← Eesti

4-25-3261/26

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Otsuse kuupäev Kohtuasja number Kohtunik Kohtuasi Vaidlustatud kohtuotsus Apellant Apellatsioonimenetluse pooled Asja läbivaatamise viis Tartu Ringkonnakohus 19.

§ 224lg 2 järgi Tartu Maakohtu 9.

oktoobri

  1. a otsus Menetlusaluse isiku R.P. e kaitsja vandeadvokaadi abi Toomas Metsma Menetlusalune isik - R.P. , isikukood xxxxxxxxx; elukoht: XXX; õpilane Kaitsja - Vandeadvokaadi abi Toomas Metsma (määratud kaitsja) Kohtuväline menetleja - Politsei- ja Piirivalveamet, esindaja Tarmo Tammesoo Kirjalik menetlus TARTU RINGKONNAKOHUS OTSUSTAB
  2. Tühistada Tartu Maakohtu
  3. oktoobri
  4. a otsus osas, millega 1) kohustati R.P. t ilmuma vanglasse aresti kandma kohtust saadetavas teatises märgitud ajal; 2) määrati, et juhul kui R.P. ei ilmu vabatahtlikult vanglasse aresti kandma, kohaldatakse tema suhtes sundtoomist; 3) loeti aresti kandmise alguseks aeg, mil R.P. saabub vanglasse aresti kandma.
  5. Teha tühistatud osas uus otsus, millega 1) asendada 7-päevane arest KarS § 69 lg-le 1 tuginedes üldkasuliku tööga 7 (seitse) tundi; 2) määrata KarS § 69 lg 3 järgi üldkasuliku töö tegemise tähtajaks 2 (kaks) kuud alates kohtuotsuse jõustumisest.
  6. VTMS § 2071 lg 1 kohaselt saadetakse jõustunud kohtulahend üldkasuliku töö täitmisele pööramiseks süüdlase elukoha järgsele kriminaalhooldusosakonnale.
  7. Muus osas jätta maakohtu otsus muutmata.
  8. Apellatsioon rahuldada.
  9. Määrata OÜ-le Advokaadibüroo Tarmo Pilv ja Partnerid apellatsioonimenetluses osutatud riigi õigusabi eest makstava tasu suuruseks 267 eurot 84 senti (sealhulgas käibemaks 51 eurot 84 senti). Jätta see menetluskulu Eesti Vabariigi kanda. Edasikaebamise kord Ringkonnakohtu otsuse saab kassatsiooni korras vaidlustada kohtuväline menetleja või tema advokaadist esindaja või menetlusaluse isiku advokaadist kaitsja. Kassatsioon tuleb esitada Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates ringkonnakohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. 2

(6)MENETLUSE KÄIK Väärteoprotokoll
  1. Politsei- ja Piirivalveameti (PPA) Lõuna prefektuur koostas
  2. augustil 2025 väärteoprotokolli nr AB1628744, sest R.P. juhtis
  3. augustil 2025 kella 00.55 ajal Võrus alkoholijoobes olles mootorsõidukit Mercedes-Benz. Tema ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,35 mg/l. Lisaks polnud R.P. el mootorsõiduki juhtimise õigust ja ta on varem sõiduki juhtimiselt kõrvaldatud. R.P. rikkus liiklusseaduse (LS) § 69 lg-s 3 ning LS § 90 lg 1 pdes 1 ja 3 sätestatud nõudeid. Ta pani toime väärteod LS §

§ 224lg 2 järgi.

Maakohtu otsus

  1. Tartu Maakohus tunnistas
  2. oktoobri
  3. a otsusega R.P. e süüdi LS §

§ 224lg 2 järgi ning karistas teda karistusseadustiku (Kar

S) § 63 lg 1 ja § 48 alusel 7-päevase arestiga.

