← Eesti

1-21-5728/67

Obsah (15)§ 201§ 300§ 2172§ 22§ 424§ 74§ 64§ 68§ 73§ 121§ 288§ 209§ 217§ 294§ 210

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 7.november 2022 Tartu kohtumaja, Kalevi tn 1 Tartu Kriminaalasja number 1-21-5728 (kohtueelses menetluses nr 182210002

§ 201

lg 2 p-de 1,2,3,4 ja

§ 300

lg 1 järgi, Kaido Tamberg süüdistuses

§ 201

lg 2 p-de 1,2,3,4 ja

§ 2172

lg 1 järgi, Viktor Haljaste süüdistuses

§ 201

lg 2 p 4 –

§ 22

lg 3 järgi üldmenetluses Prokurörid Juhtivprokurör Koitmäe Süüdistatavad Kairi Kaldoja ja abiprokurör Toomas Kajar Lepik isikukood 38004142710; elukoht xxx Vabariigi kodanik; emakeel - xxx keel; xxxharidusega; xxx; kriminaalkorras karistamata; tõkendit ei ole kohaldatud; oli kahtlustatavana kinni peetud 14.01.2020 Kaido Tamberg isikukood 36311106010; xxx, xxx Vabariigi kodanik; emakeel - xxx keel; kõrgharidusega; Tartemik OÜ tegevdirektor; kriminaalkorras karistamata; tõkendit ei ole kohaldatud; oli kahtlustatavana kinni peetud 14.-16.01.2020 Viktor Haljaste isikukood 36111045715; elukoht xxx Vabariigi kodanik; emakeel - xxx keel, valdab ka xxx keelt; xxxharidusega; xxx; varem kriminaalkorras karistatud Tartu Maakohtu 21.11.2018 otsusega

§ 424

lg 1 järgi 3-kuulise vangistusega (millest eelvangistuses ära kantud 2 päeva)

§ 74

sätete alusel tingimisi 1 aastase katseajaga; tõkendit ei ole kohaldatud; oli kahtlustatavana kinni peetud 14.-16.01.2020 Kannatanu esindaja Otepää Vallavalitsuse esindaja vandeadvokaat Kaspar Lind Kaitsjad Kaido Tambergi kaitsja vandeadvokaat Sirje Must, Kajar Lepiku kaitsja vandeadvokaat Anu Vilt, Viktor Haljaste kaitsja vandeadvokaat Rein Napa Kohtuistungite toimumise 11., 12. ja 18.-20. jaanuar 2022; 8.-10. ja 28. veebruar 2022; 25. märts 2022; 11.,18., ja 22. aprill 2022; 16. mai 2022 ja 1

(133)ajad 20.september 2022 RESOLUTSIOON 1. Kajar Lepik süüdi tunnistada

§ 201lg 2 p-de 1,2,3,4 järgi ja karistada vangistusega 3 (kolm) aastat.

Kajar Lepik süüdi tunnistada

§ 300

lg 1 järgi ja karistada vangistusega 4 (neli) kuud.

§ 64

lg 1 alusel üksikkaristusest raskeima suurendamise teel mõista Kajar Lepikule liitkaristuseks 3 (kolm) aastat 3 (kolm) kuud vangistust.

§ 68

lg 1 alusel arvata karistusaja hulka Kajar Lepiku kahtlustatavana kinnipidamise aeg 14.01.2020, s.o 1 päev ning mõista Kajar Lepikule kandmise kuuluvaks karistuseks 3 (kolm) aastat 2 (kaks) kuud 29 päeva vangistust.

§ 73

lg-te 1,3 alusel mitte pöörata Kajar Lepikule mõistetud karistust täielikult täitmisele, kui ta 3 (kolme) aasta 6 (kuue) kuu pikkuse katseaja jooksul ei pane toime uut tahtlikku kuritegu. Kajar Lepiku katseaja algust arvata alates kohtuotsuse kuulutamisest, s.o alates 7.11.2022. 2. Kaido Tamberg süüdi tunnistada

§ 201lg 2 p-de 1,2,3,4 järgi ja karistada vangistusega 3 (kolm) aastat.

Kaido Tamberg süüdi tunnistada

§ 2172

lg 1 järgi ja karistada vangistusega 3 (kolm) aastat.

§ 64

lg 1 alusel üksikkaristusest raskeima suurendamise teel mõista Kaido Tambergile liitkaristuseks 4 (neli) aastat vangistust.

§ 68

lg 1 alusel arvata karistusaja hulka Kaido Tambergi kahtlustatavana kinnipidamise aeg 14.01.-16.01.2020, s.o 3 päeva ning mõista Kaido Tambergile kandmise kuuluvaks karistuseks 3 (kolm) aastat 11 (üksteist) kuud 27 päeva vangistust.

§ 73

lg-te 1,3 alusel mitte pöörata Kaido Tambergile mõistetud karistust täielikult täitmisele, kui ta 4 (nelja) aasta 6 (kuue) kuu pikkuse katseaja jooksul ei pane toime uut tahtlikku kuritegu. Kaido Tambergi katseaja algust arvata alates kohtuotsuse kuulutamisest, s.o alates 7.11.2022. 3. Viktor Haljaste süüdi tunnistada

§ 201

lg 2 p 4 - § 22 lg 3 järgi ja karistada rahalise karistusega 200-kordses päevamääras (päevamäära suurus 10 eurot), s.o 2000 (kaks tuhat) eurot.

§ 68

lg 1 alusel arvata karistusaja hulka Viktor Haljaste kahtlustatavana kinnipidamise aeg 14.01.-16.01.2020, s.o 3 päeva, mis vastab 9-le rahalise karistuse päevamäärale ning mõista Viktor Haljastele kandmisele kuuluvaks karistuseks rahaline karistus 191-kordses päevamääras (päevamäära suurus 10 eurot), s.o 1910 (üks tuhat üheksasada kümme) eurot.

§ 74

lg 6 ja § 65 lg 2 alusel mõista Viktor Haljastele liitkaristuseks Tartu Maakohtu 21.11.2018 otsusega mõistetud vangistus 2 kuud 28 päeva

§ 74

sätete alusel tingimisi 1aastase katseajaga ning käesoleva otsusega mõistetud rahaline karistus 191-kordses päevamääras, s.o 1910 eurot. Jätta Tartu Maakohtu 21.11.2018 otsusega mõistetud karistus täitmisele pööramata. Rahaline karistus kuulub täideviimisele iseseisvalt. Viktor Haljaste rahaline karistus 1910 eurot tasuda 1 (ühe) kuu jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest Maksu- ja Tolliameti kontole EE351010052031000004 AS SEB Pank või EE522200221013264447 Swedbank AS või EE401700017002872300 Luminor Bank AS või EE957700771001523585 AS LHV Pank viitenumbrile 99922400002988 (märkides makse selgituses: Rahaline karistus asjas 1-21-5728). 4. Jätta läbi vaatamata Otepää Vallavalitsuse avalik-õiguslik nõudeavaldus Kajar Lepiku ja 2

(133)Kaido Tambergi vastu rahalise kohustuse summas 71 848,48 eurot ja viivise kindlaksmääramiseks. Jätta läbi vaatamata Otepää Vallavalitsuse avalik-õiguslik nõudeavaldus Kaido Tambergi vastu rahalise kohustuse summas 749 700 eurot ja viivise kindlaksmääramiseks. Jätta rahuldamata Otepää Vallavalitsuse tsiviilhagi Viktor Haljaste vastu varalise kahju 10 008,48 euro ja lisanduva viivise nõudes.
  1. Tühistada Tartu Maakohtu 28.02.2022 määrusega Otepää Vallavalitsuse avalik-õigusliku nõudeavalduse tagamiseks seatud arest 14.01.2020 Kajar Lepikult äravõetud varale, s.o raha 21 250 (kakskümmend üks tuhat kakssada viiskümmend) eurot, mis 17.06.2020 tasutud Rahandusministeeriumi kontole Swedbankis viitenumbrile 3100082116 selgitusega „Politseija Piirivalveamet, Keskkriminaalpolitsei, kriminaalasi nr 1822100021 Kajar Lepik“. Nimetatud summa aresti alt vabastada ja tagastada Kajar Lepikule (konto xxx AS-s LHV Pank).
  2. Jätta läbi vaatamata Kajar Lepiku taotlus süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamiseks.
  3. Välja mõista Kajar Lepikult menetluskuluna sundraha 981 (üheksasada kaheksakümmend üks) eurot riigituludesse. Kajar Lepikult välja mõistetud menetluskulu tasuda 1 (ühe) kuu jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest Maksu- ja Tolliameti kontole EE351010052031000004 AS SEB Pank või EE522200221013264447 Swedbank AS või EE401700017002872300 Luminor Bank AS või EE957700771001523585 AS LHV Pank viitenumbrile 99922700037093 (märkides makse selgituses: Menetluskulu asjas 1-21-5728).
  4. Välja mõista Kaido Tambergilt menetluskuluna sundraha 981 (üheksasada kaheksakümmend üks) eurot riigituludesse. Kaido Tambergilt välja mõistetud menetluskulu tasuda 1 (ühe) kuu jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest Maksu- ja Tolliameti kontole EE351010052031000004 AS SEB Pank või EE522200221013264447 Swedbank AS või EE401700017002872300 Luminor Bank AS või EE957700771001523585 AS LHV Pank viitenumbrile 99922700037080 (märkides makse selgituses: Menetluskulu asjas 1-21-5728).
  5. Välja mõista Viktor Haljastelt menetluskuludena sundraha 981 (üheksasada kaheksakümmend üks) eurot ning riigi õigusabi tasu ja kulu 1748 (üks tuhat seitsesada nelikümmend kaheksa) eurot 58 senti riigituludesse. Viktor Haljastelt riigituludesse välja mõistetud menetluskulud (kokku 2729,58 eurot) tasuda 1 (ühe) kuu jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest Maksu- ja Tolliameti kontole EE351010052031000004 AS SEB Pank või EE522200221013264447 Swedbank AS või EE401700017002872300 Luminor Bank AS või EE957700771001523585 AS LHV Pank viitenumbrile 99922700037116 (märkides makse selgituses: Menetluskulud asjas 1-21-5728).
  6. Viktor Haljaste riigi õigusabi tasu ja kulu 983,58 euro ulatuses jätta riigi kanda.
  7. Välja mõista Otepää Vallavalitsuselt menetluskuluna Viktor Haljaste riigi õigusabi tasu ja kulu 683 (kuussada kaheksakümmend kolm) eurot 4 senti riigituludesse. Otepää Vallavalitsuselt riigituludesse välja mõistetud menetluskulu tasuda 1 (ühe) kuu jooksul 3
(133)arvates kohtuotsuse jõustumisest Maksu- ja Tolliameti kontole EE351010052031000004 AS SEB Pank või EE522200221013264447 Swedbank AS või EE401700017002872300 Luminor Bank AS või EE957700771001523585 AS LHV Pank viitenumbrile 99922700037129 (märkides makse selgituses: Menetluskulu asjas 1-21-5728).
  1. Välja mõista Viktor Haljastelt kannatanu esindaja tasu 148 (ükssada nelikümmend kaheksa) eurot 50 senti Otepää Vallavalitsuse kasuks (konto EE351010202008200001 AS-s SEB Pank või EE192200221016248664 AS-s Swedbank).
  2. Välja mõista Kaido Tambergilt Otepää Vallavalitsuse kasuks kannatanu esindaja tasu 668,25 eurot. Välja mõista Otepää Vallavalitsuselt Kaido Tambergi kasuks valitud kaitsja tasu 4126,40 eurot. Tasaarvestada Kaido Tambergi ja Otepää Vallavalitsuse vastastikused menetluskulude nõuded ja mõista Otepää Vallavalitsuselt välja valitud kaitsja tasu hüvitamiseks 3458 (kolm tuhat nelisada viiskümmend kaheksa) eurot 15 senti Kaido Tambergi kasuks (konto xxx AS-s Swedbank).
  3. Välja mõista Kajar Lepikult Otepää Vallavalitsuse kasuks kannatanu esindaja tasu 668,25 eurot. Välja mõista Otepää Vallavalitsuselt Kajar Lepiku kasuks valitud kaitsja tasu 4032 eurot. Tasaarvestada Kajar Lepiku ja Otepää Vallavalitsuse vastastikused menetluskulude nõuded ja mõista Otepää Vallavalitsuselt välja valitud kaitsja tasu hüvitamiseks 3363 (kolm tuhat kolmsada kuuskümmend kolm) eurot 75 senti Kajar Lepiku kasuks (konto xxx AS-s LHV Pank).
  4. Kannatanu esindaja tasu 10 395 euro ulatuses jätta Otepää Vallavalitsuse enda kanda.
  5. Välja mõista Eesti Vabariigilt menetluskuluna valitud kaitsja tasu 4002 (neli tuhat kaks) eurot 60 senti Kaido Tambergi kasuks (konto xxx AS-s Swedbank).
  6. Valitud kaitsja tasu 12 503 euro ulatuses jätta Kaido Tambergi enda kanda.
  7. Välja mõista Eesti Vabariigilt menetluskuluna valitud kaitsja tasu hüvitamiseks 3911 (kolm tuhat üheksasada üksteist) eurot 4 senti Kajar Lepiku kasuks (konto xxx
  8. Valitud kaitsja tasu 12 216,96 euro ulatuses jätta Kajar Lepiku enda kanda.
  9. Jätta läbi vaatamata Kaido Tambergi taotlus valitud kaitsja tasu hüvitamiseks 288 euro ulatuses. Jätta läbi vaatamata Kajar Lepiku taotlus valitud kaitsja tasu hüvitamiseks 720 euro ulatuses.
  10. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse need täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus ettenähtud korras. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada kirjaliku apellatsiooni Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates otsuse tervikuna avalikult teatavakstegemisest, s.o alates 7.11.
  11. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi 15 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest, s.o alates 7.11.2022 määruskaebuse esitamise teel otsuse teinud 4
(133)kohtule. SÜÜDISTUS
  1. Kaido Tambergi ja Kajar Lepikut süüdistatakse selles, et ajavahemikul august 2016 kuni 13.12.2016, eesmärgiga pöörata Sangaste valla vara kolmanda isiku ehk Ühismajandamise OÜ (juhatuse liige Kajar Lepik, osanik Palu Invest OÜ, mille osanik ja juhatuse liige on Kajar Lepik) kasuks, leppisid Sangaste abivallavanem Kajar Lepik ja vallavanem Kaido Tamberg kokku Sangaste vallale kuuluva Raja kinnistu võõrandamise kolmanda isiku kasuks. Selleks võõrandas Sangaste vald avalikku enampakkumist korraldamata detailplaneeringu koostamise vajaduse ettekäändel Sangaste vallale kuuluva Raja kinnistu. Kinnistu turuväärtus oli vähemalt 123 000 eurot. Esmalt võõrandati kinnistu Kajar Lepiku ja Kaido Tambergi sisulise kontrolli all olevale MTÜle Sangaste Asundused hinnaga 58 000 eurot. Kajar Lepik ja Kaido Tamberg kontrollisid MTÜ Sangaste Asundused tegevust läbi Sangaste valla liikmelisuse ja isikliku mõju. Peale seda, 13.12.2016 võõrandas MTÜ Sangaste Asundused Raja kinnistu 60 000 euroga Ühismajandamise OÜ-le. Samal päeval võõrandas Ühismajandamise OÜ Raja kinnistu 110 000 euro eest OÜ-le Valga Puu. OÜ Valga Puu kandis 13.12.2016 tehinguga kokku lepitud 110 000 eurot Ühismajandamise OÜ arveldusarvele ja Ühismajandamise OÜ kandis sellest 60 000 eurot MTÜ Sangaste Asundused kontole. MTÜ Sangaste Asundused tasus omakorda 58 000 eurot Sangaste vallale. Seega, omades kontrolli Sangaste vallale kuulunud Raja kinnistu üle ja mõjutades sellega seotud tehinguid, pöörasid Kaido Tamberg ja Kajar Lepik Sangaste vallale kuulunud Raja kinnistu ebaseaduslikult Ühismajandamise OÜ kasuks, kes tehingute tulemusena sai rahalisi vahendeid vähemalt 50 000 eurot.
  2. Kajar Lepik ja Kaido Tamberg tegutsesid valla raha omastades vähemalt otsese tahtlusega. Nad teadsid, milline on kinnistu tegelik väärtus ja kuidas peaks toimuma selle võõrandamise protsess selliselt, et vald kõige enam kasu saaks. Sellele vaatamata võõrandati kinnistu selliselt, et vallale tekkis kahju vähemalt 50 000 euro suuruses.
  3. Seega omastasid Kajar Lepik ja Kaido Tamberg Sangaste valla vara mitte vähem kui 50 000 eurot, s.o

§ 121p 2 järgi suures ulatuses toime pandud tegu.

