Obsah (11)

§ 7§ 199§ 657§ 654§ 230§ 238§ 173§ 162§ 171§ 167§ 178

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Siret Siilbek, Liis Arrak, Peeter Pällin Otsuse tegemise aeg ja koht 30.09.2025, Tallinn Kohtuasja number 2-20-5767 Kohtuas

) § 436 lg-d 2 ja 4). 4.2.

1. Kohtu järeldus põlengujärgsest näilikust kustutamisest on vastuolus ka tõenditega. Kui näilik kustutamine oleks toimunud kohtu versiooni kohaselt peale põlengut, siis oleks kogu kustutuspulber täies mahus olnud nii RPle kui MMle selgelt nähtavalt seal, kuhu seda peale põlengut lasti – põlengukohtades mootoriruumis, kabiinis ja kabiini all. Selle kogust poleks vähendanud ei termiline lagunemine ega kustutusvesi. MM on oma aktis fikseerinud, et ta nägi kustutuspulbri jääke vaid mootori esivõrel, mida kuumus ei olnud kahjustanud. Kohtu oletust, et hageja tuli peale põlengut ning lasi näilikult kustutades pulbrit ainult tulest puutumatule esivõrele, ei saa lugeda eluliselt usutavaks. 9 2-20-5767 4.
2. Kohus esitas otsuses vastuolulisi seisukohti, jättes tõendid hindamata ning neist tulenevad järeldused analüüsimata, otsuses on tõendatuks loetud terve rida üksteist välistavaid asjaolusid. 4.3.
3. MM kinnitas 11.12.2023 istungil, et kabiinis oli eraldi tulekahju alguspunkt, kuid 01.04.2024 istungil tõdes vastuoluliselt, et kleebis koos aknaklaasiga oli enne purunenud kui tuli jõudis kabiini. Tuvastanud on, et maapinnale langenud kabiiniklaasi killud ei ole seestpoolt tahmased, mis tähendab, et klaasid sulasid ja purunesid välise kuumuse mõjul, mil kabiinis veel tuld ei olnud. See omakorda välistab esialgse tulekolde olemasolu kabiinis. Kohus luges mõlemad teineteist välistavad väited tõeseks. 4.3.
4. Ühelt poolt ei seadnud maakohus kostja asjatundjate järeldusi masina iseseisvast liikumisest ja laitmatust töötamisest enne süttimist kahtluse alla, teiselt poolt asus järeldusele, et ebaõiged on andmed, et masin sõitis langil. 4.3.
5. Maakohus leidis, et MM arvamuse kohaselt sai operaator küljeaknast näha leeke, mis tulid kabiini alt ukseava piirkonnast ning samas leidis, et kabiini alt tulevad leegid said olla väikesed, mida ei pruukinud ukse aknast näha. 4.3.
6. Maakohus luges põhjendamatult ebaõigeks hageja väited, et vasakpoolne rehv võis ise süttida kuumuse või sulavate/põlevate plastist kabiiniklaaside kukkumise tagajärjel põhjusel, et RP ütluste kohaselt oli rehvi süttimise koht põlengust teatud maa eemal. 4.3.
7. Maakohus ei selgitanud ega põhjendanud, millele tuginedes ta leidis, et tuli ei saanud levida ühest suurema põlemiskahjustusega kohast, nn koldest, ühe meetri kaugusele teiseni, mistõttu tuleb neid käsitleda iseseisvate süttimiskohtadena. 4.3.
8. Maakohus leidis ebaõigesti, et hageja esitatud Lettore OÜ arvamus ja JLi ütlused ei ole vastuolus kostja tõenditega. 4.3.
9. Hagejale ei ole teada ühtki vastuolu operaatori ütluste ja tuvastatud faktiliste asjaolude vahel. Tehniliselt oli võimalik tulel levida ühest tekkinud koldest. Maakohus jättis tähelepanuta, et operaatori sõnul lasi ta läbi spetsiaalse kustutusava kabiini alla 1-1,5 m kauguselt pool 1,5kg kustuti sisust, mis tähendab, et läbi küljepaneelis olnud 4 cm kustutusava sai sisse lennata maksimaalselt 7,5 g kustutuspulbrit. Küljeluugid ei olnud takistuseks leekide väljapääsule. 4.3.
10. Maakohus jättis andmata hinnangu MM järeldusele, et enne põlengut puudus mootoris õli, mistõttu traktor ei saanud töötada ega liikuda ning jättis kõrvale hageja vastuväited selle kohta, et MM poolt tegelikult tuvastatud fakt seisnes selles, et põlengujärgselt oli õlitase mootoris 3 mm allapoole ettenähtut, mis ei mõjuta mootori tööd kuna traktori mootoris on 26 liitrit õli. 4.3.
11. Maakohus järeldas, et ei ole eluliselt usutav, et tühjad tulekustuti kestad ja akud varastati tulekahju järgselt, jättes tähelepanuta, et politseile ei tundunud, et vargus oleks olnud eluliselt mitteusutav. 4.3.
12. Maakohus kordas kostja alusetuid kinnitusi sellest, et akukastid olid täitunud mudaga, mis pärinesid 2019 kevadel asetleidnud kahjujuhtumist ning leidis, et kostja on tõendanud, et kõrvaldamata olid 2019 juhtumist tekkinud vigastused. Maakohus jättis tähelepanuta tõendid traktori remondi ja asjaolu kohta, et peale remonti töötas masin probleemideta igapäevaselt metsalankide mineraliseerumisel. 10 2-20-5767 4.3.
13. Maakohus eksis tõendite ja väidete hindamisel traktori turuhinna määramisel. Jäänuki realiseerimishind ei tõenda turuhinna õiget määramist. 4.3.
14. Maakohus jättis hindamata hageja väited MM akti ja ütluste kohta ning vastu võtmata hageja tõendi, mille kohaselt kustutuspulbri jääkide esinemist ei saanud tulekoldes peale põlengut esineda. MM on korduvalt kinnitanud, et kustutuspulber on jahvatatud sool ning nõustus istungil, et võib-olla see on sooda. Intensiivse põlemise kohtades ei saanudki põlengujärgselt olla näha lagunemata mittelahustunud kustutuspulbrit, just selle esinemine oleks olnud küsimusi tekitav. 4.3.
15. Maakohus jättis tähelepanuta, et MM sõnul ei ole tal praktikast teadmisi traktori värvkatte süttimistemperatuuri kohta. Samas jättis maakohus vastu võtmata hageja esitatud tõendi selle kohta, et traktori metalldetaili värvkattele tekivad esimesed värvikahjustused alles alates 400 kraadist. Ekspertiisitaotluse rahuldamata jätmisega ja samas kostja vastavale tõendamata väitele tuginemisega otsuses rikkus kohus poolte võrdse kohtlemise printsiipi (

