Obsah (6)

§ 468§ 407§ 163§ 174§ 138§ 177

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel (tagaseljaotsus) Kohus Kohtunik Otsuse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasi Tsiviilasja hind Pärnu Maakohus Moonika Tähtväli 03.12.2025, Rapla 2-25-8661

§ 468lg 1 p 2).

1. Avaldada vajadusel tagaseljaotsus Ametlikes Teadaannetes. Edasikaebamise kord Hageja võib esitada kohtuotsusele apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik. Kaja ja menetluse taastamise avalduse esitamisel tasutakse riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot (riigilõivuseaduse § 59 lg 19). Riigilõiv tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele, kas: SEB Pank - a/a EE571010220229377229 (BIC/SWIFT: EEUHEE2X) Swedbank - a/a EE062200221059223099 (BIC/SWIFT: HABAEE2X) Luminor Bank - a/a EE221700017003510302 (BIC/SWIFT: RIKOEE22) LHV Pank - a/a EE567700771003819792 (BIC/SWIFT: LHVBEE22) Coop Pank - a/a EE604204278601694436 (BIC/SWIFT: EKRDEE22) 2 Maksekorralduse selgituse reale märkida: tsiviilasja number ja isiku nimi, kelle eest riigilõivu tasuti. Maksedokument riigilõivu tasumise kohta või maksedokumendil olevad kõik andmed selle elektrooniliseks kontrollimiseks tuleb esitada kohtule. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja menetluse käik Kostja ja ESTO AS sõlmisid 14.03.2020 tähtajatu arvelduskrediidi lepingu nr 9012173052 krediidilimiidiga 2000 eurot, intressimääras 41.9% aastas, krediidi kulukuse määr 54,16% aastas, väljavõtu tasu on 73.5 eurot. Lisa 1 muudatusest tulenevalt olid alates 14.02.2024 lepingu tingimused järgmised: lisa sõlmimisega leppisid pooled kokku krediidilimiidi muutmises 4000 euroni, intressimäär 42% aastas, krediidi kulukuse määr aastas 51.11%. Kostja on perioodil 08.06.2020 kuni 01.05.2024 võtnud kasutusse krediidisumma kokku 4330 eurot. Kostja on tagasimakseid teostanud perioodil 12.07.2020 kuni 06.08.2024 kokku summas 802,27 eurot. Kostja oli lepingu ülesütlemise ajal võlgnevuses 15.07.2023, 15.08.2023 ja 15.09.2023 maksetega. Krediidiandja saatis 01.10.2024 kostjale lepingu ülesütlemise hoiatuse ja andis kostjale täiendava tähtaja võlgnevuse tasumiseks kuni 15.10.
2. Kostja ei tasunud võlgnevust, mistõttu loeti leping ülesöelduks 16.10.
3. Hageja omandas nõude loovutamisega. Hageja nõuab kostjalt põhivõlga 3751,50 eurot, intressi 301,35 eurot, sissenõutavaks muutunud viivist 996,27 eurot, sissenõudmiskulu 35 eurot ja edasiulatuvat viivist. Kohtuotsuse põhjendused

§ 407

lg 1 kohaselt võib kohus hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Praegusel juhul teeb kohus tagaseljaotsuse põhjusel, et kostja, kellele hagimaterjalid ja menetlusse võtmise määrus on kätte toimetatud isiklikult 26.06.2025, ei vastanud hagile kohtu määratud tähtaja jooksul (

§ 407lg 1).

Sellisel juhul loetakse hageja faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks ja kohus kontrollib ainult hagi õiguslikku põhjendatust. Riigikohus on selgitanud lahendis 2-21-13098, millise teabe peab tarbijaga seotud näitajate kohta omandama krediidiandja minimaalselt: tarbija varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus, sh töötasu, pension, investeeringutulu, dividendid, tulud füüsilisest isikust ettevõtja tegevusest, tulud ettevõtlusest, üüritulu, hüvitised, toetused ja elatis, ning sissetuleku regulaarsus; tarbija varalised kohustused, sealhulgas regulaarsete finantskohustuste suurus, võimaluse korral ka nende põhiosade ja intresside suurus, ning muud kohustused, sh muud hinnatavad regulaarsed majapidamiskulud kogumis või asjakohasel juhul üldkohaldatavate määradena; tarbija varasem maksekohustuste, sealhulgas finantskohustuste, täitmine; tarbija varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise (sh intressimäära tõusu) mõju. Kui krediidiandja ei ole tarbijalt konto väljavõtet küsinud, siis peab ta tõendama, et tarbija kohta kogutud muu teave on piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks. Praegusel juhul hinnati kostja maksevõimet taotluses toodud andmete ja avalike registripäringute põhjal, ilma täiendavate dokumentide ning konto väljavõtte esitamise nõudeta. Kostja tegelikke 3 kulusid ei ole kindlaks tehtud, sh finantsilisi. Seega on kostja osas rikutud vastutustundliku laenamise põhimõtet, kuna üksnes taotluse ja avalike registripäringute põhjal ei ole võimalik hinnata tarbija krediidivõimelisust. Pensioniregistri päringust ei ole võimalik kostja kohustusi tuvastada. Riigikohus on selgitanud lahendis 2-21-13098, mis on vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks, st kõik maksed tuleb lugeda põhivõla katteks, hageja saab nõuda tasumata põhivõlga ja viivist vaid VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Muid tasusid hageja nõuda ei saa. Kuna kostja suhtes on vastutustundliku laenamise põhimõtteid rikutud, kuulub tasumisele põhiosa 3527,73 eurot (laenusumma 4330 eurot - tagasimaksed summas 802,27 eurot) ja alates 16.10.2024 viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. 03.12.2025 seisuga on sissenõutavaks muutunud viivised 439,01 eurot (viivisekalkulaatori järgi). Kostjalt tuleb välja mõista alates 04.12.2025 edasine viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhivõla tasumiseni. Muid tasusid hageja nõuda ei saa. Menetluskuludest Kohus määrab vastavalt asja lahendamise tulemusele kindlaks menetluskulude jaotuse.

§ 163

lg 1 alusel ja põhjusel, et kohus rahuldab hagi osaliselt (79% ulatuses), jäävad menetluskulud kostja kanda 79% ulatuses ja hageja kanda 21% ulatuses. Maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks kohtuotsuses

§ 174lg 1 ja 2 ning § 177 lg 1 järgi.

Hageja põhjendatud menetluskuluks on

§ 138

lg 2 kohaselt riigilõiv 595 eurot ja kostjal tuleb sellest hüvitada 79% ehk summa 470,05 eurot. Hageja on palunud märkida vastavalt

§ 177

lõikele 2 menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb kostjal tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohus rahuldab taotluse. /allkirjastatud digitaalselt/ Moonika Tähtväli kohtunik