← Eesti

2-24-12591/11

Obsah (7)§ 197§ 198§ 69§ 78§ 173§ 1041§ 1023

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Helina Mark Otsuse tegemise aeg ja koht 24. november 2025, Tallinn Tsiviilasja number 2-24-12591 Tsiviilasi B.P hagi N.J vastu kaasomandi

§ 197

lg 1 sätestab, et kui kaks isikut (tasaarvestuse pooled) on kohustatud maksma teineteisele rahasumma või täitma muu samaliigilise kohustuse, võib kumbki pool (tasaarvestav pool) oma nõude teise poole nõudega tasaarvestada, kui tasaarvestaval poolel on õigus oma kohustus täita ja teiselt poolelt nõuda tema kohustuse täitmist.

§ 198sätestab, et tasaarvestus toimub avalduse tegemisega teisele poolele.

11. Kohus märgib, et laenumaksed ei kuulu AÕS § 75 kohaldamisalasse. Laenulepingu kontekstis olid pooled kaaslaenusaajad ja solidaarvõlgnikud.

§ 69

lg 1 sätestab, et omavahelises suhtes peavad solidaarvõlgnikud kohustuse täitma võrdsetes osades, kui seadusest, lepingust või kohustuse olemusest ei tulene teisiti.

§ 69

lg 2 sätestab, et solidaarkohustuse täitnud võlgnikule läheb üle võlausaldaja nõue teiste võlgnike vastu (solidaarvõlgniku tagasinõue), välja arvatud talle endale langevas osas. Eeltoodust tuleneb, et kostjal lasus kohustus tasuda pool laenumaksetest ning hageja, täitnud solidaarkohustuse 51 572,89 euro ulatuses, omandas hageja vastu regressinõude, s.o õiguse nõuda hagejalt tasutud 4

(7)2-24-12591 laenumaksete tagastamist kostjale langevas ulatuses, s.o 24 929,20 eurot ((51 001,39 ÷ 2) – 571,50).
  1. Eeltoodust tulenevalt on hagejal õigus tasaarvestada nii kinnisasja ostmisel tasutud summad kui ka laenumaksed.
  2. Hageja soovib tasaarvestada kostjale välja makstavast hüvitisest ka hageja poolt vahemikus 01.08.2021–30.09.2025 tasutud kommunaalmaksed 6717,12 euro ulatuses. Vastavate kulutuste nõude õiguslik alus on AÕS § 75 lg 1, mille kohaselt kaasomanik kannab vastavalt temale kuuluva osa suurusele ühisel asjal lasuvaid koormatisi, samuti selle asja alalhoidmise, valdamise ja kasutamisega seotud kahju ja kulutusi. Pooled on AÕS § 75 lg 1 alusel kohustatud kandma korteriomanditega seotud kulusid sõltumata sellest, kas ja millises ulatuses on kumbki pool korteriomandit vallanud. AÕS § 75 sätestab reegli kulutuste kandmise ja kahju katmise kohta, mis toimub kaasomanike poolt vastavalt nende kaasomandi osa suurusele. Kaasomanik peab kandma kulutusi vastavalt tema osale kaasomandis.

§ 78

lg 4 sätestab, et kohustuse täitnud kolmas isik võib esitada tagasinõude või nõuda täitmiseks tehtud kulutuste hüvitamist üksnes juhul, kui see tuleneb seadusest või võlgniku ja kolmanda isiku vahelisest suhtest, muu hulgas tulenevalt alusetust rikastumisest või käsundita asjaajamisest. Hageja nõuab kostjalt korteriühistu arvate alusel kaasomandi huvides tehtud igakuiste kulutuste hüvitamist. Hageja on korteriühistu arvetelt arvestanud maha tasud elektri, vee soojendamise, vee tarbimise ja kanalisatsiooni, internetiteenuste ja gaasi eest. Hageja on esitanud korteriühistu arved (dtl 78–120) ja konto väljavõtte arvete tasumise kohta (dtl 43– 46). Kuna hageja on täitnud kostja kohustuse, võib ta

§ 78

lg 4 ja AÕS § 75 lg 1 järgi kostjalt nõuda tehtud kulutuste hüvitamist kostjale langevas osas, s.o 3358,56 euro ulatuses (6717,12 ÷ 2). 14. Lisaks on hageja kandnud kulutusi hüpoteegi kustutamisele – notaritasu 50,75 eurot ja riigilõiv 11,25 eurot, s.o kokku 62 eurot, millest kostja osa on 31 eurot (62 ÷ 2). Vastava kulu hüvitamist saab hageja kostjalt nõuda samuti

§ 78lg 4 ja AÕS § 75 lg 1 alusel.

