) §-de 96 ja 97 p 1 kohaselt on vanem kohustatud andma oma alaealisele lapsele ülalpidamist. Kui vanem ei ela lapsega koos ega osale lapse kasvatamises, täidab ta
lg 1 ja lg 2 esimese lause kohaselt ülalpidamiskohustust üldjuhul lapsele perioodilist rahalist elatist makstes.
lg 1 järgi määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks lapse vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Elatise eesmärk on lapse igapäevaste vajaduste rahuldamine ja arenguks vajalike vahendite tagamine. Mõlemal vanemal lasub kohustus lapse piisava ülalpidamise tagamiseks (vt RKTKo nr 3-2-1-118-12, p 13). Kohus võib
lg 2 kohaselt mõista elatise välja kindla summana või muutuva suurusena, määrates ette elatise arvutamise alused. Vanem rikub ülalpidamiskohustust, kui ta ei maksa elatist või teeb seda ebapiisavas suuruses või ebaregulaarselt. 11. Kohus tuvastas Rahvastikuregistri päringu tulemusel, et K.A.-l ja G.A.-l on viis alaealist last, M. G.A., L.A., L.A., G.A. ja O.A.. Vaidlust ei ole selles, et vanem laps elab X juures ning neli nooremat last elavad koos Xga. Kohtu hinnangul on G.A. pangakontoväljavõtetest tuvastatav, et ta on tasunud elatist järgnevalt: 12.05.2025 tasunud 100 eurot, 12.06.2025 tasunud 150 eurot, 10.07.2025 tasunud 200 eurot, 08.08.2025 tasunud 300 eurot ning 10.09.2025 tasunud 300 eurot (dtl 40-55).
lg 3 võimaldab vanematel omavahel kokku leppida ülalpidamise täitmises, kuid selline kokkulepe ei välista seadusest tuleneva elatisenõude esitamist ega vähenda vanema kohustust osaleda igapäevaselt laste kasvatamises ja ülalpidamises.
kohaselt ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui seadusest tulenev miinimumäär. Kohus märgib, et kuivõrd pooltel oli Kohtute infosüsteemi andmetel võlgade ümberkujundamise menetlus, mis lõpetati 12.08.2025 ümberkujundamiskava ennetähtaegse täitmise tõttu, võis see olla põhjendatud 4 tegur, miks kostja maksis seni kolme lapse eest kokku 300 eurot kuus. Samas arvestab kohus, et ümberkujundamismenetlus lõpetati 12.08.2025 ning juba enne lõpetamist ei kajastu pangakontol ümberkujundamiskava makseid. Seetõttu leiab kohus, et hagejate elatisenõue, mis esitati 25.08.2025 on põhjendatud ning arvestas kostja varasemat olukorda. Samas rõhutab kohus, et esikohal on laste heaolu ja igale lapsele on kohustatud elatist maksma vanem, kes ei ela lapsega koos. 12.
lg 1 kohaselt ei või igakuine elatis olla väiksem kui baassumma ja sellele lisanduv Statistikaameti avaldatud keskmise brutopalga 3% ulatuses arvutatav osa. Baassumma on 2025. aastal 282,31 eurot ning seda indekseeritakse tarbijahinnaindeksi alusel.
lg 5 järgi vähendatakse elatist ulatuses, milles lapse vajadused on kaetud lapsetoetuse ja lasterikka pere toetusega. Samuti vähendatakse
lg 7 kohaselt elatise summat 15% ulatuses juhul, kui õdede-vendade vanusevahe on kuni kolm aastat (välja arvatud mitmikud). Nende sätete kohaldamisel tuleb sisestada andmed kõikide alla 18-aastaste ühiste laste kohta, kes elavad elatist taotleva vanema peres. Kuivõrd hagejate peres kasvab viis alaealist last, on perel perehüvitiste seaduse (PHS) § 21 lg 2 kohaselt õigus lasterikka pere toetusele summas 450 eurot kuus.
lg 5 alusel tuleb seetõttu arvestada, et osa laste vajadustest on nimetatud toetustega juba kaetud ning see mõjutab elatise lõplikku suurust.
lg 7 kohaldamise tulemusel vähendatakse teise, kolmanda, neljanda elatist 15%, kuna nende vanusevahe on alla kolme aasta. 13. Elatiskalkulaatori ja
(Xa) elatis on 279,24 eurot, L.A. (Xa) elatis 237,35 eurot, G.A. (Xa) elatis 228,85 eurot ning O.A. (Xa) lapse elatis samuti 228,85 eurot. Kokku 974,29 eurot kuus.
