← Eesti

4-25-3048/13

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 19. detsember 2025, Kuressaare Kohtuasja number 4-25-3048 Kohtukoosseis kohtunik Rajar Miller Kohtuistungi sekretär Kr

§ 15lg 1 p 1 ja pani sellega toime LS § 227 lg 3 järgi kvalifitseeritud väärteo.

Juhtides mootorsõidukit seisundis, milles alkoholisisaldus tema väljahingatavas õhus oli mitte vähem kui 0,58 mg/l, rikkus M.

§ 69lg 3 ja pani sellega toime LS § 224 lg 2 järgi kvalifitseeritud väärteo.

Kaebus

  1. Kohtuvälise menetleja otsuse vaidlustas M. Nääliku kaitsja. Pärnu Maakohtule
  2. juulil 2025 esitatud kaebusega taotletakse otsuse tühistamist karistuse osas ning uue otsuse tegemist, millega määrataks karistuseks rahatrahv.
  3. Kaebuse põhjenduste kohaselt tunnistab M. Näälik jätkuvalt, et oli
  4. mail 2025 roolis alkoholijoobes, küllap ületas ka kiirust, ning tuvastatud promillides vaidlust ei ole. M. Näälik kahetseb oma mõtlematut tegu siiralt.
  5. Kaebuse kohaselt pole väärteootsuses põhjendatud, miks kohaldati rahatrahvi asemel raskemat karistust ehk juhtimisõiguse äravõtmist. M. Näälikul puuduvad karistused joobes juhtimise eest ja seda on otsuses ka kajastatud. M. Näälik peatati Püha-Masa teelõigul vahetult enne keskööd, mil liiklus praktiliselt puudus. See ei õigusta rikkumist ega pisenda süüd, ent kellaajast ja liikluse puudumisest tulenevalt ei saa M. Nääliku rikkumist pidada keskmisest ohtlikumaks, pigem vastupidi. Menetleja pole arvesse võtnud, et M. Näälik kasvatab xxxxx, laps käib koolis XXXX ja M. Näälik elab linnast ca 10 km kaugusel. Laps elab kahe nädala kaupa vaheldumisi tema juures maal ja ema juures linnas. Laps käib pärast koolitunde kunsti- ja muusikaringides, minimaalselt kahel ja maksimaalsel neljal päeval nädalas. Buss käib M. Nääliku elukoha lähedalt (bussipeatus mööda maanteed ca pool kilomeetrit) neljal päeval nädalas, kuid bussigraafik on lapse vaates väga ebamugav. Laps peaks tõusma tunni varem ja linnas tunni jagu ootama, samuti peaks pärast ringide lõppu ootama bussi 2 tundi. Lisaks pole tee bussipeatusesse pimeda ajal turvaline, sest maantee kõrval pole kergliiklusteed. Kaebuses märgitakse, et M. Näälik on mitme äriühingu juhatuse liige, mitte töötu, nagu võib otsusest mulje jääda. Seega on ta valmis ja suuteline rahatrahvi tasuma. 2