  1. Kohus osutas, et R.P. tunnistas süüd. Väärteod on tõendatud isikuliste ja kirjalike tõenditega.
  2. Kohus leidis karistust mõistes, et R.P. e süü on keskmisest suurem. Ta täitis sama teoga kaks erinevat väärteokoosseisu. Tal pole juhtimisõigust ja ta on varem mootorsõiduki juhtimiselt kõrvaldatud, ent otsustas uuesti autot juhtida. Peale selle oli R.P. alkoholijoobes. Ta seadis ohtu nii ennast kui ka teised liiklejad. R.P. sõitis autoga pikemat aega. Ta pani toime kaks rasket liiklusrikkumist, mis ei toonud õnneks kaasa raskeid tagajärgi. Viimasel aastal on suurenenud kohtusse jõudvate alaealiste rikkujate arv, kellest märkimisväärne osa on toime pannud mootorsõiduki juhtimise ilma juhtimisõiguseta. R.P. el oli maakohtu istungi toimumise ajal kaks kehtivat väärteokaristust. R.P. juhtis
  3. juulil 2025 autot ilma juhtimisõiguseta ja sõitis kiirusel 140 km/h ning 5-kohalises autos oli 7 inimest. Selle eest määrati talle rahatrahv 400 eurot, mida ta istungi ajaks polnud veel tasunud. Lisaks karistati R.P. t
  4. septembril 2025 16-eurose rahatrahviga alkoholi tarvitamise eest. Karistust kergendab R.P. e puhtsüdamlik kahetsus. Karistust raskendavaid asjaolusid pole.
  5. R.P. ele tuleb mõista arest. Kuna ta on õpilane, kellel sissetulek puudub, tasuksid rahatrahvi ilmselt tema vanemad. R.P. e aresti asendamine üldkasuliku tööga ei täidaks karistuse eesmärke. Varasemad karistused pole talle mõju avaldanud ja tema vanemad ei suuda teda suunata õiguskuulekale teele. Lühiajaline arest on R.P. e enda huvides ja aitab paremini selgusele jõuda enda käitumise ohtlikkuses. Juhtimisõiguseta alaealise juhi osalemine liikluses võib viia raskete tagajärgedeni, eriti veel siis, kui ta on tarvitanud ka alkoholi. Apellatsioon
  6. Maakohtu otsuse vaidlustas kaitsja, kes taotleb selle tühistamist karistuse osas ja KarS § 87 lg 2 p 6 järgi 7 tunni üldkasuliku töö kohaldamist või KarS § 69 lg-le 1 tuginedes aresti asendamist üldkasuliku tööga või KarS § 66 lg 1 alusel aresti kandmist ositi. Kaitsja väited on lühidalt järgmised. 3

