2-24-12591/11

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Helina Mark Otsuse tegemise aeg ja koht 24. november 2025, Tallinn Tsiviilasja number 2-24-12591 Tsiviilasi B.P hagi N.J vastu kaasomandi lõpetamise nõudes Tsiviilasja hind 3 500 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja B.P (isikukood XXX), lepinguline esindaja Marina Smirnova, e-post XXX Kostja N.J (isikukood XXX), elukoht kohtule teadmata Asja läbivaatamine 4. novembri 2025 kohtuistungil RESOLUTSIOON 1. Rahuldada B.P hagi.

2.Lõpetada B.P ja N.J kaasomand korteriomandile asukohaga XXX (registriosa nr xxxx) selle jätmisega B.P ainuomandisse.

3.Tasaarvestada B.P nõuded N.J vastu 32 050,28 euro ulatuses B.P-lt N.J kasuks välja mõistetava hüvitisega kaasomandi osa kaotuse eest ning mõista tasaarvestuse tulemusel B.P-lt välja N.J kasuks kaasomandi osa kaotuse eest hüvitis 7 949,72 eurot.

4.Kohustada N.J-i andma nõusolek kinnistusraamatuseaduse § 34 1 tähenduses kinnisasja registriosa numbriga xxxx senise omanikukande kustutamiseks ja uue kande tegemiseks, millega kantakse kinnisasja ainuomanikuna kinnistusraamatusse B.P .

5.Rahuldada B.P taotlus otsuse täitmise tähtaja kindlaksmääramiseks. Resolutsiooni punktis 3 nimetatud hüvitis 7 949,72 eurot tuleb tasuda kolme kuu jooksul alates otsuse jõustumisest.

6.Jätta menetluskulud poolte endi kanda.

7.Toimetada kohtuotsus N.J-ile avalikult kätte. Lahend loetakse avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel kohtuotsuse väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast.

Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule (Pärnu mnt 7, Tallinn, e-posti aadress talrk.menetlus@kohus.ee) 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile 2-24-12591 kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil.

Selgitus menetlusabi taotlejale Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.

Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6).

MENETLUSE KÄIK, HAGEJA NÕUE JA POOLTE SEISUKOHAD 1. B.P (hageja) esitas Harju Maakohtule hagi (täpsustatud 07.10.2025) N.J (kostja) vastu kaasomandi lõpetamise nõudes.

Poolte kaasomandis on korteriomand asukohaga XXX (registriosa nr xxxx). Hageja palub jagada kaasomand selliselt, et jätta korteriomand hageja ainuomandisse. Hageja palub kohustada kostjat andma nõusolek kinnistusraamatuseaduse § 341 tähenduses kinnisasja registriosa numbriga xxxx senise omanikukande kustutamiseks ja uue kande tegemiseks, millega kantakse kinnisasja ainuomanikuna kinnistusraamatusse hageja. Teha hageja ja kostja vastastikku nõude tasaarvestus summas 32 050,28 eurot ja mõista tasaarvestuse tulemusena kostja kasuks välja hüvitis kaasomandi kaotuse eest 7 949,72 eurot. Hageja palub määrata kohtuotsuse täitmise kord ja tähtaeg selliselt, et B.P on kohustatud temalt väljamõistetud summa 7 949,72 eurot tasuma N.J-ile mitte hiljem kui kolme kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest.

