← Eesti

3-24-3131/6

Obsah (12)§ 119§ 121§ 44§ 157§ 152§ 45§ 204§ 203§ 104§ 47§ 207§ 175

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtunik Veiko Vaske, Maret Altnurme ja Monika Laatsit Määruse tegemise aeg ja koht 18.11.2025, Tallinn Haldusasja number 3-24-3131 Haldusasi A.H kaebus Talli

§ 119lg 1, § 235 lg 1).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

  1. Tallinna Halduskohtusse laekus 15.11.2024 Tallinna Vanglas kinni peetava A.H kaebus Tallinna Vangla tegevuse peale. Kaebaja vaidlustas Tallinna Vangla toimingu, millega 15.11.2024 kell 8.00–12.00 lukustati vangla IV üksuse I sektsioon läbiotsimiseks suulise korralduse alusel. Kaebaja palus kohtul tuvastada uste lukustamise õigusvastasuse. Uste lukustamine ja läbiotsimine on erinevad asjad ning läbiotsimiseks ei pea tingimata kambreid lukustama. Vangla tegevus piiras ebaproportsionaalselt kaebaja liikumisvabadust. Samale ajale langes tema sektori spordisaali graafikujärgne kasutus ning uste lukustamise 3-24-3131 tõttu ei saanud kaebaja spordisaali kasutada. Kaebaja palus end menetlusabi korras vabastada riigilõivu tasumisest.
  2. Tallinna Vangla 13.12.2024 vastusest kohtunõudele nähtub, et Tallinna Vangla osakonnas P1 toimus 15.11.2024 ruumide läbiotsimine. Vangiregistri andmetel paikneb kinnipeetav A.H alates 28.08.2024 Tallinna Vanglas, neljandas üksuses, osakonnas P1, kambris nr 2k-P1-
  3. Vangla kohustus regulaarselt ruume, sh kinnipeetavate kambreid läbi otsida tuleneb vangistusseaduse (VangS) § 68 lõikest 1 ja justiitsministri 05.09.2011 määruse nr 9 „Järelevalve korraldus vanglas“ § 33 lõikest
  4. Julgeoleku tagamiseks lukustati VangS § 8 lg 2 alusel P1 osakonnas kambrite uksed. Kirjalikku haldusakti osakonna lukustamise kohta välja ei antud, kinnipeetavaid teavitati kambrite lukustamise põhjusest suuliselt. Osakond oli lukustatud ajavahemikul 8.30–11.
  5. Graafiku järgi on P1 osakonna spordisaali kasutamise aeg reedeti kell 10.00–11.
  6. Seoses läbiotsimisega ei viidud P1 osakonna kinnipeetavaid 15.11.2024 spordisaali.
  7. Tallinna Halduskohus tagastas 30.12.2024 määrusega kaebuse (resolutsiooni p 1) ja jättis kaebaja menetlusabi taotluse läbi vaatamata (resolutsiooni p 2). Halduskohus tagastas kaebuse, sest sellega kaitstav õiguse riive on väheintensiivne ja asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline (

§ 121lg 2 p 2¹).

