Obsah (4)

§ 4§ 28§ 25§ 37

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Kohtukoosseis Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatami

) §-dega 7 ja

1. Otsuse kohaselt ei ole arvesse võetud Venemaal omandatud pensionistaaži 10 aastat 5 kuud ja 6 päeva.
2. O.W. esitas 21.09.2022 SKA-le avalduse tema pensioni ümberarvutamiseks. O.W. soovis, et Venemaal 1980-
3. a omandatud tööstaaži eest maksaks talle pensioni Eesti Vabariik.
4. SKA otsustas 29.09.
5. a otsusega nr 806471VF mitte arvutada ümber O.W.-le määratud vanaduspensioni, juhindudes

§ 4

lg-test 3 ja 5, § 28 lg-st 4, koostöölepingu art 6 p-st 1 ja art 8 p-i 1 alusel sõlmitud rakenduskokkuleppe art 5 p-st 1 ning sotsiaalseadustiku üldosa seaduse § 23 lg 2 p-st 4 ja § 26 lg-st

1. Otsuse kohaselt töötas O.W. Venemaa territooriumil 03.09.1980-08.02.1991 ning talle on määratud Venemaa poolt vanaduspension alates 31.01.2013 koostöölepingu alusel. Eesti Vabariigi poolt on koostöölepingu alusel O.W.-le määratud vanaduspension Eesti territooriumil omandatud pensionistaaži eest alates 30.04.
2. Puudub õiguslik alus pensioni ümberarvutamiseks.
3. O.W. esitas 08.10.2022 Tartu Halduskohtule kaebuse. Kohus menetles kaebust nõuetes tühistada SKA 29.09.
4. a otsus nr 806471VF ning kohustada SKA-d kaebajale määratud vanaduspensioni ümber arvutama või kaebaja 21.09.
5. a avaldust uuesti läbi vaatama. Kaebuse põhjendused: Kaebajal on tekkinud probleemid koostöölepingu täitmisel, sest finantsilised arvestused ei ole Eesti ja Venemaa vahel võimalikud. Kaebaja ei ole kätte saanud Venemaa pensioni osa alates
6. a juulist. Kaebajale kinnitati
7. a SKA Tallinna büroos, et kui ta soovib tulevikus saada Eestis vanaduspensioni, saab Venemaa pensioni osa ümber arvutada ja vormistada pensioni täies mahus nagu Eesti pensioni. Kaebajale vormistati Venemaa pension
8. a SKA kaudu, kaebaja ise Venemaa pensioniametile mingeid dokumente ei esitanud. Sellest lähtuvalt peab SKA tagama kaebajale pensioni täies mahus, s.h Venemaa osa. Kaebaja ei saa kaotada 10 aastat tööstaažist.
9. SKA palus 18.03.
10. a vastuses jätta kaebus rahuldamata.
11. Tartu Halduskohus jättis 31.01.
12. a otsusega kaebuse rahuldamata (resolutsiooni p 1) ja menetlusosaliste võimalikud menetluskulud nende endi kanda (resolutsiooni p 2). Otsuse põhjendused: 1) Kuna kaebajale on määratud Venemaal töötatud aja (03.09.1980-08.02.1991) eest koostöölepingu, mis on välisleping, alusel alates 31.01.2013 vanaduspension Venemaa poolt, ei saa kaebaja nõuda, et talle hakkaks sama aja eest

-i alusel vanaduspensioni maksma Eesti riik. Koostööleping ega

ei näe ette õigust loobuda Venemaa poolt määratud vanaduspensionist ja nõuda sama aja eest vanaduspensioni maksmist Eesti riigilt. Koostöölepingu art 6 lg-st 1 tuleneb, et Venemaal omandatud staaži eest peab kaebajale vanaduspensioni maksma Venemaa. Ka asjaolu, et kaebaja on Eesti kodanik, Eestis sündinud, õppinud ja elanud (s.h Eestis elanud Venemaal töötamise ajal), ei anna õiguslikku alust nõuda Venemaal töötatud aja eest vanaduspensioni maksmist Eesti riigi poolt. Selleks ei anna õigust ka kulutuste tegemine Eestis, Eesti iseseisvuse eest võitlemine, Venemaal sugulaste ja tuttavate puudumine ning Venemaale reisimise raskendatus. Pensionistaaži omandamisel on oluline ainult töötamise koht. 2) Kaebaja ei tõendanud, et