(8)Poolte seisukohad kohtuistungil
  1. M. Näälik ja kaitsja jäid kohtuistungil kaebuse ja selles väärteomenetleja otsusele tehtud etteheidete juurde.
  2. Kohtuväline menetleja leidis, et otsus on põhjendatud ja õige. Juhtimisõiguse äravõtmisega on M. Näälikut karistatud põhjusel, et ta pani toime kaks rikkumist ja seega pole tema süü väike või väheoluline. Rahatrahv pole antud juhul mõjus karistus, mis hoiaks teda edaspidi rikkumistest eemal. Karistuspraktika järgi võib isikult juhtimisõiguse ära võtta ka siis kui tal pole kehtivaid karistusi. Puhtsüdamliku kahetsust, mida M. Näälik on kohtumenetluses avaldanud, saab arvesse võtta. Kohtuvälisele menetlejale ei saa ette heita, et ta pole otsuse koostamisel arvesse võtnud M. Nääliku vajadust last kooli ja tagasi sõidutada, sest kohtuvälise menetlejal sellekohast infot polnud. Neid asjaolusid M. Näälik kohtuvälisele menetlejale ei esitanud. KOHTU SEISUKOHT
  3. Väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 123 kohaselt arutab kohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. Kaebuse lahendamisel kohtu poolt väljaselgitatavad küsimused on loetletud VTMS §-s
  6. juunil 2025 koostatud väärteoprotokollis sisalduva rikkumise kirjelduse järgi juhtis M. Näälik
  7. mail 2025 kell 23.53 Saare maakonnas Saaremaa vallas Kuressaare-Püha-Masa tee
  8. kilomeetril mootorsõidukit juhile keelatud seisundis – alkoholisisaldus tema väljahingatavas õhus oli mitte vähem kui 0,58 mg/l ja ta juhtis mootorsõidukit kiirusega 139 km/h, lubatud sõidukiirus oli 90 km/h, ületades seega lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 44 km/h. M. Näälik rikkus lubatud sõidukiirust 44 km/h võrra ületades LS § 15 lg 1 p 1 ja pani sellega toime LS § 227 lg 3 järgi kvalifitseeritud väärteo. Juhtides mootorsõidukit seisundis, milles alkoholisisaldus tema väljahingatavas õhus oli mitte vähem kui 0,58 mg/l rikkus M.

§ 69lg 3 ja pani toime LS § 224 lg 2 järgi kvalifitseeritud väärteo.

10. Vaidlust pole, et nii nagu väärteoprotokollis ette heidetakse, rikkus M.

§ 69

lg 3 sätestatud keeldu, mille kohaselt ei tohi mootorsõidukijuhi väljahingatavas õhus olla alkoholi 0,10 mg/l või rohkem, ning et tema väljahingatavas õhus mõõdetud alkoholikogus 0,58 mg/l täitis LS § 224 lg 2 väärteokoosseisu. Samuti pole vaidlust, et M. Näälik rikkus LS § 15 lg 1 nõuet, mille kohaselt suurim lubatud sõidukiirus asulavälisel teel on 90 km/h, ning sõites lubatust kiiremini 44 km/h, täitis ta LS § 227 lg 3 väärteokoosseisu.

  1. Väärtegude toimepanemine on tõendatud eelkõige tõendusliku alkomeetri väljatrüki, kiirusmõõturi kasutamise protokolli ning tunnistaja ja menetlusaluse isiku enda ütlustega.
  2. Tunnistajana andis ütlusi B.Q , kes oli
  3. mai 2025 koos MK liiklusjärelevalve käigus M. Nääliku juhitud autol kiirust mõõtnud ja M. Näälikul alkoholi tarvitamise tuvastanud politseipatrulli koosseisus. Tunnistaja ütlused kinnitavad, et mootorsõidukit ( XXXXXXXXXXXX) juhtis väärteokirjelduses märgitud ajal ja kohas M. Näälik. Tunnistaja kirjeldas, et märkasid Kuressaare-Püha-Masa teel kella 23.50 paiku Kuressaare 3

