Obsah (10)

§ 238§ 126§ 175§ 181§ 7§ 66§ 291§ 38§ 310§ 180

1-19-8104 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 29. november 2019.a Rapla kohtumaja Kriminaalasja number 1-19-8104 (19270000238) Kohtunik Endla Ülviste Koht

§ 238, § 313 järgi kohus otsustas: 1. Süüdi tunnistada T S Kar

S § 263 lg 1 p 1 ning mõista karistuseks 2 ( kaks ) aastat vangistust.

1. Õigeks mõista TS süüdistuses KarS § 263 lg 1 p 2 järgi.
2. Süüdi tunnistada T S KarS § 120 lg 1 järgi 01.07.2019.a kuriteo episoodis (XX-i ähvardamine) ning mõista karistuseks 3 ( kolm ) kuud vangistust.
3. Õigeks mõista TS KarS § 120 lg 1 järgi ajavahemikul
4. jaanuar kuni märts 2019.a, kevad 2019.a ja aprill
5. a episoodides (XX-i ja XX-i ähvardamine).
6. Õigeks mõista T S süüdistuses KarS § 121 lg 2 p 2, 3 järgi.
7. KarS § 64 lg 1 alusel mõista liitkaristuseks, lugedes kergem karistus kaetuks raskema 1 1-19-8104 karistusega, 2 (kaks) aastat vangistust. 7.

§ 238

lg 2 alusel vähendada karistust ühe kolmandiku võrra ja mõista karistuseks 1 (üks) aasta ja 4 (neli) kuud vangistust.

1. Karistuse kandmise aja algust lugeda alates 01.07.2019.a.
2. Tõkend, vahistamine, jätta muutmata ja tühistada kohtuotsuse jõustumisel.
3. Rahuldada XX tsiviilhagi osaliselt ning mõista VÕS § 134 ja § 1043 alusel TSlt XX kasuks varalise kahju nõudes 30 eurot ja mittevaralise kahju nõudes 600 eurot, mis kanda XX arveldusarvele xxx Swedbank AS-s. 11.

§ 126

lg 3 p 2 alusel toimetada asitõend, sündmuskohalt kaasa võetud kivi, mis on hoiul Rapla politseijaoskonna asitõendite hoidlas, tagasi loodusessse. 12.

§ 175

lg 1 p 4, p 9; § 179 lg 1 p 2 alusel mõista TSlt menetluskuludena välja ½ määratud kaitsjale määratud tasust, summas 595,36 eurot ja sundraha 810 eurot, kokku 1405,36 eurot.

§ 181

lg 1 alusel, seoses osalise õigeksmõistmisega, jätta ½ määratud kaitsjale määratud tasust, summas 595,36 eurot, riigi kanda. Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tasuda alates kohtuotsuse jõustumisest 30 päeva jooksul Maksu- ja Tolliameti a/a nr: EE351010052031000004 SEB Pank AS-is või a/a nr: EE502200221014193355 Swedbank AS-is või a/a nr: EE401700017002872300 Luminor Bank AS-is, kohustuslik on märkida maksekorraldusele viitenumber