kohaldamine eeldab lapse vajadustest ja seaduses toodud arvutuslikest alustest lähtumist, mistõttu võivad igakuised elatised laste lõikes erineda. Elatise suuruse määramisel ja tõendamiskoormise jaotamisel tuleb arvestada Riigikohtu praktikaga (vt RKTKo nr 2-17-6713, p 34; RKTKo nr 2-19-19160, p 14). 16. Kuigi
järgi ei või igakuine elatis olla väiksem kui seaduses sätestatud miinimummäär ning seadus näeb ette lapse vajaduste eeldusliku ulatuse sõltumata hageja tõendamisest, lahendab kohus hagi siiski üksnes selles ulatuses, milles hageja on nõude esitanud. TsMS § 5 lg 1 ja § 439 kohaselt määravad hagi piirid pooled ise ning kohus ei või nõuet omal algatusel laiendada ega mõista välja suuremat summat, kui on hagis nõutud. Käesolevas asjas nõuavad hagejad kostjalt elatist kokku 500 eurot kuus, s.o 125 eurot lapse kohta kuni nende täisealiseks saamiseni. Kuna hagejate nõue on seadusest tulenevast miinimumelatisest väiksem, ei ole kohtul vaja hinnata lapse vajaduste täpset ulatust ega kululiikide tõendatust, sest Riigikohus on kinnitanud, et
alusel arvutatava miinimumelatise puhul ei pea lapse vajadusi eraldi tõendama (vt RKTKo nr 3-2-1-174-16, p 13). Kohus menetleb ja lahendab nõude täpselt hageja esitatud mahus, ületamata hagi piire. 17. Kohus märgib, et kostja on tööealine, esitatud andmetest ei nähtu töövõimeprobleeme ega muid asjaolusid, mis piiraksid tema teenimisvõimet. Riigikohtu praktika kohaselt lasub vanemal ülalpidamiskohustuse täitmiseks kohustus hankida nii enda kui laste vajaduste katteks vajalikud vahendid (vt RKTKo 2-16-2343, p 13; 2-16-118651, p 10 ja 18; 2-20-9571, p 3). Vanem ei vabane ülalpidamise kohustusest ainuüksi seetõttu, et tema sissetulek on madal, vaid tal tuleb teha mõistlikke jõupingutusi oma sissetuleku suurendamiseks, et laste vajadused oleksid igakülgselt kaetud. Olukorras, kus pooltel on viis alaealist last, ei saa pidada laste suhtes õiglasemaks ega põhjendatuks seda, et nende ülalpidamine jääks puudulikuks üksnes seetõttu, et vanem ei teeni piisavalt.
lg 2 eesmärk ei ole vähendada lapse ülalpidamist vanema mugavuse, eluviisi või passiivsuse tõttu, vaid üksnes olukorras, kus vanem objektiivselt ei ole võimeline rohkem andma. 5 18. Kohus leiab, et kostja sissetulekust 1100 eurost kuus tuleb maha arvata Eesti Statistikaameti kajastatud arvestusliku elatusmiinimumi, s.o 345,80 eurot (s.o viimane avaldatu 2024.a.), mis on nn väikseim summa, millega on võimalik katta ühe liikmega leibkonna 30 päeva igapäevavajadused. Sellest jääb üle ligikaudu 754 eurot. Juhul kui seda summat jagada viie lapse vahel ühetaoliselt, oleks õiglane panus ühe lapse kohta ligikaudu 150 eurot kuus. Arvestades, et hagejad nõuavad kostjalt kokku 500 eurot kuus, s.o 125 eurot iga X juures elava lapse kohta, tuleb arvestada ka hagejate seadusliku esindaja kohustust panustada laste ülalpidamisse võrdsetel alustel.
ja § 100 kohaselt lasub ülalpidamiskohustus mõlemal vanemal võrdselt, mistõttu tuleb eeldada, et ühe lapse igakuised vajadused kaetakse mõlema vanema poolt ligikaudu võrdse mahuga. Kui kostja panustab ühe lapse kohta 125 eurot, tähendab see, et ühe lapse ülalpidamiseks arvestatav keskmine kulu on vähemalt 250 eurot lapse kohta kuus (125 eurot kummaltki vanemalt). 19. Sellest lähtuvalt, kui kostja tasub hagejate nelja lapse eest kokku 500 eurot kuus, jääb talle pärast elatise tasumist ligikaudu 250 eurot kuus tema juures elava lapse ülalpidamiseks. See summa on sisuliselt samas suurusjärgus, kui hagejate eest kantavad kulud (125 eurot isa poolt + 125 eurot ema poolt lapse kohta) ning tagab kõigi laste suhtes võrdse ja proportsionaalse panuse. Kohtu hinnangul ei sea selline jaotus ühtegi last varaliselt halvemasse olukorda ning vastab
§-des 97, 99 ja 102 sätestatud ülalpidamise proportsionaalsuse ja võrdsuse põhimõtetele.
Asjaolude muutumisel võib kas elatist saama õigustatud isik või elatist maksma kohustatud isik edaspidi nõuda väljamõistetud elatise muutmist TsMS § 459 lg 1 alusel. Kehtiva kohtupraktika kohaselt on elatise suuruse muutmiseks alust, kui lapse vajadused ja/või vanema(te) varaline seisund on võrreldes kohtulahendi tegemise aluseks olnud asjaoludega oluliselt muutunud. MENETLUSKULUD 23. TsMS § 164 lg 1 kohaselt kannab mh alaealise lapse ülalpidamisasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. /allkirjastatud digitaalselt/ Kadi Karting kohtunik 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.