1. a kinnitati talle SKA Tallinna büroos, et kui ta soovib tulevikus saada Eestis vanaduspensioni, saab Venemaa pensioni osa ümber kalkuleerida ja vormistada pensioni täies mahus nagu Eesti pensioni. Pensioniavaldusel on märgitud, et taotledes Venemaalt koostöölepingu alusel pensioni, määratakse Eesti Vabariigist saadav pension kooskõlas koostöölepinguga. 2 3) Kaebajal ei jäänud
2. a III kvartali eest Venemaalt pension saamata, vaid see saabus viivitusega. Seega ei saa kaebaja Eesti riigilt pensioni nõudmist õigustada väitega, et talle ei laeku Venemaalt pensioni. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
3. O.W. esitas 05.02.2025 apellatsioonkaebuse, milles ta palub tühistada Tartu Halduskohtu 31.01.
4. a otsuse resolutsiooni p 1 ja teha uus otsus, millega tema kaebus rahuldada. Apellatsioonkaebuse põhjendused: 1) Kaebajale määrati pension koostöölepingu alusel 07.02.2012, mitte välislepingu alusel. Kuna
5. a avaldusel ei ole kaebaja allkirjaga kinnitanud, et tal ei ole õigust hiljem Venemaa pensionist loobuda ega ole õigust saada pensioni Eesti riigilt

-i alusel, siis on SKA kohustatud ümber arvutama Venemaa pensioni (millest kaebaja loobus 21.09.2022. a avalduses) ja määrama pensioni ainult Eesti riigilt

-i alusel. 2) Ei ole kaebaja süü, kui ametnik ei fikseerinud kaebaja küsimusi ja SKA vastuseid Venemaa pensioni vormistamise ajal. Kaebaja ei pea tõendama suulist kõnet selle kohta. 3) Välisleping ja koostööleping on erinevad terminid. Kaebaja ei tea koostöölepingu tingimusi ega ole seda allkirjastanud. 07.02.2013. a pensioni määramise teade nr 05-01/402 kinnitab, et dokumendid saadeti SKA kaudu, mistõttu peab SKA otsustama Venemaa pensioni asendamise Eesti pensioniga kaebaja suhtes vastavalt koostöölepingule. 4)

§ 28

lg 4 tõendab, et kaebajal on õigus pensioniõigusliku staaži hulka arvestada aeg kuni 01.01.1991. SKA rikub kaebaja õigust saada pensioni Eestis omandatud pensionistaaži kohaselt täies mahus. SKA rikub kaebaja õigust vanaduspensioni ümberarvutamiseks või suurendamiseks

§ 25p 3 kohaselt.

1. SKA palub 24.03.
2. a vastuses jätta kaebaja apellatsioonkaebus rahuldamata. Vastuse põhjendused: 1) Tulenevalt

§ 4

lg-st 5 ei määrata isikule, kellele on määratud pension välislepingu alusel enam pensioni

-i alusel, s.t pension määratakse sellisel juhul koostöölepingu alusel. Koostööleping (jõustus 01.04.2012) on välisleping. Koostöölepingu kohaldamiseks isikute suhtes ei pea isikud vahetult suhtlema riigiasutusega, mis ei ole tema elukohariigis, vaid selle suhtlemise on riigid enda peale võtnud. Kuid see ei tähenda, et koostööleping isikutele ei kohalduks. Ka ei sõltu koostöölepingu kohaldamine isiku suhtes sellest, kas isik on koostöölepingut lugenud ja teab selle tingimusi. Kaebaja puhul ei ole tegemist koostöölepingus nimetatud ümberarvutamise võimalustega. 2) Tõendamata on, et O.W. vormistas Venemaa pensioni