1. Selgituseks märkida: menetluskulud, isiku nimi, kriminaalasja number. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtajaks täidetud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatada Pärnu Maakohtule kirjalikult 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon kohtuotsusele tuleb esitada kirjalikult Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil pooltel on võimalik kohtuotsusega tutvuda. Kohtuotsus on apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatamise korral kättesaadav Pärnu Maakohtu Rapla kohtumaja kantselei kaudu 16.12.2019.a. Vahistatud süüdistatavale saadetakse otsus kinnipidamiskohta ning süüdistataval ja tema kaitsjal on õigus esitada apellatsioon 15 päeva jooksul süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast. KOHTUOTSUSE PÕHIOSA Süüdistuse sisu
2. TSt süüdistatakse selles, et tema ööl vastu 12.01.2019.a xxx, XX korteris isiklikul pinnal tekkinud tüli käigus tõukas XX-i prema käega kõrist, mille tagajärjel XX kaotas teadvuse, misjärel kasutas XX-i suhtes füüsilist vägivalda ja põhjustas teadvuse kaotanud kannatanule tervisekahjustuse: alumise huule paistetuse ja haava alumise huule limaskestal, hematoomi paremal pool lõua piirkonnas, marrastus kaelal ja verejooksu ninast. Kasutades lähisuhtes olevana kannatanu suhtes füüsilist vägivalda, põhjustas TS kannatanule füüsilist valu ja tekitas tervisekahjustused: alumise huule paistetuse ja haava alumise huule limaskestal, hematoomi paremal pool lõua piirkonnas, marrastus kaelal ja verejooksu ninast. Samuti süüdistatakse TSt selles, et tema, ööl vastu 20.03.2019.a XXX asuvas korteris, pärast seda, kui XX lubas kutsuda politsei, tungis ta kallale XX-ile , lükkas kannatanu diivanile pikali ja kägistas kahe käega kõrist, mille tagajärjel kannatanu tundis valu ja tal oli raske hingata. Kägistades lähisuhtes olevana kannatanut kätega kõri piirkonnast ja tekitades kannatanule hematoomid kaela piirkonda, põhjustas TS XX-ile füüsilist valu ja 2 1-19-8104 tervisekahjustused. Oma tegevusega pani TS toime KarS § 121 lg 2 p 2 ja 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo lähisuhtes oleva inimese korduva tervise kahjustamise, samuti valu tekitava kehalise väärkohtlemise. TSt on esitatud süüdistus ka selles, et tema, kooselu ajal XX-iga , kuid täpselt tuvastamata ajavahemikul
3. jaanuarist kuni märtsini 2019.a, XXX asuvas korteris, ähvardas XX-il lõualuud sodiks lüüa ja ähvardas korduvalt XX-i sõiduautod põlema panna. Samuti täpselt tuvastamata ajal 2019.a kevadel xxx, XXX asuvas korteris , ähvardas lasta 100 euro eest nakatada XX-i 10-aastase tütre XX-i B-hepatiidi ja HIV- viirusega, kasutades selleks oma vangla kontakte ja tuttavaid. XX , olles teadlik TS kuritegelikust minevikust, samuti oli TS oli tema suhtes kasutanud füüsilist vägivalda ning nende kooselu ajal avaldanud, et isikutele, kes on teda solvanud maksab ta kätte füüsilise vägivalla kaudu, tajus ähvardusi reaalsena ning tal oli alust karta TS poolt ähvarduste reaalset täideviimist. Oma tegevusega pani TS toime KarS § 120 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo – tervisekahjustuse tekitamisega ja vara hävitamisega ähvardamise kui kannatanul on alust karta ähvarduse täideviimist. TSt süüdistatakse ka selles, et kahel korral 2019.a aprillis, täpselt tuvastamata ajal, ähvardas ta telefoni teel XX-i 100 euro eest nakatada HIV-viirusega, kasutades selleks oma vangla kontakte ja tuttavaid. XX , olles teadlik TS kuritegelikust minevikust ja tulenevalt sellest, et TS väljendas ennast agressiivselt, tajus ähvardusi reaalsena ning tal oli alust karta TS poolt ähvarduste reaalset täideviimist. Oma tegevusega pani TS toime KarS § 120 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo – tervisekahjustuse tekitamisega ähvardamise kui kannatanul on alust karta ähvarduse täideviimist. TSle on esitatud süüdistus ka selles, et tema 01.07.2019.a kella 00:40 paiku, XXX trepikojas ähvardas XX-i tappa öeldes, et löön su kasti. XX , olles teadlik TS kuritegelikust minevikust, samuti sellest, et TS on varasemalt tema tütre XX-i suhtes kasutanud füüsilist vägivalda, tajus ähvardust reaalsena ning tal oli alust karta TS poolt ähvarduste reaalset täideviimist. Oma tegevusega pani TS toime KarS § 120 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, tapmisega ähvardamise kui kannatanul on alust karta ähvarduse täideviimist. Samuti süüdistatakse TSt selles, et tema 01.07.2019.a kella 00:40 paiku, XXX trepikojas, s.o. avalikus kohas, pani toime avaliku korra ja avaliku rahu raske rikkumise. TS, olles alkoholijoobes, märatses ja räuskas trepikojas, karjus „ole vait tapan ära“, tagus korduvalt ja tugevalt jalaga elukaaslase XX-i korteri välisust ning lülitas III korruse elektrikilbist välja korterite elektrikaitsmed, samuti lõhkus III korruse koridori valgustuse. TS tegevuse tulemusena ärkasid üles trepikoja elanikud, sealhulgas ka lapsed korteris 9 ja korteris
4. TS tegevuse tulemusena oli häiritud majaelanike rahu ja turvatunne. Samuti tungis TS kallale teda korrale kutsunud XX-ile, lõi teda rusikaga ühel korral vastu rindkere piirkonda, mille tagajärjel XX kukkus selili maha oma korteri esiku põrandale. Seejärel väljus TS majast ja lõhkus kõrvaliste isikute juuresolekul kiviga XX-ile kuuluva sõiduauto VW Transporter registreerimisnumbriga xxx esiklaasi ja kahjustas sõiduauto vasakpoolset küljeklaasi. 3 1-19-8104 Oma tegevusega põhjustas TS XX-ile füüsilist valu ja parema käe küünarliigese ja labakäe marrastused, vasakul pool selja piirkonnas marrastused, ees rinna piirkonnas marrastusjäljed ning sõiduki esiklaasi lõhkumise ja küljeklaasi vigastamisega tekitas varalise kahju
5. 13 eurot. TS lõhkus jalalöökidega XX-i korteri välisukse lukustuse, mille tagajärjel oli rikutud teiste isikute rahu ja turvatunne, samuti tekitas ukse lõhkumisega kannatanule varalise kahju 660 eurot. TS tekitas kõrvalistele isikutele hirmutunde, häiris nende turvatunnet, rikkus tahtlikult avalikus kohas käitumise üldnõudeid. Korrakaitseseaduse § 55 „Avalikus kohas käitumise üldnõuded“ sätestab, et avalikus kohas on keelatud käituda teist isikut häirival või ohtu seadval viisil, on keelatud teist isikut lüüa, tõugata, kakelda, loopida asju teise isiku, looma või asja pihta neid ohtu seades või käituda muul viisil vägivaldselt ning teist isikut sõnaga, žestiga või muul moel solvata, hirmutada või ähvardada. Seega, märatsedes avalikus kohas ja tungides avalikus kohas, kõrvaliste isikute juuresolekul, kallale kannatanule, lõhkudes tahtlikult kannatanute vara, kasutades vallasasja kahjustamisel kivi, s.o. relvana kasutatavat muud eset, põhjustades oma tegevusega kannatanutele füüsilist, mittevaralist ja varalist kahju, rikkus TS tahtlikult Korrakaitseseaduse § 55 sätestatud käitumise üldnõudeid ja pani toime KarS § 263 lg 1 p 1,2 järgi kvalifitseeritava avaliku korra ja rahu raske rikkumise. Kohtumenetluse poolte seisukohad
6. Kohtuistungil selgitas süüdistatav, et süüdistus on talle arusaadav ja ta tunnistab end süüdi üksnes XX sõiduki esiklaasi lõhkumises ning on nõus klaasi lõhkumisega tekitatud kahju hüvitama. Samuti nõustus süüdistatav kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses ning ei soovinud enda ülekuulamist kohtuistungil.
7. Prokurör leidis, et TS süü on täies mahus tõendamist leidnud, palus TS süüdi tunnistada kõigis esitatud süüdistustes KarS §- de 263 lg 1 p- de 1 ja 2, 121 lg 2 p-de 2 ja 3 ning KarS §120 lg 1 järgi.
8. Kaitsja asus seisukohale, et TS süü on täielikult tõendamata ning ta ei ole temale inkrimineeritud kuritegusid toime pannud. Kaitsja leiab, et XX sõiduki esiklaasi lõhkumine, milles TS oma süüd tunnistab, on kvalifitseeritav väärteona. Kohtulikul arutamisel tuvastatud asjaolud, maakohtu seisukoht ja põhjendused
9. Kohus, kuulanud ära süüdistatava süü osalise tunnistamise, samuti kontrollinud kriminaalasjas kogutud kirjalikke tõendeid, asub seisukohale, et süüdistatava süü talle inkrimineeritud kuritegude toimepanemises on osaliselt tõendamist leidnud. Sellisele seisukohale asumist põhjendab kohus järgmiselt. TS poolt ööl vastu 12.01.2019.a kannatanu XX-i suhtes füüsilise vägivalla kasutamine, sellega kannatanule füüsilise valu ja tervisekahjustuste põhjustamine.
10. Kannatanu XX on kohtueelses menetluses üle kuulatud korduvalt, kokku kuuel korral, neist neljal ülekuulamisel on ta andnud ütlusi TS poolt vägivalla kasutamise kohta, mis on süüdistuse kohaselt toime pandud 12.01.2019.a. 6.
11. 04.07.2019.a ülekuulamisel selgitas kannatanu, et jaanuaris 2019.a võttis ta koos T-iga napsu. Ta läks T-ile kallale ja lõi teda jalaga, enne istus T-ile sülle, tahtis talt musi, kuid T keeldus. Kannatanu ärritus ja lõi T-it. Kannatanu läks vannituppa, seal lükkas T teda eemale, kannatanu läks tema poole ja T tõukas teda uuesti eemale. Kannatanul oli sellest katki lõug, 4 1-19-8104 kael sinine, huul katki, nina verine. Ta ei tea, kuidas ta voodisse sai, oli teadvuseta. /I kd, tl 4548/. 6.
12. 10.07.2019.a lisab kannatanu oma varasematele ütlustele jaanuaris 2019.a toimunu kohta, et kägistamine ja löömine TS poolt toimus 12.01.2019.a esimestel tundidel. Kannatanu lõi esimesena, küünistas, sellest jäi Tile arm. T alustas riidu, armukadetses. Kannatanu pildistas oma vigastused ja saatis need XX-le ja XX. Kannatanu pidi oma telefonist kõik vestlused reeturitega ära kustutama. /I kd, tl 61-62/. 6.
13. Menetleja on 10.07.2019.a ülekuulamise protokolli lisadeks märkinud fotod XX-ist 12.01.2019.a. E- kirjavahetusest nähtub, et pildid XX-ist saatis XX 0.07.2019.a. vastuseks menetleja 09.07.2019.a päringule. Piltidel oleval naisterahval on näha vigastus alahuulel, verekahtlane määrdumine ühe ninasõõrme ümbruses ning marrastus kaela piirkonnas. /I kd, tl 64-66/ 6.
14. Järjekordsel ülekuulamisel, 17.07.2019.a, selgitab XX , et 12.01.2019.a tõukas TS teda korduvalt vastu vannitoa seina, tema kaotas teadvuse, ärkas põrandal. Tal oli nina verine, suu seestpoolt katki ja kaelal kägistamise jäljed. T on teda ka niisama närvi minnes tõuganud täiesti suvaliste asjade pärast ja sellega valu tekitanud. Ta on tõuganud rindkere piirkonda, võtnud kinni õlavarrest ja pigistanud nii, et kannatanule tulid sinikad. Kannatanu avaldas talle survet, läks ise lähemale. Tema (T) tõukas teda vastu vannitoa seina, edasi liikusid suurde tuppa ja mis seal juhtus ei mäleta./ I kd, tl 67-69/ 6.
15. 23.10.2019.a ülekuulamisel on menetleja püüdnud kõrvaldada vastuolud kannatanu ütlustes. Kannatanu selgitas, et ta ei teadnud 04.07.2019.a ülekuulamisel rääkida löömisest ja tõukamisest kuna ei mäletanud seda. Enne järgmist, 10.07.2019.a ülekuulamist, oli kannatanu seda sündmust enda jaoks meenutanud ja sõbrannadega rääkinud, mistõttu on täiesti veendunud, et T teda kägistas ja lõi. Samuti selgitab ta, et ärkas suure toa põrandal ning T viis ta seejärel voodisse. 12.01.2019.a olid mõlemad alkoholi tarvitanud ja nad vaidlesid. Mäletab, et ta istus Tile sülle ja tahtis talle musi teha, kuid T keeras pea ära. Läks Tile vannituppa-sauna järgi, tõukas seal Tit, T tõukas teda vastu seina, kannatanu ei mäleta, kas ta kukkus. T läks suurde tuppa, tema järgnes ning T kägistas teda parema käega kõrist, mille tulemusel kannatanu kaotas teadvuse. Ta ärkas suure toa põrandal, T viis ta voodissee, hommikul nägi, et padjapüür oli verine. Ärgates tundis valu suus, alumine huul oli paistes ja seest katki, samuti oli lõug paremalt poolt sinine, ninas kuivanud veri ja kaela paremal küljel oli marrastus. Kuidas T need vigastused tekitas kannatanu öelda ei oska, sest kaotas kägistamise tagajärjel teadvuse. Samuti selgitab, et toimikus olevad fotod tegi kannatanu 13.01.2019.a ning seal nähtavad vigastused on Ti tekitatud. /II kd, tl 72-74/.
16. TS eitab kannatanu löömist ja kägistamist ning andis ütlused, mille kohaselt nad 12.01.2019.a jõid koos XX-iga , XX oli rohkem purjus ja tuli temal mitu korda kallale, lõi jalaga näkku. XX soovis, et T annaks musi, kuid tema oli solvunud, et XX temale kallale tuli. Tema hoidis XX-i kinni vägivalda kasutamata, võttis ümbert kinni, suudlesid. Nad seksisid pärast riidu, XX hoidis käega kraanikausist, ta käsi libises või ta vajus ära ning ta kukkus vastu kraanikaussi ning istus maha. TS viis XX voodisse. Kaelal olev kriips võis tekkida XX voodisse tassimisest ja vigastused võisid tekkida siis kui XX TSle kallale tuli. /I kd , tl 133-138, II kd tl 18-19 ja 23; 115-116 /.
17. XX-i poolt korduvatel ülekuulamistel antud ütlused 12.01.2019.a öösel toimunud sündmuste kohta on vastuolulised. 04.07.2019.a ülekuulamisel selgitas kannatanu, et T lükkas 5 1-19-8104 teda vannitoas eemale, kannatanu läks tema poole ja T lükkas teda uuesti eemale. Kannatanul oli sellest katki lõug, kael sinine, huul katki, nina verine. Ta ei tea, kuidas ta voodisse sai, oli teadvuseta. 10.07.2019.a lisab kannatanu oma varasematele ütlustele, et kägistamine ja löömine toimus 12.01.2019.a esimestel tundidel. 17.07.2019.a selgitab kannatanu, et TS tõukas teda korduvalt vastu vannitoa seina, tema kaotas teadvuse, ärkas põrandal. Tal oli nina verine, suu seestpoolt katki ja kaelal kägistamise jäljed. 23.10.2019.a ülekuulamisel põhjendas kannatanu vastuolusid oma ütlustes ning selgitas, et ta ei mäletanud 04.07.2019.a ülekuulamisel löömist ja tõukamist, kuid enne 10.07.2019.a ülekuulamist meenutas kannatanu seda sündmust ja rääkis sõbrannadega, mistõttu on ta veendunud, et T teda kägistas ja lõi. Kuigi kannatanu väitis 10.07.2019.a ülekuulamisel, et kägistamine ja löömine toimus 12.01.2019.a esimestel tundidel, järeldub kannatanu enda ütlustest, et ta löömist ja kägistamist tegelikult ei mäleta.
18. Kannatanu ütlustest nähtub, et veendumiseni selles, et T teda kägistas ja lõi, jõudis kannatanu pärast sündmuse meenutamist ja sõbrannadega rääkimist. Kohtu hinnangul on aga tegemist kannatanu oletusega, mis ei ole teiste tõenditega kinnitust leidnud.
19. Menetleja on küll lisanud toimikusse XX poolt saadetud pildid XX-ist , millel näha väidetavalt TS poolt tekitatud vigastused, kannatanu selgitas 23.10.2019.a ülekuulamisel, et need fotod tegi ta 13.01.2019.a. Kuid tuvastamata on kõnealuste fotode XX saatmise aeg ja asjaolud, mis võimaldanuks usaldusväärselt kontrollida nende seotust TSle süüdistuses etteheidetud vägivallaga, mistõttu ei saa neid kahtlusteta seostada 12.01.2019.a toimunud sündmusega.
20. TS ütlused selle kohta, mis toimus 12.01.2019.a ning kuidas XX võis väidetavad vigastused saada on ülekuulamiste käigus muutunud detalisemaks, kuid oluliste vastuoludeta ning ei ole välistatud, et toimunu vastab TS kirjeldusele, sest XX sündmusi osaliselt ei mäleta.
21. Kannatanu XX on erinevatel ülekuulamistel andnud ütlusi, et TS on armukade ja kontrolliv, T on teda ka niisama närvi minnes tõuganud täiesti suvaliste asjade pärast ja sellega valu tekitanud. Ta on tõuganud rindkere piirkonda, võtnud kinni õlavarrest ja pigistanud nii, et kannatanule tulid sinikad. Kuid vaatamata eeltoodule puudub kohtul alus eelistada XX-i vastuolulisi ütlusi TS ütlustele, mistõttu ei ole kohtul võimalik teha tõsikindlaid järeldusi selle kohta, et TS kasutas 12.01.2019.a XX-i suhtes süüdistuses kirjeldatud vägivalda ning tekitas kannatanule tahtlikult süüdistuses kirjeldatud tervisekahjustused.
22. Kohtule esitatud tõendid ei kinnita kahtlusteta TS süüd vägivallategudes ning neid kahtlusi ei ole võimalik kõrvaldada.