Korteriomand osteti 05.05.2008 hinnaga 810 000 krooni (51 768,44 eurot). Ostuhind tasuti järgmiselt: 10 000 krooni (639,12 eurot) tasus hageja ülekandega Xxxx OÜ kontole enne lepingu sõlmimist; 80 000 krooni (5 112,93 eurot) tasus hageja ülekandega 02.05.2008 oma pangakontolt nr xxxx notar T S deposiitkontole; ülejäänud 720 000 krooni (46 016,39 eurot) tasumiseks võtsid pooled laenu poolte ja Swedbank vahel 05.05.2008 sõlmitud laenulepingu nr xxxx alusel. Hageja tasus laenu 12.11.2016 täies ulatuses. Swedbank AS 22.07.2024 tõendis on märgitud, et ajavahemikul alates 05.05.2008 kuni 12.11.2016 tasuti laenulepingu nr xxxx alusel kokku 51 572,89 eurot, millest 46 046 eurot moodustasid põhiosamaksed ja 5 526,89 eurot intressimaksed. 51 001,39 eurot laenumaksetest tasus hageja ja 571,50 eurot tasus kostja. Seega on korteriomandi soetamise eest tasunud hageja kokku 56 784,44 eurot (639,12 + 31 + 5 112,93 + 51 001,39). Kostja tasus korteri eest 571,50 eurot. Seega on korteriomandi soetamise kulud kandnud 98,89% ulatuses hageja ja 1,11% ulatuses kostja.

Alates korteriomandi soetamisest ja kuni praeguse ajani on kõik korteri kasutamise ja valdamisega seotud kulud kandnud hageja üksinda, sh kindlustusmaksed, kommunaalmaksed, remondikulud ja kulud seoses sisutuse ja mööbli soetamisega.

Alates 2020. aastast kostja ei tööta alkoholi kuritarvitamise tõttu. Viimased neli aastat on kostja korterisse ilmunud väga harva. Politsei on kostjat avalikus kohas joobes viibimise eest korduvalt kinni pidanud. Politsei väljastatud trahve kostja ei tasu, mistõttu kohtutäiturid pööravad sissenõude korteriomandile. Selleks, et vältida sundtäitmist korteriomandi suhtes, tasus hageja ajavahemikul 06.09.2021 kuni 10.05.2024 kostja eest trahve ja muid makseid 2 (7) 2-24-12591 kokku 3262,99 eurot. Nende hulka kuuluvad kostja ja Swedbank AS vahel sõlmitud väikelaenu lepingust nr xxxxtulenev võlg 774,75 eurot. 10.05.2024 tasus hageja kostja eest Tallinna kohtutäiturile K L nõudesumma 96,24 eurot. Ajavahemikul 01.08.2021–30.09.2025 tasus hageja poolte kaasomandis oleva korteriga seotud kommunaalmaksed kokku 6717,12 eurot, millest kostjal lasuv kohustus on 3358,56 eurot. Korteriomandiga seotud hüpoteegi kustutamiseks tasus hageja 28.11.2016 notaritasu 50,75 eurot ja riigilõivu 11,25 eurot.

Nimetatud summadest on kostja kohustus 31 eurot.

Arvestades seda, et hageja soovib jätta korteriomandi enda ainuomandisse, siis on tal kohustus tasuda kostjale õiglane hüvitis korteriomandi kaotamise eest. Samas on kostjal võlakohustused hageja ees kokku 32 050.28 eurot, sh laenukohustused summas 24 929,20 eurot ((51001,39÷2) - 571.50), korteriomandi soetamisel ½ ettemaksust ning notari tasust ja riigilõivust kokku 2 891,53 eurot ((5112,93 + 639,12 + 31.00) ÷ 2)), ½ kommunaalkuludest ajavahemikul 01.08.2021–30.09.2025 kokku 3358,56 eurot, hageja poolt kostja eest kantud kulud seoses väikelaenu ja trahvi tasumisega kokku 870,99 eurot. Eeltoodu alusel teeb hageja tasaarvestuse 32 050,28 euro ulatuses.

25.07.2024 seisuga on kaasomandis oleva kinnistu väärtus 80 000 eurot. Korteriomandi väärtuse tõendamiseks esitab hageja city24 portaalis avaldatud kulutuse sarnase korteri müügi kohta hinnaga 87 500 eurot. Nimetatud kahetoaline korter on ligikaudu sama suur, kuid hagejale ja kostjale kuuluv korter on tunduvalt kehvemas seisus kui müüdav, vajades kapitaalremonti. Seega ei saa korteri turuhind olla suurem kui 80 000 eurot. Kuna kostjale kuulub korteriomandi ½ mõtelist osa, siis on korteriomandi õiguse kaotamise eest õiglane hüvitis 40 000 eurot. Arvestades hageja tasaarvestust 32 050,28 eurot, on hagejal kohustus tasuda kostjale hüvitisena 7 949,72 eurot (40 000 – 32 050,28).

