) § 121 lg 2 p 1 alusel (resolutsiooni p 1) ja jättis esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata (resolutsiooni p 2). Määruse põhjendused: 1) Kohustamiskaebus kuulub tagastamisele
Halduskohtus on vaidlustatavad haridusalased otsustused, mis takistavad isiku juurdepääsu hariduse omandamisele või tingivad haridustaseme omandamise lõpetamise. Seetõttu on halduskohtusse pöördumine lubatav ülikoolist eksmatrikuleerimise korral või negatiivse eksamitulemuse vaidlustamiseks, kui see võib kaasa tuua õpingute katkemise. Hetkeseisuga puuduvad kaebajal eksamile pääsemiseks takistused, negatiivne eksamitulemus või ülikoolist eksmatrikuleerimise otsus. Õppeaine „Eetika alused“ on vabaaine, mis tähendab, et see ei ole eeldus muudele õppeainetele registreerimise. Vabaaine negatiivne eksamitulemus ei takista kaebajal edasiõppimist ja ülikoolis kõrghariduse omandamist. 2) Kaebajal puudub esialgse õiguskaitse kohaldamise vajadus, kuna kaebajal ei esine takistusi õppeaines „Eetika alused“ eksamile pääsemiseks. 3) Kaebuse tagastamise korral
lg 2 p 1 alusel ja esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata jätmise korral tasutud riigilõivu ei tagastata (
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RINGKONNAKOHTUS 4. Kaebaja esitas 07.12.2025 Tartu Ringkonnakohtule määruskaebuse ja määruskaebuse täienduse, milles ta palub tühistada Tartu Halduskohtu 05.12.2025 määrus ja ringkonnakohtul teha uus määrus, millega lahendada kaebus esialgse õiguskaitse raames, rahuldada apellandi taotlus täies ulatuses ja lahendada kaebust kohustamis-, tühistamis-, ja tuvastamiskaebusena. Veel palus kaebaja jätta esimeses ja teises kohtuastmes kantud kohtukulud vastustaja kanda. Määruskaebuse põhjendused: 1) Kaebaja ei nõustu halduskohtu seisukohaga, et tudengite kaebeõigus piirdub tulenevalt põhiseaduse §-st 37 eksamite ning diplomi saamisega seotud otsuste vaidlustamisega, kui see võib kaasa tuua õpingute katkemise. Tudengitele kohalduvad ka muud õigused. Vastustaja ametlik õppekorralduse infovahetuskeskkond on õppeinfosüsteem (ÕIS), mistõttu on õppeaine kirjelduses olev info siduv ka seda ainet läbiviivatele õppejõududele. Tegemist on lubadusega tudengitele, kuidas ainet läbi viiakse. Õppejõu tegevus ei vasta ÕIS-is kirjeldatule. ÕIS-i järgi on õppeaine testid mõeldud olema kodutöö formaadis, kuid õppejõud muutis testide formaadi kontrolltööks. Sellist tegevust saab nimetada sõnamurdlikuks. Kaebaja taotlused on kooskõlas õppejõu püstitatud eesmärkidega ning piiravad tudengite õigusi vähem. 2) Kaebaja hinnangul ei lükanud vastustaja ümber kaebaja väiteid, mille kohaselt vastustaja otsused ei ole formaalselt ega materiaalselt õiguspärased ning neil puudub õiguspärasus. Järelikult on vastustaja vastavad (eel)toimingud ja (eel)haldusaktid õigusvastased. Vastustaja ei vaidlustanud ka apellandi väidet, et õppejõu valitud meetodid ei ole sobivad ega vasta püstitatud eesmärgile. Vastustaja ei esitanud kohtule alternatiivseid vahendeid õppejõu eesmärkide saavutamiseks. Sellest saab järeldada, et vastustaja on nõus, et õppejõu poolt valitud meetodid ei ole sobivad eesmärkide saavutamiseks ning jaatab apellandi taotlust. 3) Halduskohtu otsus tuleb tühistada osas, milles tuvastati, et tegemist on ainult kohustamiskaebusega. Apellandi taotluste näol oli tegemist ühtlasi ka tühistamis- ja tuvastamiskaebusega. 4) Kaebuse rahuldamine peab toimuma esialgse õiguskaitse raames, et tudengitel oleks piisavalt aega enne eksamit õppejõu püstitatud eesmärkide saavutamiseks ning oma õiguste realiseerimiseks. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 2 3-25-4379 4.
lg 4 lause 2 kohaselt kohus tõlgendab menetlusosaliste avaldusi ja lähtub nende lahendamisel esitaja tegelikust tahtest. Ringkonnakohus tõlgendab, et kaebaja taotleb määruskaebuses Tartu Halduskohtu 05.12.2025 määruse resolutsiooni p-de 1 ja 2 tühistamist, millega halduskohus tagastas kaebuse ja jättis esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata. 5. Ringkonnakohus jätab määruskaebuse rahuldamata. 6. Tartu Halduskohus tagastas 05.12.2025 määrusega kaebuse
lg 2 p 1 alusel (resolutsiooni p 1) ja jättis esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata (resolutsiooni p 2). Halduskohus leidis, et kaebajal puudub kaebeõigus, kuna kohtupraktikas on leitud, et halduskohtus on vaidlustatavad sellised haridusalased otsustused, mis takistavad isiku juurdepääsu hariduse omandamisele või tingivad haridustaseme omandamise lõpetamise. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga. Üliõpilane ei saa halduskohtus vaidlustada õppekorralduslikke küsimusi. Nii kaebusest kui ka määruskaebusest nähtub, et kaebaja peab ebasobivaks meetodeid, mille kaudu soovib õppejõud tagada õppe-eesmärkide saavutamise. Halduskohus ei sekku õpetamise protsessi. Kohtusse pöördumise ajal 24.11.2025 oli õppetöö aines alles pooleli, samuti polnud tekkinud olukorda, kus kaebaja pääs eksamile oleks olnud takistatud. Lisaks märgib ringkonnakohus, et tegemist oli valikainega. Üliõpilane saab enne valikaine valimist tutvuda vastava õppekorraldusega ning kui talle see ei sobi, on asjakohane valida mõni muu valikaine, mitte aga survestada õppejõudu konkreetse valikaine läbimise tingimusi muutma. 7. Kaebajal puudub esialgse õiguskaitse kohaldamise vajadus, kuna kaebajal ei esine takistusi õppeaines „Eetika alused“ eksamile pääsemiseks. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu põhjendustega ega pea vajalikuks neid korrata (
Ükski määruskaebuses esitatud väide ei anna alust määruskaebuse rahuldamiseks. Vastuseks määruskaebuses esitatud väidetele märgib ringkonnakohus järgmist. 8. Riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 9 kohaselt on määruskaebuse esitamine riigilõivuvaba. See laieneb ka esialgse õiguskaitse määruse peale esitatavale määruskaebusele. Seega tuleb kaebaja poolt määruskaebuse esitamisel tasutud riigilõiv 40 eurot
lg 5 p 1 ja lg 8 ning RLS § 15 lg 1 p 1 alusel maksekorraldusel märgitud arvelduskontole tagastada. 9. Kaebaja isikuandmete kaitseks tuleb
(allkirjastatud digitaalselt) 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.