Obsah (9)

§ 313§ 317§ 407§ 444§ 367§ 468§ 162§ 174§ 177

KOHTUOTSUS (TAGASELJAOTSUS) Eesti Vabariigi nimel Kohus Viru Maakohus Kohtunik Viljo Junolainen Otsuse tegemise aeg ja koht 01. detsember 2025. a, Jõhvi Tsiviilasja number 2-25-16382 Kohtuasi LHV Pank

§ 313

, 314, 315 ettenähtud korras kättetoimetamine ei anna tulemusi, avaldades selleks tagaseljaotsuse resolutsiooni väljaandes Ametlikud Teadaanded. EDASIKAEBAMISE KORD Hageja võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel Viru Maakohtu kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Kostjal on õigus esitada kohtule kaja tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul, lisades kajale asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik ning tasudes Rahandusministeeriumi kontole nr EE571010220229377229 AS-is SEB Pank või kontole nr EE062200221059223099 AS-s Swedbank, riigilõivu 560 eurot ja esitades kohtule selle kohta maksekorralduse (RLS § 59 lg 19). Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates. Menetluskulude kindlaksmääramise määruse või selle täiendamise määruse peale võib esitada määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 280 eurot. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. LHV Pank AS esitas Viru Maakohtule hagiavalduse K-G Ki vastu võlgnevuse nõudes. Esitatud hagiavalduse kohaselt sõlmis kostja 09.09.
2. a LHV Pank AS-iga laenulepingu nr EAL-xxx, mille alusel sai kostja laenu 26 100 eurot, korteriomandi xxx osaliseks finantseerimiseks. Koos laenulepinguga sõlmisid hageja ja kostja ka käenduslepingu nr KLxxx. Alates
3. oktoobrist
4. a puudus tagatisvaral kehtiv kindlustus, seetõttu sõlmis hageja ise AS-iga LHV Kindlustus tagatisvara sundkindlustamiseks kodukindlustuse lepingu perioodiks 16.10.
5. a - 15.10.
6. a, igakuise kindlustusmaksega 27,87 eurot. Kostja jättis alates
7. a novembrist hagejale tasumata kolm järjestikku lepingust tulenevat tagasimakset. Kuna kostja ei tasunud hagejale tähtajaks võlgnevust, ütles hageja laenulepingu 21.02.
8. a erakorraliselt üles. Hageja saatis kostjale
9. veebruaril
10. a laenulepingu täitmise nõude, milles selgitas, et kuivõrd laenuleping on erakorraliselt üles öeldud, on kostjal hageja ees 2 võlgnevus 26 224,07 eurot, mis koosnes tagastamata laenu põhiosast 25 542,96 eurot, tähtajaks tagastamata intressimaksetest 558,93 eurot, viivistest 10,70 eurot ning kindlustusmaksetest 111,48 eurot. Lepingu ülesütlemise hetkeks oli kostja tagastanud hagejale laenu kokku 557,04 eurot. Kostja võlgnevust ei tasunud ning hageja kostjaga ühendust ei saanud.
11. märtsil
12. a esitas hageja avalduse kohtutäitur xxx täitemenetluse algatamiseks. Kohtutäitur xxx algatas täitemenetluse nr 197/2024/
13. Kuivõrd kinnisasjale registriosa nr xxx oli seadnud käsutamise keelumärke kohtutäitur xxx, esitas kohtutäitur xxx kohtutäiturile xxx
14. märtsil
15. a sundtäitmisega ühinemise avalduse hageja kui hüpoteegipidaja nõude ühinemiseks võlgnikule kuuluva kinnisvara suhtes läbiviidava täitemenetlusega. Kohtutäitur xxx tegi
16. märtsil
17. a otsuse hüpoteegipidaja nõude ühinemise kohta. Pärast laenulepingu ülesütlemist kuni korteriomandi võõrandamiseni vähendas kolmas isik kostja arvelduskonto kaudu tasudes laenulepingu põhiosa veel 538,91 euro võrra. Seega
18. aprilli
19. a seisuga oli hageja nõue kostja vastu 29 456,91 eurot, mis koosnes tagastamata laenu põhiosast 25 004,05 eurot, intressimaksetest 558,93 eurot, viivistest 3 587,36 eurot, kindlustusmaksetest 306,57 eurot. Kostja oli
20. aprilli
21. a seisuga tagastanud hagejale laenu kokku summas 1 095,95 eurot. Korteriomand õnnestus enampakkumisel müüa hinnaga 17 300 eurot uuele omanikule. Vastavalt
22. mai
23. a tulemi jaotuskavale kuulus hagejale kohtutäituri poolt ülekandmisele 13 665,91 eurot. Kohtutäiturilt laekus
24. mail
25. a hagejale 13 665,91 eurot, mis arvestati laenulepingu põhiosa võlgnevuse katteks. Laenulepingu põhiosa võlgnevuseks jäi seega 11 338,14 eurot.
26. juunil
27. a esitas hageja xxx pooltevahelisest koostööleppest tuleneva hüvitistaotluse 4 804,05 euro hüvitamiseks. Sihtasutus maksis nimetatud summa kostja kontole
28. juulil
29. a ja selles ulatuses vähenes ka nõude põhiosa. Hagiavalduse esitamise seisuga (
30. oktoober
31. a) on hageja nõue kostja vastu kokku summas 11 374,95 eurot, s.h põhiosa 6 534,09 eurot, intress 558,93 eurot, kindlustusmaksed 306,57 eurot, viivis 3 975,36 eurot. Hageja palub välja mõista K-G Kilt LHV Pank AS-i kasuks välja võlgnevus kokku 11 374,95 eurot ning viivis põhinõudelt alates 01.10.
32. a kuni põhinõude täitmiseni seadusega sätestatud määras. Jätta menetluskulud 840 eurot K- G Ki kanda ja mõista 840 eurot temalt LHV Pank AS-i kasuks välja ja viivis menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
33. Hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue on kostjale AET-is nähtav ja kättetoimetatav alates 30.11.
34. a. Kohus saatis kostjale 09.10.
35. a e-posti aadressile xxx, 14.10.
36. a postiaadressile xxx, hagiavalduse ärakirja koos sellele lisatud hageja nõudeid põhjendavate dokumentide ärakirjadega, kohustades kostjat kohtule kirjalikult vastama 14 päeva jooksul alates dokumentide kättesaamisest. Kostja tegelik asukoht oli teadmata, mistõttu toimetati kostjale hagimaterjalid kätte avalikult, väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu 30.10.
37. a.

