2-25-14897/9

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Susann Liin Otsuse tegemise aeg ja koht Tartu,

1. jaanuar 2026 Tsiviilasja nr 2-25-14897 Tsiviilasi F.Y, Y.D ja H.Q hagi I.P vastu elatise suurendamiseks Tsiviilasja hind Steven-Märt Heleranna hagi hind 1478 eurot 16 senti Pille-Riin Heleranna hagi hind 1121 eurot 40 senti Hanna-Liis Heleranna hagi hind 1044 eurot 90 senti Menetlustoiming Menetluse lõpetamine ja kompromissi kinnitamine Menetlusosalised ja nende esindajad Hagejad F.Y (isikukood XXX), Y.D (isikukood XXX) ja H.Q (isikukood XXX), seaduslik esindaja W.U (hagejate ema) (isikukood XXX, elukoht XXX 7–23, XXX-i, e-post XXX) Kostja I.P (hagejate isa) (isikukood XXX, elukoht XXX, e-post XXX) Kohtuistungi toimumise aeg 19.01.2026 RESOLUTSIOON
2. Lõpetada tsiviilasja nr 2-25-14897 menetlus ning kinnitada F.Y, Y.D, H.Q ja I.P vahel 19.01.2026 sõlmitud kompromiss, mille tingimused on järgmised: 1.
3. Muuta Tartu Maakohtu 22.05.2024 määrusega tsiviilasjas nr 2-24-1083 Indrek H.Q H.Q kasuks välja mõistetud elatise suurust ja määrata, et I.P tasub F.Y-le alates 01.02.2026 elatist 135 eurot kuus. 1.
4. Muuta Tartu Maakohtu 22.05.2024 määrusega tsiviilasjas nr 2-24-1083 I.P-lt Y.D kasuks välja mõistetud elatise suurust ja määrata, et I.P tasub Y.D-le alates 01.02.2026 elatist 135 eurot kuus. 1.
5. Muuta Tartu Maakohtu 22.05.2024 määrusega tsiviilasjas nr 2-24-1083 Indrek H.Q H.Q kasuks välja mõistetud elatise suurust ja määrata, et I.P tasub H.Q-le alates 01.02.2026 elatist 135 eurot kuus. 1.
6. I.P tasub p-des 1.1.–1.3 nimetatud igakuise elatise jooksva kuu eest hiljemalt iga kuu
7. kuupäevaks W.U arvelduskontole nr XXX, märkides selgitusse lapse nime ja kuu, mille eest elatist tasutakse.
8. Pooled lepivad kokku, et menetluskulud jäävad poolte endi kanda.
9. Pooled loobuvad kokkuleppel määruskaebuse esitamise õigusest.
10. Toimetada määrus pooltele kätte. Edasikaebamise kord Määruse peale ei saa tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 661 lg 4 ja poolte vahel sõlmitud kompromissilepingu kohaselt esitada määruskaebust. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
11. F.Y (hageja I), Y.D (hageja II) ja H.Q (hageja III) esitasid 10.09.2025 I.P (kostja, hagejate isa) vastu hagi, milles palusid suurendada Tartu Maakohtu 22.05.2024 määrusega tsiviilasjas nr 2-24-1083 kinnitatud kompromissiga kostjalt hagejate kasuks välja mõistetud 300 (3x100) euro suurust elatist alates 10.09.2025 perekonnaseaduse (PKS) § 101 alusel arvutatud elatise suuruseni (nn miinimumelatise suuruseni) vastavalt TsMS §-le
12. Pärast otsuse jõustumist, millega kostjalt mõisteti välja perioodilised maksed või kohustati kostjat täitma muid korduvaid kohustusi, on poolel TsMS § 459 järgi õigus uues hagis nõuda maksete suuruse ja tähtaegade muutmist otsuses, kui oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud ning need on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist. Kompromissi kohaselt pidi isa tasuma 300 eurot kuus ning katma lisaks lastega seotud jooksvad kulud. Tegelikkuses ei ole isa kokkulepet täitnud, ta ei ole jooksvaid kulusid tasunud ning tema hinnangul on 300 eurot kuus piisav. Hagejate isa viibib sageli töö tõttu välismaal ja kodumaal olles ei võta lapsi enda juurde. Hagejad elavad koos ema, W.U-ga (ema), 100 eurot kuus lapse kohta on vähe, noorimal lapsel on tuvastatud puue, mille tõttu tuleb sageli käia arstivisiitidel ja millega seoses tekivad tavapärasest suuremad kulutused. Tartu Maakohus võttis hagi 18.09.2025 määrusega menetluse ning andis kostjale tähtaja 21 päeva, et esitada hagile kirjalik vastus.