1. a tingimusega, et Eesti pensioni ajal ta asendab Venemaa pensioni Eesti pensioniga. Isikul ei ole võimalik selliseid tingimusi pensioni saamiseks koostöölepingu alusel esitada. Kaebaja väitele räägib vastu 01.10.
2. a avaldusel olev kinnitus teadlikkuse kohta Eesti Vabariigist saadava pensioni määramisele kooskõlas Lepinguga (s.t koostööleping). 3) Kaebaja valis pensioni koostöölepingu alusel ja Venemaa on staaži hulka arvestanud kaebaja töötamise Venemaal 03.09.1980-08.02.1991, mida kinnitab apellatsioonkaebusele lisatud Formular 3.pdf. Venemaa maksab kaebajale pensioni antud perioodi eest, mis välistab selle arvamise Eesti pensioniõigusliku staaži hulka (

§ 28lg 4).

Koostöölepingu kohaselt arvestab kumbki lepingupool pensioni suuruse oma territooriumil omandatud pensionistaaži alusel vastavalt oma õigusaktidele (koostööleping art 6 lg 1). Koostööleping ei näe ette, et SKA pädevuses oleks muuta Venemaa pensioni määramise tingimusi või katkestada Venemaa poolt koostöölepingu alusel makstavat pensioni. 4) Kaebajale määratud pensioni suuruse arvutamisel ei ole arvestatud Venemaa poolt arvestatud staaži. Seda ei muuda

§ 37

. Nimetatud sättes peetakse suurenduse all silmas 3 nt eripensionidest tulenevaid seaduses sätestatud suurendusi, kuid ükski seadus ei käsitle kaebaja poolt soovitud lahendust pensioni suurendusena. 5) Apellatsioonkaebusele lisas 1 lisatud failide näol, mis on pealkirjastatud Formular 1.pdf ja Formular 2.pdf, on tegemist rakenduskokkuleppes kokku lepitud vormiga (rakenduskokkuleppe art 4 p 4, lisa 4), mis tõendab kaebajale pensioni määramist Venemaa poolt – pensioni määramise teate vorm. Apellatsioonkaebuse lisa 1 pealkirjastatuna Formular 3.pdf ja Formular 4.pdf on rakenduskokkuleppe lisa 2 ehk pensionistaaži tõendi vorm (rakenduskokkuleppe art 4 p 2, lisa 2). Selle tõendiga vahetatakse infot isiku staaži kohta, mida tõendi väljastanud riik on selles riigis tööstaažina arvestanud ja mis on võetud aluseks pensioni suuruse arvutamisel. Tegemist on koostöölepingu alusel poolte vahel vahetatavate vormidega, millega tõendatakse vastava riigi poolt arvestatavaid staaže ja kinnitatakse isikule pensioni määramist. Lisa 1 ei muuda SKA seisukohta.