Vangla piiras 15.11.2024 seoses läbiotsimistega kaebaja liikumist kell 8.30–11.30, seega kokku 3 tundi, mida kaebaja peab ebaproportsionaalseks. Kinnipeetavatel puudub subjektiivne õigus nõuda kehakultuuriga tegelemise võimaldamist konkreetsetes ruumides konkreetsetel aegadel. VangS § 55 lg 1 sätestab, et kinnipeetavale tagatakse võimalus kehakultuuriga tegelemiseks. Selline võimalus oli kinnipeetaval 15.11.2024 ka olemas, kuid erandkorras ei olnud seda võimalik teatud kellaaegadel kasutada, kuna kinnipeetava eluruumid oli lukustatud läbiotsimiseks. Et läbiotsimine langes samadele kellaaegadele, kui oli P1 osakonna spordisaali kasutamise aeg, on pelgalt juhuslik. See, et ühel päeval spordisaali kasutamise võimalus teatud isikute grupi, sh kaebaja jaoks puudus, ei tähenda, et vangla ei võimalda kinnipeetavatel kehakultuuriga tegeleda. VangS § 8 lg 2 alusel võib vanglateenistus põhjendatud vajaduse korral kambreid või osakondi lukustada või kinnipeetavaid ajutiselt teistesse ruumidesse paigutada § 8 lg-s 1 ettenähtud ajast erinevalt, kui see on vajalik vangla julgeoleku tagamiseks või kinnipeetava õigusvastase käitumise vältimiseks. Erandi tegemine tuleb otsustada kirjalikult. VangS § 68 lg 1 sätestab, et vanglateenistuse ametnikul on õigus teostada kinnipeetava läbiotsimist, tema isiklike asjade, elu- ja olmeruumide, samuti teiste ruumide ja territooriumi läbiotsimist keelatud esemete ja ainete avastamiseks. Sama paragrahvi lg 4 kohaselt kehtestab läbiotsimise korra valdkonna eest vastutav minister määrusega. Justiitsministri 05.09.2011 määruse nr 9 „Järelevalve korraldus vanglas“ § 33 lg 1 kohaselt korraldab vangla vähemalt korra kvartalis kõikide nende ruumide ja territooriumi läbiotsimise, kus tavapäraselt viibivad või mida läbivad kinnipeetavad. VangS võimaldab vanglal seega osakondi lukustada, kui seda on vaja vangla julgeoleku tagamiseks. Arvestades, et 15.11.2024 oli tegemist vangla julgeoleku tagamiseks tehtud kinnipeetavate kambrite regulaarse läbiotsimisega, oli osakonna lukustamine vangla julgeoleku tagamiseks põhjendatud. VangS § 8 lg 2 näeb ette, et kambrite erakorralise lukustamise kohta tuleb vormistada otsus (haldusakt) kirjalikus vormis. Praegusel juhul ei ole vangla järginud otsuse vormistamisel haldusakti kohustuslikku kirjalikku vormi, kuna tegi korralduse kambrite lukustamiseks kinnipeetavatele teatavaks suuliselt. See ei too kaasa kambrite sulgemise otsuse tagantjärele õigusvastaseks tunnistamist. Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 58 sätestab, et haldusakti kehtetuks tunnistamist ei saa nõuda üksnes põhjusel, et 2

(6)3-24-3131 haldusakti andmisel rikuti menetlusnõudeid või et haldusakt ei vasta vorminõuetele, kui eelnimetatud rikkumised ei võinud mõjutada asja otsustamist. Olenemata sellest, kas otsus oleks vormistatud kirjalikult või tehti see suuliselt teatavaks, ei oleks see muutnud selle otsuse sisu ega tagajärgi otsuse adressaatidele. Kuna otsuse toime oli ühekordne ja lühiajaline, piirdudes vaid paari tunniga, siis ei oleks otsuse kirjaliku vormi järgmine andud selle adressaatidele rohkem õigusi või loonud rohkem kohustusi. Seda, milleks piirangut uste lukustamise näol 15.11.2024 kell 8.30–11.30 rakendati (s.o kambrite regulaarse läbiotsimise kohustuse täitmine vangla poolt), selgitati kaebajale ning kaebusest nähtub, et kaebaja sai sellest selgelt aru. Kaebaja seab kaebuses kahtluse alla hoopis selle, kas kambrite läbiotsimisega peaks tingimata kaasnema uste lukustamine. Seega vaidlustab kaebaja pigem vangla valitud julgeoleku tagamise meetodeid. Kuna praegusel juhul ei ole alust kahelda toimingu aluseks oleva otsuse (suuline haldusakt) õiguspärasuses, siis ole äratuntav, et kambrite lukustamise toiming oleks olnud õigusvastane. Seega ei ole kaebusel eduväljavaateid. Lisaks puudub kaebajal ilmselgelt kaebeõigus (

§ 121lg 2 p 1).

Kaebajal pole õigust nõuda toimingu õigusvastasuse tuvastamist. Toimingu mõju kaebajale on lõppenud. Kaebaja soov, et kohus kontrolliks toimingu õiguspärasust, peab aitama kaasa tema subjektiivsete õiguste kaitsele (

§ 44lg 1 ja § 45 lg 2).

Üksnes huvi veenduda toimingu õigusvastasuses kaebuse esitamiseks õigust ei anna (vt Riigikohtu halduskolleegiumi 12.11.2009 määrus asjas nr 3-3-1-70-09, p 12). Kuna vangla peab regulaarselt kinnipeetavate eluruume kontrollima ning see eeldab erandlike ajutiste liikumispiirangute kehtestamist, siis ei saa praegusel juhul tuvastamiskaebuse lubatavuse põhjenduseks olla ka preventiivne huvi. Seetõttu võiks tuvastamiskaebuse tagastada ka

§ 121lg 2 p 1 alusel.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS 4. Kaebaja palub 11.01.2025 määruskaebuses tühistada halduskohtu 30.12.2024 määrus ja saata kaebus tagasi halduskohtule menetlusse võtmise otsustamiseks ja menetlusabi taotluse läbivaatamiseks. Kohus rikkus seaduslikkuse põhimõtet ja jättis põhjendamiskohustuse täitmata, rikkudes

§ 157lõiget 1.