  1. Kaido Tambergi ja Kajar Lepikut süüdistatakse selles, et ajavahemikul aprill 2017 kuni oktoober 2017 leppisid nad kokku, et eesmärgiga pöörata Sangaste valla rahalisi vahendeid Kajar Lepiku juhitava OÜ Sanva (osanik Ühismajandamise OÜ, mille juhatuse liige oli Kajar Lepik) kasuks, sõlmib Sangaste Vallavalitsus OÜ-ga Sanva töövõtulepingu Sangaste Vallavalitsuse hoone (XXX 7, Sangaste alevik) II korruse ruumide remonttööde teostamiseks. Selleks sõlmis Sangaste vald, keda esindas vallavanem Kaido Tamberg, OÜ-ga Sanva, keda esindas juhatuse liige C.K, 24.04.2017 töövõtulepingu nr 14-3.2/
  2. Töövõtulepingu järgi kohustus OÜ Sanva teostama hiljemalt 1.10.2017 XXX 7 ruumides 38-46 akende viimistlustööd, elektritööd ja küttesüsteemi remonttööd. Sangaste vald kohustus OÜ-le Sanva nimetatud tööde eest tasuma kokku 9840 eurot, s.o 4920 eurot hiljemalt 30.04.2017 ja 4920 eurot pärast tööde vastuvõtmist. Nii Kajar Lepik kui Kaido Tamberg olid teadlikud, et nimetatud tööde teostamiseks ei ole OÜ-l Sanva pädevust ega töötajaid. Vallavanem Kaido Tamberg kasutas ära oma positsiooni ja käskis OÜ Sanva juhatuse liikmel C.K-l 24.04.2017 koostatud töövõtulepingu allkirjastada. Tegelikult ei teostanud OÜ Sanva XXX 7 hoone II korruse ruumides nr 38-46 töövõtulepingus nimetatud töid. Tulenevalt sõlmitud töövõtulepingust ja Kaido Tambergi korraldusel kandis Sangaste Vallavalitsus OÜ Sanva pangakontole 26.04.2017 4920 eurot ja 27.11.2017 4920 eurot. Kuivõrd Kajar 5

(133)Lepik ja Kaido Tamberg olid teadlikud sellest, et OÜ-l Sanva puudub võimekus töid teha, ent siiski tasuti täies mahus tööde eest, mida ei tehtud, toimus valla raha omastamine vähemalt otsese tahtlusega.
  1. Lähtudes oma tööülesannetest Sangaste vallas olid Kaido Tamberg ja Kajar Lepik inimesed, kellel oli tööde tellimise õigus ja kontrollfunktsioon tööde teostamise üle, millest tulenevalt said Kaido Tamberg ja Kajar Lepik C.K-d ära kasutades korraldada endale sobiva töövõtulepingu ja omastada OÜ Sanva kasuks Sangaste valla rahalisi vahendeid. Seega omastasid Kaido Tamberg ja Kajar Lepik Sangaste valla raha kokku 9840 eurot.
  2. Kaido Tambergi ja Kajar Lepikut süüdistatakse selles, et ajavahemikul juuli 2019 kuni august 2019 leppisid nad Viktor Haljastega kokku, et Viktor Haljaste teostab OÜ Arboore kaudu Otepää Vallavalitsuse tellitavaid töid – kõnniteekivide paigaldamise koos äärekiviga ning haljastuse Kultuurimaja pargi (aadressil Virulombi 2 Otepää) kergliiklusteel. Otepää valla hankekorra kohaselt pidi Otepää Vallavalitsus kivide paigaldustööde teostamiseks küsima hinnapakkumise vähemalt kahelt ettevõtjalt. Reeglist mööda vaatamiseks organiseerisid Kajar Lepik ja Viktor Haljaste veel kaks näilikku hinnapakkumist. Hinnapakkumised koostati selliselt, et kokku lepitud OÜ Arboore pakkumine näiks teiste pakkumiste seas soodne. Viktor Haljaste hankis Otepää Vallavalitsusele esitamiseks 15.07.2019 Estvalg Servis OÜ pakkumise summas 19 960,52 eurot ja 5.08.2019 OÜ Arboore pakkumise summas 21 478,08 eurot. Kajar Lepik hankis Otepää Vallavalitsusele esitamiseks 1.08.2019 Rattar OÜ pakkumise summas 25 932 eurot. Kõikides esitatud hinnapakkumistes oli teadlikult olulisel määral üle hinnatud kivide paigaldamistööde tegelik maksumus. Tööde tegelik maksumus oli mitte rohkem kui 11 469,60 eurot. Kajar Lepik ja Viktor Haljaste koostasid Otepää Vallavalitsuse ja OÜ Arboore vahelise töölepingu kõnnitee kivide paigaldamise kohta kuupäevaga 8.08.
  3. Töövõtulepingule kirjutas tellija esindajana alla vallavanem Kaido Tamberg. Sõlmitud töövõtulepingust tulenevalt kandis Otepää Vallavalitsus Kaido Tambergi korraldusel ajavahemikul 13.08.2019 kuni 16.09.2019 OÜ Arboore arveldusarvele 21 478,08 eurot. Viktor Haljaste, omades juurdepääsu OÜ Arboore pangakontodele, kandis kogu summa edasi OÜ Võsaraie arvelduskontole, kust see võeti sularahas välja.
  4. Kaido Tamberg ja Kajar Lepik tegutsesid vähemalt otsese tahtlusega, teades, et kolmest esitatud hinnapakkumisest kaks on fiktiivsed ning see, mis edukaks tunnistati, oluliselt paisutatud. Sellise hinnapakkumise valimisega ja valla raha kolmanda isiku kasuks suunamisega tekitasid nad vallale kahju. Kuivõrd see plaan oli Lepikul ja Tambergil juba hinnapakkumisi Viktor Haljaste abiga saades, siis tegutseti vähemalt otsese tahtlusega.
  5. Lähtuvalt oma tööülesannetest Otepää vallas olid Kaido Tamberg ja Kajar Lepik inimesteks, kellel oli tööde tellimise õigus ja kontrollfunktsioon tööde teostamise üle, millest tulenevalt said Kaido Tamberg ja Kajar Lepik Viktor Haljaste abil korraldada sobiva töövõtulepingu ja läbi selle omastada kolmanda isiku ehk OÜ Arboore kasuks Otepää Vallavalitsuse raha mitte vähem kui 10 008,48 eurot. Seega omastasid Kaido Tamberg ja Kajar Lepik Otepää valla raha kokku 10 008,48 eurot.
  6. Kaido Tambergi süüdistatakse selles, et 18.10.2016 otsustas Sangaste vallavolikogu Kaido Tambergi ettepanekul ja tema ettekande järel anda vallavanemale õigus lõpetada Sangaste valla osalemine OÜ-s Sangaste Mõis, võõrandades osaühingu osa MTÜ-le Sangaste Asundused ja lubades ostuhinna 714 000 eurot tasuda hiljemalt 31.12.
  7. Kaido Tamberg oli seejuures teadlik, et MTÜ Sangaste Asundused ei ole võimeline 6
(133)ostuhinda tasuma. 4.10.2017 müüs Sangaste vald, keda esindas notariaalselt tõendatud osaühingu osa müügilepingu (edaspidi müügileping) sõlmimisel vallavanem Kaido Tamberg, Sangaste vallale kuuluva OÜ Sangaste Mõis osa nimiväärtusega 749 700 eurot, mis moodustas 51% OÜ Sangaste Mõis osakapitalist, MTÜ-le Sangaste Asundused. Kaido Tambergil oli vallavanemana kohustus järgida valla rahalisi huve. Seejuures ei järginud Kaido Tamberg vallavanemana Sangaste valla varalisi huve, sõlmides vallale kahjuliku lepingu. Müügilepingu järgi kohustus MTÜ Sangaste Asundused ostuhinna tasuma hiljemalt 31.12.2021, mis on käsitletav laenuna ja on vastuolus kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduse §-ga
  1. Samuti oli Sangaste vallavanem Kaido Tamberg valda müügilepingu sõlmimisel esindades nõus, et MTÜ-le Sangaste Asundused lähevad lepingu sõlmimise (tõestamise) hetkest üle kõik lepingu esemega ehk OÜ Sangaste Mõisa osaga (nimiväärtus 749 700 eurot) seotud omandiõigused enne ostuhinna täielikku tasumist. Sellega kaotas Sangaste vald ning Sangaste valla õigusjärglane XXX kontrolli OÜ Sangaste Mõis seni Sangaste vallale kuulunud osa üle. Selline kahjulik leping, millega anti keelatud laen MTÜ-le Sangaste Asundused ja tekitati olukord, kus vald andis OÜ Sangaste Mõis osa kogu omandiõiguse MTÜ-le, kes ei ole võimeline müügilepingust tulenevat rahalist kohustust täitma, ei olnud Sangaste valla varalistes huvides.
  2. Alates 21.10.2017 moodustus Otepää valla, Sangaste valla, Palupera valla ja Puka valla ühinemise teel uus avalik-õiguslik juriidiline isik ehk uus haldusüksus – XXX, kes on Sangaste valla üldõigusjärglane ja seega on nimetatud kuriteos suur varaline kahju (summas 749 700 eurot) tekkinud Otepää vallale.
  3. Kaido Tamberg tegutses Sangaste Mõis OÜ osa võõrandades vähemalt kaudse tahtlusega. Nimelt pidi ta aru saama, et MTÜ Sangaste Asundused majanduslik olukord ei võimalda nii suurt rahalist kohustust täita. Seetõttu pidi ta ka aru saama, et vald saab sellise tehinguga suure kahju. Järelikult pani Kaido Tamberg usalduse kuritarvitamise toime vähemalt kaudse tahtlusega.
  4. Kajar Lepikut süüdistatakse selles, et tema oli 13.06.2017 Sangase Vallavalitsuse korraldusega nr 80 määratud riigihanke eest vastutavaks isikuks, kellel lasus kohustus 15.06.2017 kell 15 Sangaste Vallavalitsuse poolt Riigihangete registri kaudu väljakuulutatud lihthanke „Keeni põhikooli osaline rekonstrueerimine“ riigihanke menetluse nõuetekohane läbiviimine. Eesmärgiga anda hankemenetluses eelis Oja Ehitus OÜ-le rikkus Kajar Lepik riigihangete seaduse (RHS) § 3 p 3 (1.09.2017 alates § 3 p 2) üldpõhimõttena sätestatud võrdse kohtlemise põhimõtet, mille järgi peab hankija kohtlema kõiki isikuid, kelle elu- või asukoht on Eestis, võrdselt ja mittediskrimineerivalt ning jälgima, et kõik isikutele seatavad piirangud ja kriteeriumid oleksid riigihanke eesmärgi suhtes proportsionaalsed, asjakohased ja põhjendatud. Võrdse kohtlemise põhimõtte rikkumine ja eelise andmine väljendus selles, et Kajar Lepik kaasas hanke hilisema võitja Oja Ehitus OÜ esindaja P.U hanke ettevalmistusfaasis: P.U osales projekteerimisega seotud probleemide lahenduse aruteludes, kus lepiti kokku Keeni põhikooli ehituse üksikasjad ja kasutatavad materjalid; P.U osales hanke kvalifitseerimistingimuste väljatöötamises; Kajar Lepik lasi P.U-l koostada ja esitada võrdlevaid hinnapakkumisi ehitustööde maksumuse kohta; Kajar Lepik lasi P.U-l koostada Keeni põhikooli mahutabeli, mille koostamine eeldas hanke detailide täpset tundmist. Olles kaasanud Oja Ehitus OÜ esindaja hanke ettevalmistusprotsessi, määras Kajar Lepik ametlikuks hanke pikkuseks riigihanke seaduses ette nähtud miinimumi (neli tööpäeva) lähedase tähtaja – viis tööpäeva, mis tekitas Oja Ehitus OÜ-le eelisseisundi, mida hanke läbiviija pikema tähtaja andmisega ei vähendanud, muutes teistele ettevõtetele hankes osalemise hanke mahtu arvestades 7
(133)erakordselt keeruliseks. Sellega rikkus Kajar Lepik RHS § 3 p 3, mistõttu pani ta toime riigihangete menetluse nõuete rikkumise. Kajar Lepiku tegevuse tulemusena osales hankel „Keeni põhikooli osaline rekonstrueerimine“ ainsa pakkujana Kajar Lepiku eelistatud Oja Ehitus OÜ, kes esitas 19.06.2017 pakkumuse summas 99 995 eurot. Kajar Lepik tegutses riigihanke nõudeid rikkudes eesmärgiga anda eelis OÜ-le Oja Ehitus. Seega oli ta tegevus suunatud just sellele, et hanke võidaks OÜ Oja Ehitus, st Lepik tegutses kavatsetult. Riigihanke menetluse nõuete rikkumist pidi Lepik vähemalt võimalikuks pidama, st tegutses selles osas vähemalt kaudse tahtlusega, kui OÜ-d Oja Ehitus juba hanke ettevalmistamisprotsessi kaasas. 13. Loetletud kuritegusid toime pannes olid Kaido Tamberg ja Kajar Lepik ametiisikuteks, kellel oli avaliku ülesande täitmiseks ametiseisund

§ 288lg 1 mõistes.

Alates 18.11.2013 oli Kaido Tamberg vastavalt Sangaste vallavolikogu otsusele nr 42 valitud Sangaste vallavanemaks ning alates 30.10.2017 vastavalt Otepää vallavolikogu otsusele nr 1-4-47 valitud Otepää vallavanemaks. Kajar Lepik oli loetletud tegude toimepanemise ajal nimetatud Sangaste abivallavanemaks ja hiljem üle viidud Otepää abivallavanemaks.

  1. Avaliku teenistuse seaduse (ATS) § 5 lg 1 kohaselt on avalik teenistus riigi või kohaliku omavalitsuse üksuse avalik-õiguslik teenistus- ja usaldussuhe ametnikuga ametiasutuse ülesannete täitmiseks, mis on avaliku võimu teostamine. ATS § 6 lg 1 ja lg 3 p 3 kohaselt on Vallavalitsus kohaliku omavalitsuse üksuse ametiasutus, kelle ülesanne on avaliku võimu teostamine. ATS § 7 lg 1 kohaselt on ametnik isik, kes on riigiga või kohaliku omavalitsuse üksusega avalik-õiguslikus teenistus- ja usaldussuhtes. ATS § 7 lg 3 p 1 kohaselt on avaliku võimu teostamine muuhulgas ametiasutuse juhtimine.
  2. Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (KOKS) § 49 lg 1 kohaselt on vallavalitsuse juht vallavanem. KOKS § 50 lg 1 p 1 kohaselt vallavanem korraldab vallavalitsuse tööd ning lg 2 kohaselt vallavanem esindab vallavalitsust vastavalt seadusele, valla põhimäärusele ning volikogu poolt antud pädevusele. Eeltoodust tulenevalt oli Kaido Tamberg Sangaste vallavanemana ja Otepää vallavanemana ametiisikuks

§ 288

lg 1 ja KVS § 2 lg 1 mõttes ehk füüsiline isik, kellel oli avaliku ülesande täitmiseks alaline ametiseisund. 16. KOKS § 30 lg 1 p 1-3 kohaselt on vallavalitsuse pädevuses kohaliku elu küsimuste lahendamine ja korraldamine, mis on volikogu määruste või otsustega või valla põhimäärusega pandud täitmiseks valitsusele või mis ei kuulu volikogu pädevusse. Sangaste abivallavanema ametijuhendi punktide 8.1 ja 8.4 kohaselt olid abivallavanema teenistusülesanneteks muuhulgas elamumajandusega seotud tegevuse korraldamine ning riigihangete läbiviimise korraldamine. Otepää abivallavanema ametijuhendi punkti 8.1 kohaselt olid abivallavanema tööülesanneteks muuhulgas valla arendus-, ehitus-, majandus- ja planeerimisalase tegevuse korraldamine. Seega oli Kajar Lepik Sangaste valla abivallavanemana ning hiljem Otepää valla abivallavanemana ametiisik

§ 288

lg 1 ja KVS § 2 lg 1 mõistes ehk füüsiline isik, kellel oli avaliku ülesande täitmiseks ametiseisund. 17. Seega omastasid Kaido Tamberg ja Kajar Lepik kolmanda isiku kasuks ametiisikutena ja isikutena, kes on varem toime pannud omastamise, grupis Sangaste valla ja Otepää valla raha kokku 71 848,48 eurot, s.o panid toime

§ 201lg 2 p-de 1,2,3,4 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

18. Lisaks rikkus Kaido Tamberg seadusest tulenevat teise isiku varalise huvide järgimise kohustust, millega tekitas suure varalise kahju, s.o pani toime

§ 2172lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. 8

(133)19. Lisaks pani Kajar Lepik kui ametiisik ühele osalejale eelise andmise eesmärgil toime riigihangete menetluse nõuete rikkumise, s.o

§ 300lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

  1. Viktor Haljastet süüdistatakse selles, et tema, Kaido Tamberg ja Kajar Lepik leppisid ajavahemikul juuli 2019 kuni august 2019 kokku selles, et Viktor Haljaste teostab enda poolt nimetatud äriühingu OÜ Arboore kaudu Otepää Vallavalitsuse poolt tellitavaid töid, milledeks on kõnniteekivide paigaldamine koos äärekiviga ning haljastuse tegemine Kultuurimaja pargis asuval kergliiklusteel aadressil Virulombi 2 Otepää. Et Otepää valla hankekorra § 8 nägi sellises olukorras ette vähemalt kahe hinnapakkumise võtmist, organiseeris Viktor Haljaste lisaks OÜ Arboore hinnapakkumisele summas 21 478,08 eurot ka Estvalg Servis OÜ hinnapakkumise summas 19 960,92 eurot, teades, et Estvalg Servis OÜ tegelikult tööde teostamisest huvitatud ei ole. Kajar Lepik organiseeris lisaks veel OÜ Rattar nimega kolmanda hinnapakkumise summas 25 932 eurot. Tööde tegelik maksumus oli mitte rohkem kui 11 469,60 eurot. Kajar Lepik ja Viktor Haljaste organiseerisid teadlikult ülehinnatud hinnapakkumised, et seeläbi Otepää valla rahalisi vahendeid kolmanda isiku ehk OÜ Arboore kasuks pöörata. Kajar Lepik ja Viktor Haljaste koostasid töövõtulepingu, mille tellijana allkirjastas Otepää Vallavalitsuse esindaja Kaido Tamberg, töövõtjaks OÜ Arboore. Sõlmitud töövõtulepingust tulenevalt kandis Otepää Vallavalitsus Kaido Tambergi korraldusel ajavahemikul 13.08.2019 kuni 16.09.2019 OÜ Arboore arveldusarvele 21 478,08 eurot. Viktor Haljaste, omades juurdepääsu OÜ Arboore pangakontodele, kandis kogu summa edasi OÜ Võsaraie arvelduskontole, kust see võeti sularahas välja. Lähtuvalt oma tööülesannetest Otepää vallas olid Kaido Tamberg ja Kajar Lepik isikuteks, kellel oli tööde tellimise õigus ja kontrollfunktsioon tööde teostamise üle, millest tulenevalt said Kaido Tamberg ja Kajar Lepik Viktor Haljaste abil korraldada sobiva töövõtulepingu ja läbi selle omastada kolmanda isiku ehk OÜ Arboore kasuks Otepää Vallavalitsuse raha mitte vähem kui 10 008,48 eurot.
  2. Viktor Haljaste aitas Kajar Lepiku ja Kaido Tambergi täideviidavale teole kaasa ainelise kaasabiga – hankis vajalikud hinnapakkumised. Seejuures teadis Viktor Haljaste, et tegemist on näilike pakkumistega, mille koostajatel polegi tahtmist tööd tegema hakata. Seega pani Viktor Haljaste kaasaaitamisteo toime vähemalt kaudse tahtlusega, saades aru, et selliselt toimides võivad Kajar Lepik ja Kaido Tamberg omastada valla raha OÜ Arboore kasuks.
  3. Seega, aidates kaasa Kajar Lepiku ja Kaido Tambergi kuriteole (valla vara omastamisele kolmanda isiku kasuks), pani Viktor Haljaste toime

§ 201lg 2 p 4 - § 22 lg 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

  1. Süüdistatavad Kaido Tamberg, Kajar Lepik ja Viktor Haljaste ennast süüdi ei tunnista.
  2. Kõik kaitsjad leiavad, et süüdistused pole põhjendatud ning süüdistatavad tuleb õigeks mõista. KOHTU POOLT TUVASTATUD ASJAOLUD, OTSUSE PÕHJENDUSED
  3. Kuna kohtumenetluses kerkis üles vaidlus osade tõendite lubatavuse küsimusel, peatub kohus esmalt sellel probleemil (sh läbiotsimiste käigus saadud tõendid ja nende vaatlusprotokollid, muud vaatlusprotokollid, jälitustoimingu protokoll, tunnistaja C.K 9

(133)kohtueelses menetluses antud ütlused). Seejärel võtab kohus seisukoha, kas süüdistatavaid K.Tambergi ja K.Lepikut saab pidada ametiisikuteks

§ 288lg 1 mõttes, sest neile on esitatud süüdistus kui ametiisikutele.

