hinna alandamise eeldused täidetud.

Kostjad ei ole täitnud enda müügilepingust tulenevat kohustust puudustega ega ka jätnud müügilepingust tulenevaid kohustusi hageja ees täitmata. Ka maakohus oli istungitel pigem seda meelt, et kauba koguse üle vaieldes ei saa hinda alandada. Ometi on maakohus otsuses tuginenud hinna alandamise avalduse põhjendatusele. 6 2-23-6469 4.

1. Maakohtu väljamõistetud 18 878,57 euro sisse on arvestatud käibemaksusummad, mille hageja on saanud riigilt tagasi arvestada (kas tagasi küsinud või teinud tasaarvestuse müügikäibesummadega). Kostjad on esitanud hagejale kauba eest käibemaksuga arved ja hageja on saanud arvete käibemaksuosa arvestada oma sisendkäibemaksu arvestusse. 4.
2. Käenduslepingust tuleneva kohustuse osas märgivad kostjad, et käenduslepingu p 1 kohaselt võtab käendaja endale kohustuse füüsilise isikuna ja kogu oma varaga isiklikult tagada kõiki võlausaldaja (s.o hageja) ja võlgniku (s.o kostja I) vahel 12.02.2020 sõlmitud müügilepingust tulenevaid võlausaldaja nõudeid võlgniku vastu (sh ettemaksu tagastamise, leppetrahvi- ja sissenõudekulude jm nõuded). Käenduslepingu p-s 1 toodud loetelust nähtub, et hageja ja kostja II on ette näinud peamised võimalused, mil kostja II müügilepingust tulenevaid kohustusi käendab. Loetelus ei ole toodud hinna alandamise olukorda. Loetelus mainitud juhtumid on kõik nõudeõigused, mitte ükski neist pole kujundusõigus. Kui hinna alandamine peaks olema põhjendatud, siis tekib sellest alusetu rikastumise olukord, mis on lepinguväline, mitte lepinguline kohustus. Käendaja ei ole võtnud kohustust vastutada lepinguväliste kohustuste eest. Vastustaja seisukoht
3. Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja menetluskulud kostjate kanda. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
4. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 1 alusel jätta rahuldamata ja maakohtu otsuse resolutsioon muutmata, kuid täiendada ja muuta tuleb maakohtu otsuse põhjendusi. Osas, milles ringkonnakohus maakohtu põhjendusi ei muuda, nõustub ringkonnakohus TsMS § 654 lg 6 kohaselt maakohtu otsuse põhjendustega ega korda neid. Apellatsioonimenetluse kulud jäävad solidaarselt kostjate kanda.
5. Vastuseks apellatsioonkaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.
6. Maakohus leidis õigesti, et hagejale 1081 m2 graniitkivi plaatide üleandmist ei ole kostjad tõendanud, kuid hageja on tõendanud, et sai 686,816 m2 plaate. 8.
7. Müügilepingu p-s 4.5 olid pooled kokku leppinud, et kauba üleandmise-vastuvõtmise aktid koostab kostja I, mida ta aga ei teinud. Kostja I soovib hagejale üle antud graniitkivi plaatide kogust tõendada arvetega, mille väljastas kostjale I tema Hiina lepingupartner saadetiste lastimisel Hiinas. Nendest arvetest ei ole siiski võimalik järeldada seda, kas ja kui palju on Eestisse saadetud kaubast üle antud hagejale. 8.
8. Maakohus on õigesti järeldanud, et kostja I on Hiinast ostnud kahel korral graniitkivi plaate kokku 1081,6 m2 (dtl 79–81). Kostja I on kohtule esitanud oma Hiina koostööpartneri kaks arvet (dtl 79 ja 80), millest nähtub kahe saadetise peale kokku nelja konteineri saatmine Eestisse. Samas ei tõenda plaatide saatmine Hiinast Eestisse seda, et need jõudsid samas mahus ka hagejani, kuna saadetis saadeti kostjale I, mitte hagejale. Hageja on võtnud menetluses omaks, et kostja I tarnis hagejale graniitkive plaate kokku 686,816 m² ulatuses: 16.08.2020 270,4 m², 24.08.2020 270,4 m² ja 11.02.2021 146,016 m². 7 2-23-6469 8.2.
9. Õige on ka maakohtu järeldus sellest, et kostja I väited tarnete kuupäevadest ja kogustest on vastuolulised. Vastuolusid väidetes ei kõrvaldanud kostjad ka ringkonnakohtu istungil. Kostja I väited sellest, et hagejale on tarnitud kogu ettemaksule vastav kaup, ei ole millegagi tõendatud ega ole arvestades arvukaid vastuolusid väidetes ja tõendites ka usutav. Kostja I on väljendanud, et andis kogu aprillis Hiinast saadetud kaks konteinerit (kokku 540,80 m2) kostjale üle juulis
10. Samuti väidab kostja I, et teine kahest konteinerist (kokku 540,80 m2) koosnev saadetis anti hagejale üle 24.08.
11. Samas väidab kostja I ka, et üks
12. a augustis saabunud konteineritest peeti 24.08.2020 tollis kinni täiendava kontrolli teostamiseks, see vabastati hiljem ning võis olla hagejale üle antud alles