§ 7

) ning hageja õigust esitada tõendeid (

§ 199lg 1 p 5).

Vastustaja seisukoht

1. Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
2. Kolleegium leiab, et apellatsioonkaebus tuleb

§ 657

lg 1 p 2 järgi osaliselt rahuldada ja maakohtu otsus tühistada osas, milles maakohus loetles hageja nõuded kohtuotsuse resolutsiooni punkti I alapunktides a-c. Samuti tühistab ringkonnakohus maakohtu resolutsiooni punkti II, millega maakohus jättis kindlaks määramata kohtuotsuse täitmise korra. Muus osas jätab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse

§ 657

lg 1 p 2¹ alusel rahuldamata ja maakohtu otsuse resolutsiooni muutmata, kuid osaliselt tuleb muuta kohtuotsuse põhjendusi. Osas, milles ringkonnakohus maakohtu otsuse põhjendusi ei muuda, nõustub ringkonnakohus

§ 654lg 6 kohaselt maakohtu otsuse põhjendustega ega korda neid.

1. Maakohus jättis tähelepanuta, et hageja täpsustas haginõuet 18.07.2022 ja kinnitas 09.10.2023 kohtuistungil, et palub kogu hüvitise, viivise ja menetluskulu välja mõista soodustatud isiku LHV Pank AS kasuks. Maakohtu eksimus selles, et on otsuse lk-l 31 ja resolutsiooni punktides I ja II märkinud, et hagi jääb rahuldamata osas, milles hageja palus välja mõista hüvitise osaliselt LHV Pank AS-i ja osaliselt hageja kasuks, samuti on jätnud rahuldamata taotluse määrata kindlaks kohtuotsuse täitmise kord, ei ole siiski kaasa toonud ebaõiget lahendit. Ringkonnakohus jätab maakohtu otsuse resolutsioonist välja punkti I alapunktid a-c ning kajastab tervikresolutsioonis üksnes, et hagi jääb rahuldamata. Samuti jätab ringkonnakohus välja resolutsiooni punkti II, kuivõrd hageja on menetluse käigus kohtuotsuse täitmise korra kindlaksmääramisest loobunud.
2. Vastuseks apellatsioonkaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist. Maakohus on õigesti leidnud, et tegemist ei ole kindlustusjuhtumiga. Tingimuste E100/2018 p 2.1 järgi on kindlustusjuhtum „igasugune kindlustatud eseme ootamatu ja ettenägematu kahjustumine või hävimine, välja arvatud punktis
3. Välistused (juhtumid, mis ei ole kindlustusjuhtumid ning mille puhul kindlustusandjal ei ole kahju hüvitamise kohustust).“ Seega peab 11 2-20-5767 kindlustusjuhtum vastama kindlustustingimuste p-s 2.1 sätestatud eeldusele – siinse vaidluse asjaoludel peaks tulekahju, milles kindlustatud vara hävis, olema ootamatu ja ettenägematu. Maakohus on põhjendatult leidnud, et metsatraktor on süüdatud (mitte ei toimunud masina süttimine, nagu väidab hageja). Seega ei ole tulekahju ootamatu ja ettenägematu, s.o tegemist pole kindlustusjuhtumiga. Kuna hageja on esitanud kostjale ebaõiget teavet tulekahju asjaolude kohta, on maakohus õigesti järeldanud, et süütamine toimus kindlustuspettuse toimepanemiseks ja ebaõigeid andmeid on esitatud tahtlikult selle varjamiseks. Tingimuste E100/2018 p 4.3 kohaselt vabaneb kostja kindlustuslepingu täitmise kohustusest, kui kindlustusvõtja on esitanud kostjale teadlikult valeandmeid kahju toimumise asjaolude või kahju suuruse kohta.
4. Vastupidiselt apellatsioonkaebuses väidetule ei ole maakohus lähtunud eeldusest, nagu hageja peaks tõendama, et masinat ei süüdatud, vaid et see süttis iseeneslikult töö käigus. Maakohus ei ole tõendamiskoormist ebaõigesti jaganud ega pannud hagejale negatiivset tõendamiskoormist (mittesüütamise tõendamist). Siinses asjas on maakohus tõendeid hinnates jõudnud järeldusele, et kostja vastuväide traktori tahtliku süütamise kohta on tõendatud.

§ 230

lg 1 sätestab, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Hagejal oli menetluses võimalik tõendada oma versiooni traktori süttimise kohta, samuti oli kostjal võimalus tõendada oma väidet, et traktor on süüdatud tahtlikult. Maakohus on põhjendatult leidnud, et kostja on tõendamiskoormise täitnud. Seega ei ole kohus mitte ebaõigesti jaotanud tõendamiskoormist, vaid tõendite igakülgse hindamise tulemusena tuvastanud, et kostja versioon tulekahjust on kooskõlas asjaolude ja tõenditega.