Edasi analüüsib kohus igat süüdistuse episoodi eraldi - Raja kinnistu võõrandamine, Sangaste Vallavalitsuse II korruse ruumide remont, Otepää kultuurimaja pargi kõnniteekivide paigaldamine, OÜ Sangaste Mõis osa võõrandamine, Keeni põhikooli rekonstrueerimise hankemenetlus. Peale seda järgnevad kohtu põhjendused karistuste mõistmise, kannatanu rahaliste nõuete, vara arestimise ja süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise taotluse ning menetluskulude osas. Tõendite lubatavus

  1. Käesolevas kriminaalasjas on kohus tõenditena vastu võtnud kohtueelse menetluse ajal toimunud erinevate läbiotsimiste käigus leitud ja äravõetud esemete ning dokumentide vaatlusprotokollid. Läbiotsimiste aluseks olevaid määrusi ja läbiotsimise protokolle prokuratuur esialgu tõenditena ei esitanud (välja arvatud 14.01.2020 läbiotsimisprotokoll K.Lepiku elukoha ja tema kasutuses oleva mootorsõiduki läbiotsimise kohta – V kd tl 186-189). Kohtumenetluse ajal vaatlusprotokollide tõenditena asja juurde võtmise käigus tekkis prokuröride ja kaitsjate vahel korduvalt vaidlus vaatlusprotokollide lisadeks olevate dokumentide asjakohasuse üle (kas ja millist tõendamiseseme asjaolu need tõendavad). Ent vaidlus puudus nende tõendina lubatavuse üle aspektist, kas tõendite saamine on toimunud seaduslikult. 16.05.2022 toimunud kohtuvaidluse käigus tõstatas K. Lepiku kaitsja küsimuse (millega ühines ka kaassüüdistatav K. Tambergi kaitsja) vaatlusprotokollide lubatavusest tõendina, kuna läbiotsimismääruste ja läbiotsimise protokollide puudumise tõttu pole kohtul võimalik hinnata menetlustoimingute seaduslikkust. Juhtivprokurör K. Kaldoja leidis, et selline etteheide on esitatud hilinenult. Asja kohtuliku uurimise käigus pole kaitsjad läbiotsimiste seaduslikkust kahtluse alla seadnud ning pooltest keegi läbiotsimise protokollide tõenditena esitamist vajalikuks ei pidanud. Peale selle prokurör leidis, et läbiotsimismäärus pole tõendiks KrMS § 63 lg 1 kohaselt.
  2. Kohtupraktikas omaksvõetud arusaama kohaselt tõendi lubatavust eeldatakse ja üksnes vastavasisulise kahtluse tekkimise korral peab kohus tõendi saamise seaduslikkust kontrollima. Vastupidisel juhul kuluks tarbetult aega ja ressurssi selliste menetluslike asjaolude tõendamisele, mille üle vaidlust pole ega pruugigi tekkida (RKKKo 3-1-1-4813, p 9.2; RKKKo 1-17-5210, p 25). Kaitsjatega nõustudes kohus nendib, et tavapäraselt on tõepoolest läbiotsimise käigus saadud tõendite puhul reeglina kohtule esitatud vähemalt läbiotsimisprotokoll (sageli ka läbiotsimismäärus). Läbiotsimismäärus pole tõesti KrMS § 63 lg 1 kohaselt tõendiks, ent vastava menetlustoimingu seaduslikkuse hindamiseks vajalik tõend KrMS § 63 lg 2 kohaselt. Kohtul puudus igasugune alus arvata, et käesolevas kriminaalasjas sellised menetlusdokumendid (läbiotsimismäärused ja läbiotsimisprotokollid) üldse puuduvad. Juhtivprokuröri kinnitusel, mida ei vaidlustanud kohtuistungil ka kaitsjad, sisaldab kohtueelse uurimise käigus koostatud toimik ka läbiotsimiste aluseks olevaid määrusi ja läbiotsimisprotokolle. Kuna läbiotsimiste seaduslikkust käesoleva kriminaalasja kohtulikus eelmenetluses ega ka asja kohtuliku uurimise käigus keegi pooltest kahtluse alla ei seadnud, ei olnudki prokuratuuril kohtu arvates vajalik läbiotsimise käiku puudutavaid tõendeid esitada. Kohtu hinnangul ei tõstatanud kaitsjad tegelikult ka 16.05.2022 toimunud kohtuvaidluse käigus sõnaselget kahtlust läbiotsimiste seaduslikkuse üle, vaid etteheide seisnes üksnes asjaolus, et läbiotsimist puudutavate tõendite puudumise tõttu ei saa kohus hinnata 10

