KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis (Eesistuja) kohtunik Krista Kirspuu, (liikmed) kohtunik Indrek Soots ja kohtunik Mati Maksing Määruse tegemise aeg ja koht 24.09.2025, Tallinn K

§ 18lg-le 2.

Kohus leidis, et võlausaldaja pankrotiavaldus on alusetu ja tuleb jätta rahuldamata. Kohus märkis, et pankroti väljakuulutamise eelduseks on võlgniku püsiva maksejõuetuse tuvastamine (PankrS § 1 lg 2 ja § 31 lg 1). PankrS § 1 lg-s 2 on sätestatud, et võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja sissenõutavaks muutunud nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine.

1. Usaldusisiku aruandest ja selle lisadest nähtuvalt on võlgniku vastu sissenõutavaks muutunud nõudeid aruande koostamise seisuga 19 398,97 eurot ning võlgnikul on vara hinnanguliselt summas 41 593,43 eurot. Sealhulgas on aruandest nähtuvalt võlgnikul rahalisi vahendeid summas 1253,43 eurot. Võlausaldaja seisukoht sellest, et pangakontol olevaid rahalisi vahendeid ei ole võimalik vara hulka arvata, sest neid ilmselt ei säili iga kuu lõpuks, on põhjendamatu. Kohtule esitatud 2023 tuludeklaratsioonist nähtub, et võlgniku keskmiseks tulu suuruseks kujunes palga, juhatuse liikme tasu ja intresside näol 1246,60 eurot. AS LHV Panga konto väljavõttelt nähtub, et võlgnik on ka 2024 aastal saanud igakuist töötasu lisaks igakuistele intressi ja laenu tagasimaksetele. Puudub vaidlus selles, et võlgnikule kuulub kaasomandiosa kinnistust, ta on ainuosanik äriühingus, mille omandis on samuti kinnisvara. Asjaolust, et võlausaldaja ei nõustu usaldusisiku hinnanguga võlgniku vara väärtuse osas ei tulene, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu.
2. Kohtul puudub alus kahelda usaldusisiku esile toodud asjaoludes ja selgitustes, mille alusel usaldusisik leidis kinnistute väärtused ja sealhulgas osaühingu osa väärtuse. Kohtule on usaldusisik esitanud aruandele lisatu tõendid, mille alusel usaldusisik jõudis järeldusele, et kinnistu kaasomandi osa väärtus võib olla 14 840 eurot ja osaühingu osa väärtus 25 500 eurot. Usaldusisik on kinnistu väärtuse leidmisel tuginenud internetikeskkonnas maaportaal.ee toodud kinnistu keskmisele väärtusele, mitte maksimaalsele ning osaühingu osa väärtuse arvestamisel tuginenud äriregistrile 31.12.2023 esitatud bilansile põhivara väärtuse arvestamisel ja 31.12.2024 bilansis toodud kohustustele. Võlausaldaja seisukoht sellest, et äriühingu väärtuseks tuleb pidada 2500 eurot on vastuolus nii võlausaldaja esialgse seisukohaga sellest, et osaühingu osa on täiesti väärtusetu kui sellega, et osaühingu 31.12.2023 bilanss kajastab nii vara olemasolu, kui ka kohustuste olemasolu, kusjuures põhivara on ka äriühingul sõltumata kinnistu väärtusest rohkem kui kohustusi. Võlausaldaja ei ole põhistanud ega tõendanud, mis asjaoludel peaks äriühingul põhivara olema väiksemas summas kui bilansis kajastatud kohustusi. Lisaks märkis kohus, et võlausaldaja poolt esitatud majandusaasta aruandest nähtuvalt oli hoolimata võlausaldaja vastuväidetest äriühing kasumis. Eeltoodust nähtuvalt ei ole võlgnik makseraskustes, tal on piisavalt vara, mille arvel võlausaldaja sissenõutavaks muutunud kohustused täidetakse ning võlgniku püsiv maksejõuetus on tõendamata. Kohus märkis, et võlgnikku ja temaga seotud äriühingu puudulikku maksekäitumist ei saa samastada võlgniku püsiva maksejõuetusega. 4 2-24-17150
3. Kohus märkis, et arvestades võlgniku 28.11.2024 esitatud vastuväiteid, et võlausaldaja nõue võlgniku vastu ei ole piisavalt selge, et seda ilma vaidlusteta võlausaldaja esitatud summas sissenõutavaks lugeda. Pooltevahelised õigussuhted vajavad vaidluse korral terviklikku õiguslikku hinnangut, mis omakorda eeldab asjaolude väljaselgitamist vastavalt hagimenetluses kehtivatele reeglitele. Pankrotimenetluses, mille esemeks on võlgniku maksejõuetuse kindlakstegemine, ei ole võimalik analüüsida tõendeid ja anda õiguslikke hinnanguid väidetele ja seisukohtadele sellises mahus, nagu see toimub hagimenetluse puhul.
4. Kuivõrd kohus jättis võlausaldaja maksejõuetusavalduse rahuldamata, vabastas kohus