13. a veebruaris. Seega ei ole kostja I olnud järjepidev väidetes, millal ta oma kohustuse väidetavalt täitis. Vastuolulised on kostja I väited ka sellest, millised konteinerid Eestisse tarniti. 14.05.2020 (seega
14. a mai tarne) arvel (dtl 80) on Põllumajandusameti tempel, mille kohaselt on sisseveoluba antud konteinerile MEDU3655180 ja kinni on peetud konteiner MEDU
15. Kostja I on saatnud hagejale 19.05.2020 fotod, millelt nähtuvad konteinerid GLDU393580 ja MEDU671600, märkides, et tegemist on eelmise nädala piltidega. Maakohus leidis (ja kostja I apellatsioonkaebuses nõustus), et tegemist oli väidetavalt
16. a mais saadetud konteineritega. Lisaks on kostja I saatnud hagejale 23.11.2020 foto konteinerist numbriga DFSU
17. Seega on kostja I saatnud hagejale kokku fotod kolmest konteinerist, millest ükski aga ei kattu Eestisse tegelikult 24.08.2020 saabunud konteineritega MEDU3655180 ega MEDU
18. Hageja on märkinud 01.08.2024 kohtuistungil, et temal puudub ülevaade, millistest partiidest temale kivisid üle anti, samuti ei osanud hageja esindaja kommenteerida kostja I edastatud fotosid konteinerite kohta ringkonnakohtu istungil. Arvestades, et konteinerid saatis Hiinast kostja I lepingupartner ja seda kostjale I, on hageja väited selle kohta mõistetavad. Samas ei ole kostja I suutnud vastuoludeta tuua esile, milliste konteineritega saabunud kaup ja millal tegelikult hagejale üle anti. 11.02.2021 on kirjutanud RK hageja esindajatele ning kostjale I, et „platsil on 146 m 2 kive“. Fotodelt nähtub, et kivid on laaditud Fahle kompleksi (Tartu mnt 80f maja ette) ja kirja saatja märgib, et ootab raha laekumist. Kostja I väitis, et ei tea, kes on RK, sest tegemist ei ole kostja I esindaja ega töötajaga. Samas ei nähtu asja materjalidest, et kostja I oleks mistahes üllatust väljendanud talle saadetud kirja peale selle saatmise järgselt, kuigi kostja I on e-kirjast nähtuvalt samuti kirja saajate hulgas. Samuti on kostja I möönnud, et viimane saadetis võidi hagejale üle anda 11.02.2021, s.o kirja saatmise kuupäeval. Kirja kohaselt laaditi maha 146 m2 plaate, mis kattub hageja arvestusega temale üle antud graniitkivi plaatide kogusest. Hageja on esitanud ka fotod kõigist tema väitel kätte saadud tarnetest. Dtl 135 fotodelt nähtub, et 16.07.2020 ja 24.08.2020 tarnitud kivid olid pakendatud valgesse kilesse, seotud rohelise lindiga ning pakendite servad ja küljed on tugevdatud puitkarkassiga. Pakendite välimus kattub 19.05.2020 kostja I edastatud fotodelt (konteinerid GLDU393580 ja MEDU671600). Fotolt nähtub ka see, et 11.05.2021 tarnitud kivid olid pakendatud halli kilesse ja seotud rohelise lindiga, mis iseenesest vastab konteineri DFSU246716 sisule, kuigi Põllumajandusameti templi kohaselt sellise numbriga konteinerit Eestisse 24.08.2020 ei saabunud. 8.2.
19. Kostjad avaldasid 01.08.2024 maakohtu istungil, et seoses COVID pandeemiaga muutsid pooled lepingut täitmise tähtaja osas ja pooltel ei olnud enam lõplikku tähtaega tarnete osas (dtl 211, ajamärk 01:12:36). Hageja on esitanud kostjatele korduvalt pretensioone: 06.11.2020 (dtl 72), 16.02.2021 (dtl 69), 05.04.2021 (dtl 71) ja 15.07.2021 (dtl 8 2-23-6469 70). Kõigis nimetatud kuupäevadel saadetud e-kirjades on hageja väitnud, et on tasunud 1081,60 m² graniitkivi plaatide eest 51 722,11 eurot, kuid on saanud graniitkivi plaate vähem. Enne viimast tarnet 11.02.2021 on hageja kostjatele ette heitnud, et on saanud 540,80 m² kive (dtl 72) ning soovib teada, millal tarnitakse ülejäänud. 16.02.2021 on hageja toonud oma ekirjas välja, et 16.02.2021 seisuga on tellitud ja ettemakstud kogusest tarnimata 394,784 m² graniitkivi plaate (dtl 69). Kostjad ei ole hagejale pretensioonide esitamisel kordagi vastu vaielnud. Eeltoodu alusel peab ka ringkonnakohus usutavaks hageja väiteid sellest, et talle tarniti üksnes 686,816 m² ulatuses graniitkivi plaate, samal ajal kui kostja I väited tarnete aegadest, kogustest ja konteineritest ei ole leidnud tõendamist ja on vastuolude tõttu ka ebausutavad. Pooled muutsid pärast COVID pandeemia puhkemist tarnelepingu tingimusi selliselt, et tarneid võis teostada ka ositi ja kostja I väitel eemaldati lepingust kohustuse täitmise tähtaeg (dtl 208, ajamärk 00:18:28). Hageja andis korduvalt kostjale I võimalusi teostada lepingujärgsed tarned, millele materjalidest nähtuvalt kostja I ka vastu ei vaielnud. Samuti ei avaldanud kostja I, et hageja esitatud arvestused oleksid ebaõiged või et ta hageja nõutud tarneid ei tee.