1. O.W. märgib 01.08.
2. a seisukohas, et ta ei ole saanud pensioni kätte alates 01.01.
3. Lisaks märgib kaebaja, et ta keeldub Venemaalt pensioni kättesaamisest ja ta tahab sõltuda ainult Eestist. Kaebaja palub kohtul staaž ümber arvutada vastavalt tema 21.09.
4. a avaldusele. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
5. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebuse rahuldamiseks puudub alus. Halduskohus ei eksinud materiaalõiguse normide kohaldamisel või tõendite hindamisel ega rikkunud kohtumenetluse norme, mis tooks kaasa halduskohtu otsuse tühistamise.
6. Pooled vaidlevad ka ringkonnakohtus selle üle, kas Eesti riik on kohustatud võtma üle Venemaa Föderatsiooni poolt kaebajale määratud pensioni maksmise kohustuse. Halduskohus leidis õigesti, et sellist kohustust Eesti riigil ei ole. Vastuseks apellatsioonkaebuse väidetele selgitab ringkonnakohus järgmist.
7. Ringkonnakohus ei nõustu kaebaja seisukohaga, mille järgi ei ole Eesti Vabariigi ja Venemaa Föderatsiooni vahel sõlmitud pensionikindlustust käsitlev koostööleping välisleping.
8. Välissuhtlemisseaduse (VäSS) § 3 p 2 järgi on välisleping Eesti Vabariigi ja välisriigi või rahvusvahelise organisatsiooni kahe- või mitmepoolne ühest või mitmest dokumendist koosnev kirjalik kokkulepe, mida reguleeritakse rahvusvahelise õigusega. Eesti Vabariik sõlmiski Venemaa Föderatsiooni kui välisriigiga kahepoolse pensionikindlustust puudutava kokkuleppe, mis on VäSS § 3 p 2 järgi käsitatav välislepinguna. Eesti Vabariigi ja Venemaa Föderatsiooni pensionikindlustust käsitlev koostööleping (RT II, 11.10.2011, 2) on Riigi Teatajas märgitud akti liigi järgi välisleping. Koostööleping on avaldatud Riigi Teataja teises osas „Välislepingud ja muud välissuhtlemisalased aktid“, kus avaldatakse mh sõlmitud välisleping eesti keeles või selle tõlge eesti keelde (vt Riigi Teataja seaduse § 2 lg 3 p 2). Riigi Teataja teises osas on avaldatud ka välisministeeriumi teadaanne „Välislepingu jõustumine“ järgmiselt: „Eesti Vabariigi ja Venemaa Föderatsiooni pensionikindlustust käsitlev koostööleping jõustus
9. aprillil
10. aastal.1“
11. Kaebaja leiab, et

§ 4

lg-s 5 sätestatud piirang mitte määrata

alusel pensioni isikule, kellele on määratud pension välislepingu alusel, tema puhul ei kehti. Nimelt ei kehtinud säte Venemaa Föderatsiooni poolt talle pensioni määramise ajal ning jõustus alles hiljem. Seetõttu ei saanud see välistada hiljem kaebaja poolt Venemaa Föderatsioonist saadud 1 Välisministeeriumi teadaanne–Riigi Teataja 4 pensioni ümberarvutamist. Kaebaja esitas apellatsioonkaebuse lisana „Pensioni määramise teate vormi“, millest nähtub, et 06.12.2012 on Venemaa Föderatsiooni pädev asutus teinud otsuse kaebajale pensioni määramise kohta alates 31.01.2013, võttes aluseks kaebaja tööstaaži perioodil 03.09.1980 kuni 08.02.1991, kokku 10 aastat 5 kuud ja 6 päeva. Vastava otsuse kohta on 07.02.2013 koostatud pensioni määramise teate vorm, mille ringkonnakohus võtab haldusasja materjalide juurde. 16. Ringkonnakohus nõustub kaebajaga, et kaebajale 06.12.2012 pensioni määramisel

§ 4lg 5 veel ei kehtinud.

Kaebaja seisukoht, mille järgi sai vastustaja talle seetõttu

alusel pensioni määrata, on sellegipoolest ekslik. Halduskohus tuvastas otsuses (p 9) õigesti, et 01.10.2012 esitas kaebaja Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni vahelise pensionikindlustust käsitleva koostöölepingu alusel avalduse pensioni määramiseks Venemaa Föderatsioonis 03.09.1980-08.02.1991 töötatud aja eest. Avalduses kinnitas kaebaja, et ta on teadlik, et taotledes Vene Föderatsioonist Lepingu alusel pensioni, määratakse Eesti Vabariigist saadav pension kooskõlas Lepinguga (tl 29). 17. Koostöölepingu § 6 p 1 järgi arvestab kumbki lepingupool pensioni suuruse oma territooriumil omandatud pensionistaaži alusel vastavalt oma õigusaktidele. Põhiseaduse § 123 ls-st 2 ning Riigikohtu praktikast tuleneb, et ratifitseeritud välislepingul on Eesti seaduste ees prioriteet ning riik peab välislepinguid täitma (RKÜKo 3-1-3-13-03, p 31; 3-4-1-2-15, p 64; RKHKo 3-16-1191, p 8.2). Ka