(8)poolt liikumas mootorsõidukit kiirusega 139 km/h. XXXXXXXXXX tee ristil andis ta XXXXXXXXXXXX punase ja sinise vilkuriga kohustusliku peatumismärguande. Mootorsõiduk liikus veel ligikaudu 1 km X küla suunas enne kui peatus X talus. Sõiduki juhi kohalt väljus ilma kontrollija loata meesterahvas. Seejärel tuvastasid nad isiku ja mootorsõiduki juhiks oli M. Näälik, kes tunnistas kohe kiiruse ületust ning alkoholijoobes olekut. M. K kontrollis M. Nääliku joovet indikaatorvahendiga ja indikaatorvahendi näiduks oli 0,68 mg/l. Peatumismärguande eiramist selgitas M. Näälik sellega, et ta oli piisavalt kodule lähedal mootorsõiduki ohutult parkimiseks. Seejärel toimetas politseipatrull M. Nääliku Kuressaare politseijaoskonda, kus tõendusliku alkomeetri lõpplugemiks oli 0,58 mg/l. Tunnistaja ütlusi kinnitab ka indikaatorvahendi kasutamise protokoll, mille põhjal tuvastab kohus, et indikaatorvahend andis
  1. mail 2025 kell 23.53 mõõtetulemuseks alkoholisisalduse M. Nääliku väljahingatavas õhus 0,68 mg/l. M. Näälik on selle protokolli märkusteta allkirjastanud.
  2. Tõendusliku alkomeetri Dräger Alcotest 710EST, seerianumbriga ARBK-0029, väljatrükk tõendab, et M. Nääliku väljahingatavas õhus mõõdeti
  3. mail 2025 kell 00.07 alkoholisisalduseks vähemalt 0,58 mg/l (lõplik lugem 0,63 mg/l, laiendmääramatus 0,05 mg/l). Mõõtevahend on taadeldud, tunnistuse nr on TTRC-25-0005 ja järgmise hoolduse ajaks oli oktoober
  4. M. Näälik on mõõtetulemuse allkirjastanud, samuti on ta andnud allkirja, et joobe tuvastamisega kaasnevaid õigusi on talle tutvustatud.
  5. Kiirusmõõturi kasutamise protokoll tõendab, et M. Nääliku juhitud sõiduki kiiruseks mõõdeti kiirusmõõturiga Stalker 2 MDR nr AS005399
  6. mail 2025 kell 23.50 Saaremaa vallas Kuressaare–Püha–Masa tee
  7. kilomeetril 139 km/h. Arvestades kiiruse mõõtmise laiendmääramatust +/- 5 km/h, on lõplikuks mõõtetulemuseks 134 km/h. Protokolli märgitust nähtuvalt liikus M. Nääliku juhitud sõiduk Xküla suunas ja mõõtja asukoht oli X ühistranspordi peatus. M. Näälik on andnud allkirja selle kohta, et kiirusmõõturi lugemit on talle näidatud.
  8. M. Näälik on oma rikkumisi tunnistanud. Kohtuistungil antud ütlustes kinnitas M. Näälik, et oli joonud eelnevalt õhtul sõbra juures umbes kuue tunni jooksul kuus 0,3-liitrist purki õlut. Tema sõnul oli viimasest õllest möödunud paar tundi ja ta mõtles, et alkomeeter äkki ei näita enam, sest enesetunne oli hea. M. Näälik selgitas, et politsei poolt kinni pidamise hetkel ei teadnud ta, kas alkomeeter näitab või ei, aga ta ütles politseile, et on alkoholi tarbinud. Autoga sõitma asumist põhjendas M. Näälik vajadusega lapse jalgratas koju viia, ent ei osanud selgitada, miks oli seda vaja teha just sel päeval. Samuti ei osanud M. Näälik selgitada, miks ta kiirust ületas. Avaldas, et kahetseb oma tegu ja kinnitas, et rohkem sellist asja ei tee.
  9. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et M. Nääliku tegevus täidab LS § 224 lg 2 ja LS § 227 lg 3 sätestatud väärtegude objektiivse koosseisu.
  10. Karistusseadustiku (KarS) § 12 lg 3 kohaselt on süüteokoosseisu subjektiivseteks tunnusteks tahtlus või ettevaatamatus. Väärteona on KarS § 15 lg 3 järgi karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu. Kohus nõustub kohtuvälise menetlejaga, et vaatlusaluses olukorras oli tegemist tahtlike rikkumistega.