§ 7

lg 3 kohaselt tõlgendatakse kõrvaldamata kahtlus süüdistatava süüdiolekus tema kasuks. Kuivõrd TS süü ei ole ümberlükkamatult tõendatud tuleb ta temale esitatud süüdistuses, vägivallategude toimepanemises 12.01.2019.a, õigeks mõista. TS poolt ööl vastu 20.03.2019.a kannatanu XX-i suhtes füüsilise vägivalla kasutamine, tema kõrist kägistamine, millega põhjustas kannatanule füüsilist valu ja tekitas talle hematoomid kõri piirkonda.

1. Kannatanu XX-i 04.07.2019.a ütluste kohaselt nägi vanem tütar Eliise pealt, kuidas T teda 20.03.2019.a kägistas. T tuli suure kisaga sisse, kannatanu oli unine ja vihane ning lubas politsei kutsuda. T kargas seepeale püsti ja haaras kannatanul kõrist, surus ta diivanile ja kägistas. Sellest jäid kaelale verevalumid. / I kd, tl 45-48 /. 25.07.2019.a ülekuulamisel selgitab kannatanu, et kui T teda 20.03.2019.a vannitoas kägistas, siis nad ei seksinud /I kd, tl 94-96/. 6 1-19-8104 23.10.2019.a ülekuulamisel täpsustab XX , et 20.03.2019.a lasi ta alkoholi tarvitanud Ti tuppa. Kannatanu palus tal lahkuda, kuid T seda ei teinud. Kui T oli korduvalt keeldunud lahkuda lubas kannatanu politsei kutsuda. Selle peale hüppas T püsti, tõukas kannatanu diivanile ja hakkas kahe käega kägistama. Kannatanu tundis valu, oli raske hingata. Kägistamisest jäid kõri piirkonda väikesed marrastused, mida nägid ema ja tütar. Kannatanu hakkas karjuma, TS lõpetas kägistamise, kannatanu jooksis Eliise tuppa. /II kd, tl 71-74/
2. XX-i ütluste kohaselt helistas temale kord lapselaps Eliise XX kell 5:30, et TS tahab tema ema ära tappa. TS oli kägistanud tema tütart, T sundis XX-i oma Audit tema nimele kirjutama, XX oli keeldunud. See toimus toimus Eliise nähes. XX kaelal olid sinised ja punased jäljed, arsti juurde XX ei läinud. /I kd, tl 38-40/
3. XX-i poolt 10.07.2019.a ülekuulamisel antud ütlustest nähtub, et 20.03.2019.a kell 03:23 saatis tema tütar Eliise talle sõnumi, millest nähtub, et laps ei ole öö läbi magada saanud ja T tegi emale haiget./I kd, tl 114-116/. 18.07.2019.a ülekuulamisel täpsustab XX, et ta on näinud XX-i kaelal kägistamise jälgi märtsis 2019.a. Eliise olevat temale rääkinud, et TS oli öösel nende juurde tulnud, lõhkus ukse taga, XX oli unesegasena Tile ukse avanud. Eliise ärkas suure kisa peale üles ja läks vaatama, mis toimub, T oli emmet kägistanud. Eliise on isale öelnud, et kardab Tit. /I kd, tl 117-118/
4. XX-i edastas menetlejale Eliise XX-i poolt isale saadetud sõnumi, millest nähtub, et sõnum on saadetud 20.märtsil 03:23 ning sõnumi sisuks on: „Ma pean siid minema saama sest ma pole ööläbi magada saanud ja T veel tuli siia ja tegi emmele haiget ja ütles mulle, et kui mina ei käitu temag häsdi siis tema minuga kaa mitte ja ma ei taha siin olla“ /I kd, tl 92-93 /.
5. TS ennast süüdi ei tunnista, ta ei kägistanud XX-i, suudles teda, hoides kaela ümbert kinni, äkki jooksis XX magava lapse tuppa, hüüdis hull tuli kallale. Selline suudlusviis on neil tavaline. Eliise magas kui XX tema tuppa tormas / I kd, tl 133-139, II kd tl 19, 23 ja tl 117/.
6. Ka käesolevas kuriteo episoodis on kannatanu ütlustes vastuolud, erinevatel ülekuulamiselt on ta kirjeldanud väidetava kägistamise asjaolusid ning selle toimepanemise kohta erinevalt: T tuli suure kisaga sisse, ta lasi Ti sisse; kord toimus kägistamine toas diivanil, kord kägistas vannitoas. Samuti on kannatanu andnud erinevaid ütlusi vigastuste kohta: kaelale jäid verevalumid, kõri piirkonda jäid väikesed marrastused, mida nägid ema ja tütar. XX-i ütlustest nähtub, et tütre kaelal olid sinised ja punased jäljed. Samuti nähtub XX-i ütlustest, et TS oli kägistanud tema tütart, sundis XX-i oma Audit tema nimele kirjutama, XX oli keeldunud. Tunnistaja ütlustest võib järeldada, et väidetav kägistamine oli seotud TS nõudega sõiduauto Audi enda nimele saada, kuid selle kohta XX ütlusi andnud ei ole.
7. TS on erinevatel ülekuulamistel andnud samasisulisi ütlusi ning kohtul puudub eeltoodud vastuoludele viidates eelistada XX-i ütlusi. Kohtu hinnangul ei nähtu Eliise XX-i poolt isale saadetud sõnumist, kas ta nägi väidetavat kägistamist pealt ning millest järeldas Eliise XX, et T tegi emmele haiget. Välistatud ei ole, et XX jooksis magava lapse tuppa ning hüüdis, et hull tuli kallale, nagu nähtub TS ütlustest. Kannatanu väidab, et Eliise nägi kägistamist pealt, TS selgitab, et Eliise magas oma toas, kui kannatanu tema tuppa tormas.
8. Tunnistajad XX ja XX ei näinud kägistamist, nad on ülekuulamistel rääkinud seda, mida väidetavalt nägi ja rääkis Eliise XX, seega edastavad XX ja XX Eliise XX-ilt kuuldut, kuigi toimiku materjalidest ei nähtu, kas Eliise XX nägi kuriteosündmust pealt. 7 1-19-8104 22.

§ 66

lg 2¹ kohaselt on tunnistaja ütlus tõendamiseseme nende asjaolude kohta, millest ta on saanud teadlikuks teise isiku vahendusel, tõend, kui vahetut tõendiallikat ei saa üle kuulata

§ 291lõikes 1 nimetatud põhjusel.

Toimikust ei nähtu mingeid asjaolusid, mis takistanuks Eliise XX-i üle kuulamast. Samuti ei nähtu tunnistajate ütlustest, millal Eliise XX neile rääkis väidetavast kägistamisest, kas ta rääkis seda vahetult peale kägistamise nägemist ning oli veel tajutu mõju ning puudub alus arvata, et ta moonutas tõde. Kuna kohus ei saa kriminaaltoimikus sisalduvate materjalide pinnalt hinnata, kas Eliise XX nägi kuriteosündmust pealt ning kui nägi, kas siis XX-i ja XX-i ütlused Eliise XX-i vahendusel teada saadud tõendamiseseme asjaolude kohta, on tõend, jätab kohus nende ütlused Eliise XXilt kuuldu osa tõendikogumist välja. 23. Eeltoodust tulenevalt puudub kohtul ka käesolevas episoodis alus eelistada XX-i , samuti XX-i ning XX-i ütlusi TS ütlustele, mistõttu ei ole võimalik teha tõsikindlaid järeldusi selle kohta, et TS kasutas 20.03.2019.a XX-i suhtes süüdistuses kirjeldatud vägivalda ning tekitas kannatanule hematoomid kõri piirkonda. Kohtule esitatud tõendid ei kinnita kahtlusteta TS süüd ning neid kahtlusi ei ole võimalik kõrvaldada.