§ 55lg 1 p 2 alusel usaldusisiku.

Usaldusisik on 08.01.2025 esitanud kohtule usaldusisiku töö aruande ja tasu taotluse, milles palus kohtul määrata usaldusisiku tasu suuruseks 1260 eurot, millele lisandub käibemaks 22%, s.o 277,20 eurot, kokku 1537,20 eurot. Usaldusisik palus tasu maksta välja võlausaldaja poolt tasutud deposiidi arvelt Advokaadibüroole Palmits ja Partnerid arveldusarvele AS-s Swedbank EE662200221050114301, mille kaudu usaldusisik tegutseb. Avaldaja vaidles usaldusisiku tasu suurusele vastu ja leidis, et usaldusisiku tasu on põhjendatud 7 h ulatuses ehk 980 eurot (summa käibemaksuta). 11.

§ 54

lg 1 kohaselt on usaldusisikul õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus.

§ 54

lg 2 kohaselt kuni maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni hüvitatakse usaldusisikule tasu ja vajalikud kulutused pankrotiseaduses ajutise halduri tasu ja vajalike kulutuste hüvitamise sätete kohaselt. PankrS § 23 lg 3 kohaselt on ajutise halduri tunnitasu ülemmäär summa, mis vastab ühele viiendikule TLS § 29 lg 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordsest alammäärast. Kohus leidis, et usaldusisik on täitnud

§-st 17 tulenevaid ülesandeid, sh selgitanud välja võlgniku vara ja kohustused, koostanud kohtule hinnangu koos vara ja võlgade nimekirjaga. Taotluse kohaselt kulus usaldusisikul ülesannete täitmiseks kokku 9 h, arvestades tunnitasu suuruseks 140 eurot/h, see on usaldusisiku tasu suuruseks 1260 eurot. Arvestades maksejõuetusavalduse läbivaatamisel usaldusisiku läbi viidud ülesannete mahtu ja keerukust ning tema kutseoskusi leidis kohus, et usaldusisiku tasu 9 h eest on põhjendatud ja kooskõlas PankrS § 23 lg-tes 2 ja 3 sätestatud tasu suurusega. Kohus leidis erinevalt võlausaldajast, et ajakulu ei ole käesoleval juhul ülepaisutatud. Usaldusisiku aruanne on sisukas, sellele on lisatud 13 lisa. Kohus rahuldas usaldusisiku tasu taotluse ning määras maksa usaldusisiku tasu välja võlausaldaja poolt tasutud deposiidi arvelt. Usaldusisiku taotlusel ja

§ 54lg 9 alusel mõistis kohus tasu välja büroole, mille kaudu usaldusisik tegutseb.