2.Kohus edastas hagimaterjalid ja menetlusse võtmise määruse kostjale aadressile xxxx, kus need võttis kostjale üleandmiseks vastu 31.10.2024 kostja ema A F. Kostja ei esitanud hagile kirjalikku vastust.

3.Kohtukutse edastati kostjale 06.09.2025 postkasti jätmisega aadressile xxxx. Kostja ei ilmunud 04.11.2025 kohtuistungile. Hageja pidas kohtuistungil võimalikuks asja sisulist läbivaatamist ilma kostja osavõtuta.

KOHTU PÕHJENDUSED 4. Kohus leiab, et hagi on põhjendatud ja tuleb rahuldada.

5.Kohus tuvastas, et pooled on korteriomandi asukohaga XXX kaasomanikud võrdsetes osades, s.o kummalegi kuulub ½ kaasomandist (dtl 20–21).

6.Asjaõigusseaduse (AÕS) § 76 lg 1 kohaselt on kaasomanikul õigus igal ajal nõuda kaasomandi lõpetamist. AÕS § 77 lg-st 2 tuleneb, et kui kaasomanikud ei saavuta kokkulepet kaasomandis oleva asja jagamise viisi suhtes, otsustab kohus hageja nõudel, kas jagada asi kaasomanike vahel reaalosadeks, anda asi ühele või mitmele kaasomanikule, pannes neile kohustuse maksta teistele kaasomanikele välja nende osad rahas, või müüa asi avalikul või kaasomanikevahelisel enampakkumisel ning saadud raha jagada kaasomanike vahel vastavalt nende osa suurusele. Kaasomand tuleb lõpetada viisil, mis koormab kaasomanikke kõige vähem. Kohus peab kaasomandi lõpetamise nõude lahendama poolte huvide kaalumisega, lähtudes õiglusest. Kaasomandi lõpetamise nõude lahendamine poolte huvide kaalumisega on kohtu diskretsiooniotsus.

7.Hageja soovib kaasomandi lõpetamist selliselt, et hageja saab kostjale makstava hüvitise vastu (mis oleks pärast tasaarvestust 7 949,72 eurot) kinnistu ainuomanikuks. Kuivõrd kostja ei ole esitanud vastuhagi, saab kohus otsustada üksnes hageja taotletud kaasomandi jagamise 3 (7) 2-24-12591 viisi üle. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-39-17 p-s 13 rõhutanud, et kohus saab lõpetada kaasomandi selle jätmisega ühele kaasomanikule üksnes juhul, kui kaasomanik on asja omandamisest huvitatud ja nõus teisele kaasomanikule tema osa rahas välja maksma.

Kohtupraktikast tulenevalt ei ole vaja maksevõimet tõendada, piisab poole kinnitusest. Tähtis ei ole, kust nimetatud rahalised vahendid pärinevad, tähtis on, et omandi kaotanud isik saaks kohese ja piisava hüvitise. Lisaks puudub võimalus, et omandist ilmajääv isik kaotab selle ilma hüvitist saamata – hüvitise tasumine on ainuomandi tekkimise eelduseks.

Kuivõrd hagejal on õigus nõude kaasomandi lõpetamist, kaasomandi jagamise viis vastab AÕS § 77 lg-s 2 toodud jagamise viisile ning vara jagamisel on hageja lähtunud kaasomandi osade suurusest, on hageja nõue põhjendatud. Seega tuleb kinnisasi jätta hageja ainuomandisse kostjale makstava hüvitise vastu. Järgnevalt analüüsib kohus kostjale makstava hüvitise suurust ja hageja tasaarvestatavaid nõudeid.