(133)vaatlusprotokollides kajastatud tõendite saamise seaduslikkust. Ühtegi konkreetset etteheidet, et mõne läbiotsimise puhul puudus seda lubav määrus, läbiotsimist pole menetlusseadustikus ettenähtud korras dokumenteeritud või on eiratud mingil viisil kellegi õigusi, kaitsjad 16.05.2022 toimunud kohtuvaidluse käigus ei esitanud. Peale kohtuvaidluse lõppu ja süüdistatavate viimaste sõnade ärakuulamist lahkus kohus nõu pidama ja määras kohtuotsuse kuulutamise ajaks 20.09.
  2. Kohtuotsuse tegemise käigus tekkis kohtul tulenevalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 14.06.2022 otsuses asjas 1-20-1208 avaldatud seisukohtadest (p-d 43-55) siiski vajadus täiendavalt selgitada kriminaalasja lahendamiseks olulisi asjaolusid. Viidatud lahendis on muuhulgas käsitletud menetlejate poolt andmekandjatesse sisenemisega seonduvat ja leitud, et kui menetleja on juurdepääsu andmekandjale saanud ebaseaduslikult, on selle abil saadud tõendid lubamatud. Käesolevas asjas on muuhulgas tõenditeks süüdistatavate K.Tambergi ja K.Lepiku kasutuses olnud arvutites olnud ekirjavahetus ja failid, mistõttu on kriminaalasja lahendamise seisukohalt oluline, kuidas menetleja sai juurdepääsu süüdistatavate arvutites olevale teabele. Kuigi pooled kohtuvaidluse käigus läbiotsimiste käigus äravõetu vaatlusprotokollide tõenditena lubatavust käsitlesid, ei olnud siis arutelu all nende lubatavus andmekandjatesse sisenemise aspektist. Kohus pidas andmekandjatesse sisenemisega seonduvaid asjaolusid vajalikuks täiendavalt kohtuistungil käsitleda ja anda pooltele võimaluse selles osas oma arvamust avaldada ja vajadusel ka tõendeid esitada. 13.09.2022 määrusega uuendas kohus käesolevas kriminaalasjas KrMS § 307 lg 1 p 1 alusel kohtuliku uurimise. Läbiotsimiste käigus saadud tõendid
  3. Asja arutamisega jätkamisel 20.09.2022 esitas juhtivprokurör kõik asjassepuutuvad läbiotsimismäärused ja -protokollid, mille kohus vaatamata kaitsjate vastuväidetele (et tõendid on esitatud hilinenult) vastu võttis. Kohus leidis, et prokuröri taotluse rahuldamine ei tekita menetluses viivitust ning asja õigema lahendamise huvides on põhjendatud kõik asjassepuutuvad läbiotsimismäärused ja -protokollid toimikusse lisada. Läbiotsimistega seoses esitasid kaitsjad 20.09.2022 kohtuistungil ka sisulise vastuväite - menetlustoimingutele allutatud isikutele pole selgitatud õigust keelduda menetlejale aktiivse kaasabi osutamisest (sh õigust keelduda arvutite avamiseks vajalike paroolide ja PIN-koodide väljaandmisest). Juhtivprokurör leiab, et kuna kahtlustatavad olid vahetult enne läbiotsimisi kahtlustatavana kinni peetud ja neile õigusi selgitatud (sh õigus vaikida) ning õiguste deklaratsioon kätte antud, olid nad õigustest teadlikud.
  4. Lõuna Ringkonnaprokuratuuri 13.01.2020 määrusega (VIII kd tl 89-94), mille kohus tunnistas lubatavaks, on määratud toimetada läbiotsimine Otepää Vallavalitsuses Otepää linnas vallavanema K. Tambergi ja abivallavanema K. Lepiku töökabinettides, samuti vajadusel teistes ruumides, mida nad konkreetselt kasutavad oma tööülesannete täitmiseks. Läbiotsimise eesmärgiks on leida ja ära võtta Sangaste vallale kuulunud OÜ Sangaste Mõis osade omandamise ja võõrandamise tehingutega seotud, Valgamaal Sangaste vallas Risttee külas asuva Raja kinnistu võõrandamise tehingutega seotud, Otepää Vallavalitsuse poolt tellitud Otepää linnas Kultuurimaja pargis asuva kergliiklustee töödega seotud ja teised asitõendina kasutavad ja/või kriminaalasja lahendamiseks vajalikud järgmised objektid: dokumendid, dokumentide projektide ja mustandite väljatrükid, arved, lepingud, aktid, kuluaruanded, kassadokumendid, pangadokumendid ja teised andmekandjad nii digitaalsel kujul kui ka paberkandjal; 11
(133)märkmed ja kirjavahetus nii paberkandjal kui digitaalsel kujul; andmekandjad ja seadmed (sh arvutid ning teised elektroonikaseadmed), millele on talletatud või läbi mille on juurdepääs kriminaalasjas tähtsust omavatele digitaalkujul olevatele dokumentidele, kirjadele või teistele failidele, sh e-postkastide sisule. See tähendab ka õigust otsida andmeid K. Tambergi ja K. Lepiku kasutuses olevatest arvutisüsteemidest (sh pilved, võrgukettad).
  1. PPA läbiotsimisprotokollist (VIII kd tl 95-98) nähtuvalt on 14.01.2020 toimunud läbiotsimine K. Tambergi ja K. Lepiku töökabinettides ning muudes nende poolt tööülesannete täitmiseks kasutatavates ruumides. Läbiotsimisel leiti ja võeti kaasa muu hulgas: dokumendid kokku 44-l lehel, mis suleti turvaklambriga 00574638; dokumendid 20-l lehel, mis suleti turvaklambriga
  2. Ära on võetud ka muid dokumente, kuid neid pole kohtule tõenditena esitatud, mistõttu puudub vajadus neid käsitleda.
  3. Lõuna Ringkonnaprokuratuuri 13.01.2020 määrustega (VIII kd tl 99-110), mille kohus tunnistas lubatavaks, on määratud toimetada läbiotsimine K. Tambergi elukohas XXX, sh kinnistul asuvates abiruumides, ja K. Tambergi kasutuses olevas sõidukis Toyota RAV4 reg.nr xxx. Läbiotsimise eesmärgiks on leida ja ära võtta K. Tambergi poolt elukohas hoitavad ning Sangaste vallale kuulunud OÜ Sangaste Mõis osade omandamise ja võõrandamise tehingutega seotud, Valgamaal Sangaste vallas Risttee külas asuva Raja kinnistu võõrandamise tehingutega seotud, Otepää Vallavalitsuse poolt tellitud Otepää linnas Kultuurimaja pargis asuva kergliiklustee töödega seotud ja teised asitõendina kasutavad ja/või kriminaalasja lahendamiseks vajalikud järgmised objektid: dokumendid, dokumentide projektide ja mustandite väljatrükid, arved, lepingud, aktid, kuluaruanded, kassadokumendid, pangadokumendid ja teised andmekandjad nii digitaalsel kujul kui ka paberkandjal; märkmed ja kirjavahetus nii paberkandjal kui digitaalsel kujul; andmekandjad ja seadmed (sh arvutid ning teised elektroonikaseadmed), millele on talletatud või läbi mille on juurdepääs kriminaalasjas tähtsust omavatele digitaalkujul olevatele dokumentidele, kirjadele või teistele failidele, s.h e-postkastide sisule. Elukoha läbiotsimismääruses on kirjas veel ka õigus otsida andmeid K. Tambergi kasutuses olevatest arvutisüsteemidest (sh pilved, võrgukettad).
  4. PPA läbiotsimisprotokollist (VIII kd tl 111-114) nähtuvalt on 14.01.2020 toimunud läbiotsimine K. Tambergi elukohas ja sõidukis. Läbiotsimisel leiti ja võeti kaasa muu hulgas sülearvuti Dell Latitude E7440, mis pakendati kilepakendisse nr
  5. Ära on võetud ka muid esemeid ja dokumente, kuid neid pole kohtule tõenditena esitatud, mistõttu puudub vajadus neid käsitleda.
  6. Lõuna Ringkonnaprokuratuuri 13.01.2020 määrusega (VIII kd tl 115-118), mille kohus tunnistas lubatavaks, on määratud toimetada läbiotsimine Otepää Vallavalitsuse kasutuses olevates ruumides aadressil, Sangaste alevik,. Läbiotsimise eesmärgiks on leida ja ära võtta Sangaste vallale kuulunud OÜ Sangaste Mõis osade omandamise ja võõrandamise tehingutega seotud, Valgamaal Sangaste vallas Risttee külas asuva Raja kinnistu võõrandamise tehingutega seotud ja teised asitõendina kasutavad ja/või kriminaalasja lahendamiseks vajalikud järgmised objektid: dokumendid, dokumentide projektide ja mustandite väljatrükid, arved, lepingud, aktid, kuluaruanded, kassadokumendid, pangadokumendid ja teised andmekandjad nii digitaalsel kujul kui ka paberkandjal; märkmed ja kirjavahetus nii paberkandjal kui digitaalsel kujul; andmekandjad ja seadmed (sh arvutid ning teised elektroonikaseadmed), millele on talletatud või läbi mille on juurdepääs kriminaalasjas tähtsust omavatele digitaalkujul olevatele dokumentidele, kirjadele või teistele failidele, sh e-postkastide sisule.
  7. PPA läbiotsimisprotokollidest (VIII kd tl 119-125) nähtuvalt on 14.01.2020 toimunud 12
(133)läbiotsimine Otepää Vallavalitsuse kasutuses olevates ruumides aadressil XXX 7, Sangaste alevik. Läbiotsimisel leiti ja võeti kaasa muu hulgas: dokumentide kaustad koos kinnitatud dokumentidega, mis pakendati ühte kilekotti ja suleti turvaplommiga 00574632; dokumentide kaust koos kinnitatud dokumentidega, mis pakendati kilekotti ja suleti turvaklambriga 00574634; dokumentide kaustad, mis pakendati ühte kilekotti ja suleti turvaplommiga 00574816; dokumentide kaustad, mis pakendati ühte kilekotti ja suleti turvaplommiga 00574635; dokumentide kaustad koos kinnitatud dokumentidega, mis pakendati ühte paberkotti ja suleti turvakleebisega C
  2. Lõuna Ringkonnaprokuratuuri 13.01.2020 määrustega (VIII kd tl 126-133), mille kohus tunnistas lubatavaks, on määratud toimetada läbiotsimine K. Lepiku elukohas xxx, sh kinnistul asuvates abiruumides, ja K. Lepiku kasutuses olevas sõidukis Subaru Forester reg.nr xxx. Läbiotsimise eesmärgiks on leida ja ära võtta Valgamaal Sangaste vallas Risttee külas asuva Raja kinnistu võõrandamise tehingutega seotud, Otepää Vallavalitsuse poolt tellitud Otepää linnas Kultuurimaja pargis asuva kergliiklustee töödega seotud ja teised asitõendina kasutavad ja/või kriminaalasja lahendamiseks vajalikud järgmised objektid: dokumendid, dokumentide projektide ja mustandite väljatrükid, arved, lepingud, aktid, kuluaruanded, kassadokumendid, pangadokumendid ja teised andmekandjad nii digitaalsel kujul kui ka paberkandjal; märkmed ja kirjavahetus nii paberkandjal kui digitaalsel kujul; andmekandjad ja seadmed (sh arvutid ning teised elektroonikaseadmed), millele on talletatud või läbi mille on juurdepääs kriminaalasjas tähtsust omavatele digitaalkujul olevatele dokumentidele, kirjadele või teistele failidele, sh e-postkastide sisule. Elukoha läbiotsimismääruses on kirjas veel ka õigus otsida andmeid K. Lepiku kasutuses olevatest arvutisüsteemidest (sh pilved, võrgukettad).
  3. PPA 14.01.2020 läbiotsimisprotokollist (V kd tl 186-189) nähtuvalt on 14.01.2020 läbi otsitud K. Lepiku elukoht ja sõiduk. Läbiotsimisel leiti ja võeti kaasa muu hulgas: sülearvuti Dell Vostro 14-5459, mis pakiti turvakotti
(00)340167370596916971; kiirköitja vahel olevad dokumendid, mis ühendati omavahel turvaklambriga 00005796; kiirköitja vahel olevad dokumendid, mis ühendati omavahel turvaklambriga 00008713; rahatähed, mis pakendati ümbrikusse ja suleti turvakleebisega G
  1. Läbiotsimise käigus võeti kaasa ka muid esemeid ja dokumente, kuid neid pole kohtule tõendina esitatud, mistõttu puudub vajadus neil põhjalikumalt peatuda.
  2. Lõuna Ringkonnaprokuratuuri 13.01.2020 määrustega (VIII kd tl 134-137; 141-144), mille kohus tunnistas lubatavaks, on määratud toimetada läbiotsimine V. Haljaste elukohas XXX-i ning korteriga seotud abiruumides, ja V. Haljaste kasutuses olevas sõidukis VW Caddy Kombi reg.nr xxx. Läbiotsimise eesmärgiks on leida ja ära võtta Otepää Vallavalitsuse poolt tellitud Otepää linnas Kultuurimaja pargis asuva kergliiklustee töödega seotud ja teised asitõendina kasutavad ja/või kriminaalasja lahendamiseks vajalikud järgmised objektid: dokumendid, dokumentide projektide ja mustandite väljatrükid, arved, lepingud, aktid, kuluaruanded, kassadokumendid, pangadokumendid ja teised andmekandjad nii digitaalsel kujul kui ka paberkandjal; märkmed ja kirjavahetus nii paberkandjal kui digitaalsel kujul; andmekandjad ja seadmed (sh arvutid ning teised elektroonikaseadmed), millele on talletatud või läbi mille on juurdepääs kriminaalasjas tähtsust omavatele digitaalkujul olevatele dokumentidele, kirjadele või teistele failidele, sh e-postkastide sisule.
  3. PPA 14.01.2020 läbiotsimisprotokollidest (VIII kd tl 138-140; 145-147) nähtuvalt on 14.01.2020 toimunud läbiotsimine V. Haljaste elukohas ja sõidukis. Elukoha läbiotsimisel kaasa võetud esemetest midagi kohtule tõendina ei ole esitatud, mistõttu 13
(133)kohus neil põhjalikumalt ei peatu. Sõiduki läbiotsimisel leiti ja võeti kaasa muu hulgas: dokumendid, mis pakendati turvakotti 224878 ja dokumendid, mis pakendati turvaümbrikusse
  2. K.Lepiku ja K.Tambergi töökabinettide ja elukohtade läbiotsimismäärustesse on muuhulgas märgitud, et on õigus otsida ka andmeid K.Lepiku ja K.Tambergi kasutuses olevatest arvutisüsteemidest. Kohtupraktikas on selgitatud, et kui menetleja võtab kriminaalasja juurde avalikult menetlustoiminguga arvuti ja hiljem vaatleb selles olevaid e-kirju, siis on tegemist menetlustoimingutega, mis on kirjeldatud KrMS §-s 91 (läbiotsimine) ning §-s 86 (vaatlus). Järelikult seni on andmekandjatesse sisenemist käsitatud vaatluse osana, mitte andmekandja läbiotsimisena RKKKo 3-1-1-14-14, p 460, RKKKo 1-20-1208, p 48). Seega ei tekita läbiotsimismäärustesse märgitu (õigus otsida ka andmeid arvutisüsteemidest) iseenesest andmekandjatesse sisenemise õiguslikku alust. Läbiotsimismäärustesse märgitu (õigus otsida ka andmeid arvutisüsteemidest) sisaldub läbiotsimise eesmärkide loetelus, mitte vastavate määruste resolutsiooni punktides 1, kus on ära nimetatud läbiotsimise kohad. Seega tuleneb läbiotsimismäärustest, et läbiotsimiskohtadeks olid siiski töökabinetid ja elukohad, mis on kooskõlas ka KrMS §-s 91 loetletud läbiotsimiskohtadega.
  3. Kuigi arvutisüsteeme läbi ei otsita, ei tähenda see, nagu ei tohiks teatud juhtudel läbiotsimise käigus otsitava leidmiseks arvutisüsteemis või muul teabekandjal oleva teabega tutvuda (sarnaselt läbiotsimiskohast leitud paberkandjal olevate dokumentidega). See võimaldab asjas tähtsusetud andmekandjad välja selekteerida. Teine võimalus on, et arvutisüsteemi ei uurita läbiotsimise käigus, vaid andmekandjad võetakse KrMS § 91 lg 10 alusel ära ja hiljem tehakse eraldi vaatlus KrMS § 86 lg 2 alusel (RKKKo 1-20-1208, p 48). Nii on toimitud ka käesoleval juhul. K.Tambergi ja K.Lepiku elukohtade ja nende kasutuses olnud sõidukite läbiotsimise käigus äravõetud arvutitega seonduvalt on läbiotsimisprotokollidesse kantud arvutitesse sisenemisega seotud asjaolud, kuid sülearvutites olnud teabe (failid, erinevatel meilikontodel olnud e-kirjavahetus) vaatluse kohta on koostatud eraldi vaatlusprotokollid (mille sisul peatub kohus täpsemalt edaspidi). Ka on eraldi vaatlusprotokollid koostatud muude läbiotsimiste käigus äravõetud esemete ja dokumentide vaatluse kohta (mille sisul kohus samuti edaspidi täpsemalt peatub).
  4. Kaitsjate 20.09.2022 kohtuistungil esitatud vastuväidete valguses tuleb kohtul võtta seisukoht, kas eespoolnimetatud vaatlusprotokollid koos lisadega on õiguspäraselt saadud tõendid või muudavad mingid läbiotsimiste käigus asetleidnud rikkumised need lubamatuteks tõenditeks.
  5. Kohtu hinnangul on läbiotsimised iseenesest toimunud vastavalt KrMS §-s 91 sätestatud korrale. Läbiotsimiste aluseks on olnud prokuratuuri määrused, mille on lubatavaks tunnistanud eeluurimiskohtunik. Läbiotsimised on toimunud läbiotsimismäärustes lubatud kohtades ja eesmärgil. Kohtu hinnangul vastavad läbiotsimise protokollid ka KrMS §-s 92 sätestatud nõuetele. Peamiseks vaidlusaluseks küsimuseks on, kas menetlustoimingule (antud juhul siis läbiotsimine) allutatud isikutele oli selgitatud nende õigust keelduda menetlejale aktiivse kaasabi osutamisest (sh õigust keelduda arvutite avamiseks vajalike paroolide ja PIN-koodide väljaandmisest). Kohtu hinnangul on antud juhul seega asjakohane rääkida põhiseaduse (PS) §-s 22 lg 3 sätestatud põhimõttest, mille kohaselt kedagi ei tohi sundida tunnistama iseenda või oma lähedaste vastu (nemo tenetur se ipsum accusare-põhimõte). Riigikohtu kriminaalkolleegium on 14
(133)selgitanud, et kõnealuse sätte mõtte kohaselt ei ole keegi kohustatud aitama kaasa enda (või oma lähedase) toime pandud süüteo tõendamisele. Ehkki konventsioon sellist põhiõigust ei sätesta, on Euroopa Inimõiguste Kohtu (EIK) praktikas järjekindlalt väljendatud seisukohta, et õigus vaikida ja enese mittesüüstamise privileeg on konventsiooni art 6 lg 1 nõuetele vastava õiglase menetluse keskne komponent, olles ühtlasi tihedalt seotud art 6 lg-s 2 sätestatud süütuse presumptsiooni põhimõttega. (Vt RKKKo 4-18-6037/46, p 17) Enese mittesüüstamise privileeg tähendab, et prokuratuur peab kriminaalasjas suutma tõendada isiku süü selliselt, et ei tugineta mingilgi viisil isiku tahte vastaselt tema kaasabil saadud tõenditele (vt EIK
  1. juuli
  2. a otsus nr 54810/00, Jalloh vs. Saksamaa, p 100). Järelikult ei tähenda see üksnes isiku vaikimisõigust (s.o õigust keelduda ütluste andmisest KrMS § 71 alusel), vaid õigust keelduda menetlejale igasuguse aktiivse kaasabi osutamisest. Kuna arvutisüsteemidele ligipääsu võimaldamise kohustust meie seadusandja seni kehtestanud ei ole, saab selline kaasabi olla üksnes vabatahtlik, mis omakorda eeldab, et isik teab enda õigust sellise kaasabi osutamisest keelduda (RKKKo 1-20-1208, p-d 50, 52).
  3. Kõik menetlustoimingutele allutatud isikud pole käesoleval juhul olnud kahtlustatavad või nende lähedased. Nii nähtub läbiotsimisprotokollidest, et Otepää Vallavalitsuse (Otepää) ruumide (sh K.Tambergi ja K.Lepiku töökabinettide ja ruumide, mida nad tööülesannete täitmiseks kasutavad) ning Otepää Vallavalitsuse ruumide (Sangaste) läbiotsimise puhul oli menetlustoimingule allutatud isikuks vallasekretär J.S., kes on ette näidanud ruume. Samuti oli Sangastes asunud ruumide puhul menetlustoimingule allutatud isikuks olnud Sangaste Teenuskeskuse ja Puka Teenuskeskuse juhataja L.M., kes on avanud uksi. Läbiotsimisprotokollidest nähtub, et kaasabi läbiotsimistele on osutanud ka finantsteenistuse juhataja I.S. ja raamatupidaja A.N., kes on teinud digitaalsete dokumentide väljatrükke, samuti sotsiaaltöö spetsialist E.K., kes on ette näidanud ja avanud Sangastes asuva Otepää Vallavalitsuse teenuskeskuse ruume. Tuleb nentida, et J.S. või teistele läbiotsimistel kaasabi osutanud isikutele menetleja poolt mingite õiguste selgitamise kohta andmed puuduvad. Samas pole J.S., L.M., K.Vaksi, L.K.i või E.K. näol kohtule teadaolevalt tegemist isikutega, kes oleksid olnud antud kriminaalasjas ise kahtlustatavad või on süüdistatavatele lähedased isikud KrMS § 71 lg 1 mõttes. Kohtu arvates läbiotsimismäärustes kirjeldatud asjaolud ei viita ka kuidagi võimalikele J.S., L.M., K.., L.K. või E.K. poolt toimepandud kuritegudele. Seega J.S.ja L.M. menetlustoimingule allutamisel või teiste isikute kaasabi kasutamisel läbiotsimiste läbiviimisel kohtu arvates enda või oma lähedase mittesüüstamise privileegi rikkumisest rääkida ei saa. Kohus loeb Otepää Vallavalitsuse (Otepää) ruumide (sh K.Tambergi ja K.Lepiku töökabinettide ja ruumide, mida nad tööülesannete täitmiseks kasutavad) ning Otepää Vallavalitsuse ruumide (Sangaste) läbiotsimise käigus saadud dokumentide vaatlusprotokollid lubatavateks tõenditeks.
  4. K.Lepiku elukoha ja tema kasutuses oleva sõiduki läbiotsimisprotokollist nähtub, et menetlustoimingule oli lisaks K.Lepikule allutatud ka I.K., kelle väljaantud sülearvuti Latitude E6430 võeti läbiotsimise käigus kaasa. Ka K.Tambergi elukoha ja tema kasutuses oleva sõiduki läbiotsimisprotokollist nähtub, et lisaks K.Tambergile oli menetlustoimingule allutatud ka N.G., kuid viimaselt midagi ära ei võetud. Ka pole N.G. läbiotsimise käigus aktiivselt osalenud. Majja juurdepääsu on võimaldanud Kaido Tamberg ise, kes on läbiotsmise käigus andnud ka selgitusi. V.Haljaste elukoha läbiotsimise protokollist nähtub, et lisaks V.Haljastele oli menetlustoimingule allutatud A.K.. Kuigi protokolli pole kantud, kes A.K. kahtlustatavale on, annab protokolli sisu alust järeldusele, et tegemist võib olla V.Haljaste xxx. Protokolli on muuhulgas 15
(133)märgitud, et lisaks suuremas toas asuvale V.Haljaste voodile on teises magamisoas V.Haljaste xxx voodi. Läbiotsimise käigus on muuhulgas kaasa võetud tahvelarvuti Prestigio Multipad Visconte V, mille kohta A.K. on avaldanud, et see on tema oma. Samuti on kaasa võetud lauaarvuti SN 161842/13.09.06, mille kohta A.K. on avaldanud, et see kuulub 5 aastat tagasi surnud vennale.
  1. Ka I.K., N.G. ja A.K. mingite õiguste tutvustamise kohta igasugused andmed puuduvad. Samas ei ole kohtule esitatud ka mingeid tõendeid, mis oleks pärit I.K.arvutist, V.Haljaste elukohast kaasa võetud arvutitest või mille saamine oleks seotud N.G. läbiotsimisele allutamisega. Seetõttu ei oma käesoleva asja lahendamise seisukohalt määravat tähendust, kas õigust menetlejale kaasabi mitte osutada selgitati kahtlustatavate lähedastele I.K., N.G. ja A.K..
  2. Õige on juhtivprokuröri 20.09.2022 kohtuistungil märgitu, et vahetult enne läbiotsimisi olid süüdistatavad kahtlustatavana kinni peetud, mille käigus neile kahtlustava õigusi selgitati. Läbiotsimisprotokollidest nähtub, et läbiotsimine K.Tambergi elukohas algas 14.01.2020 kell 8.18, K.Lepiku elukohas 14.01.2020 kell 9.08 ja V.Haljaste elukohas 14.01.2020 kell 8.
  3. Kahtlustatavana kinnipidamise protokollid (V kd tl 107-109, 113-115, 119-121) tõendavad, et K.Tamberg peeti kahtlustatavana kinni 14.01.2022 kell 8.18, K.Lepik 14.01.2020 kell 8.55 ja V.Haljaste 14.01.2022 kell 8.
  4. Kahtlustatavana kinnipidamise protokollid sisaldavad ka KrMS §s 34 lg 1 sätestatud õiguste loetelu, millega tutvumist on kõik kahtlustatavad ka oma allkirjaga kinnitanud. Peale selle näeb KrMS § 35-1 lg 2 ette kinni peetud kahtlustatavale õiguste deklaratsiooni andmist. K.Lepikule allkirja vastu tutvustatud õiguste deklaratsiooni on prokurör ka kohtule esitanud (VIII kd tl 148-149). Sellise deklaratsiooni saamist on kahtlustatavana kinnipidamise protokollides oma allkirjaga kinnitanud ka K.Tamberg ja V.Haljaste. Muuhulgas sisaldab õiguste deklaratsioon punkti 4 pealkirjaga „Õigus vaikida“, mille all on selgitatud õigust keelduda kriminaalmenetluses ütluste andmisest ning õigust anda ütlusi, mida võidakse kasutada ütlusi andnud isiku vastu.
  5. K.Tambergi elukoha ja tema kasutuses oleva sõiduki läbiotsimisprotokolli on kantud, et vastuseks menetleja ettepanekule anda välja läbiotsimismääruses märgitud objektid on K.Tamberg avaldanud, et läbiotsimismääruses märgitud asju ja dokumente tal ei ole. Ka ei tulene protokolli sisust, et protokolli kantud esemed ja dokumendid on välja andnud K.Tamberg ise. Pigem annab protokolli kantu alust järeldusele, et need on leitud läbiotsimises osalenud ametnike tegevuse tulemusena. Kuigi K.Tamberg on läbiotsijatele avanud maja ukse ja võimaldanud ligipääsu majja ning on menetleja palvel võtnud autost välja sülearvuti koos kotiga, ei loe kohus seda märkimisväärseks aktiivseks kaasabiks. Sama leiab kohus ka V.Haljaste elukoha läbiotsimise puhul. Ka V.Haljaste on eitanud läbiotsimismääruses märgitud esemete ja dokumentide leidumist enda elukohas ning protokollist ei nähtu, et V.Haljaste oleks protokolli kantud esemed ja dokumendid ise välja andnud. Kuigi sõiduki läbiotsimise puhul on V.Haljaste avaldanud, et annab välja kõik asjad, mis tema teada on seotud läbiotsimismääruses märgitud teemaga, tuleneb läbiotsimisprotokolli sisust, et protokollis kajastatud esemed ja dokumendid on autost leidnud ja ära võtnud pigem menetleja. Kuna K.Tambergi ja V.Haljaste elukohtade ning nende kasutuses olevate sõidukite läbiotsimise käigus leitud ja äravõetud esemed ning dokumendid pole menetleja valdusse sattunud kahtlustatavate endi või nende lähedaste aktiivse kaasabi tulemusena, leiab kohus, et protokollides loetletud esemete ja dokumentide endi puhul ei tõusetugi 16
(133)enese mittesüüstamise privileegi võimaliku rikkumise küsimust.
  1. K.Lepiku elukoha ja tema kasutuses oleva sõiduki läbiotsimisprotokollist nähtub, et vastuseks menetleja ettepanekule anda välja läbiotsimismääruses märgitud objektid, on ka K.Lepik avaldanud, et läbiotsimismääruses märgitud dokumente tal ei ole. Seejärel on protokolli kantud, et K.Lepik toob enne läbiotsimise algust koridorist välja sülearvuti koti koos sülearvutiga, mis võeti hiljem kaasa. Samuti annab K.Lepik üle mobiiltelefoni, mis kaasa võetakse. Nagu kohus juba eespool viitas, et andis ühe sülearvuti üle ka K.Lepiku I.K.. Edasi on protokollis kajastatud, mida ja kust läbiotsimise käigus leiti. Läbiotsitava sõiduki lukustatud ukse on avanud K.Lepik ise võtmega. Kohus ei loe sülearvuti koridorist otsmist märkimisväärseks aktiivset kaasabiks. Kuna K.Lepiku elukoha läbiotsimise käigus leitud ja äravõetud esemed ning dokumendid pole menetleja valdusse sattunud kahtlustatava enda või tema lähedase aktiivse kaasabi tulemusena, leiab kohus, et protokollis loetletud elukohast leitud esemete ja dokumentide endi puhul ei tõusetugi enese mittesüüstamise privileegi võimaliku rikkumise küsimust. Küll võib K.Lepiku kaasabina vaadelda lukustatud autoukse avamist. Samas pole autost leitut (mis pakendati turvakleebisega nr G1200366473 suletud ümbrikusse) kohtule tõendina esitatud.
  2. Küll aga vajab eraldi käsitlemist K.Tambergi ja K.Lepiku elukohtade ja nende kasutuses olevate sõidukite läbiotsimisprotokollides märgitud andmekandjatesse sisenemise ja nendest pärinevate tõendite õiguspärasus. K.Tambergi elukoha ja tema kasutuses oleva sõiduki läbiotsimisprotokollist nähtub, et läbiotsimise käigus leitud ja äravõetud sülearvutisse Dell Latitude E7440 sisenemiseks vajalikud andmed avaldas K.Tamberg. Nii on K.Tamberg avaldanud, et arvutil sisenemiseks kasutajatunnust ei ole, kuid on parool, mis on kantud protokolli. Läbiotsimisprotokolli kantu annab alust järeldusele, et menetleja on juurdepääsu K.Tambergi arvutis olevale infole saanud K.Tambergi kaasabil (viimase poolt avaldatud parooli kasutades).
  3. Ka K.Lepiku elukoha ja sõiduki läbiotsimisprotokolli kantu annab alust järeldusele, et menetleja on juurdepääsu K.Lepiku arvutis Dell Vostro 14-5459 olevale infole saanud K.Lepiku kaasabil (viimase poolt avaldatud parooli kasutades). Nii nähtub läbiotsimisprotokollist, et K.Lepik avas sülearvuti ise ja sisestas ise sinna parooli, mis kantud protokolli. K.Lepik on selgitanud, et temal on e-mail automaatselt Outlookis ning lisaks enda isiklikud e-mailid tulevad Google kontole automaatse sisselogimisena, paroole peast öelda ei oska. Arvutis oli avatud internetibrauseri aken, millel oli näha salvestatud G-maili kontod. Kontod avades tulevad ette erinevad e-mailid, mille paroolid nähtavad. K.Lepiku arvutist vaadati muuhulgas järgnevate e-mailide paroolid: XXX (parool kantud protokolli) ja I.S. e-mail xxx (parool kantud protokolli).
  4. Pooled on kardinaalselt erinevatel seisukohtadel, kas kahtlustatavatele nende kinnipidamisel õiguste selgitamisega (sh õigus vaikida) on täidetud ka menetleja kohustus selgitada õigust keelduda igasuguse aktiivse kaasabi osutamisest sh arvutites olevale infole ligipääsemiseks vajalike paroolide avaldamisest. Erinevalt kaitsjatest ja nõustudes juhtivprokuröri ja kannatanu esindajaga kohus leiab, et kahtlustatavatele nende kinnipidamisel õiguste selgitamisega (sh õigus vaikida) on täidetud ka menetleja kohustus selgitada õigust keelduda igasuguse aktiivse kaasabi osutamisest sh arvutites olevale infole ligipääsemiseks vajalike paroolide avaldamisest. Juba varem viidatud Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 14.06.2022 otsuses asjas 1-20-1208 oli fookuses eelkõige kahtlustatavale lähedase isiku menetlustoimingule allutamine, kellele ei 17
(133)selgitatud mitte mingisuguseid õigusi. Käesoleval juhul ei ole tegemist sellise olukorraga. Läbiotsimise hetkeks olid K.Lepik ja K.Tamberg teadlikud oma menetlusseisundist (kuriteos kahtlustatavad) ning sellega kaasnevatest õigustest. K.Lepiku ja K.Tambergi menetlusseisund oli juba selline, mis oma olemusest tulenevalt andis neile alust arvata, et ei pea menetlejaga tegema mingit koostööd. Eeltoodu alusel kohus leiab, et menetleja on saanud juurdepääsu K.Lepiku ja K.Tambergi arvutites olevale teabele õiguspäraselt, mistõttu on arvutitest pärit oleva teabe vaatlusprotokollid koos lisadega lubatavad tõendid. Muud vaatlusprotokollid
  1. Lisaks läbiotsimiste käigus leitud ja äravõetud esemete ja dokumentide vaatlusprotokollidele on asjas tõenditeks ka muul viisil (järelepärimiste tulemusena erinevatesse registritesse, infosüsteemidesse, pankadele jms) saadud dokumentide vaatlusprotokollid koos lisadega. Riigikohtu kriminaalkolleegium on rõhutanud vajadust vaatlust teostada üksnes KrMS §-des 83 lg 1 ja 86 lg 1 loetletud eesmärkidel kuriteojälgede avastamine (nt võltsitud allkiri, sõrmejäljed), asitõendina kasutatavate objektide äravõtmine, kriminaalasja lahendamiseks vajalike andmete kogumine. Vaadeldava objekti omaduste ja tunnuste kirjeldamine vaatlusprotokollis on kriminaalmenetluses vajalik eelkõige selliste objektide puhul, mida ennast või mille omadusi ja tunnuseid ei saa mingil põhjusel kohtulikul arutamisel vahetult uurida või mille vahetu uurimine kohtulikul arutamisel võib olla raskendatud või pole otstarbekohane. Selliste objektide kohta, mis on loetletud KrMS § 63 lg-s 1 ja mille vahetu uurimine on raskusteta võimalik kohtulikul arutamisel, ei ole aga vaatlusprotokolli koostamine sootuks vajalik - see ei lisa olemasolevale tõendile midagi ei kvantitatiivselt ega kvalitatiivselt. Nii nt saab tõendamiseseme asjaolude tuvastamiseks esitada kohtule dokumendi (KrMS § l23 lg 1) või ka foto, ilma et selle kohta tuleks täiendavalt koostada dokumendi või foto vaatlusprotokolli (RKKKo 1-18437, p 56). Ka antud asjas on kriminaalasja lahendamiseks vajalikud andmed (registritest, infosüsteemidest, vastused järelepärimistele jms), vaatlusprotokollide koostamise ajaks olnud juba kogutud. Ka on selliseid tõendeid ilma eriliste raskusteta kohtuistungil võimalik uurida. Seega tuleb nentida, et osade vaatlusprotokollide puhul on kaheldav nende koostamise otstarbekus. Käesoleval juhul on kohtule esitatud ka vaatlusprotokollides kajastatud ja neile lisatud dokumendid (andmebaaside, infosüsteemide väljatrükid, dokumentide koopiad ja pangakontode väljavõtted) poolte poolt vajalikuks peetud mahus. Seega saab kohus tugineda mitte üksnes vaatlusprotokollidele, vaid eelkõige algdokumentidele. Jälitustoimingu protokoll
  2. Käesolevas asjas on üheks tõendiks 20.11.2020 jälitustoimingu protokoll (III kd tl 147162). K.Lepiku ja K.Tambergi kaitsjate taotlusel kontrollis kohus kohtumenetluse kestel jälitustoimingute seaduslikkust, tutvudes jälitustoimikuga 20.01-28.01.
  3. Oma järeldused jälitustoimingute seaduslikkuse osas on kohus pooltele teatavaks teinud oma 9.05.2022 kirjas (VII kd tl 157). Kohus jääb ka siinkohal oma 9.05.2022 kirjas avaldatu juurde ja leiab, et jälitustoimingu protokoll on asjas lubatavaks tõendiks, millele võib asja lahendamisel tugineda. Jälitustoimingu protokolli kohaselt on kogutud teavet järgmiste jälitustoimingutega: K.Tambergi kasutuses oleva telefoni salajane pealtkuulamine ja salvestamine 1.07.-20.12.2019 ja K.Lepiku kasutuses oleva telefoni salajane pealtkuulamine ja salvestamine 1.07.-20.12.
  4. Tõendina on esitatud 18
(133)salvestatud kõned ajavahemikul 3.07.-4.11.
  1. Jälitustoimikust nähtuvalt oli kohus lubanud ka muude jälitustoimingute tegemist, samuti on jälitustoiminguteks andnud lubasid prokurör. Kuna kohtule on tõendina esitatud ainult telefonide pealtkuulamise ja salvestamise käigus saadud teave, kohus muudel toimingutel ei peatu. Jälitustoimingu protokollis sisalduvate jälitustoimingute tegemise aluseks on: Tartu Maakohtu 28.06.2019 määrus KM7967/2019, millega lubati muuhulgas mõlema süüdistatava (K.Lepik, K.Tamberg) kasutuses oleva telefoni pealtkuulamine ja teabe salvestamine 1.07.-1.09.2019; Tartu Maakohtu 29.08.2019 määrus KM8225/2019, millega lubati muuhulgas mõlema süüdistatava kasutuses oleva telefoni pealtkuulamine ja teabe salvestamine 2.09.-1.11.2019; Tartu Maakohtu 31.10.2019 määrus KM8524/2019, millega lubati muuhulgas mõlema süüdistatava kasutuses oleva telefoni pealtkuulamine ja teabe salvestamine 2.11.-20.12.2019
  2. Seega on jälitustoimingud tehtud kohtu lubades määratud ajal ja viisil. Kohus on load välja andnud KrMS § 126-7 lg 1 alusel. Load on andnud pädev asutus. Kohtumäärustest nähtuvalt lubade väljaandmise aluseks olevate kuriteokahtluste puhul (