§ 7

lg 3 kohaselt tõlgendab kohus kõrvaldamata kahtluse süüdistatava süüdiolekus tema kasuks. Kuivõrd T S süü ei ole ümberlükkamatult tõendatud tuleb ta temale esitatud süüdistuses 20.03.2019.a vägivallateos õigeks mõista. Kohus mõistab TS õigeks KarS § 121 lg 2 p 2 ja 3 järgi. Ähvardus ajavahemikul aprillist 2018 kuni 01.07.2019.a XX-il õualuud sodiks lüüa ja tema autod põlema panna ning nakatada XX-i 10-aastane tütart Eliise XX vanglakontakte kasutades B-hepatiidi ja HIV- viirusega.

1. Kannatanu XX andis 04.07.2019.a ütlused, mille kohaselt TS ävardab teda pidevalt, ta on lubanud kannatanul lõualuud sodiks lüüa ning tema autod põlema panna, samuti lubanud tema tütrele 100 euro eest saata B-hepatiidis või HIV positiivse narkomaani, kes tütre nakatab nii, et ta sellest arugi ei saa. /I kd, tl 45-48 /. 17.07.2019.a ülekuulamisel selgitas kannatanu, et ta kardab T St, kes on öelnud, et temasugust vihavaenlast ei soovi keegi, ta ise ei tee midagi, laseb teistel teha. T Toome on rääkinud võimalusest Eliise XX HIV-ga nakatada kusagil bussis või järjekorras. Kannatanu ei ole kindel, et T S seda teeks, kuid ta on rääkinud võimalusest kätte maksta läbi kannatanule kallite inimeste kaudu. /I kd, tl 67-69/. 23.09.2019.a ülekuulamisel täpsustab kannatanu, et lõualuu sodiks löömise ähvardus toimus peale
2. jaanuarit kuni märtsini 2019.a, samal ajavahemikul ähvardas TS korduvalt kannatanu autod põlema panna ja 2019.a kevadel ähvardas kannatanu tütart B-hepatiidi ja HIV- viirusega nakatada. Kannatanu võttis ähvardusi reaalselt. /II kd, tl 73/
3. Süüdistatav TS andis ütlusi, mille kohaselt ta ei ole ähvardanud XX-il lõualuid sodiks lüüa ning HIV-ga nakatamine on kontekstist välja rebitud. Tunnistab, et on öelnud seda jutu sees, purjus peaga on olnud arutelusid HIV-i süstimisest vihavaenlasele narkomaanide poolt. Tal ei ole võimalust seda toime panna ja reaalselt ei teeks ta seda kunagi. /I kd, tl 137; II kd, tl 20, tl 118/.
4. Kohus ei kahtle XX-i ütlustes selles, et ta teadis TS vägivaldset minevikku ning tal võis olla mingites elulistes olukordades ka põhjust TSt karta. Kuid XX-i ütlused seoses väidetavate ähvardustega on äärmiselt üldsõnalised. Kannatanu ütlustest ei nähtu, millistel asjaoludel, millega seoses TS konkreetsed ähvardused tegi, s.o ähvarduste kontekst ja asjaolud, mis võimaldaks kohtul anda hinnangut selle kohta, kas ähvardused olid reaalsed ning oli alust karta nende täideviimist ähvarduste tegemise ajal. 8 1-19-8104
5. Kohtu hinnangul ei saa ainuüksi kannatanu ja TS vahelised pingelised suhted ning sellest tulenev kannatanu võimalik hirmutunne anda alust kartuseks, et süüdistuses kirjeldatud ähvardus täide viiakse, kui puuduvad andmed selle kohta, millistel asjaoludel ning millises elulises situatisiooonis need ähvardused tehti. Kannatanu hirmutunne ei saa tuleneda pelgalt tema enda isikulisest eripärast, alust karta ähvarduse täideviimist peavad andma välismaailmas objektiivselt avaldunud sündmused ning ähvardus peab reeglina tunduma lisaks kannatanule reaalne ka keskmisele mõistlikule kõrvalseisjale. Süüdlane täidab KarS § 120 objektiivse koosseisu siis, kui ta paneb oma tegevusega elu, tervise või vara pärast muretsema eelkõige ähvarduse adressaadi ja tekitab hirmu reeglina ka objektiivsele kõrvalseisjale. Kannatanu üldsõnalised ütlused kohtule sellise hinnangu tegemiseks võimalust ei anna, mistõttu ei ole võimalik tõendada KarS §120 objektiivse koosseisu esinemist TS käitumises, mis seisnes ähvardustes XX-i lõualuud sodiks lüüa ja tema autod põlema panna.
6. 17.07.2019.a ülekuulamisel on kannatanu öelnud, et ta ei ole kindel, kas TS laseks Eliise XX-i HIV-ga nakatada kusagil bussis või järjekorras. Järgmisel ülekuulamisel on kannatanu küll väitnud, et ta kardab ähvarduste täideviimist, s.h Eliise XX-i nakatamist HIV viirusega, kuid kohus leiab, et ähvardust saab reaalsena hinnata ainult juhul, kui seda tajutakse reaalsena ähvarduse esitamise ajal või vahetult pärast seda. Käesoleval juhul on kannatanu ühel korral väljendanud, et ei usu ähvarduse täideviimist, teisel juhul aga, et ta kardab selle täideviimist.
7. TS andis ütlusi, mille kohaselt on HIV-ga nakatamine kontekstist välja rebitud. Tunnistab, et on öelnud seda jutu sees, purjus peaga on olnud arutelusid HIV-i süstimisest vihavaenlasele narkomaanide poolt 100 euro eest. Tal ei ole võimalust seda toime panna ja reaalselt ei teeks ta seda kunagi. TS ütlused, mille kohaselt ei ta reaalselt kedagi HIV-ga ei nakataks riimuvad ka kannatanu 17.07.2019.a ütlustega selles, et ta ei ole kindel kas TS laseks Eliise XX-i HIVga nakatada.
8. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et ei ole tõendamist leidnud KarS § 120 lg 1 järgi TSle süüks arvatud ähvardused XX-i lõualuud sodiks lüüa, tema autod põlema panna ja tema tütar B-hepatiidi ja HIV- viirusega nakatada. Ähvardus XX-i 2019 aprillis, kahel korral, HIV-viirusega nakatada.
9. Kannatanu XX-i 10.07.2019.a ülekuulamisel antud ütlustest nähtub, et kahel korral 2019.aprillis, kuu alguses ja lõpus, helistas TS tema telefonil ja ähvardas 100 euro eest saata HIV positiivse inimese, kes teda nakatab. Põhjuseks tõi TS asjaolu, et kannatanu krutib last tema vastu üles. Samuti on TS lubanud teda kasti lüüa ning lubanud seda teha oma sõpradel, ta lubas auto põlema panna. Kannatanu ei ole otseselt TSga kokku puutunud, kuid tema sõnad tekitavad kannatanus hirmu, ta kardab, et TS võib reaalselt oma sõnad täide viia. Teab teda 18ndast eluaastast alates, teab, ka mille eest ta on karistatud. /I kd, tl 114-116/. Järgmisel ülekuulamisel, 18.07.2019.a, selgitab kannatanu, et teades ja vaadates T Some karitusregistrit, võib ta järeldada, et TS võib oma ähvardused teoks teha. TS eneseväljendus oli kannatanuga suhtlemisel agressiivne. Silmast silma suhelnud ei ole / I kd, 117-118/
10. TS ei tunnista ennast XX-i ähvardamises süüdi, on temaga telefonis arutanud, kuidas Eliisel koolis paremini läheks. Purjus peaga on olnud arutelusid HIV-i süstimisest vihavaenlasele narkomaanide poolt 100 euro eest. Tal ei ole võimalust seda toime panna ja reaalselt ei teeks ta seda kunagi. Konkreetselt ei ole kunagi mõelnud XX-i ega kedagi teist. /I kd, tl 133-139; II kd, tl 24,118 /. 9 1-19-8104
11. Kohus ei ole alust kahelda kahtle XX-i ütlustes, et TS on temale helistades lubanud 100 euro eest saata HIV positiivse inimese, kes nakatab kannatanu. TS ka ise ei eita, et purjus peaga on olnud arutelusid HIV-i süstimisest vihavaenlasele narkomaanide poolt 100 euro eest. Välistatud ei ole, et sellesisulisi aruelusid on TSl olnud ka XX-iga.
12. Kuid kohtule esitatud tõenditest nähtuvalt ei olnud alust pidada ähvardust reaalseks, so puudus alus karta, et TS selle ähvarduse ka reaalselt täide viib. TS eitab võimalust, kedagi HIV- ga nakatada ja kinnitas, et ta seda reaalselt kunagi ei teeks. Kohus rõhutab, et kannatanu hirmutunne ei saa tuleneda pelgalt tema enda isikulisest eripärast ja alust karta ähvarduse täideviimist peavad andma välismaailmas objektiivselt avaldunud sündmused ning ähvardus peab reeglina tunduma lisaks kannatanule reaalne ka keskmisele mõistlikule kõrvalseisjale. Kohtu hinnagul väidetav ähvardus XX-i HIV viirusega nakatada aga keskmisele mõistlikule kõrvalseisjale reaalne ei tundu.
13. Samuti peab kohus vajalikuks rõhutada, et ähvardust saab reaalsena hinnata ainult juhul, kui seda tajutakse reaalsena ähvarduse esitamise ajal või vahetult pärast seda. Käesoleval juhul nähtub kannatanu teisel ülekuulamisel, s.o 8.07.2019.a antud ütlustest, et ta vaatas T S karitusregistrit ning järeldas sellest, et TS võib oma ähvardused teoks teha. Eelnevast järeldab kohus, et kannatanul tekkis hirm ehk alus karta TS poolt ähvarduse reaalset täideviimist alles pärast tutvumist tema karitusregistri andmetega.