1. Hageja hinnangul ei ole kostja väitnud ega tõendanud, et traktori oleksid süüdanud isik või isikud, kelle eest vastutaks hageja ja/või soodustatud isik. Samuti ei ole kostja esitanud väiteid ega tõendeid, et keegi nimetatud isikutest oleks süütamise toime pannud tahtlikult. Maakohus järeldas, et hageja on kostjale esitanud tulekahju asjaolude kohta ebaõigeid andmeid selleks, et luua kindlustusandjale teadlikult vale ettekujutus ootamatult ettenägematust traktori tööprotsessi käigus tekkinud tulekahjust. Maakohtu hinnangul ei saanud seda toime panna keegi võõras hagejaga mitteseotud isik. Apellatsioonkaebuses leiab hageja, et traktori süütamist hagejaga seotud isiku poolt ei ole kohtumenetluses arutatud ja kohtu hinnang on erinev kummagi poole hinnangust. Ringkonnakohus hageja väidetega ei nõustu. Kostja on juba hagile vastates (dtl 84, p 4.5) märkinud, et traktor hävis süütamise tagajärjel. Hageja on menetluses läbivalt väitnud, et masin süttis ajal, mil seda kasutas hageja töötaja, kes on detailselt kirjeldanud tulekahju algust ja oma tegevust selle ajal. Olukorras, kus menetluses on tuvastatud, et traktor tegelikult süüdati ja hageja töötaja ütlused tulekahju tekke ja kulgemise kohta ei ole tõesed, ei saa väita, nagu ei oleks menetluses arutatud, et süütamine toimus hagejaga seotud isiku poolt.
2. Hageja leiab, et isegi juhul, kui maakohus oleks tuvastanud tahtliku valeandmete esitamise, oleks ta pidanud kaaluma rikkumise olulisust ja näitama, kas kindlustusandjal tekkis mingite ja milliste valeandmete tõttu kahju. Ringkonnakohtu hinnangul, esitades valeandmeid, mis võimaldavad pidada tulekahju kindlustusjuhtumiks, on valeandmete esitamine käsitletav olulise rikkumisena. Juhul, kui kostja oleks sündmuste käiguga nõustunud, oleks see tekitanud kostjale kindlustushüvitise suuruse kahju.
3. Hageja töötaja KK selgitas, et lõpetas metsatraktoriga töötamise ligi kolme kilomeetri kaugusel raielangil, sõitis uuele langile, misjärel pärast kündeketaste maha asetamist sai masin liikuda enne süttimist uuel raielangil ligi 15–20 meetrit. 12 2-20-5767 Samas on asjas tuvastatud, et metsatraktoril oli rebimise teel eemaldatud pealülitisse ja teistesse lülititesse suunduv juhtmeköidis. MM hinnanguga on tõendatud, et sellel on tõmbamise jäljed – nähtavad juhtmesooneste mehhaanilise purunemise jäljed, traadid ei olnud muutunud kuumuse mõjul rabedaks, vaid säilitanud vasele omase plastilisuse, poltide alla kinnituvad klemmid olid deformeerunud ühes suunas. Ühelgi juhtmesoonel ei tuvastatud elektrilisest soojuslikust toimest põhjustatud sulamisi. Kui juhtmestik oleks tulekahju ajal olnud paigaldatud, siis oleksid pistiku mõlemad pooled saanud tulekahjustusi, mistõttu oleks pistiku korpused sulanud kokku. Kokku sulanud pistikukorpuste olemasolul ei saanuks pistiku klemmid olla nähtavad. Juhtmeköidise puudumine välistab võimaluse, et sõiduk liikus põlemiskohta omal jõul, kuivõrd ilma elektrienergiata masin ei käivitu. RP arvamuse 1160/2019 kohaselt vaatas eraekspert üle sündmuskoha 10 päeva pärast tulekahju ning sellel olid jäljed sellest, et metsatraktor toodi kohale puksiiri abil. Olukorras, kus metsatraktor ei saanud ise liikuda, ei saa olla tõesed hageja väited selle kohta, et samal päeval metsatraktor töötas teisel raielangil, sõitis põlemiskohta ning alustas ka sellel tööd. MM 01.04.2024 ütluste (dtl 949, 00:31:15) kohaselt saab metsatraktorit liigutada vintsimise abil: „Metsamasinad jäävad aeg-ajalt pinnasesse kinni töö käigus ja neid tõmmatakse välja spetsiaalse vintsimistehnikaga. Analoogse tehnikaga on võimalik kõnealune masin tõmmata treileri pealt maha ja tõmmata ta raielangi peale, kus see põlengu ajal oli. Vintsimise korral ankurdatakse vintsimise masin trossidega ja spetsiaalsete käppadega kändude taha ja teise trossiga tõmmatakse vintsitavat masinat.