8.Hageja leiab, et korteriomandi turuväärtus on 80 000 eurot. Hageja tugineb korteriomandi väärtuse tõendamisel city24 portaalis avaldatud müügikulutusele Xxxx aadressil asuva sarnase korteri möögi kohta hinnaga 87 500 eurot (dtl 49). Müügikuulutuse kohaselt vajab müüdav korter remonti ning selle suurus on 46,3 m 2. Poolte kaasomandis oleva korteri üldpind on 45,5 m2 (dtl 10). Võrreldavad korterid asuvad lähestikku ning on sarnase suurusega. Hageja väitel on pooltele kuuluv korter müügikuulutusel nähtuva korteriga võrreldes kehvemas seisus. Arvestades, et kostja pole esitanud vastuväiteid hageja väidetele korteri seisukorra kohta, loeb kohus korteriomandi harilikuks väärtuseks 80 000 eurot.

Kuivõrd pooled on võrdsed kaasomanikud ning kinnisasja väärtus on 80 000 eurot, on kostja omandiosa väärtus 40 000 eurot (80 000 ÷ 2).

9.Korteriomandi ostuhind oli hagiavalduse kohaselt 810 000 krooni (51 768,44 eurot).

Hageja väitel tasus ta ostuhinnast 10 000 krooni (639,12 eurot) ülekandega Xxxx OÜ kontole enne lepingu sõlmimist. 80 000 krooni (5 112,93 eurot) tasus hageja ülekandega 02.05.2008 oma pangakontolt nr xxxx notar T S deposiitkontole. Eeltoodud asjaolud nähtuvad ka kohtule esitatud notariaalsest müügi- ja asjaõiguslepingust (dtl 9–18) ning maksekorraldusest (dtl 22).

Ülejäänud 720 000 krooni (46 016,39 eurot) tasumiseks võtsid pooled hagiavalduse kohaselt laenu poolte ja Swedbank vahel 05.05.2008 sõlmitud laenulepingu nr xxxx alusel (dtl 122–

124). Nimetatud laenulepingust nähtub, et hageja ja kostja võtsid korteriomandi asukohaga XXX ostmiseks ühiselt laenu 46 046 eurot ning laenu tagamiseks seati nimetatud kinnisasjale hüpoteek Swedbank AS kasuks. Swedbank AS 22.07.2024 tõendi kohaselt tasuti laenulepingu nr xxxx alusel ajavahemikul 05.05.2008–12.11.2016 kokku 51 572,89 eurot (sh põhiosa 46 046 eurot ja intressid 5 526,89 eurot), millest 51 001,39 eurot tasuti hageja arvelduskonto(de)lt ja 571,50 eurot kostja arvelduskonto(de)lt. Seega on hageja korteriomandi soetamiseks tasunud kokku 56 784,44 eurot (639,12 + 31 + 5 112,93 + 51 001,39) ning kostja 571,50 eurot.

10.VÕS § 197 lg 1 sätestab, et kui kaks isikut (tasaarvestuse pooled) on kohustatud maksma teineteisele rahasumma või täitma muu samaliigilise kohustuse, võib kumbki pool (tasaarvestav pool) oma nõude teise poole nõudega tasaarvestada, kui tasaarvestaval poolel on õigus oma kohustus täita ja teiselt poolelt nõuda tema kohustuse täitmist. VÕS § 198 sätestab, et tasaarvestus toimub avalduse tegemisega teisele poolele.

11.Kohus märgib, et laenumaksed ei kuulu AÕS § 75 kohaldamisalasse. Laenulepingu kontekstis olid pooled kaaslaenusaajad ja solidaarvõlgnikud. VÕS § 69 lg 1 sätestab, et omavahelises suhtes peavad solidaarvõlgnikud kohustuse täitma võrdsetes osades, kui seadusest, lepingust või kohustuse olemusest ei tulene teisiti. VÕS § 69 lg 2 sätestab, et solidaarkohustuse täitnud võlgnikule läheb üle võlausaldaja nõue teiste võlgnike vastu (solidaarvõlgniku tagasinõue), välja arvatud talle endale langevas osas. Eeltoodust tuleneb, et kostjal lasus kohustus tasuda pool laenumaksetest ning hageja, täitnud solidaarkohustuse 51 572,89 euro ulatuses, omandas hageja vastu regressinõude, s.o õiguse nõuda hagejalt tasutud 4 (7) 2-24-12591 laenumaksete tagastamist kostjale langevas ulatuses, s.o 24 929,20 eurot ((51 001,39 ÷ 2) – 571,50).