(6)
  1. Maakohus mõistis liiga karmi karistuse ega järginud KarS § 56 lg-s 1 sätestatut. Alaealise toimepanija karistamisel on eriti oluline võtta arvesse võimalust mõjutada teda edaspidi süütegude toimepanemisest hoiduma. R.P. t on varem karistatud rahatrahviga, mis ei tingi vajadust karistada teda nüüd lausa arestiga. See ei arvesta muu hulgas R.P. e õppimise kohustusega. Alaealist R.P. t on lihtsam mõjutada kui täiskasvanud rikkujat. 7-päevane arest tähendaks R.P. e jaoks õppetöös teistest maha jäämist ja õpimotivatsiooni langust. Kui kaasõpilased saavad teada, et ta kannab aresti, võib see mõjutada R.P. e suhtlust nendega ja tekitada talle ebamugavusi. Need asjaolud võivad tingida õppetöö katkemise, soodustades retsidiivset käitumist. Kaitsja taotleb R.P. e suhtes 18 tunni üldkasuliku töö kohaldamist või aresti asendamist sellega. Kui kohus seda võimalikuks ei pea, siis palub kaitsja võimaldada R.P. el kanda arest KarS § 66 lg 1 alusel ositi nädalavahetustel, et see ei takistaks hariduse omandamist. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
  2. Apellatsioonis on vaidlustatud üksnes R.P. ele mõistetud karistust. Ringkonnakohus ei tuvastanud väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 146 lg-s 2 sätestatud alust apellatsiooni piirest väljumiseks. Kohus leiab aga kaitsjaga nõustudes, et vaidlustatud otsuses on aresti üldkasuliku tööga asendamata jätmisel tuginetud sobimatutele kaalutlustele, mida saab käsitada materiaalõiguse vale kohaldamisena ja mis toob kaasa kohtuotsuse osalise tühistamise VTMS § 148 p 2 järgi.
  3. Nii karistuse liigi kui ka selle määra valik peab põhinema KarS § 56 lg 1 mõistes hinnangul süüdistatava süü suurusele, samuti võimalusel mõjutada teda edaspidi väärtegudest hoiduma (eripreventsioon) ja õiguskorra kaitsmise huvidel (üldpreventsioon). KarS § 56 lg 3 sätestab, et alaealisele võib karistuse mõista või määrata ainult siis, kui alaealisele kohaldatava mõjutusvahendiga ei ole võimalik mõjutada teda edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest. Alaealisele karistuse mõistmisel tuleb lisaks süü suurusele pöörata erilist tähelepanu teoga lahutamatult seotud isikulistele asjaoludele. Alaealise karistamisel vabaduskaotusliku karistusega on iseäranis oluline hinnata võimalusi mõjutada teda edaspidi õiguskuulekusele. (Vt ka RKKK 14.06.2006, 3-1-1-76-07, p-d 11.1 ja 11.3.)
  4. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et R.P. e süü on keskmisest suurem, kuna ta sõitis autoga pikema aja jooksul ilma juhtimisõiguseta ja oli ka alkoholijoobes. Tema karistust kergendab KarS § 57 lg 1 p 3 järgi puhtsüdamlik kahetsus. KarS §-s 58 sätestatud karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Nõustuda saab maakohtuga selleski, et rahatrahv pole ilmselt otstarbekas, sest varasemad rahatrahvid ei avaldanud R.P. ele mõju ja tal puudub sissetulek. Tõsi on ka see, et juhtimisõiguseta ja alkoholijoobes alaealise juhi osalemine liikluses võib viia raskete tagajärgedeni. (Vt maakohtu otsuse lk 5 ja 6, p-d 21–28.)
  5. Maakohus ei eksinud KarS § 56 lg-s 1 sätestatu vastu, kui mõistis toodud asjaoludel R.P. ele 7päevase aresti. Samas aga leiab ringkonnakohus erinevalt maakohtust, et praegu saab aresti asendada üldkasuliku tööga. 4
(6)