15. Hageja on välja toonud, et ta on tasunud kostja eest kostja kohustusi – väikelaen ja trahvinõue koos kohtutäituri tasuga – kokku 870,99 euro ulatuses, et vältida nõuete sundtäitmist kostjale kuuluva kaasomandi osa arvel. Hageja on esitanud kostja kohustuste tasumise tõendamiseks Swedbank 25.07.2021 teate kostja võetud väikelaenu lepingust nr xxxx tuleneva võlgnevuse kohta (dtl 24), hageja pangakonto väljavõtte perioodi 01.01.2020– 26.07.2024 kohta, millest nähtub, et kostja ja Swedbank AS vahel sõlmitud väikelaenu lepingu nr xxxx alusel tasus hageja kostja võlga kokku 774,5 eurot (dtl 28–41); xxxx 18.06.2023 lühimenetluse otsuse väärteoasjas nr xxxx kostja trahvimise kohta (dtl 25) ja 10.05.2024 maksekorralduse kohtutäiturile K L 96,24 euro tasumise kohta (dtl 42). Kostja kohustuste kandmise nõude aluseks saab olla

§ 78

lg 4 koos

§ 173

lg 3 p-ga 3.

§ 173

lg 3 kohaselt läheb nõue seaduse alusel üle isikule, kes täidab kohustuse, et vältida sundtäitmist

§ 78

lg-s 3 nimetatud juhul.

§ 78

lg 3 p-st 1 tuleneb, et kui võlgnik on vastu vaielnud sellele, et kohustuse täidab kolmas isik, ei või võlausaldaja siiski kohustuse täitmise vastuvõtmisest keelduda, kui kolmas isik täidab kohustuse, et vältida sundtäitmist võlgnikule kuuluva eseme suhtes, mis on kolmanda isiku seaduslikus valduses või millele kolmandal isikul on muu õigus ja sundtäitmise korral see valdus või õigus lõpeks. Vastava nõude saaks hageja esitada ka alusetu rikastumise (

§ 1041

) või käsundita asjaajamise sätete alusel (

§ 1023lg 1).

Eelneva põhjal on hagejale läinud üle nõuded kostja vastu 870,99 euro ulatuses ning hageja saab vastava summa kostjale makstavast hüvitisega tasaarvestada. 5