  11. M. Nääliku ütluste põhjal tarvitas ta enne autorooli asumist ca 6 tunni jooksul 6 väiksemat purki õlut (s.o kokku veidi alla 2 liitri). Viimase õlle ja rooli asumise vahele olevat jäänud 4
(8)paar tundi. Kas tema organismis oli enne auto juhtimisele asumist veel alkoholi M. Näälik enda ütluste kohaselt ei kontrollinud. Ta vaid eeldas enesetunde põhjal, et alkomeeter ei pruugi enam joovet näidata. Tervise Arengu Instituudi (TAI) veebilehelt (www.alkoinfo.ee) kättesaadava teabe kohaselt kaob alkohol inimese organismist keskmiselt kiirusega 0,1 promilli tunnis ja näiteks keskmisel 80 kg kaaluval mehel kulub ühe 0,5-liitrise 4,5 alkoholi mahuprotsendilise õlle joomisel kainenemiseks keskmiselt 4 tundi. Kohtu hinnangul saab sellist teavet alkoholi toimest inimese organismis võtta arvesse üldtuntud asjaoluna. Lihtne arvutus näitab, et pea 2 liitri keskmise kangusega õlle joomisel kulub keskmisel mehel kainenemiseks enam kui 14 tundi. Alkoholisisaldus M. Nääliku väljahingavas õhus oli südaööl vastu
  1. maid kell 00.07 mitte vähem kui 0,58 mg/l kohta. Selline näit väljahingatavas õhus tähendab alkoholi sisalduseks veres promillideks teisendatuna ca 1,2-promillist joovet (0,58 x 2,1 = 1,218). Tõendusliku alkomeetri objektiivne näit ei toeta võimalust, et M. Näälikul võinuks olla alust pidada end tarbitud alkoholi kogust ja aega arvestades auto juhtimiseks lubatud seisundi mõttes küllaldaselt kaineks. Vaatamata heale enesetundele. Kainuse ülehindamine on sellistel puhkudel paraku tavapärane. TAI veebilehel kirjeldatakse 1,0–1,2-promillise joobega keskmise inimese enesetunnet ja käitumist üldistatult nii: „Tunned ennast eufoorilisena, kuid sinu motoorsed võimed, koordinatsioon, reaktsiooniaeg ja tasakaal on juba tugevalt häiritud. Samuti arutlusvõime ning mälu. Tõenäoliselt sa ei mäleta, mitu jooki oled juba joonud. Sinu emotsioonid on võimendunud. Osad inimesed muutuvad väga valjuhäälseks ja agressiivseks“ (https://alkoinfo.ee/et/moju/alkoholi-toime/). M. Nääliku organismis tuvastatud alkoholi kogus polnud miinimumilähedane. Tema näidu tingimustes pidi enesetunne andma talle põhjust arvata (ja tegelikult tõenäoliselt ka andis), et ta auto juhtimiseks piisavalt kaine ei ole. Mootorsõiduki juhtimise alkoholi piirmäära ületavas seisundis (LS § 224 lg 2) pani M. Näälik kohtu hinnangul toime otsese tahtlusega. KarS § 16 lg 3 kohasel paneb isik teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda. Praegusel juhul M. Näälik kohtu hinnangul teadis, et ta juhib mootorsõidukit juhile keelatud seisundis ja vähemasti möönis seda. Kaudselt osutab sellele ka fakt, et M. Näälik avaldas politseiametnikele kohe ka ise, et on alkoholi tarvitanud.
  2. Teise, LS § 227 lg 3 järgi kvalifitseeritud väärteo, pani M. Näälik kohtu hinnangul toime kavatsetusega. KarS § 16 lg 2 kohaselt paneb isik paneb teo toime kavatsetult, kui ta seab eesmärgiks süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise ja teab, et see saabub, või vähemalt peab seda võimalikuks. Sõiduki kiirust valib ja kontrollib selle juht. M. Näälik sõitis oma tavapärasel liikumisteel ja oli sestap hästi kursis sealse piirkiirusega 90 km/h. Sõidukiirus 134 km/h ei saa sõiduki juhile kuidagi tajumata jääda ja sellise sõidukiiruse valik, mis ületab märkimisväärselt lubatud piirkiirust, sai olla ainult M. Nääliku eesmärgipärane tegevus.