12.Eeltoodust tulenevalt on hagejal õigus tasaarvestada nii kinnisasja ostmisel tasutud summad kui ka laenumaksed.

13.Hageja soovib tasaarvestada kostjale välja makstavast hüvitisest ka hageja poolt vahemikus 01.08.2021–30.09.2025 tasutud kommunaalmaksed 6717,12 euro ulatuses.

Vastavate kulutuste nõude õiguslik alus on AÕS § 75 lg 1, mille kohaselt kaasomanik kannab vastavalt temale kuuluva osa suurusele ühisel asjal lasuvaid koormatisi, samuti selle asja alalhoidmise, valdamise ja kasutamisega seotud kahju ja kulutusi. Pooled on AÕS § 75 lg 1 alusel kohustatud kandma korteriomanditega seotud kulusid sõltumata sellest, kas ja millises ulatuses on kumbki pool korteriomandit vallanud. AÕS § 75 sätestab reegli kulutuste kandmise ja kahju katmise kohta, mis toimub kaasomanike poolt vastavalt nende kaasomandi osa suurusele. Kaasomanik peab kandma kulutusi vastavalt tema osale kaasomandis.

VÕS § 78 lg 4 sätestab, et kohustuse täitnud kolmas isik võib esitada tagasinõude või nõuda täitmiseks tehtud kulutuste hüvitamist üksnes juhul, kui see tuleneb seadusest või võlgniku ja kolmanda isiku vahelisest suhtest, muu hulgas tulenevalt alusetust rikastumisest või käsundita asjaajamisest.

Hageja nõuab kostjalt korteriühistu arvate alusel kaasomandi huvides tehtud igakuiste kulutuste hüvitamist. Hageja on korteriühistu arvetelt arvestanud maha tasud elektri, vee soojendamise, vee tarbimise ja kanalisatsiooni, internetiteenuste ja gaasi eest. Hageja on esitanud korteriühistu arved (dtl 78–120) ja konto väljavõtte arvete tasumise kohta (dtl 43–

46). Kuna hageja on täitnud kostja kohustuse, võib ta VÕS § 78 lg 4 ja AÕS § 75 lg 1 järgi kostjalt nõuda tehtud kulutuste hüvitamist kostjale langevas osas, s.o 3358,56 euro ulatuses (6717,12 ÷ 2).

14.Lisaks on hageja kandnud kulutusi hüpoteegi kustutamisele – notaritasu 50,75 eurot ja riigilõiv 11,25 eurot, s.o kokku 62 eurot, millest kostja osa on 31 eurot (62 ÷ 2). Vastava kulu hüvitamist saab hageja kostjalt nõuda samuti VÕS § 78 lg 4 ja AÕS § 75 lg 1 alusel.

15.Hageja on välja toonud, et ta on tasunud kostja eest kostja kohustusi – väikelaen ja trahvinõue koos kohtutäituri tasuga – kokku 870,99 euro ulatuses, et vältida nõuete sundtäitmist kostjale kuuluva kaasomandi osa arvel. Hageja on esitanud kostja kohustuste tasumise tõendamiseks Swedbank 25.07.2021 teate kostja võetud väikelaenu lepingust nr xxxx tuleneva võlgnevuse kohta (dtl 24), hageja pangakonto väljavõtte perioodi 01.01.2020– 26.07.2024 kohta, millest nähtub, et kostja ja Swedbank AS vahel sõlmitud väikelaenu lepingu nr xxxx alusel tasus hageja kostja võlga kokku 774,5 eurot (dtl 28–41); xxxx 18.06.2023 lühimenetluse otsuse väärteoasjas nr xxxx kostja trahvimise kohta (dtl 25) ja 10.05.2024 maksekorralduse kohtutäiturile K L 96,24 euro tasumise kohta (dtl 42).

