Obsah (8)

§ 407§ 444§ 162§ 138§ 144§ 177§ 178§ 468

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL (Tagaseljaotsus) Kohus Harju Maakohus Tallinna kohtumaja Kohtunik Helvia Räägel Otsuse tegemise aeg ja koht 24.11.2025, Tallinn Tsiviilasja number 2-25-6116 Tsiviilasi

) § 187 lg 6 kohaselt seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Kohtu selgitused

§ 407

lg 1 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kostjale toimetati hagimaterjalid ja menetlusse võtmise määrus kätte 14.10.2025 kostja poolt 30.09.2025 telefoni teel avaldatud e-posti aadressile. Hagile vastamise tähtpäev oli 03.11.2025. Kuna kostja hagile ei vastanud, lahendab kohus asja tagaseljaotsusega (

§ 407lg 1) ja rahuldab hagi.

Kohus jätab

§ 444lg 3 alusel otsusest välja kirjeldava ja põhjendava osa.

Hageja nõue tuleneb 05.02.2023 hageja ja kostja vahel sõlmitud tarbijakrediidilepingust nr BL3452364 ja 07.03.2023 hageja ja kostja vahel sõlmitud tarbijakrediidilepingust nr BL3548872. Kohus selgitab, et tarbijakrediidilepingute puhul on kohtul kohustus omal algatusel kontrollida tarbijaõiguse teatavate sätete võimalikku rikkumist (Euroopa Kohtu otsus C-679/18 p 18, C-495/19 p 17; RKTsKo 24.11.2023 määrus tsiviilasjas nr 2-21-13098). Kohtul tuleb kontrollida, kas poolte vahel sõlmitud lepingu krediidikulukuse määr ei ületanud lepingu sõlmimise ajal võlaõigusseaduse (VÕS) § 4062 lg-s 1 sätestatud määra ning kas hageja on laenu andmisel järginud VÕS §-s 403 4 2 sätestatud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Krediidikulukuse määr kostjaga sõlmitud lepingus BL3452364 on hagiavalduse kohaselt 23,96%, mis ei ületa lepingu sõlmimise ajal alates 01.01.2023 kehtinud VÕS § 406 2 lg-s 1 sätestatud määra 45,93%. Krediidikulukuse määr kostjaga sõlmitud lepingus BL3548872 on hagiavalduse kohaselt 27,10%, mis ei ületa lepingu sõlmimise ajal alates 01.01.2023 kehtinud VÕS § 406 2 lg-s 1 sätestatud määra 45,93%. Hageja on esitanud nõude viisil, kus on palunud kostjalt välja mõista põhinõue (s.o lepingute alusel väljastatud ja kostja poolt tagastamata krediidisumma) ja seadusjärgne viivis. Seega esitas hageja nõuded hagi esemeks olevate laenulepingute osas VÕS § 403⁴ lg 7 regulatsiooni järgi ja (i) arvestas kõik kostja poolt tehtud maksed põhikohustuse (väljastatud krediidisummade) katteks, (ii) ei arvestanud laenulepingute alusel kostja kasutusse antud rahalt intressi (st ka mitte seadusjärgset) ning (iii) nõuab alates laenulepingu ülesütlemisest seadusjärgses määras viivist. Kuivõrd hageja on nõude esitanud eeltoodud viisil, siis puudub kohtul täiendavalt vajadus kontrollida vastutustundliku laenamise põhimõtte (VÕS § 4034 ) järgimist. Kohus rahuldab hagiavalduse. Kohtu arvutuste kohaselt on sissenõutavaks muutunud viivis põhisummalt 9837,49 eurot (leping nr BL3452364) kohtuotsuse tegemise seisuga 2798,11 eurot ning viivis põhisummalt 2300 eurot (leping nr BL3548872) kohtuotsuse tegemise seisuga 654,20 eurot. Menetluskulud Kohus jätab menetluskulud

§ 162lg 1 alusel kostja kanda.

Vastavalt

§ 138

lg-le 1 on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.

§ 138lg 2 kohaselt on kohtukulud riigilõiv ja asja läbivaatamise kulud.

Asja läbivaatamise kuludeks on muuhulgas menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud (

§ 144p 1).

Hageja menetluskulud koosnevad riigilõivust 980 eurot ja õigusabikuludest 316 eurot, kokku 1296 eurot (dtl 129). Hageja menetluskulude nimekiri on esitatud 17.10.2025 ning see on kostjale kätte toimetatud 12.11.

1. Kostjal oli õigus esitada oma seisukoht hageja 17.10.2025 seisukoha ja menetluskulude nimekirja osas hiljemalt 19.11.
2. Kostja seisukohta ei esitanud. Riigilõiv 980 eurot vastab hagi hinnale (RLS § 59 lg 1 ja lisa 1 koosmõjus) ja kohus mõistab riigilõivu kostjalt hageja kasuks välja. Menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja õigusabikulud summas 316 eurot. Õigusabi kulud koosnevad: hagi koostamisest (kokkuleppetasu 100 eurot, lisandub käibemaks); kohtumäärusega tutvumisest ja vastuse koostamisest (1 tund tunnitasuga 90 eurot/tund, kokku 90 eurot, lisandub käibemaks); e-toimiku materjalidega tutvumisest (3 minutit tunnitasuga 90 eurot/tund, kokku 4,5 eurot, lisandub käibemaks); menetluse käiguga tutvumisest, seisukoha ja taotluste koostamisest nng menetuskulude nimekirja koostamisest (1 tund ja 21 minutit tunnitasuga 90 eurot/tund, kokku 121,50 eurot, lisandub käibemaks). Hageja kinnitab, et on käibemaksukohustuslane, mistõttu kuuluvad menetluskulud hüvitamisele ilma käibemaksuta. Hageja lepingulise esindaja fikseeritud tasu 100 eurot (ilma käibemaksuta) hagi koostamise eest on mõistlik ja põhjendatud. Samuti on põhjendatud hageja lepingulise esindaja tunnitasu 90 eurot (ilma käibemaksuta) teiste menetluses tehtud toimingute eest. Menetluskulude nimekirjas välja toodud õigusabiteenuse osutamise mahtu peab kohus põhjendatuks ja vajalikuks ning sellega seotud kulud kuuluvad seega väljamõistmisele kostjalt. Kohus mõistab välja õigusabikulud summas 316 eurot. Kokku tuleb kostjal hagejale hüvitada menetluskuludena 1296 eurot (980 + 316). Hageja taotlusel ja

§ 177

lg 4 alusel tuleb kostjal tasuda hagejale välja mõistetud 3 menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates käesoleva lahendi jõustumisest kuni menetluskulude hüvitamiseni. Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates (

§ 178lg 1).

Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot (

§ 178lg 2).

Kooskõlas

§ 468

lg 1 p-ga 2 tunnistab kohus käesoleva tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. (allkirjastatud digitaalselt) Helvia Räägel kohtunik 4