  3. M. Nääliku tegude õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. Karistus
  4. M. Näälik vaidlustas talle karistuseks määratud juhtimisõiguse äravõtmise 6 kuuks ning taotleb enda karistamist rahatrahviga. Väärteootsusele esitatud kaebust lahendades tuleb kohtul mh lahendada küsimus, kas menetlusalusele isikule karistuse määramine on toimunud kooskõlas karistuse kohaldamise alustega (VTMS § 133 p 7). 5
(8)
  1. KarS § 2 lg 2 sätestab, et isikut karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. Leidis tõendamist, et M. Näälik on toime pannud LS § 224 lg 2 ja LS § 227 lg 3 sätestatud väärteod süüliselt ja õigusvastaselt.
  2. Kohtuväline menetleja on õigesti leidnud, et M. Näälik pani LS § 224 lg 2 ja LS § 227 lg 3 järgi kvalifitseeritud väärteod toime ühe teoga ja KarS § 63 lg 1 alusel tuleb talle määrata üks karistus raskemat karistust ette nägeva sätte järgi. Selleks on LS § 224 lg 2, mis näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 300 trahviühikut, aresti või sõiduki juhtimise õiguse äravõtmise kuni 12 kuuks. Kohus märgib, et ka kogumi leebema karistusega kvalifikatsioon LS § 227 lg 3 lubab süüdlast karistada rahatrahviga, arestiga või sõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega kuni 12 kuuni. Erisus on vaid rahatrahvi määras, mille maksimum on LS § 227 lg 3 puhul 100 trahviühiku võrra madalam kui LS § 224 lg 2 puhul.
  3. KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü ning karistuse mõistmisel arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huve. Väljakujunenud praktika järgi tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks sanktsiooni keskmine määr, misjärel tuvastada süü suurus, kergendavad ja raskendavad asjaolud ning leida nii süü suurusele vastav karistuse määr, mida korrigeerida eri- ja üldpreventiivseid kaalutlusi arvestades.
  4. Kohtuväline menetleja on KarS § 63 lg-t 1 kohaldades LS § 224 lg 2 alusel karistust mõistes asjakohaselt arvestanud, et M. Näälik pani toime kaks väärtegu. Ka ideaalkogumi eest karistust mõistes peab lähtuma eelkõige isiku süü suurusest, mis sellisel puhul väljendub küll ühes teos, kuid sisaldab kahele süüteokoosseisule vastavat ebaõigust (vt nt RKKKo,
  5. mai 2011, nr 3-1-1-7-11, p 18).
  6. Kaebuse esitaja heidab kohtuvälisele menetlejale ette, et otsusest ei selgu, miks on M. Näälikut karistatud just sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega ega ole kaalutud rahatrahvi. Kohus ei nõustu, et kohtuväline menetleja pole juhtimisõiguse äravõtmist põhjendanud. Kohtuväline menetleja on seda põhjendanud eelkõige just suure süüga. M. Nääliku kahe liiklussüüteo kogum on olemuselt üks kõige ohtlikumatest viisidest, kuidas liiklusnorme eirata. Isik juhtis autot alkoholi tarvitanuna (alkoholimääraga 0,58 mg/l kohta, mis on üle LS § 224 lg 2 toodud vahemiku – 0,25–0,74 mg/l kohta – keskmise määra) ning ületas vastavas kohas asulavälisel teel lubatud piirkiirust 44 km/h võrra, sõites kiirusega vähemalt 134 km/h. On üldteada, et alkohol pärsib reaktsioonikiirust ning kohus nõustub igati kohtuvälise menetlejaga selles, et alkoholi ja sõidukiiruse kombinatsioon toob ohu realiseerumisel kaasa raskete tagajärgedega liiklusõnnetusi. M. Näälik on mõlema rikkumise puhul lubatud piirmäärasid oluliselt ületanud. Alkoholi mõõtetulemus pole ülemäära kaugel kriminaalkorras