Kostja kohustuste kandmise nõude aluseks saab olla VÕS § 78 lg 4 koos VÕS § 173 lg 3 p-ga 3. VÕS § 173 lg 3 kohaselt läheb nõue seaduse alusel üle isikule, kes täidab kohustuse, et vältida sundtäitmist VÕS § 78 lg-s 3 nimetatud juhul. VÕS § 78 lg 3 p-st 1 tuleneb, et kui võlgnik on vastu vaielnud sellele, et kohustuse täidab kolmas isik, ei või võlausaldaja siiski kohustuse täitmise vastuvõtmisest keelduda, kui kolmas isik täidab kohustuse, et vältida sundtäitmist võlgnikule kuuluva eseme suhtes, mis on kolmanda isiku seaduslikus valduses või millele kolmandal isikul on muu õigus ja sundtäitmise korral see valdus või õigus lõpeks.

Vastava nõude saaks hageja esitada ka alusetu rikastumise (VÕS § 1041) või käsundita asjaajamise sätete alusel (VÕS § 1023 lg 1).

Eelneva põhjal on hagejale läinud üle nõuded kostja vastu 870,99 euro ulatuses ning hageja saab vastava summa kostjale makstavast hüvitisega tasaarvestada.

5 (7) 2-24-12591 16. Hageja palub asendada kostja tahteavalduse kinnistusraamatu kande muutmiseks ja kinnistusraamatusse kostja ainuomanikuna sissekandmiseks. Kinnistusraamatuseaduse (KRS) § 341 lg-s 1 on sätestatud, et kande tegemiseks, muutmiseks või kustutamiseks on nõutav selle isiku nõusolek, kelle kinnistusregistriossa kantud õigust kanne kahjustaks (puudutatud isik), kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Sama paragrahvi lg 8 kohaselt võib puudutatud isiku nõusolekut asendada jõustunud või viivitamata täitmisele kuuluv kohtulahend, millega on tuvastatud nõusoleku andmise kohustus. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 68 lg 5 näeb ette, et kui isik on kohustatud tegema kindla sisuga tahteavalduse, asendab tahteavaldust jõustunud või viivitamata täitmisele kuuluv kohtulahend, millega isikut kohustatakse sellist tahteavaldust andma.

Kuivõrd hagi rahuldamisel jäetakse kinnisasi registriosa numbriga xxxx kostja ainuomandisse, rahuldab kohus hageja nõude ning kohustab kostjat TsÜS 68 lg 5 alusel andma tahteavalduse kinnisasja omanikukande muutmiseks ning uue kande tegemiseks, millega kantakse kinnisasja ainuomanikuna sisse hageja.

17.Hagi rahuldamise tulemusel jääb hageja ainuomandisse kinnisasi registriosa numbriga xxxx. Hagejal tuleb kostjale hüvitada kaasomandi mõttelise osa kaotuse eest 40 000 eurot.

Kostjale väljamakstava summaga tuleb tasaarvestada hageja nõuded vastavalt hageja taotletule kokku 32 050,28 eurot (24 929,20 + 2 891,53 + 3358,56 + 870,99). Seega on hagejal kohustus tasuda kostjale hüvitisena 7 949,72 eurot (40 000 – 32 050,28), mis tuleb hagejalt kostja kasuks välja mõista.

18.Hageja palub määrata TsMS § 445 lg 1 alusel kohtuotsuse täitmise kord ja tähtaeg kindlaks selliselt, et hageja on kohustatud tasuma temalt välja mõistetud summa kostjale mitte hiljemalt kui kolme kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Hageja on selgitanud, et kostjale hüvitise tasumiseks on tal vaja võtta laenu, milleks kulub aega.