12. Vastavalt

§ 8lg 3 kolmandale lausele ja Pankr

S § 150 lg-le 3 jättis kohus pankrotimenetluse kulud pankrotiavalduse rahuldamata jätmise tõttu võlausaldaja kanda. Maksejõuetusavalduse rahuldamata jätmise tõttu tühistas kohus võlgniku suhtes 09.12.2024 määrusega kohaldatud maksejõuetusavalduse tagamise abinõu, millega kohus keelas võlgnikul usaldusisiku nõusolekuta vara käsutada. Käsutuskeelu toime langeb ära alates käesoleva määruse jõustumisest (

§ 7lg 1 teine lause).

Kohus määras avaldada teade maksejõuetusavalduse rahuldamata jätmise kohta Ametlikes Teadaannetes. Määruskaebus

1. Võlausaldaja esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse täies ulatuses tühistada ning saata asi tagasi maakohtule võlgniku pankroti väljakuulutamise otsustamiseks, menetluskulud jätta võlgniku kanda. 5 2-24-17150
2. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt on võlgnik püsivalt maksejõuetu PankrS § 1 lg 2 mõttes. Võlausaldaja tõi 13.01.2025 seisukohas üksikasjalikult esile puudused ja selged ebatäpsused usaldusisiku aruandes esitatu suhtes, mistõttu ei ole põhjendatud maakohtu sedastus, mille kohaselt kohtul puudub alus kahelda usaldusisiku esile toodud asjaoludes ja selgitustes, mille alusel usaldusisik leidis kinnistute väärtused ja sealhulgas osaühingu osa väärtuse.
3. Kohus peab kontrollima kohtule esitatud dokumentide alusel usaldusisiku aruandes avaldatut. Esiteks nähtub usaldusisiku aruande lisaks olevast LHV Pangas avatud arvelduskonto nr EE157700771000413405 väljavõttest perioodil 09.12.2021-27.12.2024, et võlgniku arvelduskontol on kalendrikuu lõpus üksikud eurod (3,93 eurot 30.11.2024, 8,32 eurot 31.10.2024, 274,82 eurot 30.09.2024, 223,87 eurot 31.08.2024, 116,61 eurot 31.07.2024, 24,94 eurot 30.06.2024 jne). Teiseks kehtib ka füüsilise isiku pankrotimenetluses TMS §-st 132 tulenev mittearestimise keeld ehk igakuiselt mõni kuni paarsada eurot ei ole varana arvestatav täitmaks võlausaldajate sissenõutavaks muutunud kohustusi. Liiati nähtub eelviidatud LHV Pank arvelduskonto väljavõttest (ülekannetest), et võlgnikul on vähemalt kaks ülalpeetavat alaealist last. Määruskaebuse esitaja hinnangul kuulub TMS § 132 regulatsioon kohaldamisele füüsilise isiku pankrotimenetluses, kuna

-s sellekohane välistus puudub.