§ 82

lg 3 kohaselt, kui kohustuse täitmise tähtaega ei ole kindlaks määratud ja see ei tulene ka võlasuhte olemusest, peab võlgnik kohustuse täitma selle täitmiseks mõistlikult vajaliku aja jooksul pärast lepingu sõlmimist või muul alusel võlasuhte tekkimist, arvestades eelkõige kohustuse täitmise kohta, viisi ja olemust. Hageja on nõudnud veel 15.07.2021 e-kirjas tagasisidet lepingu täitmise osas, esitades taaskord arvestuse ja märkides, et on tasunud tarnimata plaatide eest 18 878,57 eurot. Kostja I ei ole ka sellele vastanud. Hageja esitas hinna alandamise avalduse 09.12.2022, milliseks ajaks oli ringkonnakohtu hinnangul igal juhul möödunud kohustuse täitmise mõistlik tähtaeg. 9. Ringkonnakohtu hinnangul on hageja valinud kohase õiguskaitsevahendi hinna alandamise kujul. Praegusel juhul tuleb lähtuda pooltevahelise lepingu sõlmimise ajal kehtinud

redaktsioonist (RKTKm 27.01.2007, 3-2-1-126-06, p 16). Maakohus kohaldas ebaõigesti käesoleval ajal kehtivat

redaktsiooni, millises osas ringkonnakohus maakohtu põhjendusi muudab. Sellel ei ole siiski mõju asja lõpplahendusele. 14.02.2020 kehtinud

§ 217

lg 1 esimene lause sätestas, et ostjale üleantav asi peab vastama lepingutingimustele, eelkõige koguse, kvaliteedi, liigi, kirjelduse ja pakendi osas.