14. Seega puudub TS käitumises KarS § 120 lg 1 järgi kuriteokoosseis ka XX-i ähvardamises ning T S tuleb ka selles süüdistuse episoodis õigeks mõista. XX-i tapmisega ähvardamine 01.07.2019.a.
15. Kannatanu XX-i 01.07.2019.a ütlustest nähtub, et eile oli tütretütre sünnipäev. T helistas kogu aeg tütrele ja oli kohutavalt armukade. 01.07.2019.a kella 00:00 ajal tuli T S tütre ukse taha, tütar andis telefoni XX-ile ning TS ütles, et lööb XX-i kasti, ta ei pääse tema eest. T peksis tütre ust jalga, lülitas elektri välja. Kannatanu kardab TSt, varem ei kartnud. /I kd, tl 3637/. 05.07.2019.a andis XX ütlused, mille kohaselt 01.07.2019.a TS lõi 00:40 paiku kuus korda jalaga vastu ust, mille tagajärjel ukselink murdus. Uks pidas löökidele vastu, nad ei julgenud ust avada. 01.07.2019.a öösel helistas TS XX-i telefonile, kannatanu vastas ja TS ütles, et lööb tema esimesena kasti. Kannatanu tundis tõsist hirmu oma elule /I kd, 38-40/. Samasisulisi ütlusi andis kannatanu ka 17.07.2019.a ülekuulamisel, täpsustades, et kui nad (kohtu täpsustus - kannatanu ja XX ) 30.06.2019.a. tulid lapselapse sünnipäevalt helistas TS pidevalt XX-i telefonile, kuid XX ei vastanud. Lõpuks XX vastas ja T S ütles, et sinu löön esimesena kasti. Üsna pea oli ta tütre ukse taga ja hakkas tohutu prõmmimine. Kannatanu oli kuulnud TS kriminaalsest minevikust ja kartis, et ta võib ähvarduse teoks teha /I kd, tl 41-42/.
16. TS ei tunnista XX-i ähvardamist ning on selgitanud, et tema helistas naisele 30.06.2019.a, naine ütles, et tal on süda rütmist väljas ja ämm ütles, et neil on vaja kiirabi. Tema arvas, et naisega on midagi juhtunud ja seepärast prõmmis ukse taga. /I kd tl 130-132/. XX-i tapmisega ei ähvardanud, karjus naabri haukuva koera peale /II kd, tl 21/.Tema ei ole 01.07.2019.a öösel öelnud, et lööb XX-i kasti, ta karjus seal, et tee uks lahti, XX tee uks lahti. Kuna keegi ei avanud tahtis ukse maha lüüa.Süüdistatav väidab, et XX valetab tema peale, on kindel, et ei öelnud XX-ile telefonis, et lööb ta kasti. Kuna naabri koer haukus võis koera peale karjuda: „ Ole vait, tapan ära“. Ta oli XX pärast mures ja koputas järjest kõvemini, lõi kaks korda jalaga ning lülitas elektrikaitsmeid sisse- välja. XX lõpuks vastas XX telefonile ja ütles, et XX ei taha temaga rääkida. Kui sai teda, et XX-iga on kõik korras läks minema. / II kd, tl 118-119/. 10 1-19-8104
17. Tunnistaja XX-i andis kohtueelses menetluses ütlused, millest nähtub, et 01.07.2019.a kella 00:30 paiku kuulis ta oma korteris olles kuidas trepikojas laamendatakse. Tunnistaja piilus uksesilmast ja nägi, kuidas trepikojas peksab mees jalga vastu vastaskorteri ust, ta võttis hoogu tunnistaja ukse tagant. Tunnistaja kuulis, kuidas mees kiskus elektrikilbis juhtmeid, tunnistaja korteris läks elekter ära. Tunnistaja ütlustest ei nähtu, et mees oleks karjunud, et, ole vait, tapan ära. Mees karjus, et tal on naisega probleemid. / I kd, tl 106-107 /
18. Ka XX-i ütlustest nähtub, et 30.06.2019.a oli tema lapse sünnipäev, sellest oli teadlik ka TS, kes eeldas, et teda, mitte lapse vanaema XX-i , kutsutakse sünnipäevale. Samuti arvas T, et laste isa oli sünnipäevale kutsutud, ta oli Alus vaatamas käinud, kas laste isa auto on maja ees. TS tuli südaöö paiku ja lõhkus ukse taga, uksel olid jalatsijäljed, ukse link oli löömises lahti. Tema ust lahti ei teinud. Tema ema vastas Ti kõnele, T röökis nagu loom /I kd, tl 43-44/. TS poolt XX-i korteriukse lõhkumist tõendab ka foto XX-i korteri välisuksest, millel on näha jalatsijäljed ning purunenud ukselink / I kd, tl 60/ .
19. Kohtul puudub alus kahelda XX-i ütlustes selle kohta, et T S ähvardas teda „ esimesena kasti lüüa“, mida kannatanu tajus reaalse ähvardusena ning mille täideviimist oli tal ka alus karta.
20. Kannatanu ütlustest nähtub, et tema võttis TS kõne vastu ning pärast seda hakkas TS ukse taga lõhkuma. Tunnistaja XX-i ütlustest ei nähtu, et laamendav mees oleks koridoris telefoniga rääkinud või karjunud, ole vait, tapan ära. Eeltoodust järeldab kohus, T S ja XX-i telefonikontakt toimus ennem seda kui TS XX-i korteri ust lõhkuma hakkas.
21. TS kinnitab samuti, et ta kannatanuga telefoni teel suhtles ning sai teada, et XX-iga on kõik korras. Kuna TS suhtles kannatanuga telefoni teel enne, kui ta ukse taga lõhkuma hakkas on tema ütlused selle kohta, et ukse taga lõhkumine oli ajendatud murest kannatanu tervise pärast XX-i ja tunnistaja XX-i ütlustega.
22. Kuigi TS selgitas, et ta võis trepikojas naabri koerale hüüda: „Ole vait, tapan ära“, tunnistaja XX seda ei kuulnud. Tunnistaja sõnul karjus mees, et tal on naisega probleemid. Eelnevast järeldab kohus, et TS püüab põhjendada temale süüks arvatud ähvardust XX-i suhtes koera peale karjumisega ning koera ähvardamisega. Kohtu hinnangul on TS sellesisulised ütlused, mis ei riimu teiste tõenditega, ajendatud soovist vabaneda vastutusest XX-i ähvardamise eest.
23. XX-i emana oli XX kahtlemata teadlik TS vägivaldsest minevikust ning kannatanu hirm oli kohtu hinnangul põhjendatud tulenevalt sellest, et pärast ähvardust hakkas TS XX-i korteri ust lõhkuma. Tegemist ei olnud pelgalt koputamisega ja kahe jalalöögiga nagu süüdistatav kirjeldab. Tunnistaja XX-i ütlustest nähtub, et ta kuulis oma korteris olles kuidas trepikojas laamendatakse, tunnistaja nägi, kuidas trepikojas peksab mees jalga vastu vastaskorteri ust, ta võttis hoogu tunnistaja ukse tagant.
24. Kohus leiab, et seoses TS poolt tehtud ähvardusega oli XX-il , süüdistatava isikut ja sellel järgnevat korteri ukse lõhkumist arvestades, põhjust tunda hirmu, karta oma tervise ja elu pärast, s.o karta ähvarduse täideviimist. Kohtu hinnagul tundub ähvardus „kedagi esimesena kasti lüüa“ koosmõjus sellele järgnenud ukse lõhkumisega reaalne ka igale keskmisele objektiivsele kõrvalseisjale. 11 1-19-8104
25. TS täitis oma käitumisega, ähvardades XX-i kasti lüüa, KarS § 120 objektiivse koosseisu ning ta pani temale süüks arvatava teo KarS § 120 lg 1 järgi toime otsese tahtlusega. Avaliku korra raske rikkumine XXX esimeses trepikojas 01.07.2019.a.
26. Kannatanu XX andis ütlused, mille kohaselt läks ta 01.07.2019.a kella 01.50 ajal magama ning oli just magama jäämas, kui kuulis ülevalt poolt rämedat lõhkumist. Kannatanu ärkas üles ning läks vaatama, mis toimub, elukaaslane oli tema selja taga. Samal ajal tuli tumedates riietes, lühemat kasvu, tumeda peaga noormees trepist alla. Kannatanu küsis noormehe käest, mis toimub, tema vastas, et tal oli naisega probleem. Kannatanu tahtis öelda, et see ei anna põhjust lõhkumiseks, kui sai löögi rindkeresse, mille tagajärjel kukkus enda esikusse pikali, selili maha. Kannatanu tundis valu, ehmatust ja hirmu. Kannatanu sõnul oli ründaja agressiivselt meelestatud, tal oli ilmselgelt plaan edasi rünnata, kuid kannatanu elukaaslane sai korteriukse kinni ja lukku. Kannatanu helistas häirekeskusesse, politsei saabudes vestlesid trepikojas, kui kuulsid õuest tugevaid lööke. Kannatanu elukaaslane vaatas aknast välja ja nägi kuidas sama noormees lõhub kannatanule kuuluvat Transporter bussi reg. märgiga 515MPM. Õues selgus, et juhipoolne küljeklaas on kahjustatud ning katki on löödud esiklaas juhi vaatevälja kohalt. /I kd, tl 7-8, 15-16/.