§-d 201 lg 2, 209 lg 2, 210, 217 2, 294) on olnud tegemist kuritegudega, mis kuuluvad nende kuritegude kataloogi (KrMS § 1262 lg 2), mille puhul on jälitustoimingute tegemine lubatud. Ka on kohus tuvastanud, et K.Tamberg ja K.Lepik on KrMS §-s 1262 lg 3 p 4 tähendatud isikud. 56. Kohus leiab, et kohtumäärustes on piisavalt põhjendatud kuriteokahtlust. Esmase loa väljaandmise aluseks olid kuriteokahtlused seoses Sangaste valla poolt Raja kinnistu võõrandamisega ja Sangaste valla poolt Keeni külas asuvate korteriomandite omandamisega, mille puhul esialgselt leiti olevat K.Tambergi tegevuses

§ 209

lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo tunnused ja K.Lepiku puhul kelmusele kaasaaitamise tunnused. Samuti oli sellel hetkel kuriteokahtlus K.Tambergi suhtes

§ 217

-2 tunnustel seoses valla poolt Sangaste Lossi kinnistu võõrandamisega ja OÜ Sangaste Mõis osa võõrandamisega.

§ 201

lg 2 p 3 alusel oli alustatud menetlust seoses Otepää valla ja OÜ Sanva vaheliste tehingutega (haljastööd, küttepuude müük, veemajandusega seotud arved), millega seoses kahtlustati näilike arvete esitamises ja kinnitamises K.Tambergi ja K.Lepikut. Lisaks eeltoodule oli alustatud menetlust ka

§ 294lg 2 p 4 tunnustel seoses Sangaste hooldekodu pansionaadi müügiga V.S.

juhitavale OÜ-le V., millega lähedasel ajal V.S. tegi raha ülekandeid K.Tambergi pangakontole. Tartu Maakohtu 28.06.2019 määrusest nähtuvalt sisaldas prokuratuuri taotlus kõigi kuriteokahtluste asjaolusid ja olemasolevate tõendite ning kaastööteadete sisu kuriteokahtlustes kirjeldatud tehingute kohta ning neid on analüüsinud veel ka kohus. Samad kuriteokahtlused on olnud ka jälitustoimingute tegemise tähtaja pikendamist lubanud Tartu Maakohtu 29.08.2019 määruse ja 31.10.2019 määruste tegemise aluseks. Määruste sisust nähtub, et jälitustegevuse käigus lisandus ka täiendavat infot OÜ-ga Sanva seotud tehingute ja Otepeää valla poolt tellitavate muude tööde kohta (kultuurimaja objekt), vallale kuuluvate kinnistute müümise ettevalmistamise kohta, Otepää Tervisekeskuse ehitamiseks EAS-ilt saadud toetusest puudujääva osa katmise kohta valla vahenditest (viimases on kohus näinud

§ 210, s.o soodustuskelmuse koosseisu).

Kuigi osa neist eespool loetletud kahtlustest on ära langenud juba kohtueelse menetluse käigus, on süüdistus lõpuks esitatudki seoses Raja kinnistu võõrandamisega, OÜ Sangaste Mõis osa võõrandamisega, samuti OÜ-ga Sanva seotud tehinguga ja Otepää kultuurimaja pargi kõnnitee kivide paigaldamisega. Seega ei olnud esialgsed kuriteokahtlused põhjendamatud. 19

(133)
  1. Kohtu arvates pole jälitustoimingute tegemisel eksitud ka ultima ratio põhimõtte vastu. Jälitustoimingute tegemise vajadust on juba esimeses prokuratuuri taotluses põhjalikult selgitatud ning esitatud ka ülevaade juba tehtud toimingutest, mida sai teha kriminaalasjaga seotud isikute eest varjatult (välja oli nõutud asjasse puutuvate isikute pangakontode väljavõtted ning asjassepuutuvate kinnistute dokumentatsioon, tehtud väljatrükid Otepää valla ja Sangaste valla avalikult kättesaadavatest dokumendiregistritest, analüüsitud kõneeristusi). Prokuratuuri arvates, millega on nõustunud ka kohus, oli edasine tõendite kogumine muude menetlustoimingutega kuritegude asjaoludest ja kriminoloogilisest eripärast lähtuvalt oluliselt raskendatud ning kahjustanuks kriminaalmenetluse huve. Eeltooduga nõustub kohus ka käesolevas menetluses. Kohus peab vajalikuks rõhutada, et kahtlustatavateks olid Otepää vallas olulised ja juhtival ametipositsioonil olevad isikud – vallavanem ja abivallavanem. Taolises olukorras oli vähetõenäoline, et vallavalitsusega seotud või valla osalusega asutustega (näiteks MTÜ Sangaste Asundused) seotud inimesed, samuti vallaga tehinguid teinud äriühingutega seotud inimesed oleksid huvitatud vallajuhte süüstavate ütluste andmisest. Sellised potentsiaalsed tunnistajad oleksid vallajuhtide alluvuses töötavad või mingil viisil neist majanduslikult sõltuvad isikud. Tulemust poleks andnud ka vallavalitsusest dokumentide väljanõudmine, sest K.Tambergil ja K.Lepikul oli tulenevalt oma ametiseisundist võimalik valida, milliseid dokumente väljastada. Tartu Maakohtu 28.06.2019 määruses on viidatud ka asjaolule, et olemasoleva info alusel olid K.Tamberg ja K.Lepik võtnud enda kontrolli alla endise Sangaste valla dokumendiregistri ja arhiivi. Kohtu hinnangul ei olnud seega menetluse antud faasis võimalik koguda selliseid kirjalikke või isikulisi tõendeid, millest eraldivõetuna või kogumis teiste dokumentide või muude väljaspool jälitustegevust kogutavate tõenditega piisaks uuritavate kuriteokahtluste kõrvaldamiseks või kuritegude tõendamiseks. Samas oli kahtlustatavate ametiseisundist tulenevalt kõrge avalik menetlushuvi välja selgitamaks kahtlustuste paika pidavust. Tartu Maakohtu 29.08.2019 määruse sisust tuleneb, et juba toimunud jälitustoimingute (telefonide salajane pealtkuulamine) tulemusena lisandus infot võimalike täiendavate kuriteokahtluste (näiteks Otepää kultuurimaja kõnnitee objektiga seotud tööde tegemine, vallale kuuluvate maade müügiga) kohta, mis vajasid veel täiendavat kontrollimist.
  2. Seoses kaitsjate viidatud Riigikohtu 18.06.2021 otsusega asjas 1-16-6179 märgib kohus järgmist. Viidatud asjas oli põhiküsimuseks, kas ESS § 1111 lg 2 alusel mh süüteomenetluse eesmärkidel säilitatud ja KrMS § 901 lg 2 alusel prokuratuuri loal sideettevõtjalt saadud liiklus- ja asukohaandmed on tõendina lubatavad. Käesoleval juhul pole tegemist selliste tõenditega, nagu viidatud asjas, mistõttu puudub alus otsesõnu juhinduda Riigikohtu 18.06.2021 otsuses märgitust. Käesoleval juhul on jälitustoimingud tehtud kohtu loal, mistõttu ei tõusetu siseriikliku õiguse vastuolu Euroopa Liidu õigusega asjaolu tõttu, et tõendeid on kogutud prokuratuuri loal. Erinevalt KrMS § 90-1 varem kehtinud redaktsioonist (mis ei konkretiseerinud, milliste kuritegude puhul andmete nõudmine sideettevõtjalt on lubatud), on jälitustoimingute puhul see olnud reguleeritud (KrMS § 126-2 lg 2). Seega ei tõusetu siseriikliku õiguse vastuolu Euroopa Liidu õigusega ka asjaolu tõttu, et käesoleval juhul toimunuks tõendite kogumine kuritegude raskusel vahet tegemata. Tunnistaja C.K kohtueelses menetluses antud ütlused
  3. Vaatamata kaitsjate vastuseisule on kohus KrMS § 291 lg 1 p 3 alusel tõendina vastu võtnud tunnistaja C.K kohtueelse menetluse käigus 29.05.2020, 20.11.2020 ja 20
(133)30.11.2020 antud ütlused (VI kd tl-d 133-135, 138-141, 155-157). Kohus jääb ka siinkohal oma 28.02.2022 istungil avaldatud seisukoha juurde, et tunnistaja C.K kohtueelse menetluse käigus antud ütluste tõendina vastuvõtmiseks esineb KrMS §-s 291 lg 1 p 3 sätestatud alus ning täidetud on ka KrMS §-s 291 lg 3 ettenähtud eeldused.
  1. Erinevalt kaitsjatest ja nõustudes prokuröridega kohus leiab, et käesoleval juhul pole C.K terviseseisundi hindamiseks vajalik ekspertiisi määramine. Riigikohus on selgitanud (RKKKo 3-1-1-45-07, punktis 17.3), et inimese lugemine haigestunuks ei sõltu prokuratuuri ega kohtu suvast, vaid eeldab tema terviseseisundile hinnangu andmist ehk haiguse diagnoosimist. Selline hinnang on oma olemuselt tervishoiuteenus, mida saab tervishoiuteenuse korraldamise seaduse alusel osutada vaid registreeritud tervishoiutöötaja, kelleks on Tervishoiuametis registreeritud arst, hambaarst, õde või ämmaemand. Käesoleval juhul on kohtu käsutuses C.K tervisliku seisundi kohta lisaks tema põhjalikule haigusloo väljavõttele (VI kd tl 110-130) perearsti 4.02.2022 tõend (VI kd tl 55), milles ta on kinnitatud, et C.K oma tervisliku seisundi tõttu pole võimeline kohtuistungil osalema ning on seda järeldust kohtu arvates ka veenvalt põhjendanud. Et C.K seisund ka peale tõendi väljaandmist edaspidi oluliselt ei paranenud, kinnitas perearst kohtule ka oma 25.02.2021 e-kirjas (VI kd tl 131).
  2. Kohtu arvates pole alust kahelda ütluste andja isiku ja ütluste andmise asjaolude usaldusväärsuses (KrMS § 291 lg 3 p 1). Riigikohus on selgitanud (RKKKo 3-1-1-8912, p-d 15 ja 16), et selles kontekstis ei hinnata mitte ütluste sisu, vaid üldisemalt ütluste andmise asjaolusid ja tunnistaja isikut. C.K tunnistajana ülekuulamise protokollid kinnitavad, et tunnistaja on üle kuulatud menetlusnorme järgides. Ka muude C.K kohta kohtule teadaolevate asjaolude (nagu kohus edaspidi tuvastab, on tegemist on pikaaegse OÜ Sanva juhatuse liikmega) pinnalt puudub kohtul alus tema isiku usaldusväärsuses kahelda.
  3. Küll on süüdistatavad viidanud asjaolule, et C.K võib olla nende suhtes vaenulikult meelestatud. Nii on K.Tambergi arvates C.K töö kaotuse pärast K.Tambergi ja K.Lepiku peale solvunud ja tal on tekkinud isiklik vaen nende vastu (VII kd tl 152). Ka K.Lepiku ütluste kohaselt suhted C.K-ga peale viimase koondamist muutusid halvaks ja tema arvates on C.K ütlused antud solvumisest (VII kd tl 144 pöördel, 148). Tunnistaja C.K kohtueelses menetluses 29.05.2020 antud ütlustes (VI tl 133-137) on oma suhteid K.Tambergiga iseloomustanud kui tööalaseid (ülemuse alluva suhe), kuid kinnitanud, et vihavaenu tal K.Tambergi vastu ei ole. Samas on ta kinnitanud ka vihavaenu puudumist K.Lepiku vastu, kuid on viimast iseloomustanud omakasu ja küüned enda poole tegutseva inimesena. Kahtlemata peab kohus süüdistatavate poolt esile toodud asjaolu C.K ütluste usaldusväärsuse hindamisel kaaluma, ent see ei välista iseenesest nende ütluste tõendina vastuvõtmise lubatavust.
  4. Kuna süüdistus Sangaste vallavalitsuse hoone remondi episoodis käsitleb OÜ Sanva tegevust ning C.K oli süüdistuses käsitletud ajal OÜ Sanva juhatuse liige, omavad tema ütlused tähtsust kriminaalasja kui terviku seisukohalt oluliste asjaolude tõendamisel (KrMS § 291 lg 3 p 2).
  5. KrMS § 291 lg 3 p 3 kohaselt peab tõendi taotleja vastaspoolel olema küllaldane võimalus esitada neile ütlustele vastuväiteid. Juba eespool viidatud lahendis (3-1-1-8912, p 18) on Riigikohus selgitanud, et selline vastuväidete esitamise võimalus ei eelda tunnistaja küsitlemisvõimalust. C.K ütlustele on süüdistatavatel ja kaitsjatel olnud 21
(133)võimalus esitada vastuväited alates nende asja juurde võtmisest, mida nad on ka teinud. Nagu kohus eespool tuvastas, on süüdistatavad avaldanud arvamust tunnistaja C.K ütluste andmise ajendite osas. Samuti käsitlesid kaitsjaid neid ütlusi kohtuvaidluse käigus.
  1. C.K on üle kuulatud vahetult, mistõttu on täidetud ka KrMS-s 291 lg 3 p 4 sätestatud eeldus. Kaido Tambergi ja Kajar Lepiku ametiseisund
  2. Esmalt peatub kohus küsimusel, kas süüdistatavaid Kaido Tambergi ja Kajar Lepikut saab pidada ametiisikuteks

§ 288

lg 1 mõttes, sest neile on esitatud süüdistus ametiisikuna toimepandud kuritegudes, mis eeldavad subjektina ametiisikut. Kuigi

§ 300

lg 1 ei nimeta koosseisu subjekti, tuleb sätte paiknemist ametialaste süütegude peatükis arvestades asuda seisukohale, et subjekt saab olla vaid ametiisik

§ 288lg 1 mõttes (Karistusseadustik.

Kommenteeritud väljaanne, Kirjastus Juura, 2021, lk 915). 67.