Läbiotsimist sai läbi viia sama tõhusalt osakonna uksi lukustamata ning lukustamise asemel oleks võinud lasta kinnipeetavad jalutuskäigule või spordisaali. Vangla haldusaktiga oli antud spordisaali kasutamise õigus lukustamise ajaks, mille piiramist ei saa õigustada läbiotsimisega. Seetõttu on kaebuse rahuldamine tõenäoline ja

§ 121lg 2 p 21 tingimused ei ole täidetud.

Lisaks on kohus sarnaseid kaebusi menetlusse võtnud (nt Tartu Halduskohus haldusasjas nr 3-10-814). Kohus oleks pidanud menetluse lõpetama

§ 152

lg 1 p 4 alusel, kuna vaidlusalune korraldus kaotas kehtivuse 15.11.2024 kell 12.00 (vt nt Tallinna Halduskohtu 08.08.2024 haldusasi nr 3-24-2022), mitte tagastama kaebust

§ 121lg 2 p 1 alusel.

Kaebaja ei esitanud tühistamiskaebust, vaid pidas võimalikuks

§ 152lg 2 alusel tuvastamiskaebusele üleminekut.

Riigikohtu 28.10.2020 lahendi nr 3-20-580/47 p 12 kohaselt ei ole kohus

§ 152

lg 2 alusel tuvastamiskaebuse menetlemise jätkamise otsustamisel seotud

§ 45lgs 2 sätestatud kaebeõiguse piirangutega.

Seetõttu on halduskohtu määrus põhjendamata ja ebaseaduslik. Määrus on ebaselge, kuna kaebaja ei vaidlustanud toiminguid, vaid soovis osakonna lukustamise aluseks oleva (suulise) haldusakti õigusvastasuse tuvastamist. HMS § 54 sätestab haldusakti õiguspärasuse eeldused. Üheks õiguspärasuse kontrollimise eelduseks on pädeva haldusorgani tuvastamine. Halduskohtu määruse põhjendustest ja kogu haldusasja materjalidest nähtuvalt ei ole teada, kes andis 15.11.2024 kell 8.00–12.00 osakonna lukustamiseks korralduse. Ainuüksi tühise haldusakti 3

(6)3-24-3131 alusel osakonna uste lukustamine on õigusvastane, kuna HMS § 63 lg 1 kohaselt on tühine haldusakt kehtetu algusest peale ning seda ei rakendata. Osakonna lukustamise lubamine halduskohtu poolt suulise otsusega ei ole kooskõlas VangS § 8 lg-st 2 tuleneva vorminõudega. Õigusvastasuse tuvastusnõude menetlusse võtmine ja käskkirja õiguspärasuse kontrollimine kohtu poolt võtab vastustajalt ära VangS § 8 lg 2 alusel osakondade õigusvastase lukustamise võimaluse. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 5. Ringkonnakohus leiab

§ 204lg-le 1 ja § 207 lg-le 1 tuginedes, et määruskaebus tuleb võtta menetlusse.

Määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud (

§ 203

lg 1; § 121 lg 4), määruskaebus on tähtaegne (

§ 204

lg 1) ning vastab

§-des 52–54 ja 205 toodud nõuetele piisaval määral, et määruskaebus lahendada. Määruskaebuse esitamine on riigilõivuvaba (

§ 104lg 1 ja RLS § 22 lg 1 p 9).

6. Määruskaebuse väited ei anna alust halduskohtu 30.12.2024 määruse tühistamiseks, kuid muuta tuleb määruse põhjendusi. 7.