13. Kostja palus 08.10.2025 kohtule esitatud vastuses, et kostjatele makstava igakuise elatise suurus jäetaks samaks kuni hagejad saavad täisealiseks või kuni kostja finantsolukord paraneb. Kostja selgitas, et ta on käesoleval ajal töötu, kuid otsib tööd, et täita oma kohustusi laste ees. Kohus andis hagejatele tähtaja 14 päeva, et esitada kostja vastuse kohta kirjalik seisukoht.
14. Hagejate esindaja märkis 17.10.2025 kohtule saadetud vastuses, et mõistab, et majanduslik olukord võib olla keeruline kõigile, kuid üks lastest on puudega, mis toob kaasa suuremad kulutused seoses arstil käikudega ja rehabilitatsioonikava täitmisega. Laste ülalpidamise kulu suureneb samuti seoses nende kasvamisega. Hagejate esindaja märkis, et kostjal on tõsine alkoholiprobleem, mille jaoks leidub alati vahendeid.
15. Kohus korraldas kohtuasja arutamiseks 19.01.2026 kohtuistungi. Pooled sõlmisid kohtuistungil kompromissi, mille palusid kohtul määrusega kinnitada ning lõpetada käesoleva tsiviilasja menetlus. Poole leppisid kokku, et alates 01.02.2026 tasub kostja igale hagejale igakuist elatist 135 eurot. Kostja tasub elatise hagejate ema arveldusarvele hiljemalt iga kuu
16. kuupäevaks. Elatist tasutakse jooksva kuu eest (st hiljemalt 15.02.2025 veebruari eest elatis). Pooled leppisid kokku ka selles, et poolte menetluskulud jäävad poolte endi kanda. Pooled loobusid kompromissi kinnitava kohtumääruse peale määruskaebuse esitamise õigusest. Kohus selgitas kohtuistungil pooltele kompromissi kinnitamise tagajärgi TsMS §-de 431 ja 432 mõttes, eelkõige seda, et kompromissil on samasugune õiguslik tähendus nagu kohtuotsusel, uuesti sama nõudega kohtusse pöörduda ei saa, välja arvatud TsMS § 459 kohaselt elatise suurendamiseks või vähendamiseks, kui asjaolud on oluliselt muutunud. 2 KOHTU SEISUKOHT
17. Kohus märgib, et pooled võivad TsMS § 430 lg 1 kohaselt kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. Kohus ei kinnita TsMS § 430 lg 3 järgi kompromissi, kui see on vastuolus heade kommete või seadusega, rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita.
18. Kohus leiab, et poolte kohtuistungil sõlmitud kompromiss vastab TsMS § 430 lg-tes 2 ja 3 sätestatud nõuetele, see ei ole vastuolus heade kommete või seadusega ega riku olulist avalikku huvi, samuti on seda võimalik täita. Kohtul on õigus täpsustada kompromissi sõnastust selle sisu muutmata. Kohus leiab, et kompromiss tuleb kinnitada ja lõpetada tsiviilasja nr 2-25-14897 menetlus TsMS § 428 lg 1 p 4 kohaselt.
19. Kohus selgitab kompromissi kinnitamise tagajärgi. TsMS § 432 näeb ette, et kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Elatisenõude eripära arvestades on võimalik siiski pöörduda uuesti kohtusse elatise suuruse muutmiseks TsMS § 459 kohaselt, kui asjaolud on vahepeal oluliselt muutunud. Pooled on kohtuistungil kinnitanud, et on teadlikud kompromissi kinnitamise tagajärgedest.
20. Pooled kannavad kompromissi sõlmimise korral TsMS 168 lg 3 järgi oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Kompromissist nähtuvalt on pooled kokku leppinud, et menetluskulud jäävad poolte endi kanda.
21. Pooled on TsMS § 661 lg-st 4 lähtudes kokku leppinud, et loobuvad kokkuleppel määruskaebuse esitamise õigusest. (allkirjastatud digitaalselt) Kohtunik Susann Liin 3