karistatavast joobeseisundist, mis algab väljahingatava õhu alkoholisisalduse näidust 0,75 mg/l kohta. Kohus nõustub kohtuvälise menetlejaga, et M. Nääliku teosüü on suur. Samuti on kohtuväline menetleja süü suuruse hindamisel ja karistusliigi valikul arvesse võtnud, et mõlemad väärteod on toime pandud otsese tahtlusega. Erinevalt kohtuvälisest menetlejast leidis kohus, et kiirust ületas M. Näälik kavatsetult. Seega tuleb isiku süüd pidada suuremakski kui kohtuväline menetleja seda on teinud. Kaitsja tõi välja, et liiklussituatsioonis tegelikku ohtu ei esinenud – oli öö ja asulaväline tee ning teisi liiklejaid polnud. See argument kohtu hinnangul M. Nääliku süüd ei vähenda. Realiseerunud ohu korral oleks arutusel veel täiendav väärteokoosseis 6
(8)(nt LS § 223) või kriminaalmenetluses. raskete tagajärgede korral sootuks KarS-i koosseisud
  1. Sõiduki juhtimisõiguse äravõtmist ei välista kuidagi ka see, et M. Näälikul pole kehtivaid karistusi. Nii sisaldab LS § 224 lg 3 lisaks lg-s 2 ühe põhikaristusena sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisele ka eraldi alapunkte lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmise ajaliste määrade kohta vastavalt sellele, kas isikut on varem nimetatud paragrahvis sätestatud väärteo eest karistatud või mitte. Riigikohus on leidnud, et juhtimisõiguse äravõtmine saab olla õigustatud ka esmakordsel rikkumisel, kui isiku tegu või isikut ennast iseloomustavad asjaolud muudavad usutavaks, et rikkumine võib korduda. Riigikohus on välja toonud näitena olukorra, kus isiku süü on suur: nt piirmäära oluline ületamine, täiendavate liiklusnõuete rikkumine (nt RKKKo
  2. detsember 2013, p 11). Arutataval juhul see just nii ongi. M. Näälik tõi oma käitumise põhjusena välja vajaduse viia koju lapse jalgratas. Selgitust miks oli seda vaja teha keskööl või miks ta kihutas, M. Näälikul polnud. Mõnd eluliselt mõistlikku selgitust on selliseks puhuks tõtt-öelda ka keeruline ette kujutada. Seega tõdeb kohus, et M. Näälik jõi sõbra juures õlut ja otsustas lihtsalt pärast seda autoga koju sõita. Seejuures mitte lihtsalt ettevaatlikult sõita, vaid otseses mõttes kihutada. Selline valik annab kohtu hinnangul alust arvata, et sarnane olukord ühe või teise teona või halvemal juhul samamoodi üheaegselt võib kergesti korduda. Ka see tõdemus räägib karistusena juhtimisõiguse äravõtmise kasuks.
  3. M. Näälik avaldas kohtuistungil kahetsust, mille puhtsüdamlikkuses pole kohtul põhjust kahelda. Seda saab KarS § 57 lg 1 p 3 mõttes karistust kergendava asjaoluna arvesse võtta. Kohtuvälise menetleja põhjendustest saab kohus aru, et kuigi otsuses on märgitud, et karistust kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid pole tuvastatud, on menetleja karistust määrates M. Nääliku kasuks välja toonud ja arvestanud, et ta on oma süüd tunnistanud. Vaatamata M. Nääliku suurele süüle on kohtuväline menetleja valinud karistusvahemiku keskmise määra 6 kuud arvestades, et juhtimisõiguse äravõtmine mõjutab isiku elukorraldust rohkem kui rahatrahv. Kohus leiab, et kohtumenetluses avaldatud kahetsus praegusel juhul karistuse muutmist kaasa ei too. Nagu kohus eelnevalt märkis, siis osaliselt on kohtuväline menetleja M. Nääliku suhtumist oma teosse (süü tunnistamist) karistuse mõistmisel juba arvestanud ka sõnaselgelt avaldamata kahetsuseta. Teiseks leidis kohus, et M. Näälik on ühe väärtegudest toime pannud kavatsetult, mis tähendaks, et karistus saaks põhimõtteliselt olla rangemgi kui väärteootsuses. Kohus aga kaebust arutades VTMS § 132 lg-st 3 tulenevalt menetlusaluse isiku olukorda raskendada ei saa.