“ Lisaks ei olnud MM hinnangu kohaselt mootori karteris õli. MM on selgitanud, et ka õli puudumisel ei saa masin liikuda. Kui puudub õli, aga lüliti taga oleksid juhtmed olemas olnud, siis mootor käivitunuks, kuid jooksnuks kokku. Mootor oleks pidanud puudulikust õlist tingituna kinni kiiluma. See aga ei saanud põhjustada tulekahju (dtl 961, 01:33:14). Juba üksnes seetõttu, et traktor ei olnud tuvastatud asjaoludel sõidukõlbulik, on välistatud tulekahju tekkimine hageja väidetud viisil, s.o ekspluatatsiooni käigus. Hageja esile toodud asjaoludel ei pääsenud traktorile ligi kolmandad isikud, vaid see süttis ajal, mil hageja töötaja viibis selles. Nõustuda ei saa hageja väitega sellest, et maakohtu otsus ei ole tulekahju tekkimise tuvastamise osas piisavalt põhjendatud, et saaks teha järelduse, nagu oleks hageja esitanud valeandmeid kahju toimumise asjaolude kohta. Maakohus on otsuses kõrvutanud RP, MM ja P. Leppini arvamusi, samuti kuulanud eksperdid ära kohtuistungil ning teinud põhjendatud järelduse, et tulekahju on tekkinud süütamise tagajärjel ning seejuures on tuvastanud neli iseseisvat tulekollet. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ega korda neid.
4. Ringkonnakohus ei nõustu hageja etteheidetega, nagu oleks maakohus jätnud hageja faktilised väited kostjate asjatundjate arvamuste kohta käsitlemata. 13.
5. Maakohus on põhjendatult leidnud, et hageja töötaja kirjeldused sündmustest ei ole kooskõlas tule leviku seaduspärasustega. Operaator on selgitanud, et masin jäi tööd tehes seisma, seejärel nägi operaator küljeaknast leeke. Maakohus on otsuse lk-l 20 põhjalikult selgitanud, et MM arvamuse kohaselt saab masina järsk seiskumine viidata eelkõige elektrilisele probleemile, kuid ainus elektrivoolu soojuslikul toimel tekkiv põlemise piirkond pidanuks asuma mootoriruumi esimeses parempoolses osas, mis oli aga mootoriruumi kõige väiksemate temperatuurikahjustustega piirkond. Samuti ei olnud masina vaatluse käigus näha elektrivoolu soojusliku toime tagajärjel tekkinud juhtmesoonte sulamist, mistõttu ei saanud masina süttimise põhjus tuleneda elektrijuhtmestikust Samuti saanuks operaator näha küljeaknast leeke, mis olid masina vasakpoolsel esirehvil või tulid kabiini alt ukseava piirkonnast, kuid sealsed kahjustused on kõige väiksemad, mistõttu ei saanud seal olla tulekahju kolle. Maakohus on käsitlenud tule leviku seaduspärasusi ja seda, miks hageja 13 2-20-5767 esitatud väited tulekahju kohta ei ole usutavad ega seaduspärasustega kooskõlas, otsuse lehekülgedel 23, 28 ja
6. Ringkonnakohus ei korda maakohtu põhjendusi. Apellatsioonkaebuse väide, nagu oleks kohus pidanud operaatori ütluseid ligi ühe meetri kõrgusest vertikaalsuunalisest leegist kabiini vasaku ukse juures põhjendamatult ebausaldusväärseteks, on alusetu. Maakohus on otsuse lk-l 19 selgitanud, et selline olukord ei ole kooskõlas põlemise seaduspärasusega, sest selles piirkonnas puudus süüteallikas ja põlevmaterjal ühe meetri kõrguste leekide tekitamiseks vertikaalsuunas. Piirkonnas asetsesid katkenud voolikud horisontaalselt ning kabiini aluste paneelide vahed on ligi 10 mm laiused, mille vahelt meetrikõrguste leekide tekkimine on võimatu. 13.
7. Põhjendatud ei ole apellatsioonkaebuse väide, nagu ei oleks kostja menetluses esitanud väidet põlengujärgsest pulbri laskmisest traktorile selle kustutamisest näiliku pildi loomiseks. Kostja on korduvalt tuginenud sellele, et pulberkustuti kasutamise väide hageja esitatud kujul ei ole kooskõlas esile toodud asjaoludega. Kostja on nimetatut teinud oma 26.09.2023 menetlusdokumendi p-des 23 ja