§ 4

lg 3 näeb ette, et kui Eesti Vabariigi poolt sõlmitud välisleping sisaldab pensioni määramiseks või maksmiseks teistsuguseid sätteid kui

, kohaldatakse välislepingut. 18. Kuigi 01.10.2012, mil kaebaja koostöölepingu alusel pensioni taotles,

§ 4

lg 5 veel ei kehtinud, kehtisid nii

§ 4

lg 3 kui ka

§ 28

lg 4 (RT I 2008, 48, 264 – jõust 23.11.2008) tänaseni muutumatus sõnastuses.

§ 28

lg 4 sätestab, et pensioniõigusliku staaži hulka arvatakse sama paragrahvi lõigetes 1-3 sätestatud tegevuse aeg endise NSV Liidu territooriumil kuni

1. aasta
2. jaanuarini juhul, kui isikul on vähemalt 15 aastat Eestis omandatud pensionistaaži ja mõni muu riik ei maksa nimetatud staaži eest pensioni.

§ 28

lg 1 arvab pensioniõigusliku staaži hulka tegevuse aja, kui tööandja oli kohustatud maksma sotsiaalmaksu. Seega, taotledes pensioni määramist koostöölepingu alusel, pidi kaebaja aru saama ka sellest, et ta ei saa hiljem taotleda Eesti Vabariigilt pensioni sotsiaalmaksuga maksustatud tegevuse eest NSV Liidu territooriumil kuni 01.01.1991, kui Vene Föderatsioon talle tema 01.10.2012. a avalduse alusel pensioni määrab, sest sellisel juhul on tegemist

§ 28lg-s 4 märgitud olukorraga.

Seega välistavad kaebaja avaldus ning koostöölepingu ja

sätted koosmõjus kaebaja õiguspärase ootuse talle Eesti Vabariigi poolt pensioni maksmise jätkamiseks tegevuse eest NSV Liidu territooriumil kuni 01.01.

2. Apellatsioonkaebusest võib aru saada, et kaebaja arvates on tal soovi korral õigus Venemaa Föderatsiooni pensionist loobuda, mille järel peaks Eesti Vabariik asendama selle Eesti Vabariigi poolt määratava pensioniga. Ringkonnakohus ei nõustu ka kaebaja selle seisukohaga.

ega koostööleping sellist võimalust ette ei näe ega näinud ka ajal, mil kaebaja esitas avalduse Vene Föderatsioonilt pensioni saamiseks. Seda tuleb pidada ka põhjendatuks, sest pensionide määramise tingimused, sh pensioniõiguslik vanus on riigiti erinevad.

§ 28

lg-st 4 tuleneb sõnaselgelt, et kui isik taotleb veel enne Eesti Vabariigis pensioniõiguse tekkimist pensioni Vene Föderatsioonilt ning selle ka saab, ei teki Eesti Vabariigil enam sellega seotud kohustusi. Seega ei saanud kaebajal tekkida veendumust ka selles, et Vene Föderatsioonilt saadav pension on ajutine vahelahendus enne Eesti Vabariigis pensioniõiguse tekkimist. Kaebaja väide, et ta ei ole näinud ega lugenud koostöölepingu 5 tingimusi, ei ole veenev ega ka asjassepuutuv olukorras, kus kaebaja ise on koostöölepingu alusel pensioni taotlenud. 20. Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 54 järgi on haldusakt õiguspärane, kui ta on antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab vorminõuetele. Kaebaja 21.09.2022. a avaldust (tl 26) lahendades pidi vastustaja seega tuginema kehtivale õigusele.