  4. Kaebuse esitaja leidis, et rahatrahvi ja juhtimisõiguse äravõtmise vahel valides tulnuks arvestada sellega, et M. Näälik vajab juhtimisõigust oma lapse sõidutamiseks kooli ja huviringide tõttu. Kohtuvälisele menetlejale M. Näälik ei avaldanud, et tal on vaja last transportida, seega ei saanud kohtuväline menetleja otsuses ka seda asjaolu kaaluda. Kõlanud väidete järgi elab M. Näälik xxx ca 10 kilomeetri kaugusel, poeg elab 2 võrdselt nädala kaupa maal isaga ja xxx emaga ning käib koolis ja huviringides . Kaebuse esitaja leidis, et ühistranspordigraafik ei ole lapse päevakavaga mõistlikult ühitatav, laps peaks pärast koolitunde ja huviringe põhjendamatult kaua ootama ja see on lapse seisukohast väga ebamugav. Kohtu hinnangul ei anna M. Nääliku ja lapse elukorraldus praegusel juhul alust karistust muuta. Kuigi kaebaja argumendid lapse elukorralduse vaates on inimlikult kõigiti mõistetavad, ei saa neile rajada otsustavalt valikut, kas karistada tema isa praeguses asjas tuvastatud liiklussüütegude eest rahatrahvi või mõneks ajaks liikluses autojuhina osalemise keelamisega. Kui isal ei ole poole aasta vältel õigust autot juhtida ja last isa juures viibimise perioodil sõidutada, on see lapsele senisest ebamugavam olukord. 7
(8)Ent mitte ületamatu ebamugavus. Kui ühistranspordi graafik seab päevakavale väljakutseid ja soovitakse mugavuse või turvalisuse tõttu eelistada autotransporti, on võimalik korraldada seda ka koostöös teise lapsevanemaga, mõne sõbra või tuttavaga, või ka taksoteenuse kasutamisega. M. Nääliku elukoht ei ole xxxxxx ülemäära kaugel (ka Saaremaa kontekstis on tegemist pigem linnalähedase piirkonnaga) ega raskesti juurdepääsetav. Kolmandate isikute abi lapse transportimisel nõuaks ennekõike planeerimist. Kaebuses esitatud asjaolude kohaselt on M. Näälik mitme äriühingu juhatuse liige ning oleks suuteline (juhtimisõiguse äravõtmise asemel) rahatrahvi tasuma. Sellest saab järeldada, et lapse sõidutamiseks vajadusel ka tasulise transpordi kasutamist näiteks majanduslikud tegurid praegusel juhul ei piiraks.
  1. Kokkuvõtvalt on kohus seisukohal, et kaebuse läbivaatamisel ei ilmnenud menetlus- või materiaalõiguse ebaõiget kohaldamist, mis tooks kaasa kohtuvälise menetleja otsuse muutmise või tühistamine. Sellest tulenevalt puudub õiguslik alus kohtuvälise menetleja seadusliku ja põhjendatud otsuse tühistamiseks ja muutmiseks ning kaebus jääb rahuldamata ja kohtuvälise menetleja muutmata. Menetluskulud
  2. M. Näälikut esindas kaebuse arutamisel valitud kaitsja L.B. Menetluskulude arvestamist ja hüvitamist väärteomenetluses reguleerib VTMS § 38 lg 1 koostoimes kriminaalmenetluse seadustikuga (KrMS). KrMS § 173 lg 1 p 1 ja § 175 lg 1 p 1 järgi on menetluskuluks valitud kaitsjale makstud mõistliku suurusega tasu. KrMS § 180 lg 1 näeb ette, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Kohus jättis M. Nääliku kaebuse rahuldamata ja kohtuvälise menetleja otsuse muutmata, seega jääb M. Nääliku kulu valitud kaitsjale tema enda kanda. (allkirjastatud digitaalselt) kohtunik 8
(8)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.