8. Seejuures ei oma aga tulekahju väidetava kustutamisega seonduv asjas keskset tähtsust – hageja väidetud viisil süttimise iseeneslik tekkimine ei olnud vaidluse asjaoludel objektiivselt võimalik, sest masinat ei saanud peajuhtmestiku puudumise tõttu käivitada. Seda järeldust ei lükka ümber ka hageja väited sellest, et tema töötaja üritas tulekahju kustutada, kustuti pulber hävis tulekahju käigus temperatuuri mõjul või et tühjad tulekustuti kestad varastati raielangilt tulekahjule järgneval ööl ära. 13.
9. Maakohus ei ole hinnanud MM selgitusi vastuoluliselt ega ole lugenud tõendatuks teineteist välistavaid väiteid. MM on selgitanud, et ukse ja vasakpoolse külje temperatuurikahjustused pärinevad kabiinist seestpoolt, samuti seda, et aken pidi purunema tulekahju alguses, sest vastasel korral oleksid pidanud olema kõik kabiinide klaaside killud ühelt poolt tugeva tahmakorraga. Vähene või puuduv tahm küljeakna purunenud klaasil ja kleebisel ei välista seda, et tulekolle oli ka traktori kabiinis, kuivõrd kabiini klaas purunes ekspertiisi kohaselt juba tulekahju alguses. Tule liikumisele kabiinist välja viitab ka asjaolu, et tihendi kahjustused olid ulatuslikumad seespool ja väiksemad väljaspool. MM on 01.04.2024 kohtuistungil märkinud, et „Kabiini liikus tuli ka mootoriruumist, kuid kabiini põrandal oli kõrgeima temperatuuri asukoht operaatori istme ees, see on loogilise tule liikumise frondiga vastuolus. Kui tegemist oleks olnud ainult mootoriruumist alguse saanud kabiini polstrite süttimisega, siis kõrgeima temperatuuri piirkond peaks asuma mootoriruumi poolses seinas.“ Menetluses on tuvastatud eraldiseisev tulekolle kabiinis ning selle olemasolu ei välista asjaolu, et kabiini aken oli purunenud enne põlengut või kohe selle alguses. 13.
10. MM ekspertiisiaktis (dtl 170) esitatud väide masina laitmatu töötamise kohta on üksnes operaatori ütluste kokkuvõte, mitte aga eksperdi järeldus. Maakohus ei ole rikkunud menetlusõiguse norme, kui on tuvastanud, et masin ei sõitnud langil ja hageja vastupidised väited ei ole kooskõlas muude tõenditega. Seetõttu on põhjendamatu apellatsioonkaebuse väide, nagu oleks MM esitanud vastuolulisi järeldusi metsatraktori töötamise kohta. 13.
11. Maakohus leidis hageja hinnangul vastuoluliselt, et MM arvamuse kohaselt sai operaator küljeaknast näha leeke, mis tulid kabiini alt ukseava piirkonnast ning samas leidis, et kabiini alt tulevad leegid said olla väikesed, mida ei pruukinud ukseaknast näha. Maakohus on MM ekspertiisi ja ütluste alusel tuvastanud, et operaator sai küljeaknast leeke näha, kuid masina temperatuurikahjustused olid kabiini aluste külgpaneelide kahjustuste osas kõige väiksemad ja tulekahju ei saanud sealt alata. Mootoriruumist, kust hageja väitel tulekahju alguse sai, tulevad leegid pidanuks olema näha aga esiaknast. Samuti kabiini alt meetrikõrguste leekide nägemine on ebatõenäoline, sest seal on paneelid ees, paneelide vahed 14 2-20-5767 on väikesed ja asuvad leegi leviku suhtes küljel. Isegi, kui leegid oleksid seal olnud, said need olla väikesed ega pruukinud küljeaknast ka näha olla. Seega ei ole maakohus mitte küljeaknast nähtavate leekidega seonduva vastuoluliselt tuvastanud, vaid selgitanud, miks hageja väide meetrikõrguste leekide kohta ei ole usaldusväärselt tõendatud. 13.