§ 317

lg 5 kohaselt loetakse dokument avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast. Kostja kohtule vastanud ja vastuväiteid hagile esitanud ei ole. Kostjat hoiatati, et kirjaliku vastuse tähtajaks andmata jätmise korral on kohtul õigus tagaseljaotsusega hagi rahuldada. 3. Hagiavalduses esitas hageja esindaja kohtule taotluse hagi rahuldamiseks tagaseljaotsusega vastavalt

§ 407lg 1 kui kostja kohtu määratud tähtajaks hagile ei vasta.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED 4. Kohus, tutvunud hagiavaldusega ja hinnanud asjas olevaid tõendeid kogumis, leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub kooskõlas

§ 407lg 1 rahuldamisele tagaseljaotsusega.

3 5.

§ 407

lg 1 ja lg 3 järgi, võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada kohtuistungit pidamata hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. 6.

§ 444

lg 4 kohaselt võib tagaseljaotsusest kirjeldava ja põhjendava osa välja jätta ning põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse märkimisega. 7. Hagi on tõendatud kostja omaksvõtuga ning õiguslikult põhjendatud võlaõigusseaduse (VÕS) § 8 lg 2, § 76, § 100, § 101, § 108, § 113 lg 1, § 1132, § 402 jj,

§ 367. 8.

Hagiavaldusele on lisatud poolte vahel sõlmitud ja kostja allkirjastatud laenuleping ja käendusleping EAL-xxx ning pangakonto väljavõte (laenu väljamaksmine). Nimetatuga on tõendatud lepingu sõlmimine. Krediidilepingute vorm ja sisu vastavad VÕS § 404 lg 1 ja 2, krediidikulukuse määr ei ületa VÕS § 4062 lg 1 sätestatud määra. Hageja ütles lepingu üles. Kohtu hinnangul on krediidiandja järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet (VÕS § 4034). Krediidisaaja krediidivõimekuse hindamiseks on hageja kogunud andmeid- lisaks laenutaotlustes krediidisaaja esitatud andmetele nõudnud krediidisaaja kontoväljavõtted. Võla (põhivõlg, intress, viivis) arvestus on esitatud. 9.

§ 468

lg 1 p 2 järgi tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Menetluskulud 10.

§ 162lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Hageja kantud menetluskulud, sealhulgas vajalikud kohtuvälised kulud, kannab kostja K- G K. 11.

§ 174

lg 1 ja 2 järgi määrab kohus kohtuotsuses kindlaks menetluskulude rahalise suuruse.

1. Hageja menetluskulud on hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 840 eurot. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks menetluskulude katteks 840 eurot.
2. Riigilõivu tasumise kohustus ja selle suurus (sõltuvalt hagihinnast) tuleneb seadusest, seega kulu hüvitamise nõue on põhjendatud.
3. Hageja palub kostjalt välja mõista viivise menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras vastavalt

§ 177

lg 2.

§ 177

lg 2 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. / allkirjastatud digitaalselt / 4 Viljo Junolainen Kohtunik 5