§ 288

lg 1 kohaselt ametiisik karistusseadustiku eriosa tähenduses on isik, kellel on avaliku ülesande täitmiseks ametiseisund, sõltumata sellest, kas ta täidab talle pandud ülesandeid alaliselt või ajutiselt, tasu eest või tasuta, teenistuses olles või vabakutselisena või lepingu, nimetamise või valimise alusel. Korruptsioonivastase seaduse (KVS) § 2 lg 2 kohaselt ametiseisund seisneb õigusaktist, tehingust või asutuse töökorraldusest tulenevas õiguses ja kohustuses avaliku ülesande täitmisel: 1) teha otsus, sealhulgas osaleda selle tegemises või selle sisulises suunamises. Otsus on teise isiku, sealhulgas avalikku ülesannet täitva asutuse õiguse või kohustuse tekitamisele, muutmisele või lõpetamisele suunatud otsustus, millega reguleeritakse üksikjuhtumit või piiritlemata arvu juhtusid, sealhulgas õiguse üldakt, haldusakt haldusmenetluse seaduse tähenduses, kohtulahend, samuti asutuse siseakt; 2) teha toiming, sealhulgas osaleda selles või selle sisulises suunamises. Toiming on teisele isikule, sealhulgas avalikku ülesannet täitvale asutusele õiguslikku või vältimatut faktilist tagajärge põhjustav tegevus, mis ei ole otsuse tegemine. Toiming võib seisneda ka menetlustoimingu tegemises, tegevusetuses või viivituses.

  1. Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (KOKS) § 30 lg 1 p-de 2-3 kohaselt on vallavalitsuse pädevuses lahendada ja korraldada kohaliku elu küsimusi, mis on volikogu määruste või otsustega või valla põhimäärusega pandud täitmiseks valitsusele või mis ei kuulu volikogu pädevusse. ATS § 6 lg 1 ja lg 3 p 3 kohaselt on vallavalitsus kohaliku omavalitsuse üksuse ametiasutus, kelle ülesanne on avaliku võimu teostamine. KOKS § 49 lg 1 kohaselt on vallavalitsuse juht vallavanem. KOKS § 50 lg 1 p 1 kohaselt vallavanem korraldab vallavalitsuse tööd ning lg 2 kohaselt vallavanem esindab vallavalitsust vastavalt seadusele, valla põhimäärusele ning volikogu poolt antud pädevusele.
  2. Sangaste Vallavolikogu 18.11.2013 otsusega nr 42 (I kd tl 55) valiti vallavanemaks Kaido Tamberg.
  3. Otepää valla dokumendiregistri 27.12.2019 väljatrükist (I kd tl 56) nähtuvalt on dokumendiregistrisse registreeritud (pealkirjaga Otepää vallavanema valimine) Otepää Vallavolikogu 30.10.2017 otsus nr 1-4-
  4. Otepää Vallavolikogu 30.10.2017 otsusega nr 1-4-47 (I kd tl 57) valiti Otepää vallavanemaks Kaido Tamberg. 22

(133)
  1. Sangaste Vallavolikogu 24.04.2014 otsuse nr 14 p 1 alusel (I kd tl 49) kinnitati alates 1.05.2014 vallavalitsuse liikmeks abivallavanem Kajar Lepik. Volikogu otsuse sõnastusest tuleneb, et abivallavanemaks oli K.Lepik nimetatud juba varem.
  2. Vallavanem K.Tambergi 28.03.2013 käskkirjaga nr 15.2-1/3 (I kd tl 50) on kehtestatud abivallavanema ametijuhend ning on tunnistatud varasem kehtetuks. Vallavanema 28.03.2013 käskkirjaga nr 15.2-1/3 kehtestatud abivallavanema ametijuhendis (I kd tl 51-52) on ära toodud mh ametikoha põhieesmärk ja teenistusülesanded. Abivallavanema ametijuhendi järgi oli K.Lepiku teenistusülesanneteks mh elamumajanduse korraldamine ning riigihangete korraldamine (p-d 8.1, 8.5). Süüdistuses on ekslikult viidatud ametijuhendi p-le 8.4, mis nimetatud teguvusi ei reguleerinud. Abivallavanema vahetuks juhiks oli vallavanem.
  3. Otepää valla dokumendiregistri 27.12.2019 väljatrükist (I kd tl 53) nähtuvalt on dokumendiregistrisse registreeritud (pealkirjaga Otepää Vallavalitsuse kinnitamine) Otepää Vallavolikogu 30.10.2017 otsus nr 1-4-
  4. Otepää Vallavolikogu 30.10.2017 otsusega nr 1-4-49 (I kd tl 54) kinnitati Otepää Vallavalitsuse koosseisus vallavanem Kaido Tamberg ja vallavalitsuse liikmed Kajar Lepik ja R.P..
  5. Avalikult kättesaadava Otepää abivallavanema ametijuhendi (https://www.otepaa.ee/abivallavanem) kohaselt on abivallavanema ülesanneteks arendus-, ehitus-, majandus- ja planeerimisalase tegevuse korraldamine (p 8.1).
  6. Vabariigi Valitsuse 25.05.2017 määrusega nr 86 kehtestati Otepää valla, Puka valla ja Sangaste valla osas haldusterritoriaalse korralduse ja Vabariigi Valitsuse 3.04.1995 määruse nr 159 „Eesti territooriumi haldusüksuste nimistu kinnitamine“ muutmine. Osundatud määruse § 1 lg 1 kohaselt Otepää valla, Puka valla ja Sangaste valla ühinemise teel moodustatakse uus haldusüksus. Viidatud määruse § 1 lg 2 sätestab, et uue haldusüksuse nimeks määratakse XXX. Määruse nr 86 § 7 lg 1 kohaselt määrus jõustub Riigi Teatajas avaldamise järgneval päeval. Määruse nr 86 § 7 lg 2 sätestab, et paragrahvi 1 lõiked 1 ja 2 ning §-d 2 ja 5 jõustuvad Otepää Vallavolikogu valimistulemuste väljakuulutamise päeval. Otepää valla valimiskomisjoni 20.10.2017 otsuse nr 8-1.11.10 punkti 3 kohaselt valimistulemused loeti väljakuulutatuks ja otsuse punktis 1 nimetatud isikute volikogu liikme volitused algavad otsuse avalikustamisele järgneval päeval (nimetatud otsus on avalikult kättesaadav Otepää valla kodulehel http:// avalik.amphora.ee/otepaa/index.aspx?type=12&id=161539). Seega on Vabariigi Valitsuse 25.05.2017 määrusega nr 86 ja Otepää valla valimiskomisjoni 20.10.2017 otsusega tõendatud, et alates 21.10.2017 moodustus Otepää valla, Sangaste valla, Palupera valla ja Puka valla ühinemise teel uus avalik-õiguslik juriidiline isik ehk uus haldusüksus – XXX, kes on Sangaste valla üldõigusjärglane.
  7. Eeltoodu tõendab, et süüdistusega hõlmatud ajavahemikul, s.o aastatel 2016 kuni 2019 oli K.Tamberg Sangaste vallavanem ja hiljem Otepää vallavanem ning K.Lepik Sangaste abivallavanem ja hiljem Otepää abivallavanem (ühtlasi ka vallavalitsuse liige). Seega olid nad ametiisikuteks

§ 288

lg 1 mõttes, sest neil oli ametiseisund avaliku ülesande täitmiseks kohaliku omavalitsuse asutuses. Raja kinnistu 77. PPA teabehaldus- ja menetlusosakonna korruptsioonikuritegude büroo 7.01.2020 vaatlusprotokolli ühes lisadega (I kd tl 86-132) kohaselt vaadeldi Registrite ja Infosüsteemide Keskuse (RIK) andmeid kinnistu nimega Raja (registriosa number 2568940) kohta; Sangaste Vallavalitsuse dokumendiregistri dokumente; RIK-i andmeid kinnistu Raja omanike ja teiste seotud isikute kohta ning MTÜ Sangaste Asundused ja 23