§ 4

lg 5 sätestab: „Isikule, kellele on määratud pension välislepingu alusel, ei määrata lepingu kohaldamisalas olevat pensioni enam käesoleva seaduse alusel.“ Nimetatud säte jõustus 13.01.2019 riikliku pensionikindlustuse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadusega (RT I, 03.01.2019, 1). 21. Seadusemuudatuse eelnõu 613 SE II seletuskirjas põhjendatakse seaduse muutmist järgmiselt: „Lõikega viis täpsustatakse Eestis elavate isikute õigust pensionile, kui nad on juba hakanud saama pensioni välislepingu alusel. Eestis elavatele isikutele antakse alguses valikuvõimalus, kas nad võtavad vastu teisest riigist lepingu alusel makstava pensioni ja Eesti maksab pensioni ainult lepingu alusel, või saavad isikud pensioni ainult siseriikliku seaduse alusel. Sotsiaalkindlustusamet nõustab inimest ja isikud saavad teha neile kõige kasulikuma otsuse. Kui inimene on juba valinud lepingu alusel pensioni maksmise, ei saa ta hiljem taotleda pensioni maksmist ainult siseriikliku õiguse alusel. See on tänane kehtiv praktika ja rahvusvahelise õiguse seisukohalt ka põhjendatav (lepingupooled on kohustatud kahepoolselt lepingut täitma), kuid praktikas on see järjest enam tekitanud vaidlusi. Näide: Venemaal tekib pensioniõigus alates 55 eluaastast. Samal ajal on Venemaaga sõlmitud lepingust väljas endistes Nõukogude Liidu (edaspidi NLiidu) liiduvabariikides teenitud staažid. Eestis elav isik on töötanud Venemaal 5 aastat, endises Armeenia NSV-s 15 aastat ja lisaks Eestis 15 aastat. Ilma lepingut kohaldamata, maksaks Eesti talle kõikides endistes NLiidu liiduvabariikides töötatud aastate eest Eesti suuruses pensioni. Venemaa aga hakkab oma osa maksma oluliselt varem ehk 55-aastaseks saamisel. Seoses varasema pensionieaga soovib isik kõigepealt taotleda Venemaalt pensioni osa vastavalt lepingule ja jõudes Eestis pensioniikka soovib saada pensioni ainult meie siseriikliku seaduse alusel ehk kõikide endiste NLiidu liiduvabariikide staažide eest. Sellist õiguslikku konstruktsiooni talle võimaldada ei saa, sest sel juhul rikuks Eesti lepingut. Seetõttu teeme ettepaneku

-i täpsustada sättega, mis ei võimaldaks isikul nõuda pensioni maksmist ainult

-i alusel, juhul kui talle on pension välislepingu alusel juba määratud.“ 22. Seaduseelnõu seletuskirjast saab järeldada, et seadusandja sooviks oli selgesõnaliselt välistada

§ 4

lg 5 alusel Eesti riigi poolt pensioni määramine ja maksmine ka nendele isikutele, kellele oli Vene Föderatsioon välislepingu alusel veel enne seadusemuudatuse jõustumist juba pensioni määranud. Riikliku pensionikindlustuse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus eeltoodud järeldust ümberlükkavaid rakendussätteid ei sisalda. Seetõttu ei näe ringkonnakohus vaidlustatud SKA otsuse õigusvastasust. Kuna seadusest ega koostöölepingust vastustajale kohustust kaebajale määratud vanaduspensioni ümberarvutamiseks ei tulene, ei olnud halduskohtul alust kohustada vastustajat ka kaebaja 21.09.

1. a avalduse uuesti läbivaatamiseks. Siinkohal ei oma mingit tähtsust kaebaja ja SKA ametniku vaheline mitteformaalne suhtlus, ka mitte kaebaja elukäik ja suhted Venemaaga (vt halduskohtu otsuse p 11).
2. Eeltoodud põhjendustel jääb apellatsioonkaebus rahuldamata ning Tartu Halduskohtu 31.01.
3. a otsus muutmata. 6
4. HKMS § 108 lg 1 järgi kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kaebaja oli RLS § 22 lg 2 p 2 alusel kaebuse ja apellatsioonkaebuse esitamisel riigilõivu tasumisest vabastatud. Vastustaja ei ole menetluskulude taotlust esitanud. Seega jäävad poolte menetluskulud ringkonnakohtus nende endi kanda. (allkirjastatud digitaalselt) 7