§ 121

lg 2 p 21 järgi võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline. Tegu on diskretsioonilise kaebuse tagastamise alusega, millele tuginemiseks peavad esinema kaks kumulatiivset tingimust: riive vähene intensiivsus ja kaebuse rahuldamise vähene tõenäosus (Riigikohtu 01.11.2018 määrus nr 3-18-763, p 9; 14.12.2021 määrus nr 3-21-980, p 11; 26.05.2022 määrus nr 3-21-1411, p 12). Riive on vähese intensiivsusega siis, kui isegi kaebaja subjektiivsete õiguste rikkumise tuvastamise korral tuleks asuda seisukohale, et kaebuse rahuldamise korral kaebaja saadav kasu või leevendus oleks ebaproportsionaalselt väike võrreldes õigusemõistmisega seotud kuludega (vt Riigikogu XIII koosseisu 496 SE seletuskiri, lk 22). Ringkonnakohtu hinnangul leidis halduskohus õigesti, et kaebaja õiguste riive seoses osakonna 3 tunniks lukustamisega oli väheintensiivne. Mh ei ole alust väita, et läbiotsimise ja selle tagamiseks kambrite sulgemise juhuslik kokkulangevus ning sellest tulenev spordisaali kasutamise takistus oleks kokkuvõttes takistanud kaebajat kehakultuuriga tegelemast, sh samal päeval. Põhjendamatuks ei saa pidada ka halduskohtu määruse motiive, miks ei ole alust pidada kambrite läbiotsimise ajaks sulgemist eeldatavalt sisuliselt õigusvastaseks, kuna see oli vangla julgeoleku tagamiseks põhjendatud. Kinnipeetava suhtes liikumispiirangute kohaldamine on vangistusega kaasnev paratamatu ebamugavus. Vangla julgeoleku tagamise eesmärgil on kambrite läbiotsimine vajalik ja olenevalt olukorrast võib selle toimingu tagamiseks olla vajalik ka uste lukustamine. 8. Muuta tuleb aga halduskohtu põhjendusi osas, mis puudutab kambrite sulgemise õigusvastasuse tuvastamist. Kaebaja esitas halduskohtule tuvastamiskaebuse kambrite suulise otsusega sulgemise õigusvastasuse kindlakstegemiseks. VangS § 8 lg 2 sätestab selgesõnaliselt, et otsus osakondade lukustamiseks lg-s 1 sätestatud ajast erinevalt tuleb teha kirjalikult. Seega on kohtu esmasel hinnangul kaebuse aluseks olnud osakondade sulgemine formaalselt õigusvastane ja tuvastamiskaebuse läbivaatamisel tuleks kohtul see eelduslikult tuvastada. Seega ei ole

§ 121lg 2 p 2 1 kohaldamise teine tingimus kaebuse nõuet arvestades täidetud.

9. Põhjendatud on aga halduskohtu seisukoht, et kaebuse tagastamine oli lubatud

§ 121

lg 2 p 1 alusel, kuna kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus.

§ 45

lg-st 2 tulenevalt kohalduvad tuvastamiskaebuse esitamisele kaebeõiguse piirangud. Tuvastamiskaebuse võib esitada üksnes juhul, kui õiguse kaitseks ei leidu tõhusamaid vahendeid ning hilisema hüvitamiskaebuse esitamise kavatsus ei anna õigust 4

(6)3-24-3131 tuvastamiskaebuse esitamiseks. Riigikohtu senises praktikas on tuvastamiskaebuse esitamise vajadust seostatud esmajoones erilise preventiivse huvi olemasoluga, mis annab kaebajale põhjust arvata, et täitevvõimu asutus asub tulevikus rikkuma tema õigusi ning õiguste rikkumise kõrvaldamine või heastamine tavapärase järelkontrolli vormis on võimatu või ebamõistlikult raske.
  1. Asjaoludest ei nähtu, et täidetud oleks tuvastamiskaebuse eelduseks olev erilise preventiivse huvi kriteerium. Kaebaja põhjendus tuvastamiskaebuse esitamisel oli, et kaebaja arvates puudub seaduslik alus osakonna lukustamiseks läbiotsimise eesmärgil, ning määruskaebuses viitab kaebaja eesmärgile tulevikus takistada vanglal õigusvastaselt eluosakonna sulgemist VangS § 8 lg 2 alusel, kuna vangla kuritarvitab normi. Kuna eluosakonna sulgemise puhul on tegemist olukorrapõhiselt rakendatava meetmega, ei saa väita, et näiteks ühes haldusasjas eluosakonna lukustamise õigusvastasuse tuvastamine muudaks tulevikus toimuvad lukustamised õigusvastaseks või ennetaks meetme kasutuselevõttu. Kui kaebaja leiab, et potentsiaalne tulevikus toimuv uste lukustamine on õigusvastane ja rikub tema õigusi, on tal võimalus see konkreetne sulgemine vaidlustada, järgides VangS § 11 lg-s 5 sätestatud kohustusliku kohtueelse menetluse korda. Sealjuures on võimalik vaidlustada nii konkreetse sulgemise sisulist põhjendamatust kui võimalikku sulgemise korralduse vorminõuete rikkumist. Käesolevas asjas uste sulgemise vormilise õigusvastasuse tuvastamine ei annaks kaebajale selleks puhuks õiguslikku eelist. Üksnes huvi veenduda toimingu õigusvastasuses kaebuse esitamiseks õigust ei anna (Riigikohtu halduskolleegiumi 12.11.2009 määrus asjas nr 3-3-1-70-09, p 12).
  2. Ringkonnakohus selgitab vastuseks kaebaja väidetele, et halduskohtul ei oleks olnud võimalik jätkata kaebuse menetlust nn jätkutuvastamiskaebusena

§ 152

lg 2 alusel, mille puhul

§ 45lg-s 2 sätestatud kaebeõiguse piirangud ei kohaldu.