12. Maakohus pidas põhjendatult ebaõigeks hageja väited, et vasakpoolne rehv võis ise süttida kuumuse või sulavate/põlevate plastist kabiiniklaaside kukkumise tagajärjel põhjusel, et RP ütluste kohaselt oli rehvi süttimise koht põlengust teatud maa eemal. Nii MM kui RP on leidnud, et vasakpoolsel rehvil on iseseisev kolle, mida kinnitavad asjaolud, et rehvi süttimise koht asus masinaruumist eemal ning rehv oli süttinud pealt, mitte aga masinapoolsest küljest. Juhul, kui tuli oleks liikunud masinaruumist rehvile, ei oleks saanud vasakpoolne küljel asuv käigutee kinnituse värvkate olla kahjustusteta (fotod dtl 304). Seda, et rehvil oli iseseisev tulekolle, tõendab ka MM selgitus, mille kohaselt, kui lähtuda termilistest kahjustustest, siis puuduks selle levimisel loogiline liikumine eest taha ja vasakpoolsele küljele. Vasakpoolse esimese rehvi peal toimunud põlemiseks ei olnud piisavat temperatuuri soojuskiirguse näol. Lisaks on MM 01.04.2024 istungil selgitanud, et ainult esimesel vasakpoolsel rehvil on põlemisjälg, teistel aga sulanud materjalide ladestumine. Esimese vasakpoolse rehvi tulekahjustus ei saanud pärineda kabiinialusest koldest, sest selle kattepaneelil on värvkate säilinud. Juhul, kui rehv oleks läinud põlema kabiinialusest tulekoldest, siis pidanuks kabiinialuse kattepaneeli värvkate olema hävinenud, kuid sellel on üksnes tahmaladestus. Nõustuda ei saa ka sellega, et maakohus ei ole põhjendanud, millele tuginedes ta leidis, et tuli ei saanud levida ühest suurema põlemiskahjustusega kohast (koldest) ühe meetri kaugusele teiseni, mistõttu tuleks neid käsitleda iseseisvate süttimiskohtadena. MM on selgitanud, et tule leviku seaduspärasuseks on, et läbi madalama isesüttimise temperatuuriga materjali ei saa liikuda kõrgem temperatuur selliselt, et materjal ei kahjustuks. Kui tuli oleks liikunud kas masinaruumist või kabiini alt rehvini, oleks tule leviku teel olnud materjalid tulekahjustustega. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus õigesti tuvastanud, et vasakpoolsel esimesel rehvil oli iseseisev tulekolle. 13.
13. Maakohus leidis õigesti, et hageja esitatud Lettore OÜ arvamus ja JL ütlused ei ole vastuolus kostja tõenditega. Sealjuures JL ütluste kohaselt ei ole välistatud süütamine: põlengu põhjusena on käsitletav kütuse leke, aga tehniliselt on võimalik, et masin on süüdatud, kasutades kergsüttivaid aineid, sealhulgast ka kütust, süüdates masina sarnaselt mootori toitesüsteemi komponentide paiknemise piirkonnast. Küll aga välistas ekspert põlengu algpõhjusena elektrisüsteemi komponentide lühiste olemasolu. 13.
14. Ringkonnakohus ei nõustu hageja väidetega sellest, et ühtki vastuolu operaatori ütluste ja tuvastatud asjaolude vahel ei esinenud. Esiteks on menetluses tuvastatud, et vastupidiselt operaatori väidetule ei saanud traktor peajuhtmestiku puudumise tõttu iseseisvalt liikuda. Seega ei saa olla tõesed tema ütlused sellest, et töötas traktoriga samal päeval teisel raielangil, liikus seejärel mööda teed uuele raielangile ning masin seiskus seal pärast töötamisega alustamist. Lisaks seisnesid maakohtu poolt õigesti tuvastatud vastuolud järgnevas: kabiini uks jäeti lahti, tegelikult oli see kinni; kolme tulekustutiga kustutamine, mis ei ole tõendatud; pealüliti väljalülitamine, tegelikult oli lüliti sees, kuid juhtmeköidis puudus selle tagant ja oli rebimisjälgedega; juhi iste oli pööratud tegelikult avariiväljapääsu, mitte ukse poole; sealt, kus operaator võttis teise kustuti, ei olnud kustuti paiknemisele iseloomulikke kinnitusjälgi, sest masin töötades vibreerib ja kustuti jätaks hõõrdudes jäljed). Lisaks leiab hageja, et rohkem kui ühest koldest saaks rääkida, kui esineksid üksteisest sõltumatud kolded, kus põlengu levik ühest koldest teise on välistatud. Ringkonnakohus kummagi väitega ei nõustu. Mitu tulekollet tekib eseme süütamisest mitmest