1. Kokkuvõtvalt on võlgnikul vara maksimaalselt 14 500 euro ulatuses ehk Vana-Kadrina kinnisasja (registriosa nr 3742239) ½ mõtteline osa väärtusega 12 000 eurot ning Perfect Plant OÜ osa väärusega 2500 eurot. Sissenõutavaks muutunud kohustusi seejuures vähemalt 19 398,97 eurot. Lisaks eeltoodule on võlgniku sissetulekud ebaregulaarsed ja jäävad alla miinimumtöötasu ehk tegemist on alaliselt maksejõuetu isikuga PankrS § 1 lg 2 mõttes.
2. Perfect Plant OÜ osa on väärtusetu. Esiteks ei saa nõustuda maakohtu etteheitega, mille kohaselt on avaldaja seisukohad menetluses olnud Perfect Plant OÜ osa väärtust puutuvalt vastuolulised. Vahe 0 eurot väärtuse ja 2500 euro ehk osa nimiväärtuse vahel ei ole selline, mis andnuks maakohtule aluse jätta võlgniku pankrot välja kuulutamata. Teiseks tõendab avaldaja väiteid Perfect Plant OÜ osa olematu väärtuse osas fakt, et varasemast 300-eurosest maksuvõlast on saanud ca 2100 euro suurune maksuvõlg, mida 402 552 euro suuruse bilansimahu juures ei suudeta tasuda. On ilmne, et võlgniku poolt usaldusisikule esitatud Perfect Plant OÜ bilanss seisuga 31.12.2024 on võltsitud ega kajasta äriühingu tegelikku seisu. On ilmne, et bilansimahu kasv 402 552 eurole on kunstlik ning esitatud võlgniku poolt üksnes ja ainult pankroti väljakuulutamise vältimiseks. Kahetsusväärselt ei ole maakohus nimetatud asjaolu pidanud vaidlustatud määruses vajalikuks käsitleda, kuigi avaldaja juhtis sellele 13.01.2025 seisukohas tähelepanu.
3. Avaldaja nõue võlgniku vastu on selge. Võlgnik ei esitanud nõudele ühtki sisulist vastuväidet. Võlgnik on 28.11.2024 vastuses tunnistanud avaldaja nõuet ning pakkunud selle tasumiseks maksegraafikut (dtl 63-84), märkides järgmist: Mina ei ole inimene kes soovib võetud kohustustest kõrvale hiilida, olgu need millised tahes, seda näitab ka minu ajalugu. Kõike arvestades pakun omalt poolt laenude tagastamise tähtajaks näiteks 01.02.2025, sinna on kaks kuud, minu hinnangul väga mõistlik aeg. Seega on võimatu nõustuda maakohtu käsitlusega, nagu vajaks avaldaja ja võlgniku vahelise laenusuhte asjaolud väljaselgitamist hagimenetluses kehtivate reeglite kohaselt.
4. Maakohus rikkus uurimisprintsiipi, jättes võtmata tarvitusele abinõud, et selgitada välja pankrotimenetluse jaoks olulised asjaolud, ja korraldama selleks vajalike tõendite kogumine. 6 2-24-17150 Tuvastamata jäetud, kuid pankrotimenetluse jaoks olulised asjaolud on järgmised: Perfect Plant OÜ osa väärtus ja võlgniku sissetulekud.