TsMS § 445 lg 1 järgi võib kohus poole taotlusel näha ette otsuse täitmise vabatahtliku mõistliku tähtaja, mille kestel saab omandamiseks kohustatud kaasomanik (ühisomanik) nt korraldada laenuvõtmise hüvitise maksmiseks, vältides kohest täitemenetluse algatamise võimalust.

Kostja ei ole hageja taotlusele vastuväiteid esitanud ning kohtu hinnangul on hageja taotletud tähtaeg asjaolusid arvestades mõistlik. Kohus rahuldab seega hageja taotluse ning määrab, et hageja on kohustatud tasuma temalt välja mõistetud summa kostjale kolme kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine 19. TsMS § 173 lg 1 sätestab, et asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 173 lg 4 kohaselt näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Hageja taotles kohtuistungil jätta menetluskulud kostja kanda.

20.Menetluskulude poolte vahel jaotamise osas on Riigikohus kaasomandi lõpetamise asjades leidnud, et ühe kaasomaniku hagi alusel kaasomandi lõpetamise nõude rahuldamise korral tuleb üldjuhul jätta menetluskulud kummagi poole enda kanda, sest kaasomandi lõpetamine on mõlema poole huvides (RKTKo 27.09.2010, 3-2-1-70-10, p 14). Kaasomandi lõpetamise otsus ei ole tehtud kostja kahjuks põhjusel, et kohus lõpetas kaasomandi hageja soovitud viisil. Ka Tallinna Ringkonnakohus on Riigikohtu praktikale viidates märkinud, et sõltumata sellest, kas ja mil viisil taotleb kaasomanik kaasomandi lõpetamist, on kaasomandi lõpetamise menetluse kulud õiglane jätta poolte endi kanda (TlnRnKo 28.02.2025, 2-22-2221, p 14). Kostja ei ole hagile vastuväiteid esitanud. Kohtu hinnangul saab lähtuda sellest, et kaasomandi lõpetamine on mõlema poole huvides. Seega on põhjendatud ja õiglane jätta 6 (7) 2-24-12591 menetluskulud poolte endi kanda. Võttes arvesse, et kohus jätab menetluskulud poolte endi kanda, ei määra kohus kindlaks menetluskulude rahalist suurust.

21.TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.

Kohtuotsuse kostjale kättetoimetamine 22. Kohus edastas esmalt hagimaterjalid kostja rahvastikuregistris märgitud aadressile XXX (hageja aadress), kuid sellel aadressil ei õnnestunud kostjale dokumente kätte toimetada.

Kohtudokumente ei õnnestunud kostjale kätte toimetada ka e-postile XXX. Kostja ei vastanud rahvastikuregistris olevale telefoninumbrile XXX helistamisel. Kostjale on hagiavaldus ja menetlusse võtmise määrus edastatud Politsei- ja Piirivalveameti vastuses märgitud aadressile xxxx, kus need võttis vastu 31.10.2024 kostja ema A F. Kohtukutse edastati samale aadressile ning jäeti postkasti. Kohtuistungil selgitas hageja, et temale teadaolevalt kostja xxxx küla aadressil ei ela. Nimetatud aadressil elab kostja ema, kes hageja teada ei ole kostjat juba mitu aastat näinud. Hagejal puuduvad kostja kontaktandmed. Hageja sõnul kostjal puudub töökoht ning hagejal pole temaga juba neli-viis aastat kontakti olnud.

23.Kostja tegelik elukoht ei ole teada ja kõiki võimalikke vahendeid kasutades ei olnud võimalik seda välja selgitada. Kostja menetluses ei osale ning läbi proovimata kontaktandmed puuduvad. TsMS § 317 lg 1 p 1 alusel toimetab kohus kohtuotsuse kostjale kätte otsuse väljavõtte avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded. Kohtuotsus loetakse TsMS § 317 lg 5 kohaselt avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel väljavõtte avaldamisest väljaandes Ametlikud Teadaanded. (allkirjastatud digitaalselt) Helina Mark kohtunik 7 (7)

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.