kohast ning 15 2-20-5767 kollete tekkimine ei ole seega seotud sellega, et need peaksid olema teineteisest eraldatud selliselt, et tule levik ühest teise on välistatud. Antud asjas on tuvastatud nelja iseseisva kolde olemasolu, mille kostja on tõendanud MM ja PP arvamustega. JL on kohtuistungil segitanud, et tehniliselt on võimalik, et tuli levis mootoriruumist kabiini, kuid seejuures selgitanud, et ei ole andnud tulekahju põhjuste kohta kategoorilist seisukohta. Vastupidi, JL on selgitanud, et ei ole välistatud, et põleng on alguse saanud kergsüttiva aine süütamisest toitesüsteemi tsoonist. 13.8.
15. Hageja hinnangul jättis maakohus tähelepanuta, et operaatori sõnul lasi ta läbi spetsiaalse kustutusava kabiini alla 1-1,5 m kauguselt pool 1,5 kg kustuti sisust, mis tähendab, et läbi küljepaneelis olnud 4 cm kustutusava sai sisse lennata maksimaalselt 7,5 gr kustutuspulbrit. MM on 06.05.2024 kohtuistungil kirjeldanud, et operaator selgitas, et võttis väljast masina küljest 6 kg kustuti ja lasi selle ka vasakult poolt kabiini alla tühjaks. Väline kustuti oli kinnitatud koormarihmaga paremale poole kraana pöördsilindrite alla. Samas tuvastas MM, et tulekustuti väidetavas asukohas kustutit tõenäoliselt ei olnud, kuivõrd selle paiknemisest puudusid jäljed. Samas ei ole sellel, kas ja millist kustutit kasutati, asja lahendusele mõju – kuivõrd tuvastatud on traktori süütamine, ei ole tegemist ootamatu ja ennenägematu hävimisega, mis saaks olla kindlustusjuhtum. 13.8.
16. Maakohus jättis hageja arvates andmata hinnangu MM järeldusele, et enne põlengut puudus mootoris õli, mistõttu traktor ei saanud töötada ega liikuda ning jättis kõrvale hageja vastuväited selle kohta, et MM poolt tegelikult tuvastatud fakt seisnes selles, et põlengujärgselt oli õlitase mootoris 3 mm allapoole ettenähtut, mis ei mõjuta mootori tööd, kuna traktori mootoris on 26 liitrit õli. Etteheide maakohtu otsusele ei ole põhjendatud. Maakohus on nõuetekohaselt tuvastanud, et mootoris puudus õli, mistõttu traktor ei saanud liikuda. MM ei ole järeldanud, et õlitase oli mootoris 3 mm allapoole ettenähtut ning selline järeldus ei kajastu ei antud arvamuses ega tema ütlustes kohtuistungil. MM on läbivalt selgitanud, et mootoris puudus õli. Kuna metsatraktor ei saanud töötada, siis ei saanud ka akukastid mudaga täituda pärast 2019 kindlustusjuhtumit, kus traktor sohu uppus. 13.8.
17. Hageja arvates kordas maakohus kostja alusetuid kinnitusi sellest, et akukastid olid täitunud mudaga, mis pärinesid 2019 kevadel asetleidnud kahjujuhtumist ning leidis, et kostja on tõendanud, et kõrvaldamata olid 2019 juhtumist tekkinud vigastused. Maakohus jättis tähelepanuta tõendid traktori remondi ja asjaolu kohta, et peale remonti töötas masin probleemideta igapäevaselt metsalankide mineraliseerumisel. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole maakohus siinkohal tõendeid ebaõigesti hinnanud. Tuvastatud asjaolude kohaselt traktor töötada ei saanud, sest sellel puudus peajuhtmestik. Seega jättis maakohus õigesti arvestamata kostja vastuväite, nagu oleks traktor igapäevaselt töötanud raielankide mineraliseerumisel. 13.8.
18. Maakohus jättis hageja hinnangul tähelepanuta, et MM sõnul ei ole tal praktikast teadmisi traktori värvkatte süttimistemperatuuri kohta. Samas jättis maakohus vastu võtmata hageja esitatud tõendi selle kohta, et traktori metalldetaili värvkattele tekivad esimesed värvikahjustused alles alates 400 kraadist. 06.05.2024 ekspertiisitaotluse rahuldamata jätmisega ja samas kostja vastavale tõendamata väitele tuginemisega otsuses rikkus kohus kostja arvates poolte võrdse kohtlemise printsiipi (