27. Tunnistaja XX ütlustest nähtub, et 01.07.2019.a kella 00:30 paiku kuulis trepikojast väga ägedat, intensiivset uksele kloppimist. Elukaaslne ärkas selle peale üles ning läks ees uksele, tunnistaja läks tema selja taga. Nad tegid ukse lahti, trepist tuli alla lühemat kasvu, tumedates riietes, lühikeste juustega meesterahvas. Elukaaslane küsis, mis toimub, isik vastas, et al on naisega probleem. Elukaaslne tahtis midagi öelda, kuid ta ei jõudnud, sest isik ründas teda, tõukas rusikatega järsku elukaaslast rinna piirkonda, elukaaslne kukkus saadud löögist esikusse pikali. Tunnistaja astus elukaaslasest üle ja tõmbas ukse kinni ja pani lukku, et isik ei saaks uuesti rünnata. Elukaaslane helistas politseisse. Enne politsei tulekut vaatas tunnistaja üle elukaaslase vigastused ning märkas, et parem küünarnukk oli pikalt marraskil ning parema õlaliigese juures oli väike marrastus. Politsei saabuse oli tunnistaja toas ning kuulis tugevaid lööke õues, nägi aknast, et sama noormees lõhub elukaaslse valget VW Transporter bussi reg. märgiga 515 MPM. /I kd, tl 34-35/
28. Läbivaatuse käigus 01.07.2019.a tuvastati XX-il parema käe küünarvarre marrastus, paremal käelabal marrastused ning parema käe õlaliigese juures marrastus. /I kd, tl 9-14/. Perearsti tõendist nähtub, et 03.07.2019.a fikseeris perearst kannatanul objektiivse leiuna parema käe küünarliigese piirkonnas ja labakäel dorsaalsed marrastused, vasakul pool selja piirkonnas marrastused, ees rinna piirkonnas marrastuse jäljed. Perearst diagnoosis kannatanul pindmise rindkere vigastuse, küünarluu piirkonna kontusiooni ja sõrmede kontusiooni. /I kd, tl 25/
29. Tunnistaja XX-i andis ütlused, millest nähtub, et 01.07.2019.a kella 00:30 paiku kuulis ta oma korteris olles kuidas trepikojas laamendatakse. Tunnistaja piilus uksesilmast ja nägi, kuidas trepikojas peksab mees jalga vastu vastaskorteri ust, ta võttis hoogu tunnistaja ukse tagant. Tunnistaja kuulis, kuidas mees kiskus elektrikilbis juhtmeid, tunnistaja korteris läks elekter ära. Selle mehe käitumine rikkus tunnistaja ja tema pereliikmete öörahu, nad ärkasid kõik üles, tunnistaja, tema tüdruksõber, vanaema ja vanaisa. Selline lõhkumine ja kolin oli hirmutav. Tunnistaja kuulis, kuidas alt naaber küsis, mis toimub, mees vastas, et tal on naisega probleemid, see pole tema asi ja seejärel käis jõhker pauk. Kui mees ära läks lülitas tunnistaja elektri tagasi, läks koerga õue ning nägi, kuidas see mees lõi kiviga ühe auto aknad sisse. / I kd, tl 106-107 / 12 1-19-8104
30. Asjaolu, et TS lõhkus XX-i korteri ust ööl vastu 01.07.2019.a, mille käigus lõhkus ära XXi korteri ukseluku ning häiris kõrvaliste isikute rahu kinnitavad ka kannatanu XX-i ütlused /I kd, tl 36-37, 38-40, 41-42/, mida on analüüsitud eelmise kuriteo episoodi juures. Samuti nähtub ka XX-i ütlustest, et TS häiris 01.07.2019.a xxx trepikojas kõrvaliste isikute rahu. Tema ütlustest nähtub, et TS tuli südaöö paiku ja lõhkus ukse taga, uksel olid jalatsijäljed. Tema ust lahti ei teinud. /I kd, tl 43-44/.
31. Tunnistaja XX ütlustest selgub, et 01.07.2019.a oli graafikujärgses patrullteenistuses. Kell 00:43 said väljakutse Kehtnasse. Esimene väljakutse oli, et T S lõhub XXX korter eksnaise ukse taga. Seejärel tuli teine väljakutse, et TS oli korter ukse taga kedagi löönud. Kohale jõudes sisenesid majja ja koputasid korter nr 5 uksele, ust ei avatud. Tunnistaja lasi juhtimiskeskusel teatajale helistada, seejärel avati uks. Kannatanul olid marrastused vasaku õle piirkonnas, marrastus käsivarrel ja haav käel. TS oli teda löönud rusikaga rindkeresse, tema oli kukkunud oma esikusse selili, naine oli olnud tema selja taga ning saanud ukse sulgeda. XX kuulis väljas pauke ning nägi trepikoja aknast, kuidas tumedates riietes meesteahvas lõi praklas oleva sõiduki küljeklaasi ja esiklaasi pihta. Tunnistaja jooksis välja ning nad nägid XXX 3 maja ees meesterahvast, kelle pidasid kinni. Meesterahval tuvastati joove väljahingatavas õhus. Kuna TS käitus agressivselt panid temal käed raudu. TS küsis, miks ta kinni peeti, alt naaber oli temale kallale tulnud, ta tunnistas, et oli vaid sõiduki klaasi lõhkunud ja see on väärtegu. T Sl oli probleem ämmaga naise kohta ei rääkinud ta midagi. / I kd, tl 119120 /
32. Sündmuskoha vaatlusprotokollist nähtub, et kõrvalistel isikutel oli xxx maja I trepikotta lukustamata ukse kaudu üldkasutatavasse trepikotta vaba juurdepääs ning see, et korter nr 9 uksel on jalatsijälje fragmendid. / I kd , tl 108-111/
33. XXX asuva turvakaamera salvestise vaatlusprotokollist ja salvestiselt nähtub, et 01.07.2019.a kell 00:40 siseneb meesterahvas, kes osutus TSks esimesse trepikotta, kell 00:47 saabub politsei ning kell 00:52 lõhub TS maja ees seisva sõiduki esiklaasi, kell 00:59 peetakse TS politsei poolt kinni. / tl. 121/.
34. Indikaatorvahendi kasutamise protokolli kohaselt tuvastati TSl 01.07.2019.a kell 02:09 indikaatorvahendiga alkoholijoobele viitavad tunnused, s.o indikaatorvahendi näit 0, 70 mg/l / I kd, tl 122/
35. 01.07.2019.a teostatud sündmuskoha vaatlusel tuvastati sõiduki Volkswagen Transporter reg nr xxx esiklaasi vasakpoolsel osal kaks löögijälge ja mõrad klaasis ning kahjustused juhipoolsel küljeklaasil. Sündmuskohalt võeti kaasa kivi mõõtmetega 16x10x11,5 sentimeetrit. /I kd, tl 26-33/
36. 02.07.2019.a kahtlustavana ülekuulamisel TS tunnistab, et ta 01.07.2019.a lõhkus XX-i korteri ukst, kuid tegi seda hirmust XX-i pärast. Kui ta hakkas ära minema seisis mingi vend tal ees. See mees seisis tee peal ees ja küsis, mis üleval toimub. Mees hoidis ühe käega uksest ja teisega trepi piirdest kinni. TS hakkas mööda minema, kuid mees hoidis teda kinni, võttes nii TSlt ebaseaduslikult vabaduse. Ta hakkas rabelema ja põhjustas TSle, teda tahtlikult rünnates, vigastuse pea piirkonda. TS ehmatas teda, mispeale kukkus mees selili korteri esikusse. Ehmatas kätega ning võis selle käigus kannatanule pihta minna. Tunnistab end süüdi VW Transporteri klaaside lõhkumises, see juhtus hiljem ja see on eraldi väärteoasi. On nõus kahju hüvitama /I kd, 130-132/. 22.07.2019.a ülekuulamisel muudab TS mõnevõrra oma ütlusi ning 13 1-19-8104 selgitab, et kui ta hakkas trepist alla tulema seisis teise korruse naaber XX trepil, ta hoidis ukselingist kinni, seisis ette ja kui TS hakkas mööduma, tõukas teda. TS tõukas vastu, mees oli nii juua täis, et kukkus pikali. Tema tõukas meest enesekaitseks, mees kukkus nii, et jalad jäid korterist välja./I kd, 133-138/. 10.10.2019.a toimunud ülekuulmisel kohendab TS oma ütlusi veelkord ning selgitab, et kui ta oli veendunud, et XX-iga on kõik korras otsustas ta kiiresti lahkuda. Alt naaber seisis trepimademel ja küsis, mis seal toimub, T S selgitas, et naisega on probleemid ning läks jooksuga, kiiresti naabrist mööda, Kuid ta ei lasknud, seisis ette. Selleks, et endale teed vabastada, läks TS talle vastu ning ta oli juua täis ning kukkus seetõttu. TS tuli kiiresti, alt naaber seisis talle ette ning lükkas teda tagasi, TS lükkas naabri tee pealt eest kõrvale, sisuliselt jooksis ta pikali. Tahtlikul vigastusi ei tekitanud. Alt naaber jäi lebama ukse vahele, uks jäi lahti. TS selgitab, et kiire lahkumine kinnitab, et tal puudus tahtlus löömiseks. Naine seisis korteris mehe taga ning läbi mehe ei saanud ta näha, mis toimus / II kd, tl 112121/.
37. Kohtu hinnangul on kahtlusteta on tõendamist leidnud, et TS lõhkus 01.07.2019.a pärast kella 00:40 XXX asuva korteri ust. TS ütlused selle kohta, et ta tegi seda murest XX-i pärast on ümber lükatud XX-i ütlustega, millest nähtub, et tema ja TS telefonivestlus, mille käigus TS XX-i ähvardas ja mille käigus teada sai, et XX-iga on kõik korras, leidis aset ennem kui TS korteri ust lõhkuma hakkas. XX-i ja XX-i ütlustega on tõendatud, et ukse lõhkumine oli ajendatud tema ja XX-i pingelistest suhtest ning sellest, et teda eelmisel päeval lapse sünnipäevale ei kutsutud. (vt käesoleva otsuse punktid 37-42).