Kaebaja oli esitanud juba algselt selgelt tuvastamiskaebuse, mida kaebuse teksti põhjal on võimalik mõista nõudena tuvastada eluosakonna uste sulgemise toimingu õigusvastasus. Tuvastamisnõude menetlust ei ole sõltumata kohtumenetluse lõppemise alusest võimalik nn jätkutuvastamismenetlusena jätkata. Isegi kui lähtuda kaebaja määruskaebuses esitatud väitest, et ta ei vaidlustanud toiminguid, vaid soovis osakonna lukustamise aluseks oleva haldusakti (st suuliselt antud korralduse) õigusvastasuse tuvastamist, kehtivad tuvastamiskaebuse esitamise piirangud ka sel juhul. Halduskohtul ei olnud alust suunata kaebajat ka tühistamiskaebust esitama, mis võimaldaks menetluse lõpetamist

§ 152lg 1 p 4 alusel ja annaks aluse kaaluda § 152 lg 2 kohaldamist.

Sõltumata sellest, kas mõista kaebuse alusena toimingut või haldusakti, oli uste sulgemise kui võimaliku selle aluseks olnud korralduse mõju kaebajale kaebuse esitamise ajaks lõppenud – kohtute infosüsteemi andmetel on kaebaja kaebuse esitamisel autenditud näotuvastusega 15.11.2024 kl 14.51. Samuti ei nähtu asjaoludest, et kaebaja oleks esitanud 15.11.2024 uste sulgemise peale vaide – kuna VangS § 1¹ lg 5 näeb kinnipeetavale vangla haldusakti tühistamise nõude osas ette kohustusliku kohtueelse menetluse, poleks tühistamiskaebus

§ 47lg 1 alusel lubatav.

12. Kokkuvõttes oli kaebuse tagastamine antud olukorras õiguspärane ja halduskohtu määruse resolutsiooni p 1 tuleb jätta muutmata. Sama kinnitab ka aktuaalne kohtupraktika. Näiteks Tartu Ringkonnakohus on sarnases vaidluses tagastanud kinnipeetava määruskaebuse olukorras, kus halduskohus oli kaebeõiguse puudumise kaalutlusel tagastanud kinnipeetava tuvastamiskaebuse vangla eluosakonna korduva lühiajalise sulgemise peale suuliste korralduste alusel. Kohus leidis, et kinnipeetaval on võimalik oma õigusi efektiivselt kaitsta, kui tulevikus peaks taoline olukord korduma, vaidlustades suulise haldusakti tühistamiskaebusega ning vorminõuete täitmata jätmine vangla poolt ei saa olla sellele takistuseks (Tartu Ringkonnakohtu 11.07.2025 määrus haldusasjas nr 3-25-199, jõustunud Riigikohtu 23.11.2025 määrusega). 5

(6)3-24-3131 13. Määruskaebus kuulub tagastamisele halduskohtu 30.12.2024 määruse resolutsiooni p 2 osas, millega halduskohus jättis läbi vaatamata kaebaja taotluse tema vabastamiseks riigilõivu tasumise kohustusest kaebuse esitamisel.

§ 207

lg 3 p 1 kohaselt võib ringkonnakohus teha

§ 207

lg-s 2 nimetatud määruse ilma kirjeldava ja põhjendava osata, märkides ära määruskaebuse tagastamise õigusliku aluse, kui ringkonnakohtu määruse peale ei saa Riigikohtule edasi kaevata.

§ 119

lg 1 sätestab, et menetlusabi andmise küsimuses tehtud määruse peale võib menetlusosaline esitada määruskaebuse kõrgemalseisvale kohtule. Halduskohtu sellesisulise määruse peale esitatud määruskaebuse kohta tehtud ringkonnakohtu määrus ei ole edasikaevatav. Seega tagastab ringkonnakohus määruskaebuse vastavas osas

§ 207lg 2 ja lg 3 p 1 alusel täiendavaid põhjendusi esitamata.

14. Kuna kaebaja nime avaldamine ei ole määruse sisu mõistmiseks oluline, tuleb määruse arvutivõrgus avaldamisel

§ 175lg 3 alusel kaebaja isikuandmete kaitseks asendada tema nimi initsiaalidega. /allkirjastatud digitaalselt/ 6

(6)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.