5. Esiteks olukorras, kus nii usaldusisiku kui avaldaja põhjenduste alusel on osa väärtuse erisus 10-kordne, samuti puuduvad usaldusisiku aruande lisadena mistahes hinnangud Perfect Plant OÜ kinnistu, mis on arestitud PRIA kasuks (dtl 768), väärtuse hindamise kohta, pidanud maakohus andma usaldusisikule ülesande tuvastada Perfect Plant OÜ-le kuuluvate kinnistute väärtus. Teiseks ja arvestades, et Perfect Plant OÜ kinnistu on juba alates 2024.a jaanuarist arestitud PRIA nõude kasuks kohtutäituri poolt ehk tegemist on sissenõutavaks muutunud PRIA nõudega, samuti, et Perfect Plant OÜ ei ole suuteline kuid tasuma maksuvõlga summas ca 2000 eurot ega maksuhalduri poolt määratud sunniraha summas 250 eurot, pidi maakohus suhtuma äärmise kriitilisusega võlgniku poolt esitatud osaühingu bilanssi seisuga 31.12.2024 (dtl 770-773) ning kohustama usaldusisikut selgitama välja, millest tuleneb 2024.a aastalõpu majandusnäitajate ebareaalne paranemine võrrelduna varasemate (2021-2023) aastate aruannetes (dtl 786-811). Viimast liiati olukorras, kus avalike andmete kohaselt (dtl 814) oli Perfect Plant OÜ käive kogu 2024.a jooksul 20 319,43 eurot. Kusjuures 2024.a III kvartalis puudus äriühingul käive üldse. Võlgniku poolt usaldusisikule esitatud bilansi (dtl 770-773) kohaselt kasvas bilansimaht eelnimetatud ca 20 000 euro suuruse käibe juures 171 886 eurolt (dtl 803) 402 552 eurole (dtl 771) elik 230 666 euro võrra. Igal maksejõuetusmenetlusi menetleval isikul peab tekkima arusaam, et 20 319,43 euro suuruse aastakäibega suurendada bilansimahtu 230 666 euro võrra ja seda olukorras, kus osaühing ei suuda selliste majandusnäitajate juures tasuda ca 2100 euro suurust maksuvõlga ega täita PRIA sissenõutavaks muutunud kohustusi, kuulub ulmekirjanduse valdkonda. Puudub kahtlus, et võlgniku poolt esitatud 31.12.2024 bilanss on väljamõeldis, mida kohus arvestada ei saa.
6. Lisaks asjaolule, et usaldusisiku järelduse kohaselt on võlgniku sissetulekud ebaregulaarsed ja jäävad alla miinimumtöötasu, jäeti menetluses tuvastamata, millega on tegemist Perfect Plant OÜ-st võlgniku arvelduskontole laekuvate intressimaksetega, mis on moodustanud arvestatava osa võlgnikule toimunud laekumistest. Intressimaksete laekumise sisu kohta ei ole ka usaldusisik võlgnikult selgitust küsinud.
7. Väljamõistetud usaldusisiku tasu ei ole võlausaldaja hinnangu kohaselt jätkuvalt põhjendatud suuremas ulatuses kui 7 h ehk 980 eurot (summa käibemaksuta). Maakohtu põhjendus, mille kohaselt on usaldusisiku aruande põhjendatuse hindamise kriteeriumiks selle lisade arv/hulk, ei ole tõsiseltvõetav. Tegemist on võlgniku varalise seisundi tuvastamise aspektist olulise asjaoluga. Menetlusosaliste seisukohad
8. Usaldusisik leidis, et määruskaebus on alusetu ning jäi enda esitatud aruande juurde. Võlgnik ei ole usaldusisikule kättesaadavate andmete alusel püsivalt maksejõuetu. Võlgniku suutmatusest täita oma sissenõutavaks muutunud kohustusi tuleb eristada võlgniku tahtmatust neid täita. Võlgniku tahtmatus täita sissenõutavaks muutunud kohustusi tähendab, et võlgnikul on küll piisavalt raha nende täitmiseks või võimalus muuta vara mõistliku aja jooksul rahaks, kuid ta ei soovi seda teha. Sellises olukorras ei saa pidada võlgnikku püsivalt maksejõuetuks (PankrS I komm