38. Kahtlemata rikkus TS oma käitumisega kortermaja elanike öörahu ning isiklikku laadi konflikti lahendamine avalikus kohas häiris asjasse mittepuutuvate isikute rahu ja turvatunnet. Lisaks XX-ile , XX-ile ja tema lastele olid häiritud ka XX ja tema pereliikmed ning kannatanu XX ja tema naine. Kahtlust ei ole selles, et öisel ajal kortermaja trepikojas korteriukse lõhkumine rikkus kõnealuste isikute avalikku õigusrahu piisavalt intensiivselt. Kahtlust ei ole ka selles, et kortermaja trepikoda on avalik koht ning oma käitumisega rikkus TS korrakaitseseaduse §-s 55 sätestatud avalikus kohas käitumise üldnõuded, mille kohaselt on avalikus kohas on keelatud käituda teist isikut häirival viisil või käituda muul viisil vägivaldselt ning teist isikut hirmutada. Tunnistaja XX-i sõnul rikkus T S käitumine tema ja tema pereliikmete öörahu, nad kõik, tunnistaja, tema tüdruksõber, vanaema ja vanaisa, ärkasid üles. Selline lõhkumine ja kolin oli hirmutav.
39. Kohtul puudub alus kahelda kannatanu XX ütlustes selle kohta, et TS lõi teda vahetult pärast XX-i korteriukse lõhkumist rindkeresse, löögi tagajärjel kukkus kannatanu enda esikusse pikali, selili maha. Kannatanu ütlusi kinnitab ka tunnistaja XX, kelle ütlustest nähtub, et isik tõukas rusikatega järsku elukaaslast rinna piirkonda, elukaaslne kukkus saadud löögist esikusse pikali. Kannatanu XX ütlusi kinnitavad ka läbivaatuse käigus 01.07.2019.a tuvastatud ja perearsti juures 03.07.2019.a fikseeritud vigastused, s.h perearsti poolt diagnoositud pindmine rindkere vigastus, mis viitab löögile rindkeresse ning küünarluu piirkonna ja sõrmede kontusiooni, mis viitavad kukkumisel saadud vigastusele.
40. TS ütlused seevastu loeb kohus ebausaldusväärseteks, TS on erinevate ülekuulamiste käigus oma ütlusi muutnud ja kohendanud endale sobivas suunas, mis on ilmselgelt ajendatud soovist vabaneda vastutusest toimepandu eest.
41. Toimikus on mitmed meditsiinidokumendid, mis kinnitavad, et XX-il ja XX-il esineb erinevaid terviseprobleeme. /I kd, tl 100-101, tl 104; II kd, tl 98, tl 102-105/. Kohus ei kahtle selles, et XX-i ja TS vahelised pingelised suhted ning T S poolt 01.07.2019.a toimepandu 14 1-19-8104 võimendasid XX-i ja XX-i tervisehäireid. Seega kinnitavad ka eelviidatud meditsiinidokumendid kaudselt TS poolt nii XX-i ähvardamist kui ka XX-i korteriukse lõhkumist 01.07.2019.a.
42. XX on
43. juulil 2019.a /I kd, tl 49-59/ ja
44. juulil 2019.a / I kd 70-80/ saatnud menetlejale enda ja TS sõnumivahetused, mille kohus jätab tõendina kõrvale, kuna kohtul puudub võimalus kontrollida nende usaldusväärsust. Kuvatõmmistest ei ole võimalik teha usalduväärseid järeldusi sõnumite sisu kohta, kuna ei ole teada, kas XX on edastanud menetlejale kogu sõnumivahetuse või on teinud seda valikuliselt.
45. Kohus leiab, et TS pani toime süüdistuses kirjeldatud teod, s.o lõhkudes XX-i korteri ust, millega rikkus korrakaitseseaduse §-s 55 sätestatud avalikus kohas käitumise üldnõuded, millega täitis KarS § 262 objektiivse koosseisu. Seejärel, vahetult peale lõhkumist, lõi tahtlikult XX-ile, kes häirituna TS käitumisest, tuli korteri uksele ja küsis mis toimub, rusikaga rindkeresse, mille tagajärjel kannatanu kukkus. TS põhjustas rusikalöögiga kannatanule valu ning kukkumise tagajärjel sai kannatnu tervisekahjustusi. Eeltooduga täitis TS KarS § 263 objektiivse koosseisu mis seisneb avalikus kohas käitumise üldnõuete rikkumises, kui see on seotud vägivallaga. TS pani nii avalikus kohas käitumise üldnõuete rikkumise, kui ka sellega seotud vägivalla, s.o XX löömise, toime otsese tahtlusega.
46. Samuti on tõendatud, et TS, olles kortermajast lahkunud, nähes politsei saabumist ning saades aru, et XX kutsus politsei, lõhkus kättemaksuks XX sõiduki klaasid. Eraldiseisvana on kannatanu sõiduki klaaside lõhkumine kvalifitseeritav väärteona KarS § 218 järgi, kuid arvestades toimunu asjaolusid leiab kohus, et sõiduki klaaside lõhkumine, olles ajendatud kättemaksust kannatanu, kelle suhtes TS oli kasutanud vägivalda, vastu politsei kutsumisega seoses, seega seotud T S poolt eelnevalt toimepandud avaliku korra raske rikkumisega, mistõttu kohus loeb kannatanu sõiduki klaaside lõhkumise sellega hõlmatuks.
47. Süüdistuse kohaselt pani TS toime KarS § 263 lg 1 p 1, 2 järgi kvalifitseeritava avaliku korra ja rahu raske rikkumise, mis seisnes selles, et ta märatses avalikus kohas ja tungis avalikus kohas, kõrvaliste isikute juuresolekul, kallale kannatanule, lõhkus tahtlikult kannatanute vara, kasutades vallasasja kahjustamisel kivi, s.o. relvana kasutatavat muud eset, millega põhjustades kannatanutele füüsilist, mittevaralist ja varalist kahju ning rikkus tahtlikult korrakaitseseaduse § 55 sätestatud käitumise üldnõudeid.
48. Riigikohtu kriminaalkollegium on oma 25.10.2019.a.otsuse nr 1-18-5540 punktides 17 ja 18 selgitanud, et KarS § 263 lg 1 p 2 puhul on rünnatavaks õigushüveks üksnes avalik kord kui kollektiivne õigushüve. Kõnesolev punkt hõlmab vaid selliseid tegusid, mille puhul relva või relvana kasutatava muu eseme, lõhkeseadeldise või lõhkeainega ähvardamine on suunatud konkretiseerimata inimeste hulga vastu. Selle sättega on nimetatud vahendeid silmas pidades kuulutatud karistatavaks üksnes ja juba avalikkusele suunatud ähvardus, sõltumata sellest, kas sellega on kahjustatud lisaks avalikule korrale ka individuaalset õigushüve. Üldistatult öeldes on KarS § 263 lg 1 p 2 alla langevate tegude puhul erinevalt sama lõike esimesest punktist avaliku korra rikkumise keskmes üldsuse ründamine kui selline.
49. Eelviidatud Riigikohtu seisukoht ei anna vähimatki tõlgendamisruumi, et kvalifiseerida TS tegu KarS § 263 lg 1 p 2 järgi. TS kasutas kivi kannatanu vara lõhkumiseks ning ei ähvardanud sellega mingilgi määral avalikkust. Seega tuleb TS poolt toimepandu kvalifitseerida KarS § 263 lg 1 p 1 järgi ning ta tuleb KarS § 263 lg 1 p 2 järgi õigeks mõista. 15 1-19-8104
50. TS tegude õigusvastasust või süüd välistavaid asjaolusid kohtuliku arutamise käigus ei ilmnenud ning TS tuleb süüdi mõista KarS § 120 lg 1 järgi XX-i ähvardamises ning 01.07.2019.a toimepandud avaliku korra raskes rikkumises KarS § 263 lg 1 järgi. Karistuse mõistmine
51. Karistuse mõistmisel lähtub kohus KarS § 56 sätetest. Karistamise aluseks on isiku süü, karistuse mõistmisel tuleb arvesse võtta nii kergendavaid kui raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma uute süütegude toimepanemisest ning arvestada tuleb ka õiguskorra kaitsmise huvisid. KarS § 120 lg 1 järgi kvalifitseeritava kurite toimepanemise eest on karitusena ette nähtud rahaline karistus või kuni üheaastasne vangistus. KarS § 263 lg 1 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest on karistusena ette nähtud rahaline karistus või kuni viieaastane vangistus. Karistusregsitri andmetel on TS korduvalt kriminaalkorras karistatud, ta omab kolme kehtivat kriminaalkaristust / I kd, tl 208-219/. Pärnu Maakohtu 17.03.2014.a otsusega on TS süüdi tunnistatud KarS §-de 121 ja 263 p-de 1, 3 ja 4 järgi, Pärnu Maakohtu 16.03.2015.a ja Tallinna Ringkonnakohtu 18.05.2015.a otsega KarS § 263 lg 1 järgi ning Pärnu Maakohtu 27.10.2016.a otsusega samuti KarS § 263 lg 1 järgi ning ta on reaalselt kandnud kolme vangistust / I kd, tl 171-202 / Kohus leiab, et süüdistatavale tuleb mõista karistuseks vangistus, rahaline karistus ei täida, TS isikut ja tema pool toimepandud kuriteo asjaolusid arvestades, karistuse eesmärke ning sellega ei ole tagatud ka õiguskorra kaitsmise huvisid, sest oma käitumisega ründas T S väga olulisel määral avalikku rahu ning asjaga puutumuses mitte olnud isikute kindlustunnet. Hinnates TS teosüüd temale etteheidetavate kuritegude toimepanemises, leiab kohus, et toimepandud kuritegude asjaolusid arvesse võttes on alust rääkida keskmisest süüst. TS karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad. Arvestades ülaltoodut mõistab kohus TSle KarS § 263 lg 1 p 1 järgi karistuseks kaks aastat vangistust ja KarS § 120 järgi karistuseks kolm kuud vangistust ning KarS § 64 lg 1 alusel mõistab liitkaristuseks kaks aastat vangistust. Lühimenetlusest tingituna vähendab kohus

