Selline võimalus oli kinnipeetaval 15.11.2024 ka olemas, kuid erandkorras ei olnud seda võimalik teatud kellaaegadel kasutada seetõttu, et kinnipeetava eluruumid oli lukustatud läbiotsimiseks. See, et läbiotsimine langes samadele kellaaegadele, kui oli P1 osakonna spordisaali kasutamise aeg, on pelgalt juhuslik. See, et ühel päeval selline võimalus teatud isikute grupi, sh kaebaja, jaoks puudus, ei tähenda veel seda, et vangla ei võimalda kinnipeetavatel kehakultuuriga tegeleda. Kinnipeetavate päevaaegset liikumis- ja suhtlemisvabadust kambrite või osakondade kaupa on võimalik piirata
lg 2 alusel, käesoleval juhul oli piirangu eesmärgiks tagada vangla julgeolek läbi regulaarselt läbiviidava läbiotsimise. Selleks, et läbiotsimist saaks läbi viia ja see oleks tõhus, tuleb kambrid ja osakonnad sulgeda, et kinnipeetavad ei saaks samal ajal vabalt ringi käia ning näiteks esemeid liigutada ühest kohast teise. Samuti peab selline läbiotsimine olema ootamatu ehk kambrite sulgemisest ja läbiotsimisest ei anta ette teada pika ajavaruga. Arvestades üldist huvi, milleks on vangla julgeolek, ei saa selline lühiajaline piirang ebaproportsionaalselt piirata kaebaja liikumisvabadust. Seega arvestades piirangu lühikest aega ning kaebuse asjaolusid, ei kujutanud vangla P1 osakonna lukustamine kaebaja õiguste intensiivset riivet. 6.
lg 2 alusel võib vanglateenistus põhjendatud vajaduse korral kambreid või osakondi lukustada või kinnipeetavaid ajutiselt teistesse ruumidesse paigutada § 8 lg-s 1 ettenähtud ajast erinevalt, kui see on vajalik vangla julgeoleku tagamiseks või kinnipeetava õigusvastase käitumise vältimiseks. Erandi tegemise otsus tuleb teha kirjalikult.
lõike 1 sätestab, et vanglateenistuse ametnikul on õigus teostada kinnipeetava läbiotsimist, tema isiklike asjade, elu- ja olmeruumide, samuti teiste ruumide ja territooriumi läbiotsimist keelatud esemete ja ainete avastamiseks. Sama paragrahvi lõike 4 kohaselt kehtestab läbiotsimise korra valdkonna eest vastutav minister määrusega. Justiitsministri 05.09.2011 määruse nr 9 „Järelevalve korraldus vanglas“ § 33 lõike 1 kohaselt korraldab vangla vähemalt korra kvartalis kõikide nende ruumide ja territooriumi läbiotsimise, kus tavapäraselt viibivad või mida läbivad kinnipeetavad. 7.
võimaldab vanglal seega osakondi lukustada, kui seda on vaja vangla julgeoleku tagamiseks. Arvestades et 15.11.2024 oli tegemist vangla julgeoleku tagamiseks tehtud kinnipeetavate kambrite regulaarse läbiotsimisega, oli osakonna lukustamine vangla julgeoleku tagamiseks põhjendatud.
lg 2 näeb ette, et kambrite erakorralise lukustamise kohta tuleb vormistada otsus (haldusakt) kirjalikus vormis. Praegusel juhul ei ole vangla järginud otsuse vormistamisel haldusakti kohustuslikku kirjalikku vormi kuna tegi korralduse kambrite lukustamiseks kinnipeetavatele teatavaks suuliselt. Leian, et see ei too kaasa kambrite sulgemise otsuse tagantjärgi õigusvastaseks tunnistamist. Haldusmenetluse 2 3-24-3131 seaduse § 58 sätestab, et haldusakti kehtetuks tunnistamist ei saa nõuda üksnes põhjusel, et haldusakti andmisel rikuti menetlusnõudeid või et haldusakt ei vasta vorminõuetele, kui eelnimetatud rikkumised ei võinud mõjutada asja otsustamist. Olenemata sellest, kas otsus oleks vormistatud kirjalikul või tehti see suuliselt teatavaks, ei oleks see muutnud selle otsuse sisu ega tagajärgi otsuse adressaatidele. Kuna otsuse toime oli ühekordne ja lühiajaline, piirdudes vaid paari tunniga, siis ei oleks otsuse kirjaliku vormi järgmine andud selle adressaatidele rohkem õigusi või loonud rohkem kohustusi. Seda, milleks sellist piirangut uste lukustamise näol 15.11.2024 kella 8.30-11.30 rakendati (so kambrite regulaarse läbiotsimise kohustuse täitmine vangla poolt), selgitati kaebajale ning kaebusest nähtub, et kaebaja sai sellest selgelt aru. Kaebaja seab kaebuses kahtluse alla hoopis selle, kas kambrite läbiotsimisega peaks tingimata kaasnema uste lukustamine. Seega vaidlustab kaebaja pigem vangla poolt valitud julgeoleku tagamise meetodeid. Kuna praegusel juhul ei ole alust kahelda toimingu aluseks olev otsuse (suuline haldusakt) õiguspärasuses, siis ole ära tuntav, et kambrite lukustamise toiming oleks olnud õigusvastane. Seega ei ole kaebaja kaebusel eduväljavaateid.
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.