(133)Ühismajandamise OÜ pangakontosid erinevates pankades. Vaatlusprotokollis kirjeldatud andmebaaside väljatrükid (välja arvatud äriregistri andmed), dokumentide koopiad ja pangakontode väljavõtted on vaatlusprotokollile lisatud.
  1. 7.01.2020 vaatlusprotokolli lisaks olev registriosa nr 2568940 väljatrükk (tehtud 6.11.2019) koos katastriüksuse plaani väljatrükiga (I kd tl 91-96, 98) tõendab, et kinnistu nimetusega Raja (katastritunnus 72401:003:0015) asub Risttee külas Otepää (varasemalt Sangaste) vallas Valga maakonnas, selle suurus on 28,30 ha ja sihtotstarve elamumaa. Esimese omanikuna on registriosa teise jakku
  2. aasta aprillis sisse kantud Eesti Vabariik. Keskkonnaministeeriumi 22.02.2011 käskkirjaga nr 255 (I kd tl 99-100) otsustati jätta riigi omandisse riigi maareservina Valga Maakonnas Sangaste vallas Risttee külas asuv Raja maaüksus, pindalaga 28,30 ha, sihtotstarbega elamumaa.
  3. Süüdistatava K. Tambergi ütluste kohaselt (VII kd tl 149-151, 154-155) oli Sangaste vallal juba alates aastast 2008 huvi soetada Raja kinnistu asunduse rajamiseks, kuid siis riik sellega ei nõustunud. Ootamatult pakkus riik seda võimalust 2012 aasta lõpus või 2013 aasta alguses. Kinnistu hinnati 58 000 eurole, kuid volikogu pidas seda liiga kõrgeks. Siis pakkus riik võimalust kinnistu osta 65 %-lise hinnaga 2-aastase järelmaksuga, milline tehing ka toimus.
  4. Süüdistatava K. Lepiku ütluste kohaselt (VII kd tl 142-143) ei töötanud ta Sangaste Vallavalitsuses, kui vald Raja kinnistu riigilt järelmaksuga ostis. Tagantjärgi kuulduna K. Lepik teab, et sinna taheti teha krunte noorperede või lihtsalt uutele vallakodanikele.
  5. Tunnistaja O.S. ütluste kohaselt (VI kd tl 71-77) on ta olnud aastaid Sangaste Vallavolikogu liige. Valla poolt Raja kinnistu (samuti ka Lahemaa kinnistu) riigilt soetamise mõte oli meelitada noori maale, et ehitada sinna elamufond.
  6. Tunnistaja I.A. ütluste kohaselt (VI kd tl 99 pöördel-103) teab ta Sangaste Vallavalitsuses maakorraldajana töötanuna, et vald taotles Raja kinnistu munitsipaliseerimist, soovides sinna hakata rajama elamukrunte, et noored saaks maale tulla. 2015 aastal algatati detailplaneering, mis on vajalik maa kruntideks jaotamiseks.
  7. Tunnistaja L.N-i ütluste kohaselt (VI kd tl 77-78) oli ta aastatel 2015-2017 Sangaste Vallavolikogu liige. Raja kinnistu kuulus mingi ajal vallale. Eesmärk oli noori peresid maale meelitada ja seda kinnistut kruntideks jagada.
  8. Tunnistaja F.L-i ütluste kohaselt (VI kd tl 79 pöördel- 82) oli ta alates
  9. aastast kuni valdade ühinemiseni Sangaste Vallavolikogu asendusliige. Raja kinnistu kuulus mingil ajal vallale. Sinna taheti teha noored maale elama projekti.
  10. Tunnistaja O.I. ütluste kohaselt (VI kd tl 84-86) oli ta viimase Sangaste Vallavolikogu liige. Vald taotles Raja kinnistu riigilt endale, et noorte perede valda tulekuks teha sinna elamukrunte.
  11. Tunnistaja O.L. ütluste kohaselt (VI kd tl 88-89) oli ta kuni Sangaste valla lõpuni vallavolikogu liige. Raja kinnistuga seonduvaid asjaolusid I. P. täpsemalt enam ei mäleta, kuid ta teab, et kinnistu eesmärk oli mõõta välja krundid neile, kes soovivad sinna elama asuda ja kodu rajada.
  12. Seega on süüdistatavate ja tunnistajate ütlused kattuvad asjaoludes, et Raja kinnistu riigilt Sangaste vallale omandamise eesmärk oli kasutada seda elamukruntide pakkumiseks valda elama tulevatele noortele peredele. Süüdistatavate ning tunnistajate ütlusi Raja kinnistu omandamise asjaolude ja eesmärkide kohta kinnitavad ka dokumentaalsed tõendid.
  13. 7.01.2020 vaatlusprotokolli lisaks oleva Sangaste Vallavolikogu 28.02.2013 istungi protokolli nr 1 (I kd tl 101-103) kohaselt otsustas volikogu (päevakorrapunkt 10 all) taotleda Keskkonnaministeeriumilt Risttee külas asuva Raja maaüksuse otsustuskorras 24
(133)võõrandamist Sangaste vallale. Ettekande selle kohta on teinud vallavanem K. Tamberg. Otsustust on põhjendatud asjaoludega, et Sangaste valla üldplaneeringus on munitsipaalomandisse taotletava maana määratud Raja maaüksus perspektiivne elamuala ja riigivaraseaduse kohaselt võib riigile kuuluvat elamumaa sihtotstarbega hoonestamata kinnisasja võõrandada maa asukohajärgsele kohaliku omavalitsuse üksusele alla hariliku väärtuse. Samal volikogu istungil (päevakorrapunkt 11 all) otsustati samal põhjusel (perspektiivse elamualana) valla omandisse taotleda ka Lossiküla külas asuvat Lahemaa maaüksust suurusega 16,33 ha.
  1. PPA teabehaldus- ja menetlusosakonna keskkriminaalpolitsei korruptsioonikuritegude büroo 4.02.2020 vaatlusprotokolli ühes lisadega (III kd tl 77-86) kohaselt vaadeldi 14.01.2020 Otepää Vallavalitsuse kasutuses olevates ruumides aadressil XXX 7, Sangaste alevik, XXX, XXX toimunud läbiotsimise käigus leitud ja kaasa võetud esemeid, mis on pakendatud kilekotti ning suletud turvaplommiga nr 00574634 (sh erinevaid Sangaste Vallavolikogu istungite protokollide ja otsuste koopiad).
  2. 4.02.2020 vaatlusprotokolli lisaks olevast Sangaste Vallavolikogu 28.02.2013 otsusega nr 7 (III kd tl 86) otsustati taotleda Keskkonnaministeeriumilt Risttee külas asuva Raja maaüksuse (katastritunnus 72401:003:0015, sihtotstarve elamumaa, pindala 28,30 ha) otsustuskorras võõrandamist Sangaste vallale Riigivaraseaduse § 34 alusel. RVS § 34 kohaselt võis riigile kuuluvat elamumaa sihtotstarbega hoonestamata kinnisasja võõrandada maa asukohajärgsele kohaliku omavalitsuse üksusele alla hariliku väärtuse (kinnisasja müügihind on 65% selle harilikust väärtusest).
  3. 4.02.2020 vaatlusprotokolli lisaks olevast Sangaste Vallavolikogu 26.09.2013 istungiprotokollist nr 5 (III kd tl 84-85) nähtub, et vallavanem K. Tamberg informeeris volikogu riigilt vallale taotletava Risttee külas asuva Raja kinnistu ja Lossiküla külas asuva Lahemaa kinnistu hariliku väärtuse määramiseks koostatud eksperdihinnangust. Volikogu andis nõusoleku määratleda võõrandamislepingutes kinnisasjade väärtused vastavalt eksperdihinnangutes määratud väärtustele.
  4. K. Tambergi kaitsja poolt kohtule esitatud DTZ Kinnisvaraekspert eksperthinnangust (VI kd 211-230) nähtuvalt on Maa-Ameti tellitud ja
  5. aasta mais toimunud hindamise tulemusena Raja kinnistu turuväärtuseks määratud 58 000 eurot. Muuhulgas on eksperthinnangus märgitud, et kinnistul puudub juurdepääs avalikult kasutatavalt teelt, samuti puuduvad igasugused tehnovõrgud (sh elektriliin, vee-, kanalisatsioonisidetrassid).
  6. 4.02.2020 vaatlusprotokolli lisadeks olevatest Sangaste Vallavolikogu 21.07.2014 istungiprotokollist nr 4 ja Sangaste Vallavolikogu 21.07.2014 otsust nr 19 nähtuvalt (III kd tl 78-83) otsustati osta Eesti Vabariigilt Risttee külas asuv Raja kinnistu ja Lossiküla külas asuv Lahemaa kinnistu hinnaga 59 475 eurot. Otsusest nähtuvalt volitati vallavanem K. Tambergi sõlmima Eesti Vabariigiga kinnistute võõrandamisleping kahel tingimusel: ostja tasub ostuhinna kahe aasta jooksul võõrandamislepingu sõlmimisest ning ostja tasub lepingu sõlmimise kulu.
  7. 7.01.2020 vaatlusprotokolli lisaks oleva 22.07.2014 Tartu notar Kairi Aariku koostatud ja tõestatud notariaalakti (I kd tl 104-109) kohaselt Eesti Vabariik, mille nimel tegutses Keskkonnaministeeriumi esindajana Tiina Vooro (kelle esindusõigust kinnitasid 7.11.2013 ja 8.11.2013 notariaalaktidega tõestatud riigivara valitsema volitatud asutuse esindaja Keskkonnaministeeriumi volikirjad - I kd tl 111-113) ja Sangaste vald, mida esindas vallavanem Kaido Tamberg (kelle esindusõigust tõendas Sangaste Vallavolikogu 18.11.2013 otsus nr 42 K. Tambergi vallavanemaks valimise kohta - I kd tl 110) sõlmisid lepingu, millega Sangaste vald ostis Eesti Vabariigilt lepingu esemeks I ja II olevad kinnistud koguväärtusega 91 500 eurot. Lepingu esemeks I on Raja, Risttee küla, Sangaste vald, XXX asuv kinnistu nimetusega Raja koos selle oluliste osadega ja 25
(133)päraldistega (katastritunnus 72401:003:0015, pindala 28,30 ha, maa sihtotstarve elamumaa), mille väärtuseks 58 000 eurot. Lepingu esemeks II on Lahemaa, Lossiküla küla, Sangaste vald, XXX asuv kinnistu Lahemaa koos selle oluliste osadega ja päraldistega (katastritunnus 72402:002:0070, pindala 16,33 ha, maa sihtotstarve elamumaa), mille väärtuseks on 33 500 eurot. Müüja võõrandas kinnistud alla hariliku väärtuse (lepingu p 1.13.8). Sangaste vald oli kohustatud tasuma kõnealuse lepingu esemete väärtusest 65% ehk 59 475 eurot lepingu sõlmimisest arvates 2 aasta jooksul. Müüja ja ostja lepivad kokku, et ostja kohustub lepingu esemeks olevaid kinnistuid kasutama sihtotstarbeliselt. Ühtlasi lepiti kokku lepingu esemete koormamises ühishüpoteegiga Eesti Vabariigi kasuks summas 59 475 eurot. Ka on lepingus muuhulgas märgitud (lepingu p 1.13.6), et lepingu esemeks oleval Raja kinnistul puudub juurdepääs avalikult kasutatavalt teelt. Lepingus viidatud hüpoteegi olemasolu nähtub ka juba varem viidatud Raja kinnistu registriosa väljatrükist. Ka nähtub sealt, et Sangaste vald on omanikuna Raja kinnistu registriosa esimesse jakku kantud
  1. aasta augustis.
  2. Prokurörid kohtuvaidluses juhtisid tähelepanu asjaolule, et tehing notari juures leidis aset Sangaste vallavolikogu 21.07.2014 istungile järgneval päeval, kusjuures istung ise toimus tööpäeva lõpus (mis tõesti istungi protokolli kantud kellaaegadest nähtub). Sellise suhteliselt keeruka ning kahepoolse tehingu tegemine notari juures ei saanud sündida üleöö ning vajas kindlasti ettevalmistamist. Seega tuleb nõustuda prokuröride järeldusega, et tehingu sisu ja tingimused, samuti tehingu toimumise aeg olid varasemalt kokku lepitud, mis viitab vallavanema kindlusele tehingut heakskiitva volikogu otsuse saamisel.
  3. PPA teabehaldus- ja menetlusosakonna keskkriminaalpolitsei korruptsioonikuritegude büroo 24.01.2020 vaatlusprotokolli ühes lisadega (III kd tl 87-129) kohaselt vaadeldi 14.01.2020 Otepää Vallavalitsuse kasutuses olevates ruumides aadressil XXX 7, Sangaste alevik, XXX, XXX toimunud läbiotsimise käigus leitud ja kaasa võetud dokumendid, mis on pakendatud kilekotti ning suletud turvaplommiga nr
  4. 24.01.2020 vaatlusprotokollile lisatud Sangaste Vallavolikogu 25.08.2015 istungiprotokollist nr 6 (III kd tl 99-102) nähtub, et volikogu otsustas algatada Risttee külas asuva Raja katastriüksuse detailplaneeringu (päevakorrapunkt 8). Muuhulgas tehti sama otsustus ka Lossikülas asuva Lahemaa katastriüksuse kohta (päevakorrapunkt 9). Mõlemas päevakorrapunktis tegi ettekande vallavanem K. Tamberg. Protokolli kantu kohaselt detailplaneeringute eesmärgiks on planeeritava maa-ala kruntideks jaotamine, krundi ehitusõiguse määramine, hoonestusala piiritlemine ning tehnovõrkude ja rajatiste asukoha määramine.
  5. Eeltoodust tuleneb, et Sangaste vald taotles riigilt valla omandisse perspektiivse elamualana paralleelselt nii Raja kinnistut kui ka Lossiküla külas asuvat Lahemaa kinnistut, mille riik samuti
  6. aasta juulis Sangaste vallale võõrandas. Mõlema kinnistu osas algatati
  7. aasta augustis detailplaneeringud, mille eesmärgiks oli planeeritava maa-ala kruntideks jaotamine, krundi ehitusõiguse määramine, hoonestusala piiritlemine ning tehnovõrkude ja -rajatiste asukoha määramine. Erinevalt Raja kinnistust (mille võõrandamise asjaoludel kohus edaspidi peatub) otsustas vallavolikogu Lahemaa kinnistu võõrandada enampakkumisel.
  8. 24.01.2020 vaatlusprotokolli lisadeks olevate Sangaste Vallavolikogu 8.10.2015 istungiprotokolli nr 7 (III kd tl 95-97) ja Sangaste Vallavolikogu 8.10.2015 otsuse nr 32 26
(133)(III kd tl 98) kohaselt otsustati müüa Lossikülas külas asuva Lahemaa kinnistu avalikul enampakkumisel alghinnaga 45 000 eurot kahel tingimusel: omandaja kohustub sõlmima müüjaga halduslepingu detailplaneeringu koostamise tellimise üleandmiseks ning omandaja kohustub koormama Lahemaa kinnistu ostueesõigusega müüja kasuks. Sangaste Vallavolikogu 11.11.2015 istungiprotokolli nr 8 (III kd tl 90-92) ja Sangaste Vallavolikogu 11.11.2015 otsuse nr 36 (III kd tl 94) kohaselt otsustati kinnitada Lossikülas külas asuva Lahemaa kinnistu müümiseks korraldatud enampakkumise võitjaks 59 621 euro suuruse pakkumise teinud S.E.. Et Sangaste vald võõrandas Lahemaa kinnistu hinnaga 59 621 eurot enampakkumises osalenud S.E. koos abikaasaga, tõendab 21.12.2015 Valga notar Katri E.S-i koostatud ja tõendatud notariaalakti (III kd tl 138-146). Lepingust nähtub, et müüja oli ostuhinnast 30 000 eurot müüjale juba enne lepingu sõlmimist tasunud ja ülejäänu kohustus tasuma lepingu sõlmimise päeval. Ka oli lepingus ette nähtud intress tasumisega viivitamise eest.
  1. Tunnistaja I.A. ütluste kohaselt (VI kd tl 101) ei realiseerunud noored maale projekt tegelikult ka Lahemaa kinnistul.
  2. 7.01.2020 vaatlusprotokolli lisaks oleva Maa-ameti 17.12.2015 6.4-1/18451 vastusest Sangaste Vallavalitsusele (I kd tl 114 ja pöördel) nähtuvalt pöördus Sangaste Vallavalitsus Keskkonnaministeeriumi poole Raja ja Lahemaa kinnistutele Eesti Vabariigi kasuks seatud hüpoteekide kustutamiseks. Kuna Sangaste Vallavalitsus on täitnud vallale riigivaraseaduse § 34 alusel Valga maakonnas Sangaste vallas Risttee külas asuva Raja (registriosa nr 2568940, katastritunnus 72401:003:0015) ja Lossiküla külas asuva Lahemaa (registriosa nr 2571440, katastritunnus 72402:002:0070) kinnistute müügilepingust tuleneva kohustuse ja tasunud riigile 59 475 eurot, annab Maa-amet Keskkonnaministeeriumi volitatud asutusena nõusoleku kinnistute registriosadest numbritega 2568940 ja 2571440 Eesti Vabariigi kasuks seatud hüpoteegi kustutamiseks. Kirjas on kohtu hinnangul ekslikult viidatud Tartu notar Andrus Ruuli poolt 10.07.2014 tõestatud riigile kuuluvate kinnistute müügilepingule, ühishüpoteegi seadmise lepingule ja asjaõiguslepingule. Nagu kohus eespool tuvastas (vt otsuse p 94), võõrandas riik Raja ja Lahemaa kinnistud Sangaste vallale 22.07.2014 Tartu notar Kairi Aariku tõestatud lepinguga. Kirjas toodud andmed võimaldavad selle sisu seostada just nimetatud lepinguga. Et hüpoteek Eesti Vabariigi kasuks
  3. aasta detsembris Raja kinnistu registriosast kustutati, nähtub ka juba varem viidatud registriosa väljatrükist.
  4. Nagu kohus eespool tuvastas (vt otsuse punktid 87-97), oli Raja kinnistu riigilt Sangaste vallale omandamise eesmärgiks kasutada seda elamukruntide pakkumiseks valda elama tulevatele noortele peredele, milleks algatati ka detailplaneering. Süüdistatava K. Tambergi ja rea tunnistajate ütlused kogumis tõendavad ka asjaolu, et projekti elluviimise nimel teatud aeg ka tegutseti - peeti läbirääkimisi piirinaabritega, raadati kinnistul oleval metsa, otsiti võimalusi kinnistu varustamiseks elektriga. Nagu kohus juba eespool tuvastas ( vt otsuse p 92), puudus Raja kinnistul juurdepääs avalikult kasutatavalt teelt. Samuti puudus kinnistul elektrivarustus.
  5. Süüdistatava K. Tambergi ütluste kohaselt peale Raja kinnistu omandamist vallale alustati läbirääkimisi piirinaabritega – T.L. ja Ilmjärve Kogudusega. T.L. lubas läbirääkimistele kogudusega kaasa aidata tingimusel, kui vald müüb talle Raja kinnistust 10 ha. Alustati kinnistu raadamisega (puhastamisega võsast). Saavutati kokkulepe Elektrileviga, kes lubas omal kulul välja ehitada toitekaabli ja alajaama.
  6. Süüdistatava K. Lepiku ütluste kohaselt noorte perede jaoks Raja kinnistul 27
(133)kruntide tegemise plaani suurimad mured olid ligipääsuteega. Peeti läbirääkimisi T.A. ja Ilmjärve kirikuga. Ühel talvel (2015 või 2016 aastal) tegi OÜ Sanva kinnistul raadamist (lõikas välja sihte ja piire), kuid materjal jäi metsa, sest T.L. ei andnud ligipääsu materjali välja vedamiseks. K. Lepiku teada soovis T.L. algul mingit osa kinnistust osta, hiljem oli jutt, et tervet kinnistut. Ilmselt alustati sellepärast ka detailplaneering, sest muidu ei oleks saanud maatükke lahti mõõta. Ka vajas lahendamist elektriliitumise probleem.
  1. Tunnistaja T.L. ütluste kohaselt (VI kd tl 29-31) asus ta aastatel 2008-2009 rajama kodu Sangaste valda Risttee külla ja peale naabruses asuva Raja kinnistu munitsipaliseerimist hakkas huvi tundma ka selle omandamise vastu. Alates aastast 2014 suhtles ta vallavanem K. Tambergiga. T.L. teada soovis vald Raja kinnistule rajada elamute piirkonda, kuid neil polnud kinnistule ligipääsu. Ligipääsu võimaldamist uuris vald T.L. käest, kuid T.L. seda võimalikuks ei pidanud. K. Tambergi palvel uuris T.L. ligipääsu võimaldamist üle naabruses asuva Ilmjärve kiriku kinnistu.
  2. Tunnistaja O.S. ütluste kohaselt peale Raja kinnistu omandamist hakati tegema ettevalmistusi projekti realiseerimiseks – läbi rääkima naabritega juurdepääsuteede tekitamiseks, lahendama elektrivarustusega seotud küsimusi. Kinnistul tehti ka juba raadamistöid – võsast puhastamine, sihtide, piiride puhastamine.
  3. Ka tunnistaja I.A. on kinnitanud, et tema teada T.L. tahtis Raja kinnistust maad osta, kuid see polnud võimalik enne detailplaneeringu kehtestamist. Raja kinnistule juurdepääsu osas pidas I.A. ja vallavanem läbirääkimisi kõrval oleva krundi omanikuks oleva kirikuga ja mingil ajal tegi OÜ Sanva kinnistul metsa. Kinnistu võõrandamine MTÜ-le Sangaste Asundused
  4. Mingil hetkel võeti suund Raja kinnistu võõrandamisele OÜ-le MTÜ Sangaste Asundused.
  5. Süüdistatava K. Tambergi ütluste kohaselt hakkas mingil põhjusel Raja kinnistule ligipääsude saamise asi venima. Kogudus hakkas nõudma kõrgemat hinda. T.L. tahtis ära osta kogu kinnistut, kuid K. Tamberg teatas talle, et vald eelistab üksnes ca 10 ha müüki temale, et projektiga kinnistule elamute ehitamiseks jätkata. Kuna asi venis, kadus ära võimalus Elektrilevilt tasuta liitumise saamiseks ja kogu projektile oleks lisandunud kulusid ca 500 000 euro ulatuses. Kõik need asjaolud kokku tegid vallale projektiga edasimineku finantsiliselt võimatuks. Volikogu otsustas Raja kinnistu müüa MTÜ-le Sangaste Asundused. MTÜ-l oli võimalik osa maad ära müüa ja saada raha, millega tasuda võlg riigile. Vallal endal polnud see võimalik.
  6. Süüdistatava K. Lepiku ütluste kohaselt T.L. ja Ilmjärve kirik alguses lubasid ligipääsu, kuid hiljem enam ei lubanud. Teine suur probleem oli, et elektriliitumise oleks saanud väga suurte kuludega. Kolmandaks oleks maksnud raha ka vesi ja kanalisatsioon. Vallal ei olnud sellist ressurssi. Kuna vald ise ei tegele kinnisvara haldamise või planeerimisega, siis mingi hetk tegi volikogu otsuse müüa see edasi MTÜ Sangaste Asundused, kellel juhil A.K. oli pädevust ja oskust kinnistuga edasi tegeleda nii detailplaneeringuga kui rahastuse sinna leidmisega. Et aasta lõpuks oli vaja kinnistu eest ära maksta, teab ka K. Lepik, kuna pearaamatupidaja käis iga päev rääkimas, et vald peab ära maksma riigile ja eelarve on varsti tasakaalust väljas.
  7. Tunnistaja O.S. ütluste kohaselt mingil hetkel tekkis idee, et projekti elluviimisega hakkaks tegelema valla poolt asutatud MTÜ Sangaste Asundused, kellele volikogu otsustaski kinnistu võõrandada. Müümise eesmärk oli ka tagada vallale 28
(133)vahendite olemasolu, et riigile ära maksta. MTÜ asi oli korraldada, kuidas ta need leiab.
  1. Käesoleval ajal Otepää Vallavalitsuse vallasekretärina töötava tunnistaja O.P. ütluste kohaselt (VI kd tl 188 pöördel-192) töötas ta enne valdade ühendamist ka Sangaste vallas vallasekretärina. O.P.pani kokku volikogu istungite päevakorrad ja valmistas ette otsuste eelnõud. Muuhulgas valmistas ta ette Raja kinnistu MTÜ-le Sangaste Asundused müügiga seonduva volikogu otsuse, kuid müügi põhjust ja tingimusi O.P. enam ei mäleta. Põhjenduse esitas see, kes soovis kinnistu müügi arutamist volikogus, kuid O.P. ei mäleta, kes see oli. Vara müügi otsustamine toimus tavapärases korras.