§ 4ja Ts

MS § 477 lg 7 alusel selleks, et asjas olulised asjaolud ei jääks välja selgitamata, ise tõendeid. Sellest tulenevalt võtab ringkonnakohus TsMS § 238 lg 1 alusel asja materjalide juurde Perfect Plant OÜ võlapäringu EMTA andmebaasist ja osaühingule kuuluva kinnistu registriosa nr 2271532 väljatrüki e-kinnistusraamatust.

1. Ringkonnakohtu poolt kogutud tõenditest nähtuvalt 22.09.2025 seisuga Perfect Plant OÜ-l maksuvõlga ei ole (dtl 905), samuti ei ole osaühingule kuuluva kinnistu registriosas nr 2271532 enam keelumärget (dtl 903-904). Neid asjaolusid arvestades ei nõustu ringkonnakohus määruskaebuse esitaja väitega, et Perfect Plant OÜ osa on väärtusetu. Sarnaselt maakohtuga on ka ringkonnakohus seisukohal, et alus usaldusisiku aruandes leitud Perfect Plant OÜ osa väärtuses kahtlemiseks puudub. Aruandest nähtuvalt on usaldusisik Perfect Plant OÜ-le kuuluva kinnistu väärtuse hindamisel konservatiivsuse põhimõttest lähtudes aluseks võtnud osaühingu bilansis 31.12.2023 seisuga kajastatud väärtuse, milleks oli 129 535 eurot (dtl 771). Usaldusisik ei ole võtnud aluseks kinnistu üleshinnatud väärtust, milleks on 31.12.2024 seisuga 320 000 eurot (vt 771), mistõttu ei ole põhjendatud määruskaebuse etteheide, et kohus oleks pidanud kohustama usaldusisikut välja selgitama 2024 aastalõpu majandusnäitajate ebareaalse paranemise põhjuse võrrelduna varasemate aastatega.
2. Samal põhjusel ei ole põhjendatud ka see võlausaldaja etteheide, et maakohus oleks pidanud kohustama usaldusisikut välja selgitama Perfect Plant OÜ-le kuuluva kinnistu väärtuse sarnaselt võlgnikule endale kuuluva kinnistu ½ mõttelise osa väärtuse leidmisega, so maaportaali hinnangu alusel. Lisaks nähtub võlgniku poolt usaldusisikule esitatud bilansi seisuga 31.12.2024 ja võlausaldaja enda poolt maakohtule esitatud Perfect Plant OÜ 2023 aasta majandusaasta aruande (dtl 803) võrdlemise tulemusena see, et osaühingule kuuluva kinnistu väärtus 31.12.2023 seisuga on kajastatud kõikjal ühtmoodi, so 129 535 eurot. Väitele, et põhivara väärtus 31.12.2023 seisuga oleks ebaõige, võlausaldaja tuginenud ei ole. Määruskaebusest nähtuvalt vaidleb võlausaldaja hoopiski põhivara 31.12.2024 seisuga väärtuse üle, pidades bilanssi selles osas võltsituks. Ringkonnakohus osundab, et nimetatud andmetest ei ole aga usaldusisik ega maakohus õigesti lähtunud, arvestades, et põhivara väärtuse üleshindamist selgitas võlgnik esmakordselt alles määruskaebemenetluses (dtl 864).
3. Ringkonnakohus ei nõustu võlausaldaja etteheitega maakohtule seoses Perfect Plant OÜ-st võlgniku arvelduskontole laekuvate intressimaksete sisu tuvastamata jätmisega. Siinses asjas on esitatud maksejõuetusavaldus võlgniku, mitte Perfect Plant OÜ vastu, mistõttu tuli nii usaldusisikul kui maakohtul tuvastada see, milline on võlgniku varaline seis, mitte seda, millistel alustel baseeruvad äriühingu rahalised väljamaksed oma osanikule. Võlausaldaja määruskaebus on selles osas ka vastuoluline, arvestades, et selles ei ole selgitatud, miks on see asjaolu võlgniku varalise seisundi tuvastamise aspektist oluline olukorras, kus 9 2-24-17150 võlausaldaja ise tugineb läbivalt väitele, et võlgniku arvelduskontol olevaid vahendeid ei saa tema vara hulka lugeda.
4. Kokkuvõtvalt on ringkonnakohus seisukohal, et isegi juhul, kui arvestada võlgniku vara hulka ainult temale kuuluva ½ mõttelise osa kinnistu väärtus 14 840 eurot, mis on usaldusisiku poolt leitud maaportaalis toodud keskmise väärtuse järgi ja Perfect Plant OÜ osa väärtus, mis on 08.01.2025 esitatud aruande kohaselt 25 500 eurot, ületab võlgniku eelnimetatud vara (40 340 eurot) võlgniku sissenõutavaks muutunud kohustusi, mis usaldusisiku aruande kohaselt olid 08.01.2025 seisuga kokku 19 398,97 eurot. Eeltoodut arvestades ei ole võimalik nõustuda määruskaebuse väitega, et võlgnik on PankrS § 1 lg 2 mõttes püsivalt maksejõuetu. Viidatud sätte kohaldamise eeldused ei ole täidetud, arvestades, et võlgnikule kuuluva vara realiseerimisel saadavate rahaliste vahendite arvelt saaks täita võlgniku suhtes sissenõutavaks muutunud nõuded.
5. Eeltoodust tulenevalt on maakohtu järeldus, et võlausaldaja maksejõuetusavaldus võlgniku pankroti väljakuulutamiseks tuleb jätta rahuldamata, õige. See on õige ka juhul, kui lähtuda määruskaebusele esitatud usaldusisiku vastusest nähtuvast veelgi konservatiivsemast käsitlusest seonduvalt Perfect Plant OÜ osa väärtusega, mille kohaselt oleks võlgniku varade suurus eelnimetatud äriühingu 2023 aasta majandusaasta aruandest lähtuvalt kokku 19 899,08 eurot (dtl 873). Ringkonnakohtu eeltoodud seisukohta ei muuda ka määruskaebemenetluses tuvastatud asjaolu, et Perfect Plant OÜ-l on esitamata 2025 aasta juuni ja juulikuu käibedeklaratsioonid, kuna deklaratsioonide esitamata jätmisest ei saa võlgniku püsivat maksejõuetust järeldada.
6. Sisuliselt õige on ka see maakohtu seisukoht, et võlausaldaja nõue võlgniku vastu ei ole piisavalt selge, et seda ilma vaidluseta sissenõutavaks lugeda. Kuigi on õige see määruskaebuse osundus, et võlgnik on 28.11.2024 vastuses maakohtule pakkunud laenude tagastamise tähtajaks näiteks 01.02.2025 (dtl 84), on võlgnik samas märkinud, et kuna laenudel ei olnud tähtaegu, ei ole ta mingite intresside nõudmisega nõus (vt samas). Ringkonnakohtu hinnangul saab eelnevast järeldada seda, et võlgnik küll ei eita laenude saamist, kuid vaidlus on osaliselt seonduvalt nõude suurusega kõrvalnõudeid puudutavas osas siiski olemas.
7. Ringkonnakohus ei nõustu määruskaebuse esitajaga, et maakohus on usaldusisiku tasu kindlaksmääramisel ületanud diskretsioonipiire.