(7)2-24-12591
  1. Hageja palub asendada kostja tahteavalduse kinnistusraamatu kande muutmiseks ja kinnistusraamatusse kostja ainuomanikuna sissekandmiseks. Kinnistusraamatuseaduse (KRS) § 341 lg-s 1 on sätestatud, et kande tegemiseks, muutmiseks või kustutamiseks on nõutav selle isiku nõusolek, kelle kinnistusregistriossa kantud õigust kanne kahjustaks (puudutatud isik), kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Sama paragrahvi lg 8 kohaselt võib puudutatud isiku nõusolekut asendada jõustunud või viivitamata täitmisele kuuluv kohtulahend, millega on tuvastatud nõusoleku andmise kohustus. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 68 lg 5 näeb ette, et kui isik on kohustatud tegema kindla sisuga tahteavalduse, asendab tahteavaldust jõustunud või viivitamata täitmisele kuuluv kohtulahend, millega isikut kohustatakse sellist tahteavaldust andma. Kuivõrd hagi rahuldamisel jäetakse kinnisasi registriosa numbriga xxxx kostja ainuomandisse, rahuldab kohus hageja nõude ning kohustab kostjat TsÜS 68 lg 5 alusel andma tahteavalduse kinnisasja omanikukande muutmiseks ning uue kande tegemiseks, millega kantakse kinnisasja ainuomanikuna sisse hageja.
  2. Hagi rahuldamise tulemusel jääb hageja ainuomandisse kinnisasi registriosa numbriga xxxx. Hagejal tuleb kostjale hüvitada kaasomandi mõttelise osa kaotuse eest 40 000 eurot. Kostjale väljamakstava summaga tuleb tasaarvestada hageja nõuded vastavalt hageja taotletule kokku 32 050,28 eurot (24 929,20 + 2 891,53 + 3358,56 + 870,99). Seega on hagejal kohustus tasuda kostjale hüvitisena 7 949,72 eurot (40 000 – 32 050,28), mis tuleb hagejalt kostja kasuks välja mõista.
  3. Hageja palub määrata TsMS § 445 lg 1 alusel kohtuotsuse täitmise kord ja tähtaeg kindlaks selliselt, et hageja on kohustatud tasuma temalt välja mõistetud summa kostjale mitte hiljemalt kui kolme kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Hageja on selgitanud, et kostjale hüvitise tasumiseks on tal vaja võtta laenu, milleks kulub aega. TsMS § 445 lg 1 järgi võib kohus poole taotlusel näha ette otsuse täitmise vabatahtliku mõistliku tähtaja, mille kestel saab omandamiseks kohustatud kaasomanik (ühisomanik) nt korraldada laenuvõtmise hüvitise maksmiseks, vältides kohest täitemenetluse algatamise võimalust. Kostja ei ole hageja taotlusele vastuväiteid esitanud ning kohtu hinnangul on hageja taotletud tähtaeg asjaolusid arvestades mõistlik. Kohus rahuldab seega hageja taotluse ning määrab, et hageja on kohustatud tasuma temalt välja mõistetud summa kostjale kolme kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
  4. TsMS § 173 lg 1 sätestab, et asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 173 lg 4 kohaselt näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Hageja taotles kohtuistungil jätta menetluskulud kostja kanda.
  5. Menetluskulude poolte vahel jaotamise osas on Riigikohus kaasomandi lõpetamise asjades leidnud, et ühe kaasomaniku hagi alusel kaasomandi lõpetamise nõude rahuldamise korral tuleb üldjuhul jätta menetluskulud kummagi poole enda kanda, sest kaasomandi lõpetamine on mõlema poole huvides (RKTKo 27.09.2010, 3-2-1-70-10, p 14). Kaasomandi lõpetamise otsus ei ole tehtud kostja kahjuks põhjusel, et kohus lõpetas kaasomandi hageja soovitud viisil. Ka Tallinna Ringkonnakohus on Riigikohtu praktikale viidates märkinud, et sõltumata sellest, kas ja mil viisil taotleb kaasomanik kaasomandi lõpetamist, on kaasomandi lõpetamise menetluse kulud õiglane jätta poolte endi kanda (TlnRnKo 28.02.2025, 2-22-2221, p 14). Kostja ei ole hagile vastuväiteid esitanud. Kohtu hinnangul saab lähtuda sellest, et kaasomandi lõpetamine on mõlema poole huvides. Seega on põhjendatud ja õiglane jätta 6
(7)2-24-12591 menetluskulud poolte endi kanda. Võttes arvesse, et kohus jätab menetluskulud poolte endi kanda, ei määra kohus kindlaks menetluskulude rahalist suurust.
  1. TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. Kohtuotsuse kostjale kättetoimetamine
  2. Kohus edastas esmalt hagimaterjalid kostja rahvastikuregistris märgitud aadressile XXX (hageja aadress), kuid sellel aadressil ei õnnestunud kostjale dokumente kätte toimetada. Kohtudokumente ei õnnestunud kostjale kätte toimetada ka e-postile XXX. Kostja ei vastanud rahvastikuregistris olevale telefoninumbrile XXX helistamisel. Kostjale on hagiavaldus ja menetlusse võtmise määrus edastatud Politsei- ja Piirivalveameti vastuses märgitud aadressile xxxx, kus need võttis vastu 31.10.2024 kostja ema A F. Kohtukutse edastati samale aadressile ning jäeti postkasti. Kohtuistungil selgitas hageja, et temale teadaolevalt kostja xxxx küla aadressil ei ela. Nimetatud aadressil elab kostja ema, kes hageja teada ei ole kostjat juba mitu aastat näinud. Hagejal puuduvad kostja kontaktandmed. Hageja sõnul kostjal puudub töökoht ning hagejal pole temaga juba neli-viis aastat kontakti olnud.
  3. Kostja tegelik elukoht ei ole teada ja kõiki võimalikke vahendeid kasutades ei olnud võimalik seda välja selgitada. Kostja menetluses ei osale ning läbi proovimata kontaktandmed puuduvad. TsMS § 317 lg 1 p 1 alusel toimetab kohus kohtuotsuse kostjale kätte otsuse väljavõtte avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded. Kohtuotsus loetakse TsMS § 317 lg 5 kohaselt avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel väljavõtte avaldamisest väljaandes Ametlikud Teadaanded. (allkirjastatud digitaalselt) Helina Mark kohtunik 7
(7)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.