  2. Tunnistaja A.K.u ütluste kohaselt (VI kd tl 90-95) Sangaste Vallavalitsuses projektijuhina töötades sai ta K. Tambergi ettepanekul mingil ajal MTÜ Sangaste Asundused juhatuse liikmeks. MTÜ Sangaste Asundus tegeles postipunkti avamise projekti elluviimisega. Selle üheks liikmeks oli Sangaste vald. 1-2 päeva enne notari tehingut K. Tamberg või K. Lepik ütles, et vald müüb MTÜ-le Raja kinnistu. Siis sai A.K. teada, et sinna tulevad tulevikus peremajad, et meelitada valda uusi inimesi.
  3. Tunnistaja L.N-i ütluste kohaselt (VI kd tl 77-78) mingil ajal Raja kinnistu võõrandati MTÜ-le Sangaste Asundused. K. Tambergi selgituste alusel sai L.N aru, et see oli vajalik valla toimimiseks (kuna eelarves nappis raha) ning vallaametnike töökoormuse vähendamiseks (kuna projekti arendamine oli töömahukas). MTÜ majandusliku seisu kohta L.N ei tea.
  4. Tunnistaja F.L-i ütluste kohaselt (VI kd tl 79 pöördel- 82) Raja kinnistu müüdi edasi MTÜ-le Sangaste Asundused. Miks seda vaja oli, F.L täpselt aru ei saanud, kuid vallavanema K. Tambergi selgituste alusel tundus, et MTÜ hakkab projektiga edasi tegelema. Kas MTÜ-l oli tasumiseks rahalisi vahendeid, seda F.L ei tea.
  5. Tunnistaja B.H ütluste kohaselt kinnistu võõrandati MTÜ Sangaste Asundusele detailplaneeringu koostamiseks, arenduste tegemiseks, kruntide jaotamiseks. Miks vald seda ise ei teinud, seda tunnistaja ei mäleta.
  6. 7.01.2020 vaatlusprotokolli lisaks oleva Sangaste Vallavolikogu 10.08.2016 istungi protokolli nr 7 (I kd tl 115 ja pöördel, sama tõend esitatud ka 24.01.2020 vaatlusprotokolli lisana – III kd tl 135-136) arutati muuhulgas (päevakorrapunkti 2 all) Risttee külas asuva Raja kinnistu võõrandamist MTÜ-le Sangaste Asundus. Antud küsimuses tegi vallavanem Kaido Tamberg volikogu istungil ettekande. Protokollist nähtuvalt on K. Tamberg selgitanud kinnistu võõrandamise vajadust järgmiselt. Valla omandis on Risttee külas asuv Raja kinnistu, Sangaste Vallavolikogu 25.08.2015 otsusega nr 26 on algatatud Raja katastriüksuse detailplaneering, mille eesmärgiks on planeeritava maa-ala kruntideks jaotamine, krundi ehitusõiguse määramine, hoonestusala piiritlemine ning tehnovõrkude ja -rajatiste asukoha määramine. Detailplaneeringu koostamiseks ja elluviimiseks oleks otstarbekas kaasata arendaja, Sangaste valla liikmelisusega MTÜ Sangaste Asundused, kes kinnistu omanikuna oleks kohustatud kandma ka detailplaneeringukohaste rajatiste väljaehitamisega seotud kulud. Kinnistu võõrandataks hinnaga 58 000 eurot, millest 40 000 eurot tasutakse
  7. aasta jooksul ja 18 000 eurot
  8. aasta jooksul. Kinnistu võõrandamist pooldasid kõik istungil viibinud 9 volikogu liiget.
  9. Sangaste Vallavolikogu 10.08.2016 otsusega nr 41 (I kd tl 116, sama tõend esitatud ka 24.01.2020 vaatlusprotokolli lisana – III kd tl 137) otsustati võõrandada Risttee külas asuv Raja kinnistu (kinnistu registriosa nr 2568940) otsustuskorras MTÜ-le Sangaste Asundused hinnaga 58 000 eurot ja tehti vallavalitsusele ettepanek sõlmida MTÜ-ga Sangaste Asundused pärast Raja katastriüksuse detailplaneeringu koostamise tellimise üleandmise halduslepingu sõlmimist kinnistu müügileping järgmiselt: 29
(133)omandaja koormab kinnistu ostueesõigusega müüja kasuks; omandaja tasub ostuhinnast 40 000 eurot
  1. aasta ja 18 000 eurot
  2. aasta jooksul; omandaja tasub lepingu sõlmimise kulu.
  3. 7.01.2020 vaatlusprotokolli lisaks oleva 19.10.2016 Valga notar Katri E.S-i koostatud ja tõendatud notariaalakti (I kd tl 117-122 pöördel) kohaselt Sangaste vald, mida esindas volikirja alusel Kajar Lepik ja MTÜ Sangaste Asundused (registrikood 80270765), mida esindas registrikaardile kantud juhatuse liige A.K. sõlmisid lepingu, millega Sangaste vald müüs MTÜ-le Sangaste Asundused aadressil Raja, Risttee küla, Sangaste vald, XXX asuva kinnistu, katastritunnus 72401:003:0015, pindala 28,30 ha, sihtotstarve elamumaa (100%), koos selle oluliste osadega ja päraldistega (registriosa nr 2568940) 58 000 euroga. Ostuhinnast 40 000 eurot kohustus MTÜ Sangaste Asundused tasuma Sangaste valla kontole nr EE421010202000578003 SEB Pank pangas hiljemalt 31.12.2016 ning 18 000 eurot hiljemalt 31.12.
  4. Tasumisega viivitamise korral on müüjal õigus nõuda ostjalt viivist 0,22 % tähtajaks tasumatasummalt iga viivitatud päeva eest. Ühtlasi leppisid müüja ja ostja kokku, et koormavad lepingu eseme asjaõigusliku ostueesõigusega Sangaste valla kasuks. Lepingus viidatud ostueesõiguse olemasolu nähtub ka juba varem viidatud Raja kinnistu registriosa väljatrükist. Sama leping on kohtule esitatud ka 5.02.2020 vaatlusprotokolli lisana (III kd tl 190-196). Nimetatud vaatlusprotokolli koos lisadega (III kd tl 174-200) kohaselt on vaadeldud Kajar Lepiku elukohast (XXX-i, Tartumaa) läbiotsimise käigus leitud ja kaasa võetud turvaklambriga 00008713 ühendatud esemeid.
  5. Juba varem viidatud Raja kinnistu registriosa väljatrükist nähtub, et MTÜ Sangaste Asundused kanti Raja kinnistu registriosa teise jakku omanikuna sisse
  6. aasta oktoobris.
  7. Sangaste Vallavalitsus esitas 19.10.2016 Sangaste Asundused OÜ-le arve nr 8 (5.02.2020 asitõendi vaatlusprotokolli lisa - III kd tl 199), mille kohaselt tuleb MTÜ-l kui ostjal tasuda I makse summas 40 000 eurot hiljemalt 31.12.2016 seoses Raja kinnistu (72401:003:0015) müügiga. Nagu kohus edaspidi tuvastab (otsuse p 148), tasus MTÜ Sangaste Asundused kogu kinnistu hinna 58 000 eurot Sangaste Vallavalitsusele ära 14.12.
  9. Süüdistatavate ja tunnistajate ütlusi ning Raja kinnistu MTÜ-le Sangaste Asundused võõrandamise otsuse aluseks olevast vallavanema ettekandes avaldatut kogumis hinnates saab teha järelduse, et Raja kinnistu MTÜ-le võõrandamise eesmärgiks vähemalt näiliselt oli jätkuvalt kasutada seda elamukruntide pakkumiseks valda elama tulevatele noortele peredele, millise projektiga pidi siis MTÜ edasi tegelema. Nii said sellest aru volikogu liikmed kui ka tolleaegne MTÜ Sangaste Asundused juhatuse liige A.K.. Süüdistatavate ütlustest tuleneb ning seda on kinnitanud ka tunnistaja O.S., oli kinnistu võõrandamine vajalik ka selleks, et vallavalitsus saaks täita kinnistu omandamisel riigi ees tekkinud rahalise kohustuse. Nagu kohus eespool tuvastas (otsuse p 94), tulenes 22.07.2014 lepingust tõepoolest, et Sangaste vald pidi Raja kinnistu ostuhinna tasuma kahe aasta jooksul arvates lepingu sõlmimisest, millise kohustuse tagamiseks seati kinnistule ka hüpoteek Eesti Vabariigi kasuks. Ent nagu kohus eespool tuvastas (otsuse p 100), tasus Sangaste vald ostuhinna juba
  10. aasta lõpuks, mil kustutati ka hüpoteek kinnistusraamatust. Seega on täiesti väärad süüdistatavate väited, et Raja kinnistu võõrandamine MTÜ-le Sangaste Asundused (kui ka selle edasine võõrandamine, millel kohus peatub veel edaspidi) oli tingitud vajadusest täita valla rahaline kohustus riigi ees. 30
(133)MTÜ Sangaste Asundused
  1. Hindamaks Raja kinnistu MTÜ-le Sangaste Asundused võõrandamise põhjendatust, peatub kohus MTÜ tegevusel ja majanduslikul olukorral lähemalt.
  2. Süüdistatava K. Tambergi ütluste kohaselt MTÜ Sangaste Asundused oli loodud selleks, et viia läbi arendusi ja projekte, kus vald ei saanud olla taotleja või polnud valla osalus lubatud. K. Tamberg oli kuni lahkumiseni vallavanema ametkohalt seal valla esindaja. MTÜ tavapärane tegevus oli postipunktiga tegelemine ja veel mõned väiksed asjad.
  3. Tunnistaja O.S. ütluste kohaselt tegeles MTÜ Sangaste Asundused kogukondlike projektide vedamisega, postipunktiga, muude kogukondlike teenustega.
  4. Tunnistaja I.A. ütluste kohaselt tegeles MTÜ Sangaste Asundused erinevate asjadega – postipunktis, noortekeskuses, Sangaste lossi juures.
  5. Tunnistaja A.K.u ütluste kohaselt MTÜ Sangaste Asundus tegeles postipunkti avamise projekti elluviimisega. Selleks oli vaja ruumid korda seada. Kui postipunkt sai avatud, võeti teenuse osutamiseks tööle Eesti posti endine töötaja.
  6. Süüdistatavate ja tunnistajate ütlusi MTÜ Sangaste Asunduse liikmete ja tegevuse eesmärgi osas tõendavad ka erinevad MTÜ-d puudutavate dokumentide koopaid ja väljatrükid.
  7. 7.01.2020 vaatlusprotokolli on kantud äriregistri andmed muuhulgas MTÜ Sangaste Asundused kohta, kuid pole lisatud vastavasisulist registriandmete väljatrükki. Küll on see kohtule esitatud eraldi tõendina. Äriregistri teabesüsteemi 27.09.2019 väljatrükist MTÜ Sangaste Asundused (registrikood 80270765) üldandmetest (I kd tl 68-69) nähtuvalt on see registrisse kantud 21.07.2008 aadressiga XXX 7, Sangaste alevik, XXX, XXX. MTÜ juhatuse liige perioodil 8.08.201612.06.2018 oli A.K.; perioodil 12.06.2018-10.07.2019 H.K. ja alates 10.07.2019 C.K. Äriregistri andmetel on erinevate majandusaasta aruannete kohaselt põhitegevusalaks olnud muu kinnisvarahaldus või haldusega seotud tegevused.
  8. 5.02.2020 asitõendi vaatlusprotokollist koos lisadega (III kd tl 201-226) nähtub, et Kajar Lepiku elukohast (XXX-i,) läbiotsimise käigus leitud ja kaasa võetud turvaklambriga 00005796 ühendatud esemete hulgas on olnud muuhulgas 1.07.2008 MTÜ Sangaste Asundused asutuslepingu koopia (III kd tl 224). Viimasest nähtub, et Sangaste vald (keda esindas vallavanem K. Tamberg) ja OÜ Sanva asutasid MTÜ Sangaste Asundused, aadressiga Sangaste alevik, Sangaste vald, Valgamaa. MTÜ eesmärk on noorperede eluasemeprobleemide lahendamine; tööjõu piirkonda sissetoomine ja kinnistamine ning elamufondi väljaarendamine ja haldamine. Asutajad kinnitasid MTÜ põhikirja (III kd 225-226), milles muuhulgas (p 15) oli märgitud, et ühingu lõpetamise korral läheb pärast võlausaldajate kõigi nõuete rahuldamist allesjäänud vara üle Sangaste vallale.
  9. PPA teabehaldusja menetlusosakonna keskkriminaalpolitsei korruptsioonikuritegude büroo 23.01.2020 asitõendi vaatlusprotokolli koos lisadega (III kd tl 227-252) kohaselt on vaadeldud Kajar Lepiku töökabinetist ja tema kasutuses olevatest ruumidest (Lipuväljaku 13, Otepää) toimunud läbiotsimise käigus leitud ja kaasa võetud turvaklambriga 00574638 (III kd tl 229) suletud dokumendid. Nende hulgas on olnud MTÜ Sangaste Asundused põhikirja koopia 15.07.2016 kehtestatud redaktsioonis (III kd tl 242-243). Ühingu eesmärkidesse on lisandunud ka sotsiaalteenuste osutamine. Põhikirja p 15 kohaselt ühingu lõpetamise korral läheb pärast võlausaldajate kõigi nõuete rahuldamist alles jäänud vara üle üldkoosoleku 31
(133)otsusega määratud õigustatud isikule.
  1. 5.02.2020 vaatlusprotokolli lisade hulgas on Ühismajandamise OÜ juhatuse liikme Kajar Lepiku 17.11.2016 avaldus (III kd tl 197) MTÜ Sangaste Asundused esindajale A.K., milles palub võtta MTÜ Sangaste Asundused liikmeks Ühismajandamise OÜ alates 18.11.
  2. MTÜ Sangaste Asundused 18.11.2016 juhatuse protokolli (III kd tl 198) kohaselt otsustati võtta MTÜ Sangaste Asundused liikmeks Ühismajandamise OÜ (registrikood 11376524). A.K. on koostanud 18.11.2016 MTÜ Sangaste Asundused liikmete nimekirja (III kd tl 180), mille kohaselt seisuga 18.11.2016 kuuluvad liikmete nimekirja SA Sangaste Loss, Sanva OÜ, Sangaste Vallavalitsus, Ühismajandamise OÜ. Kajar Lepiku avaldusest (III kd tl 176) ja MTÜ Sangaste Asundused 5.03.2018 juhatuse protokollist (III kd tl 177) nähtuvalt oli Ühismajandamise OÜ MTÜ Sangaste Asundused liikmeks kuni 2018 märtsini.
  3. Süüdistatava K. Tambergi ja tunnistajate ütlusi MTÜ Sangaste Asundus tegevusvaldkondade kohta tõendavad ka 5.02.2020 vaatlusprotokolli lisadeks olevad erinevad lepingud (III kd tl 178-188) sh: Sangaste valla ja MTÜ Sangaste Asundused vahel 1.02.2017 sõlmitud käsundusleping raamatukoguteenuse osutamise kohta; MTÜ Sangaste Asundused ja Sangaste valla vahel 7.02.2017 sõlmitud leping Keeni külas noortekeskuse hoone kasutamiseks noortekeskusena; toetusleping, millega vallavalitsus kohustus eraldama toetuse vallaeelarvest 5000 eurot MTÜ-le Sangaste Asundused Sangaste vallamaja hoones (Sangaste vald, Sangaste alevik, XXX 7) asuvate ruumide nr 28, 29, 30A remontimiseks ja sisustamiseks postiteenuse ja raatukoguteenuse osutamisel ning MTÜ kohustus osutama postiteenust ja raamatukoguteenust; 8.08.2017 toetusleping, mille kohaselt vallavalitsus kohustus toetama MTÜ-d Sangaste Asundused 2017 tegevusperioodi jooksul 2000 euroga Sangaste raamatukogu-postipunkti käigushoidmisel postiteenuse- ja raamatukoguteenuse osutamiseks piirkonna rahvale; 19.12.2017 vara tasuta kasutamise leping Sangaste alevikus XXX-i 7 asuva valla- ja seltsimaja hoone kaheksa ruumi kasutada andmiseks tervishoiu- ja apteegiteenuse osutamise kohana; MTÜ Sangaste Asundused ja Livia Levandi vahel 27.01.2017 sõlmitud tööleping Sangaste levikus XXX 7 hoones asuva teeninduspunkti klientide teenindamise kohta.
  4. Seega kuigi tunnistaja A.K.u ütluste kohaselt MTÜ Sangaste Asundus tegeles üksnes postipunkti avamise projekti elluviimisega, tuleneb eeltoodust, et MTÜ tegevusvaldkonnad olid siiski laiemad ning noorperede eluasemeprobleemide lahendamine oli MTÜ asutamisel lausa selle eesmärk. Seega vallajuhtide nägemus, et valda elama tulevatele noortele peredele elamukruntide pakkumise projekti elluviimisega võiks tegeleda MTÜ Sangaste Asundused, oli selle tegevuse eesmärke arvestades kohtu hinnangul iseenesest täiesti mõistetav. Ent süüdistatavad ise on viidanud asjaoludele, et projekti elluviimisega oleks kaasnenud suured kulud. Samuti pidi MTÜ Sangaste Asundused Sangaste vallale tasuma kinnistu ostuhinna (
  5. aasta lõpuks vähemalt 40 000 eurot). Kohtu arvates tuleb olemasolevate tõendite valguses aga eitada MTÜ Sangaste Asundused majanduslikku võimekust sellised kulusid kanda, samuti ostuhinda tasuda.
  6. Süüdistatava K. Tambergi ütluste kohaselt oli ta valla esindajana MTÜ varalise olukorraga väga hästi kursis. MTÜ-l oli raha tavalise tegevuse eelarve ulatuses.
  7. Tunnistaja O.S. ütluste kohaselt MTÜ-l Sangaste Asundused oli vara niipalju, kui volikogu oma otsustega andis.
  8. Tunnistaja A.K.u ütluste kohaselt MTÜ sai osa raha oma teenuse pakkumisest, 32
(133)osa raha valla toetustest.
  1. 7.01.2020 vaatlusprotokollile lisatud MTÜ Sangaste Asundused pangakontode EE251010220114704017 ja EE551010220253305225 väljavõtetest (I kd tl 132) nähtub, et
  2. aasta jooksul olid peamisteks regulaarselt kontodele laekuvateks rahalisteks vahenditeks erinevate isikute hooldustasud, suurimateks laekumisteks krediidilimiidi ülekanded ja Lõuna-Eesti Hooldekeskuse võõrandamise tasu. Ajavahemikul 2016 mai lõpp kuni detsembri keskpaik oli kontol rahalisi vahendeid vaid mõnesaja euro ulatuses. Enne Raja kinnistu eest Ühismajandamise OÜ poolt tasutud summa laekumist MTÜ-l tegelikult puudusid piisavad rahalised vahendid kinnistu eest Sangaste vallale tasumiseks.
  3. Konto EE551010220253305225 väljavõttest nähtub, et alates 2017 jaanuarist on suurimad laekumised olnud Sangaste Vallavalitsuselt erinevate toetuslepingute alusel (7.02.2017 5000 eurot; 21.08.2017 2000 eurot), OÜ-le Sanva arve alusel 26.04.2017 4900 eurot. Rahandusministeeriumilt (PRIA) 12.09.2019 toetused 5511 ja 1377 eurot; Sangaste Vallavalitsuselt arve alusel 25.10.2017 10 000 eurot ja 28.12.2017 20 000 eurot. Aastatel 2018 ja 2019 (väljavõttes kajastatud andmed kuni 19.03.2019) pole kontole märkimisväärselt suuri summasid laekunud. Tavapärased laekumised väljavõttes kajastatud ajavahemikul on olnud mõnekümne või mõnesaja euro ulatuses.
  4. 5.02.2020 vaatlusprotokollile lisatud Sangaste Vallavalitsuse 27.10.2017 korraldus nr 150 (III kd tl 205) ja 27.10.2017 vara tasuta võõrandamise leping (III kd tl 203-204) tõendavad, et vald võõrandas MTÜ-le Sangaste Asundused otsustuskorras tasuta murutraktori John Deere 1565 jääkmaksumusega 3152,88 eurot. Sama vallavolikogu otsus kohtule esitatud ka 4.03.2020 vaatlusprotokolli lisana ( V kd tl 140). Lisaks on Sangaste Vallavalitsuse 27.10.2017 korraldusega nr 15 (V kd tl 139) otsustatud MTÜ-le Sangaste Asundused otsustuskorras võõrandada ka sõiduauto Mitsubishi i-MiEV (jääkväärtusega 0 eurot).
  5. 24.01.2020 vaatlusprotokollile lisatud Sangaste Vallavolikogu 29.06.2017 otsusega nr 25 (III kd tl 109) kinnitatud Sangaste valla 2016 konsolideeritud majandusaasta aruandes ( III kd tl110-129) on muuhulgas märgitud, et MTÜ Sangaste Asundused tuludeks 2016 oli 14 987 eurot ja kuludeks 3560 eurot, tulem 11 048 eurot.
  6. Seega tuleneb tunnistajate ütlustest kui muudest dokumentaalsetest tõenditest, et MTÜ Sangaste Asundused regulaarsed sissetulekud olid suhteliselt väikesed ning pärit enamasti vallalt, samuti oma vara sai ta vallalt. Raja kinnistu võõrandamine selle majandamiseks ja selle eest tasumiseks sisuliselt mittevõimekale MTÜ-le Sangaste Asundused muudab kaheldavaks selle tehingu eesmärgi - et MTÜ Sangaste Asundused jätkaks valda elama tulevatele noortele peredele elamukruntide pakkumise projekti ellu viimist. Kuna kinnistul puudus juurdepääs avalikult kasutatavalt teelt, varustatus elektriga ja muu elamiseks vajalikuga (näiteks vesi, kanalisatsioon), oleks kõige selle rajamiseks tulnud teha kulutusi, mida MTÜ Sangaste Asundused eelarve ilmselgelt poleks võimaldanud. Detailplaneeringu lõpetamine ja kinnistu edasi võõrandamine
  7. Asjaolus, et Raja kinnistu MTÜ-le Sangaste Asundused võõrandamise eesmärgiks oli valda elama tulevatele noortele peredele elamukruntide pakkumise projekti elluviimine, annab alust kahelda ka sündmuste edasine käik. Peale Raja kinnistu MTÜ-le Sangaste Asundused võõrandamise kohta vallavolikogu otsuse tegemist lõpetati 33
(133)Raja katastriüksuse detailplaneering ning veel enne
  1. aasta lõppu vahetas Raja kinnistu kaks korda omanikku.
  2. 5.02.2020 vaatlusprotokolli lisaks olevast MTÜ Sangaste Asundused juhatuse liige A.K.u avaldusest nähtub, et ta esitas 12.10.2016 Sangaste Vallavalitsusele/Volikogule avalduse (III kd tl 189), milles palub lõpetada kinnistu asukohaga Raja (katastriüksus nr 72401:003:0015), Risttee küla, Sangaste vald, Valgamaa detailplaneeringu menetlemine, kuna algselt kinnistule planeeritud tegevust ei soovi lähiajal teostada ja maad planeeritakse edasi kasutada metsamaana. Sama tõend on kohtule esitatud ka 4.03.2020 asitõendi vaatlusprotokolli lisana (V kd tl 131). 4.03.2020 vaatlusprotokolli kohaselt (V kd tl 129-130) on vaadeldud 14.01.2020 Otepää Vallavalitsuse kasutuses olevates ruumides toimunud läbiotsimise käigus leitud, kilekotti pakendatud ning turvaklambriga nr 00574635 suletud esemeid.
  3. 24.01.2020 vaatlusprotokolli lisaks oleva Sangaste Vallavolikogu 30.11.2016 istungiprotokolli nr 10 (III kd tl 132-133) ja Sangaste Vallavolikogu 30.11.2016 otsuse nr 63 (III kd tl 134) kohaselt otsustati lõpetada Risttee külas asuva Raja katastriüksuse detailplaneeringu koostamine ning tunnistati kehtetuks varasem volikogu 25.08.2015 otsus nr 26 detailplaneeringu algatamise kohta. Sellekohase ettekande volikogu istungil tegi vallavanem K. Tamberg. Protokolli kui otsuse kohaselt oli otsustuse põhjuseks asjaolu, et kinnistu omanik MTÜ Sangaste Asundused on esitanud taotluse detailplaneeringu koostamise lõpetamiseks, mistõttu puudus täiendav vajadus detailplaneeringu koostamise lõpetamise ja varasema volikogu otsuse kehtetuks tunnistamise analüüsimiseks. Otsuse poolt hääletasid kõik 6 istungil viibinud volikogu liiget.
  4. 7.01.2020 vaatlusprotokolli lisaks oleva 13.12.2016 Valga notar Katri E.S-i koostatud ja tõendatud notariaalakti (I kd tl 122-126 pöördel) kohaselt MTÜ Sangaste Asundused (registrikood 8027076

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.