§ 238

lg 2 alusel karistust ühe kolmandiku võrra ning mõistab karistuseks vangituse üks aasta ja neli kuud vangistust. TS vahistati Pärnu Maakohtu 02.07.2019.a määrusega, vahistamistähtaja alguseks loeti 01.07.2019.a. / I kd , tl 146-152/ KarS § 68 arvab kohus eelvangistuse karistusaja hulka ning loeb karistuse kandmise aja alguseks TS kahtlustatavana kinnipidamise päeva, s.o 01.07.2019.a. Kohus mõistab TS õigeks süüdistuses KarS § 263 lg 1 p 2 järgi, KarS § 120 lg 1 järgi kahes kuriteo episoodis, s.o ajavahemikul 12. jaanuar kuni märts 2019.a ja aprillis 2019.a XX-i ja XX-i ähvardamises ning süüdistuses KarS § 121 lg 2 p 2, 3 järgi. TSle kohaldatud tõkend, vahistamine, tühistada kohtuotsuse jõustumisel. 16 1-19-8104 Tsiviilhagi 72.

§ 38

lg 1 ja 3 kohaselt on kannatanul õigus esitada uurimisasutuse või prokuratuuri kaudu tsiviilhagi.

§ 310

lg 1 kohaselt kui kohus teeb süüdimõistva kohtuotsuse, rahuldab ta tsiviilhagi täielikult või osaliselt või jätab selle rahuldamata või läbi vaatamata. Omaksvõetud kohtupraktika kohaselt on kriminaalmenetluses võimalik esitada üksnes selline tsiviilhagi, mille aluseks olevad faktilised asjaolud on olulises osas kattuvad süüdistuse aluseks olevate faktiliste asjaoludega ning tsiviilhagis ei ole vaja korrata süüdistusaktis loetletud kuriteo toimepanemist tõendavaid tõendeid. Tsiviilhagil peab olema piisav seos kriminaalmenetluse esemega ning ta peab olema suunatud kuriteo tunnustele vastava teoga rikutud hüveolukorra taastamisele või heastamisele. XX poolt käesolevas kriminaalasjas esitatud tsiviilhagi vastab eeltoodud nõuetele. VÕS § 1043 kohaselt teisele isikule õigusvastaselt kahju tekitanud isik peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. TS süü temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemises KarS § 263 lg 1 järgi on täies mahus tõendamist leidnud. XX-ile kahju tekkimine ja TS poolt kahju tekitamine nähtub kohtuotsuse p-des 48-51, 53, 57, 61, 65-66 sisalduvast tõendite analüüsist. Seega ei ole asjas vaidlust süüdistatava kohustuse olemasolu osas. TsMS § 5 lg 1 kohaselt hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. XX poolt on esitanud tsiviilhagi /I kd, tl 17/ varalise kahju hüvitamiseks summas 580 eurot ja mittevaralise kahju hüvitamiseks summas 10 000 eurot ning ta palub selle välja mõista süüdistatavalt. Kannatanule on tekitatud kahju sõiduauto VW Transporter reg. märgiga xxx esiklaasi lõhkumise ja juhipoolse küljeklaasi kahjustamisega 30 eurot, mis on omavastutse osa. Lisaks pidi XX viima sõiduki Tallinnas treileril, mis läks maksma 150 eurot. Kahjustatud kaubik oli välja renditud kaheks reisiks, mis jäid ära, seetõttu jäi saamata 400 eurot. Tsiviilhagile on lisatud XX-i arve sõiduki Volkswagen Transporter reg. märgiga xxx klaasi vahetuse eest omavastutuse, summas 30 eurot, tasumise kohta XX poolt. /I kd, tl 1819/. Kannatanu nõuded seoses treileri kasutamisega ja saamata jäänud rendituluga, summas 550 eurot, on tõendamata. / II kd tl 75-76/. TS võtab tsiviilhagi omaks sõiduki klaaside lõhkumisega tekitatud kahju osas, s.o summas 30 eurot, ülejäänud osas TS tsiviilhagi ei tunnista. Kohus rahuldab XX tsiviilhagi varalise kahju nõudes osaliselt ning mõistab VÕS § 1043 alusel TSlt välja XX-ile tekitatud varalise kahju hüvitamiseks 30 eurot. 73. Samuti soovib kannatanu temale tekitatud valu, hirmu ja ehmatuse eest 10 000 eurot mittevaralise kahju hüvitamiseks, juhtunu mõjus kannatanu tervisele väga halvasti. Kohus leiab, et kannatanu nõue mittevaralise kahju hüvitamiseks on põhjendatud. VÕS § 128 lõike 5 kohaselt hõlmab mittevaraline kahju eelkõige kahjustatud isiku füüsilist ja hingelist valu ja kannatusi. Löömisega põhjustas TS XX-ile füüsilist valu, temal perearsti 03.07.2019.a perearsti poolt diagnoositud pindmine rindkere vigastus, mis viitab löögile rindkeresse ning küünarluu piirkonna ja sõrmede kontusioon võis kannatanule mõningaid kannatusi põhjustada ning 17 1-19-8104 ajutiselt piirata tema tavapärast toimetulekut. Kannatanu sõnul ehmatas TS poolt toimepandu teda ning ta tundis hirmu, seega oli kahjustatud ka kannatnu psüühiline heaolu. VÕS § 134 lõike 2 kohaselt isikule kehavigastuste tekitamise, tema tervise kahjustamisest tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral tuleb kahjustatud isikule mittevaralise kahjuhüvitiseks maksta mõistlik summa. Mittevaralise kahju hüvitamine ei pea olema kannatanule rikastumise allikas, kuid mittevaralise kahju hüvitamine ei pea ka olema süüdlase jaoks kantav märkimisväärse pingutuseta. Kuna kannatanu ei saanud püsivat tervisekahjustust ning tema töövõime ei langenud leiab kohus, et mõistlik summa mittevaralise kahju hüvitamiseks, arvestades kannatanule tekitatud vigastusi, nende tagajärgi, kuriteo asjaolusid ja ka ühiskonna üldist heaolu taset on 600 eurot, s.o ligi ühe kuu alampalga suurune summa. Kohus rahuldab XX tsiviilhagi mittevaralise kahju nõudes osaliselt ning mõistab VÕS § 134 lg 2 ja 1043 alusel TSlt välja XX-ile tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks 600 eurot. Asitõendid 74.

§ 126

lg 3 p 2 alusel toimetada asitõend, sündmuskohalt kaasa võetud kivi, mis on hoiul Rapla politseijaoskonna asitõendite hoidlas, tagasi loodusessse. Kriminaalmenetluse kulud 75.

§ 175

lg 1 p-de 4 ja 9 järgi on käesolevas kriminaalasjas menetluskuludeks määratud kaitsjale määratud tasu ja sundraha, milleks on teise astme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 kuupalga alammäära, s.o 810 eurot.

§ 180

lg 1 kohaselt süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu,

§ 181lg 1 sätestab, et õigeksmõistva otsuse korral jäävad menetluskulud riigi kanda.

Kriminaaltoimik TS süüdistuses tagastati prokuratuuri 17.09.2019.a, kuna toimku tagastamine ei olnud tingitud TS otsustest jätab kohus pärast toimiku tagastamist tekkinud menetluskulud riigi kanda. Enne prokuratuuri tagastamist moodustas määratud kaitsjale määratud tasu 1190, 72 eurot. Arvestades, et kriminaalasja mahust ligikaudu poole moodustavad KarS § 263 lg 1 p 1 järgi esitatud süüdistusega seotud materjalid mõistab kohus TSlt menetluskuluna välja määratud kaitsjale määratud tasu summas 595, 36 eurot , s.o poole 1190 , 72 eurost, ja sundraha 810 eurot, kokku 1405,36 eurot. Seoses TS osalise õigeksmõistmisega jätab kohus määratud kaitsjale määratud tasust 595, 36 euro ning peale kriminaaltoimiku prokuratuuri tagastamist tekkinud menetluskulu määratud kaitsjale määratud tasu summas 1022, 88 eurot jätab kohus riigi kanda. (allkirjastatud digitaalselt) kohtunik 18