§ 54

lg-te 1 ja 4 koosmõjust tulenevalt on tegemist kohtu kaalutlusotsusega, mille kohaselt arvestab kohus usaldusisikule tasu määramisel nii usaldusisiku töö mahtu, keerukust kui usaldusisiku kutseoskusi. Vaidlustatud määrusest nähtuvalt on maakohus seda teinud. Ringkonnakohus nõustub selles osas kõigi vaidlustatud määruses toodud põhjendustega ning tulenevalt TsMS §-st 659, § 654 lg-test 5 ja 6 neid ei korda. Asjaolu, et usaldusisiku aruandest ei selgunud käesoleva määruse punktis 29 märgitu, ei anna alust temale väljamõistetud tasu vähendamiseks, kuna ringkonnakohtu hinnangul tulnuks täpsustamisega tegeleda maakohtul. Kuna ringkonnakohus selle vea parandas ning tuvastas, et usaldusisikult asjaolude täpsustamine ei oma enam aktuaalsust, jääb maakohtu määrus ka selles osas muutmata. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine, edasikaebeõigus 38. Kuna määruskaebus jääb rahuldamata, jätab ringkonnakohus määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud TsMS § 171 lg 1 alusel määruskaebuse esitaja kanda. Menetluskulud jäävad nende puudumise tõttu kindlaks määramata. 10 2-24-17150 39. Käesolev määrus on edasikaevatav tulenevalt

§ 18lg-st 10 ja Ts

MS § 171 lg-st 1. (allkirjastatud digitaalselt) /kohtunik, kohtunik, kohtunik/ 11