§ 233

lg 1 järgi loeti müüjat müügilepingut oluliselt rikkunuks muu hulgas siis, kui asja parandamine või asendamine ei ole võimalik või ebaõnnestub või kui müüja keeldub õigustamatult asja parandamast või asendamast või ei tee seda mõistliku aja jooksul pärast talle lepingutingimustele mittevastavusest teatamist. Ostja ei võinud hinda müügilepingu sõlmimise ajal kehtinud

§ 224

järgi alandada, kui müüja parandas või asendas asja lepingutingimustele vastava asjaga, kui ostja keeldus õigustamatult vastu võtmast müüja ettepanekut asja parandamise või asendamise kohta või enampakkumisel müüdud kasutatud asja ostmisel. Siinses asjas ei esine ükski hinna alandamist välistavatest alustest. Hageja e-kirjadest kostjale I nähtub selgelt, et hageja on korduvalt esitanud pretensioone seoses tarnitud kogusega ning nõudnud kohustuse nõuetekohast täitmist, s.o puuduolevate graniitkivi plaatide tarnet. 9.1. Kostjate peamiseks vastuväiteks siinses menetluses on, et kostjate arvates ei saa hinna alandamise õiguskaitsevahendit rakendada olukorras, kus asja lepingutingimustele mittevastavus seisneb puuduvas koguses, aga mitte tarnitud asja kvaliteedis. Ringkonnakohus sellega ei nõustu. Siinses vaidluses ei ole kostjad vaidlustanud seda, et kostja I ja hageja olid müügilepingus kokku leppinud graniitkivide plaatide ühikhinnas, milleks oli müügilepingule lisatud kostja I 9 2-23-6469 pakkumise (dtl 13) kohaselt 39,85 eurot/ m2 (käibemaksuta) kõigi graniitkivi plaatide osas, olenemata sellest, et nende mõõdud on erinevad. Maakohus tuvastas õigesti, et hagejale anti üle üksnes 686,816 m2 ulatuses plaate. See vastab 27 368,34 euro (käibemaksuta) ulatuses saadud kividele. Koos käibemaksuga oli tarnitud plaatide väärtuseks 32 843,54 eurot, nagu tuvastas õigesti ka maakohus. Lepingujärgse hinna alandamine on kujundusõigus, mida müügilepingu puhul ostja teostab avaldusega müüjale (

§ 112lg 2 esimene lause).

Kui hinda on kehtivalt alandatud, on selle tagajärjeks lepingu muutmine poolte kohustuste kokkulepitud tasakaalu taastamise eesmärgil (RKTKo 19.04.2017, 3-2-1-16-17, p 24). Hagejal on

§ 112

lg 1 esimese lause järgi õigus alandada hinda võrdeliselt kohustuse mittekohase täitmise väärtuse suhtele kohase täitmise väärtusesse. Hageja võib seega keelduda tasu (osalisest) maksmisest, kui ta alandab puudustele tuginedes lepingujärgset hinda

§ 112lg 1 alusel, hinna alandamise võrra.

Avalduse kohaselt on hageja vähendanud lepingujärgset graniitkivi plaatide eest makstavat hinda tarnimata plaatide maksumuse võrra. Ringkonnakohus leiab, et müügilepingu puhul, kus on selgelt jälgitav lõpphinna kujunemine (ühikhind ja ühikute kogus), võib hinna alandamine sellisel kujul olla erandina lubatud (TrtRnKo 21.01.2022, 2-19-20767/33, p 9; RKTKo 08.02.2012, 3-2-1-15611, p 37). 10. Ringkonnakohus ei nõustu apellatsioonkaebuse väitega, et maakohus on ebaõigesti arvestanud alandatud hinna koos käibemaksuga. Kostja I ja hageja on kokku leppinud müügilepingu punktis 3.1 kauba hinna koos käibemaksuga (dtl 10). Samuti on hind koos käibemaksuga kajastatud kostja I hinnapakkumises (dtl 13). Ringkonnakohtu hinnangul tuleb alandatud hinna määramisel arvestada lepingus kokku lepitud hinda, seda ka juhul, kui hinnale lisandub käibemaks (mittekohase täitmise väärtus

§ 112mõttes).