§ 7

) ning hageja õigust esitada tõendeid (

§ 199lg 1 p 5).

Ringkonnakohus selle järeldusega ei nõustu. 06.06.2024 määrusega jättis maakohus hageja taotluse ekspertiisi läbiviimiseks rahuldamata, kuna asjaolu, kas metsatraktori värvkatte mittekahjustumine on tingitud temast kõrgemast isesüttimistemperatuurist võrreldes rehvi süttimistemperatuuriga, ei tee esiteks olematuks ülejäänud kolme iseseisvat tulekollet. Teiseks asjaolu, et värvkate tule käiguteel ei omanud tulekahjustusi, ei välista seda, et rehvi kahjustumine võis toimuda põlevvedeliku põlemise 16 2-20-5767 tõttu. Sellega on maakohus järeldanud, et hageja taotletud ekspertiis on asjakohatu

§ 238

lg 1 mõistes, sest ei võimalda ümber lükata kostja vastuväiteid, et rehvi peal oli iseseisev tulekolle ega ka seda, et masin on süüdatud. Samadel põhjustel jättis maakohus põhjendatult vastu võtmata hageja esitatud fotoseeria traktori metalldetaili värvkattele värvikahjustuste tekkimisest alles 400 kraadi juures. 13.9. Apellatsioonkaebuse kohaselt rikkus maakohus materiaalõiguse norme sellega, et leidis vastuolus TsÜS § 65, VÕS § 479 lg 2 ja tingimuste p 6.3 sätetega, et juhtumi-eelne traktori turuväärtus oli 77 000 eurot. Kuna maakohus on õigesti tuvastanud, et kindlustusjuhtumit ei esinenud, siis ei ole ringkonnakohtu hinnangul vajalik lahendada vaidlust kindlustatud vara väärtuse üle. Nimetatud osas jätab ringkonnakohus maakohtu lahendi põhjendused välja. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine 14.

§ 173

lg 3 kohaselt tuleb ringkonnakohtul maakohtu otsuse osalisel tühistamisel muuta vastavalt menetluskulude jaotust. Siinses asjas tuleb arvestada, et hagi on jäänud täielikult rahuldamata nii maa- kui ringkonnakohtu menetluses. Maakohtu resolutsiooni muutmise põhjustas üksnes asjaolu, et maakohus loetles hagi rahuldamata jätmisel esialgses hagis esitatud nõuded, arvestamata hageja poolt menetluse käigus esitatud muudatusi. Seega jättis maakohus menetluskulud õigesti

§ 162lg 1 ja § 167 lg 2 alusel hageja kanda.

15. Ringkonnakohtu hinnangul tuleb hageja kanda jätta apellatsioonimenetluse kulud

§ 171lg 1 alusel.

Apellatsiooni sisulises osas ei rahuldatud ning hageja eesmärk hüvitise saamiseks jäi täielikult saavutamata. Kolmanda isiku menetluskulud jäävad

§ 167lg 2 kohaselt kõigis kohtuastmetes tema enda kanda.

1. Kuna maakohus menetluskulude rahalist suurust kindlaks ei määranud, ei määra seda ka ringkonnakohus. Menetluskulud määrab kindlaks maakohus pärast põhivaidluses tehtud otsuse jõustumist.
2. Vastavalt

§ 178

lg-le 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. (allkirjastatud digitaalselt) 17