  1. Maakohus jättis üldkasuliku töö kohaldamata järgmistel põhjustel: „Kohtu hinnangul ei täida antud juhul karistuseks mõistetava aresti asendamine üldkasuliku tööga karistuse eesmärke, eelkõige seda, et R.P. muudaks enda suhtumist õigusrikkumiste toimepanemisse ning teeks edaspidi õiguskuulekaid valikuid [--] Antud asjas ei kujunenud kohtul veendumust, et eelnevad karistused teda õiges suunas oleksid mõjutanud. [--] Ka ei tajunud kohus, et R.P. e vanemad on võimelised tema käitumist piisavalt suunama või omaksid hetkel sellist autoriteeti, mis suunaks alaealise õigusrikkuja väärtushinnanguid õiges suunas. [--] Käesoleval juhul on kohus veendunud, et lühiajalise aresti mõistmine on ka alaealise enda huvides ja aitab R.P. el mõne tunni üldkasuliku töö tegemisest paremini analüüsida enda käitumise ohtlikkust endale ja teistele. Üldteada on asjaolu, et juhtimisõiguseta alaealise juhi osalemine liikluses võib viia väga traagiliste tagajärgedeni ning reaalsed näited selle kohta on olemas. Lisades juhtimisõiguse puudumisele alkoholi tarvitamise, moodustub risk, mille realiseerumist ei saa alahinnata.“ (vt maakohtu otsuse lk 5 ja 6, p-d 27 ja 28).
  2. Vaidlustatud otsusest ei nähtu veenvaid argumente, millele tuginedes leidis maakohus, et alaealine R.P. ei muudaks tõenäoliselt üldkasuliku tööga enda suhtumist süütegude toimepanemisse. Ehkki talle on varem määratud rahatrahve ja ta on auto juhtimiselt kõrvaldatud, ei järeldu sellest tingimata, et aresti mõistmine ja selle asendamine üldkasuliku tööga ei aitaks teda suunata edaspidi õiguskuulekalt käituma. Üldkasulikul tööl on R.P. ele eelduslikult märgatavalt tuntavam mõju kui rahatrahvil, mida ta ilmselt ise ei tasuks. Lisaks peab R.P. arvestama muu hulgas sellega, et kui ta jätab üldkasuliku töö tegemata, võidakse arest pöörata KarS § 69 lg 6 järgi täitmisele. Juhul kui R.P. jätkab liiklusväärtegude toimepanemist, võib järgmine väärteokaristus olla juba karmim. Ringkonnakohus peab asjakohatuks maakohtu seisukohta, et arest aitab üldkasuliku tööga võrreldes „paremini analüüsida enda käitumise ohtlikkust endale ja teistele“. Seda ei saa pidada kaalukaks argumendiks, et jätta üldkasulik töö varem rahatrahvidega karistatud alaealise R.P. e suhtes kohaldamata. Asjaolu, et juhtimisõiguseta ja alkoholijoobes alaealise juhi osalemine liikluses võib viia raskete tagajärgedeni, ei räägi samuti R.P. ele aresti üldkasuliku tööga asendamise vastu.
  3. Ringkonnakohus leiab, et alaealise R.P. e suhtes saab praegu asendada KarS § 69 lg-le 1 tuginedes aresti üldkasuliku tööga 7 tundi, võttes arvesse väärtegude toimepanemise asjaolusid, aga ka võimalust mõjutada teda, et ta ei paneks enam väärtegusid toime. Kohus määrab üldkasuliku töö tegemise tähtajaks KarS § 69 lg 3 ls 1 järgi 2 kuud kohtuotsuse jõustumisest. Kui R.P. hoiab üldkasulikust tööst kõrvale, võib kohus KarS § 69 lg-st 6 juhindudes muu hulgas pöörata aresti täitmisele.
  4. Eelneva põhjal ja juhindudes VTMS § 145 lg-st 1, § 147 lg 1 p-st 4 ning § 148 p-st 2, tühistab Tartu Ringkonnakohus Tartu Maakohtu
  5. oktoobri
  6. a otsuse osas, millega: 1) kohustati R.P. t ilmuma vanglasse aresti kandma kohtust saadetavas teatises märgitud ajal; 2) määrati, et juhul kui R.P. ei ilmu vabatahtlikult vanglasse aresti kandma, kohaldada tema suhtes sundtoomist; 3) loeti aresti kandmise alguseks aeg, mil R.P. saabub vanglasse aresti kandma. Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue otsuse, millega: 1) asendab 7-päevase aresti KarS § 69 lg-le 1 tuginedes üldkasuliku tööga 7 tundi; 2) määrab KarS § 69 lg 3 järgi üldkasuliku töö tegemise tähtajaks 2 kuud alates kohtuotsuse jõustumisest. Muus osas jääb maakohtu otsus muutmata. Apellatsioon tuleb rahuldada. 5
(6)16. Kaitsja esitas ringkonnakohtule taotluse apellatsioonimenetluses osutatud riigi õigusabi tasu 267,84 euro (sh käibemaks 51,84 eurot) hüvitamiseks. Taotluse järgi kulus kaitsjal 30 minutit selle kindlaks tegemiseks, kas R.P. soovib maakohtu otsust vaidlustada, ja apellatsiooni koostamiseks 150 minutit. Ringkonnakohus peab taotlust põhjendatuks ja rahuldab selle. Kuna ringkonnakohus teeb VTMS § 147 lg 1 p-s 4 märgitud lahendi, jääb apellatsioonimenetluse kulu VTMS § 38 lg 1 ja KrMS § 185 lg 1 alusel riigi kanda. (allkirjastatud digitaalselt) 6
(6)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.