Kostjate väide, et hageja on saanud makstava käibemaksu sisendkäibemaksuna maha arvestada, seda seisukohta ei muuda. Seejuures märgib ringkonnakohus, et käibemaksuseaduse (KMS) § 29 lg 7 kohaselt juhul, kui maksukohustuslane tühistab kauba või teenuse kohta esitatud arve või esitab kauba või teenuse hinna vähendamise tõttu kreeditarve pärast kauba või teenuse käibe tekkimise maksustamisperioodi kohta käibedeklaratsiooni esitamist, kajastavad nii müüja kui ka ostja sellest tulenevad muudatused arve tühistamise või kreeditarve esitamise maksustamisperioodi kohta esitatavas käibedeklaratsioonis. Juhul, kui siinses asjas jõustub lahend, mille kohaselt ei tarninud kostja I hagejale graniitkivi plaate koguses, mille kostja I on näidanud hagejale väljastatud arvetel, saab kostja I väljastada puuduolevat kogust kajastava kreeditarve, mille tulemusena arvestatakse tagasi varasema arve alusel alusetult makstud käibemaksuosa.

1. Ringkonnakohus ei nõustu kostja II väidetega sellest, et temaga sõlmitud käenduslepingu alusel ei taga käendus hinna alandamisest tulenevat nõuet. Käenduslepingu p 1 kohaselt võttis käendaja endale kohustuse füüsilise isikuna ja kogu oma varaga isiklikult tagada kõiki 14.02.2020 sõlmitud müügilepingust (sh ettemaksu tagastamise, leppetrahvi- ja sissenõudekulude jm nõudeid) kostja I vastu tulenevaid võlausaldaja nõuded. Ringkonnakohus nõustub maakohtu järeldustega sellest, et käenduslepingus on selgelt kirjas, et käendaja käendab kõiki müügilepingust tulenevaid nõudeid, sh selliseid nõudeid, mis ei ole käenduslepingu tekstis sõnaselgelt loetletud. Käenduslepingus kokku lepitud käendatavate kohustuste loetelu on mitteammendav ning selgelt on kirjas ka see, et käendaja käendab kõiki nõudeid. 10 2-23-6469 Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
2. Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, jäävad apellatsioonimenetluse kulud TsMS § 171 lg 1 alusel solidaarselt kostjate kanda.
3. Kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud TsMS § 175 lg 1 järgi välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. 13.
4. TsMS § 175 lg 1 alusel esindatava huvides toimingu tegemisel kohaldatav põhjendatud tunnitasu suurus sõltub eelkõige asja ja vastava toimingu keerukusest ja mahukusest, samuti esindaja kvalifikatsioonist ja menetluse kestusest. Üldjuhul ei saa pidada põhjendatuks ja vajalikuks menetlusosalise lepingulise esindaja tunnitasu, mis ületab oluliselt keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu (RKTKm 24.01.2024, 2-21-9796, p 18). Hageja esindaja tunnihinnaks on 140 eurot (käibemaksuta), mis vastab keskmisele turuhinnale. 13.
5. Menetluskulude nimekirja kohaselt (dtl 282) koosnevad kulud ringkonnakohus istungi ettevalmistamise kulust (1 h) ja istungil osalemise kulust (1 h). Hageja taotleb ringkonnakohtu menetluses menetluskulude suuruse kindlaksmääramist 280 euro ulatuses. Arvestades asja sisu ja mahtu, on ringkonnakohtu hinnangul esindaja ajakulu põhjendatud.
6. Vastavalt hageja taotlusele tuleb kostjatel TsMS § 177 lg 4 järgi tasuda hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni

§ 113lg 1 teises lauses ettenähtud määras viivist. 15. Tulenevalt Ts

MS § 178 lg-st 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. (allkirjastatud digitaalselt) 11